Hoone keskküttesüsteem koosneb katlast, torustikest, armatuurist ja radiaatoritest. Katla kasuteguri väärtus mõjutab kogu küttesüsteemi efektiivsust. Tööpõhimõte on lihtne. Kuskil ruumis(või hoopis eraldi hoones) paikneb katel, kütuseks võib olla nii gaas, õli kui ka tahked kütused. Kõik korterid on ühendatud katlahoonega torudega, milles olevat vett katel kuumutab. Torud lähevad radikateni ja vee soojenedes soojeneb ka radiaator ning ülejäänud tuba. Sellest tuleneb ka keskkütte suurim miinus. Suur kogus energiast, mis vabaneb kütuse põlemisel, kulub vee soojendamiseks ning seetõttu läheb palju kütusest põhimõtteliselt raisku. Mugavuse ja küttekulud määrab kütteallika valik. Kui üks kütteallikas ei meeldi, saab teise lisamisega süsteemi paindlikuks muuta. Keskkütte miinused: · Palju energiat kulub vee soojendamiseks. · Sisselülitamisel kulub suhteliselt kaua aega, et tuba läheks soojaks. · Oht ülekütta ja vesi keema lasta.
küttesüsteeme, neid liigitatakse koht e. lokaal ja kaugkütteks. · Kohtkütet võib liigitada ahi-, elektri-, õhk- ja keskkütteks. · Ahikütte põhimõte: puude või briketti kütmisel salvestub saadud soojus massiivsesse kivist korpusesse, kandudes edasi ümbritsevasse ruumi. · Õhkkütte puhul soojendatakse õhk mingi muu soojusallika toimel (kamin, soojuspump), soojus kandub ruumi õhu ringluse toimel. Õhksoojuspump · Keskkütte puhul ei paikne soojusallikas samas ruumis, vaid soojus kandub edasi mööda küttesüsteemi · Keskkütte võib jaotada tööpõhimõtte järgi kaheks: radiaator- ja põrandaküte · Radiaatorkütte puhul on küttekehadeks peamiselt metallist radiaatorid, mis paiknevad akende all põranda ligidal, soojuskandjaks vesi. · Põrandakütte puhul on küttekehaks kogu ruumi põranda betoonikiht, mille sees paiknevad küttetorud, soojuskandjaks on tavaliselt vesi.
KESKÜTTESÜST EEM Romeo ja Kert AM16 MIS ON KESKKÜTE? Keskküte on küttesüsteem, mis soojendab torustiku või kanalite kaudu mitut hoonet või ruumi. MIKS KESKKÜTE? Kuna energiaallikad muutuvad järjest kallimaks ning keskkonnanormid karmistuvad, tuleb leida võimalusi, kuidas olemasolev energia hulk võimalikult efektiivselt ära kasutada. Selleks on sobivaim lahendus keskküttesüsteem, kus kõigi majas kasutatavate küttekollete toodetud energia kogutakse kokku ja salvestatakse. Kogutud energia edasi kandmiseks ning salvestamiseks sobib kõige paremini vesi. KESKKÜTTE TÖÖPÕHIMÕTE Ühetorulise süsteemi korral kuumeneb soojuskandja (tavaliselt vesi) katlas või soojasõlmes ning tõuseb ülepoole, tõrjudes külma vee välja. Seejärel voolab see ühest kütteelemendist teise ning jõuab tagasi katlasse, kus seda jälle soojendatakse. Selle süsteemi suurimaks puuduseks on asjaolu, et igas radiaatoris toimub soojakadu ning seepärast on ah...
• Ehitati 13. sajandil • rajati saksa kaupmeeste asula keskusena Hoone • Algne hoone ehitati 13. sajandil • 14. sajandil täiendati kiriku ehitust • 1405–1420 kirik ehitati põhjalikult ümber • 1846–1850 toimusid tööd kiriku varisemisohtu sattunud kooris, mis lammutati ning taastati uutel vundamentidel endisel kujul. Vahetati ka enamiku akende ehisraamistik. • 1926. aastal eemaldati kirikust 30 tünnitäit luukeresid seoses keskkütte ehitamisega Kultuur • Niguliste kirikus asub osa • Niguliste muuseumis maailma kuulstast surma asub kunsti kogu, milles tantsust on 130 eset Märtsipommitamin Tulekahj e • 1944.aasta Märtsipommitamises sai kirik tõsiselt viga • u 1982
Kiriku arhitektuuris peegeldub selja pööramine historitsismile ja ajaloolise sakraalarhitektuuri jäljendamisele Sisetööd Sõja ajal lõpetati sisetööd Koorikbetoonist kuplid ja betoonist rõdu Oskajate puudumisel tuli siiski ehitada puidust Tavapärase maali asemel kaunistas altarit Amandus Adamsoni tehtud skulptuur Seinu kaunistasid ornamentaalsed maalingud Kirik sai varakult elektrivalgustuse ja keskkütte Rekonstrueerimistööd Teostati 2008-2015 Rekonstrueeriti kiriku tiibhoone, renoveeriti kiriku kellatorn ja välisfassaad ning kontserdisaal, kuhu ehitati ka uued rõdud Materjalid Kande- ja jäigastavad konstruktsioonid Metall Looduslik kivi Tellis Puit Monoliitne raudbetoon Välissein Looduslik kivi Tellis Eliel Gottlieb Saarinen Soome-Ameerika arhitekt Kirikuõpetaja poeg Eliel Saarinen
15 saj. rajati uus koor ning rekonstrueeriti pikihoone Reformatsiooni ajal ainuke kirik Tallinna all-linnas, mille sisustus jäi puutumata Koguduse eestseisja lasi kiriku lukud sulatina täis lasta 17.-20 SAJAND Ümberehitused puudutasid kiriku põhjapoolseid juurdeehitisi ning torni Kabeli idaosa rekonstrueeriti eeskoja Püha Barbara kabeli asemele rajati Peter August Friedrich von Holstein-Becki hauakabel 1926. aastal eemaldati kirikust seoses keskkütte ehitamisega 30 tünnitäit luukeresid II MAAILMASÕDA Ettenägelikult alustati juba 1943. aastal kiriku kunstivarade evakueerimist 1944. aasta märtsipommitamise ajal sai kirik pommitabamuse Põlengu käigus hävisid kõik kirikusse jäänud esemed Tules hävisid pingistik ja koguduserõdud, orel, kantsel, katus ning tornikiiver Taastamist alustati 1953. aastal 1984. aastal, ligi kolmkümmend aastat kestnud restaureerimistööde järel, avati muuseum-kontserdisaaliks kohandatud hoone
surma haigus deadly diseas 55. puudus drawback 56. mõjutama affect 57. heli vänked sound vibrations 58. laiaõlgne broad-shouldered 59. kiilaspäine bald-headed 60. keskealine middle-aged 61. eakas elderly 62. kräsus juuksed frizzy hair 63. kortsus nägu wrinkled face 64. kaarjas kulmud arched eyebrows 65. pahane annoyed 66. raevunud enraged 67. pühalik solemn 68. kannatlik bear with 69. üleannetu mischief 70. küttea arved fuel bills 71. keskkütte central-heating 72. endasse tõmbunud with drawn 73. ridaelamu terraced house 74. ehitama nullist from scatch 75. ilmeks expressive 76. kitsas ruumi kohta cramped 77. seedehäire indigestion 78. elektriktoolil hukkamine electrocution 79. ühepäeva elamu detached house 80. käänuline curvy 81. pikendus extension 82. meeldima kellelegi appeal to 83. pensionile minema retire 84. lahutus divorce 85. rookatus thatched roof 86. uhiuus brand new 87
Ettevõtte nimi ja Kuupäev Kaardi nr: aadress 22.01.2013 1 RISKIHIN Riski hindas(id): (inimeste nimed) DAMISE ANKEET Töökoht: Töötaja nimi: (selle töökoha töötaja nimi) (töökoha nimetus) TELEFONIM ÜÜJA KASUTUSEL OLEVAD ENNETUS RISKIHINNANG Nr OHUTEGUR RISKI VÄHENDAMISEKS KAVANDATUD TEGEVUSED JA/VÕI KAITSEMEETM ED 1.FUUSIKALINE MÜRA ET INIMESED I ET INIMESED ÜKSTEIST ÜKSTEIS E...
Alatskivi loss Alatskivi (Allatzkiwwi) loss on Alatskivi mõisa uusgooti stiilis peahoone, endises Kodavere kihelkonnas,Tartumaal. Loss on ehitatud mõisnik Arved von Nolckeni projekti järgi aastatel 18801885. Lossi ehituste eeltööd algasid 1876. aastal, nurgakivi pandi 1880. aastal ja valmimist tähistati 1885. aastal. Nolckeni projekt meenutab Balmorali kuninglikku residentsi Sotimaal Lossipark Lossipark rajati 18.saj. Lõpus Selle suurus on 130 ha , mis koosnes parkmetsast, roosiaiast ja vabakujulisest Inglise pargist Lossi ümbritseb erinevate kõrgustega maakivist müür, mille lai läänevärav on kahjuks hävinud. Põhjapool sinetab orus Alatskivi järv. Lossi restaureerimine Loss on teinud läbi kümne aasta jooksul ulatusliku muutuse kus enamus osas on jääänud ehitis ja selle sisu endiseks . 1999.aasta detsembris toimus lossi äratuskontsert. Liivi Muuseumi eestvõttel koguti annetusi, koristati ja köeti ruume, t...
katusekattematerjal. Pärast vastava asutuse poolt projekti kinnitamist töötatakse selle alusel välja tööjoonised. 3. T ö ö j o o n i s e d Nende korralikule väljatöötamisele pannakse eriti rõhku ning ilma nendeta pole võimalik mingi kõrgemaväärtusliku ehituse teostamine. Esimeses järjekorras täiendatakse projektjoonised installatsiooni- (kütte-, veevarustuse-, elektri-) firmade poolt nende tööde jaoks vajalikkude märkidega, nagu: - puhtavee ja kanalisatsiooni torud - keskkütte ja ventilatsiooni torud - elektriseadmed, kilbid Sellega avaneb võimalus näha ette kõiki torustikkude ja juhtmestikkude jaoks vajalikke müürikanaleid ja avasid juba konstruktsiooni tööjoonistel enne tööde alustamist. 4. Teostusjoonised on tegelikkusele vastavad joonised, mis koostatakse pärast kõikide ehitustööde läbiviimist. Kui ehitus teostati täpselt antud jooniste järgi, langeb loomulikult ära teostusjooniste
Radiaatori välispinna keskmine temperatuur tp= 3,221 + 0,931 = 4,152 mV = 97 o C Radiaatori pind A = 1,15 m2 r = 2250 kJ / kg h" = 2679 kJ / kg hk = 356 kJ / kg 0,475 Q= [ 2679 - (1 - 0,90) 2250 - 356] 10 3 1200 Q = 830,45 W 830,45 2 = = 9,82 W/(m2K) 1,15(97 - 23,5) 830,45 k = = 9,16 W/(m2K) 1,15(102,32 - 23,5) 5 Järeldus Katse sooritamise ajaks ei olnud keskkütte radiaator saavutanud termilise tasakaalu olukorda. 6
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL SOOJUSTEHNIKA INSTITUUT Praktilised tööd aines Töö nr. 9 Töö nimetus: Madalrõhu-keskküttekatla soojustehniline katsetamine Üliõpilane: Matr. nr. Rühm: MATB34 Õppejõud: Allan Vrager Töö tehtud: 6.11.2009 Aruanne esitatud: 27.11.2009 Aruanne vastu võetud: 2 Töö eesmärk: Tutvuda väikese ja keskmise võimsusega madalrõhu veesoojendus(keskkütte-)kateldega ning teostada ühe katla soojustehniline katsetus tema kasuteguri, väljund(kasuliku) võimsuse ja erivõimsuse määramiseks. Tööks vajalikud vahendid: 1. Üks TTÜ soojustehnika instituudi katlalaboris paiknevatest kateldest (Molle), 2. Elektrokeemiline gaasianalüsaator Bacharach PCA 65, 3.Radiatsioonipüromeeter Omega või Fluke 4. Vedelkütuse kulumõõteseade, 5. Laokaalud tahke kütuse koguse mõõtmiseks, 6. Stopper, 7. Mõõd...
Daniel H. Burnhami projekteeritud Flatiron Building, mida tol ajal kutsuti Fuller Building'uks ja mis on 87 meetrit kõrge. Flatiron Building Esimest korda kasutati terminit ,,pilvelõhkuja" (,,skyscraper" inglise keeles) 1880- ndate aastate alguses. Pilvelõhkuja oli rohkem kui 10-korruseline hoone teraskonstruktsiooni, liftide, keskkütte, veepumpade ja telegraafiga. Pilvelõhkujad said tohutult populaarseks, sest kuna hooned olid kõrged, saadi selle arvelt maad kokku hoida. Malmsillad 18. sajandi lõpuni olid Euroopas põhilised ehitusmaterjalid looduslik kivi, tellis ja puit. Rauda kasutati vaid sepistatud kinnitusdetailidena. Erandjuhtudel kasutati rauda ka kettidena. Esimest korda kasutati rauda silla konstrueerimiseks 1781. aastal üle Severni jõe ehitatud sillal Coalbrookdale'is Inglismaal
Senegalist (0,502) rääkimata. Huvitav, kui mina hoian oma lapsed ise, siis sisemajanduse kogutoodang ei kasva. Kui ma palkan kellegi teise neid hoidma, siis kasvab. Kui ma ise oma läbipõlenud lambipirni ära vahetan, ei kasva. Kui keegi teine vahetab, siis kasvab. Paradoks, aga just nii see rahvamajanduse arvepidamine käib. Oma metsast seljaga väljatassitud kaminapuud ei kasvata rahvuslikku rikkust, pentsukast ostetud kasvatavad. Ja nii naudibki urbaniseerunud linnainimene keskkütte soojuses oma miljoneid maksnud katusekorteri rõdult hurmavat linnasiluetti. Lõuna Eestis laguneva vanematekodu katuse parandamise asemel rassib ta raske raha eest fittness klubis. Eluks ajaks võetud miljonilaenuga pappmajas kahe meetrise diagonaaliga lametelekat vaadates ununevad ehk liisingu ja eluasemelaenu intressid. Lasteaia lõpuekskursioon tuleb teha Lapimaale. Põhikooli lapsed on klassiekskursioonitanud juba Pariisis ja Londonis. Päkapikud toovad Advendiajal sussi
1. Millise süsteemi korral nõutakse tavaliselt survekatsetusi ja süsteemi läbipesu? Sõltuva süsteemi korral. Survekatkestusi tehakse igal aastal, läbipesu 2 aasta tagant 2. Nimetada terastorude enamlevinud lekkekohad. Keevis ja keermisühendused (pikad vindid) 3. Millised värvid vähendavad küttekehade soojusväljastust? Alumiinium baasil, pronkvärvid 4. Miks on soojussõlme sooja tarbevee soojusvaheti ummistused tõenäolisemad kui keskkütte soojusvahetil? Kuna sellesse sõlme satub rohkem tahkeid komponente, mis ei pääse töökanalist läbi ning selle tagajärjel tekib ummistus 5. Mida tuleb esmajärjekorras soojussõlme töö juures jälgida? -hoone küttesüsteem on korralikult vveega täidetud ja maonmeeter näitab õiget rõhku -kaitseklapid on töökorras -ühendused ei leki 6. Mida tuleb kindlasti kontrollida veest tühjakslastud soojussõlme juures selle taastäitmise korral?
Mõju tervisele- väsitab ja koormab närvisüsteemi (une-, toitumishäired, stress, halb enesetunne). Riski tase : I Tervisekahjustuse vältimise meetmed: Anda igale müüjale oma töö tegemiseks talle sobivad kõrvaklapid. VALGUSTUS- Valgustus ruumis on paigutatud väga hästi, lambid asetsevad nii, et valgus ei suundu otse monitorile, olemas ka loomulik valgus (akna olemasolu), seda saab vajadusel kata rulooga. Riski tase: I SISEKLIIMA- Pole piisavalt soe ega vasta, on olemas küll keskkütte radiaatorid. Mõju tervisele- haigestumine, keha jahtumine Riski tase: I I Tervisekahjustuse vältimise meetmed: Tuleks paigutada ruumi lisa soojusallikas. VENTILATSIOON- Ebapiisav õhuvahetus/värske õhk. Ventilatsiooni mittehooldamisel tolmuosakeste lendumine tööruumidesse. Suuresti mõjutab ka rohke elektroonika olemasolu tööruumis. Mõju tervisele- Väsimus, keskendumisraskused, peavalu. Riski tase: I
uus koor ning rekonstrueerit i basiilika põhimõtete kohaselt ka pikihoone. 1846–1850 toimusid tööd kiriku varisemisohtu sattunud kooris, mis lammutati ning taastati uutel vundamentidel endisel kujul. Vahetati ka enamiku akende ehisraamistik. 1926. aastal eemaldati kirikust seoses keskkütte ehitamisega 30 tünnitäit luukeresid. Kirik sai tõsiselt kannatada 9. märtsil 1944 märtsipommitamises. Tules hävisid katused ja tornikiiver. Maha põles ka enamik sisustust koos hinnaliste kunstiväärtustega. Mõne aasta pärast varises kokku ka enamik pikihoone kõrgseinu koos võlvidega. 1940ndate lõpus oleks kirik äärepealt lammutatud, aga otsusutati siiski restaureerida. Restaureerimistööd kestsid 1953–1984. Selle aja jooksul tehti olulisi uurimisi, mis
Lisaks headele teeoludele on kõikidele kooliõpilastel võimalus tasuta kasutada maakonna bussiliine, mis on valla poolt väga õilis tegu. 2012 aastal pandi valla tihe asustutesse uus kanalisatsioonisüsteem, vahetati välja terve torusüsteem, tänu sellele on küla veesüsteem oluliselt paranenud, vee kvaliteet on palju puhtam, uuendati ka veepuhastusjaamu. Valla keskuses on peamiseks küttesüsteemiks keskküte, sooja annab AS Textuur, ülejäänud külade kortermajas on samutu keskkütte süsteem, aga sooja saamiseks peavad elanikud maja ise kütma. Olmejäätmed veetakse kogu valla ulatusest välja, eesti suurematsse prügilatesse, plaanis on rajada Karksi valla territooriumile prügila 2008. Aastal koostati arengukava Polli jäätmekäitlus keskuse ehitamiseks, aga siiamaani pole ehitustegevust peale hakanud. Polli jäätmekäitluskeskuses nähakse ette jäätmete sortimisliin, kompostimisväljak ning segajäätmete prügila nõuetele vastav ladestusala
Hoone keskküttesüsteem koosneb katlast, torustikest, armatuurist ja radiaatoritest. Katla kasuteguri väärtus mõjutab kogu küttesüsteemi efektiivsust. Tööpõhimõte on lihtne. Kuskil ruumis (või hoopis eraldi hoones) paikneb katel, kütuseks võib olla nii gaas, õli kui ka tahked kütused. Kõik korterid on ühendatud katlahoonega torudega, milles olevat vett katel kuumutab. Torud lähevad radiaatoriteni ja vee soojenedes soojeneb ka radiaator ning ülejäänud tuba. Sellest tuleneb ka keskkütte suurim miinus. Suur kogus energiast, mis vabaneb kütuse põlemisel, kulub vee soojendamiseks ning seetõttu läheb palju kütusest põhimõtteliselt raisku.(Energiasäästu portaal. Keskküte) Mugavuse ja küttekulud määrab kütteallika valik. Kui üks kütteallikas ei meeldi, saab teise lisamisega süsteemi paindlikuks muuta. Järgnevalt on kirjeltatud erinevatel kütustel põhinevad keskküttesüsteemid: Gaasiga keskküte Odav ehitada, odavad küttekulud, automaatne
TÕLLISTE VALLA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS Referaat PK.0059 Koostaja: Juhendaja: Endla Reintam Tartu 2012 Sissejuhatus Töö peamiseks eesmärgiks on tutvustada ning hinnata Tõlliste valla praegust keskkonnaseisundit. Samuti tuua välja võimalikud lahendused keskkonna mitmekesisuse säilitamiseks ja metsade kaitseks ning õhu ja vee saastamise vähendamiseks. Tõlliste vald on Valga maakonna haldusüksus. Piirneb põhjas Hummuli, Õru ja Sangaste vallaga, lõunas Valga linna ja Karula vallaga, idas Võru maakonna Antsla vallaga, edelas Läti Vabariigi Valka piirkonna Valka vallaga. Tõlliste vallas on kaks alevikku. Veel asub Tõllistes suurel hul...
4.3.5 mitte keelduma nõusoleku andmisest Üüriobjektile Üürniku poolt tehtavateks parendusteks ja muudatusteks, kui parenduste ja muudatuste tegemine on vajalik Üüriobjekti kasutamiseks või selle mõistlikuks majandamiseks; 4.3.6 teavitama Üürniku kirjalikult plaanilistest elektri ja veekatkestustest hoones või Üüriobjektil ning muude teenuste osutamise katkestustest; 4.3.7 esimesel võimalusel kõrvaldama rikked keskkütte, veevarustuse, kanalisatsiooni ja elektrisüsteemides; 4.3.8 tegema Üüriobjekti säilitamiseks õigeaegselt kapitaalremonti, teavitades sellest Üürnikku kirjalikult vähemalt [päevade arv sõnadega] ([päevade arv numbritega]) päeva ette. Üürnik võib nõuda kapitaalremondi tegemist, kui Üüriobjekt on saanud Üürnikust mittetingitud asjaoludel oluliselt kahjustatud; 4.3
Eesti ja ohtlikud jäätmed referaat Ohtlikeks jäätmeteks loetakse neid jäätmeid, mis oma keemiliste või omaduste tulemusena on kahjulikud inimesele või keskkonnale. Nad erinevad tavajäätmetest, kuna on juba väikses koguses keskkonnale või inimestele kahjulikud. Seepärast on ka väga oluline, et neid ei veetaks tavajäätmete prügilasse, vaid käideldaks erilisel viisil ja ei ladestata loodusesse või kanalisatsiooni. Selle tõttu on oluline, et ohtlike komponente sisaldavate toodete tarbija oleks teadlik ka sellest, kuidas nendega edasi käituda, kui need tarbetuteks on muutunud. Seda eelkõige seepärast, et ohtlikke jäätmeid pole soovitatav pikka aega kodus hoida, kuna nii jääb ka terviserisk koduses majapidamises. Enamlevinud ohtlikud jäätmete eelkäitlus Ohtlike jäätmete hulk on reaalselt väga suur, kuid siiski on neist mingi osa laiemalt tuntud kui teised. Kõige tuntumad on igasugused meditsiinijäätmed, elavhõbedat ...
Nende jaoks on valitsus välja töötanud toetussüsteemi taastuvenergiale üleminekuks. Veel üheks probleemiks nimetas ta transpordi. Rootsis müüakse taastuvkütust kasutavaid autosid umbes 15%, mis naftasõltuvuseks vabanemiseks ei ole piisavalt suur hulk. (Dagmar Lamp,2006) Kogu Rootsi energia tootmine allub Riikikule Energia Administratsioonile. Fondi ülesandeks on biokütuse kasutamise kasvutendentsi eest hoolitsemine. Tänu sellele moodustab tänaseks biokütuse osa keskkütte süsteemides juba 50%. Kasutatav biokütus kujutab endast peamiselt küttepuud ja metsatööstuse jääke, samuti ka turvast. Biokütuste hinna vähendamine on olnud samuti REA ja tema eelkäijate üheks ülesandeks. (206, Gert Andersson) 10 5. Tööstuse areng Tööstuse intensiivne areng algas Rootsis 19. sajandi teisel poolel, mil Euroopas kasvas nõudmine Rootsi kaupade järele
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING ELAMU AADRESSIL MAAKRI 28A (kursusetöö) Õppeaine: RESTAUREERIMISE ALUSED Teaduskond: Arhitektuur Õpperühm: EA-51 Üliõpilane: Loreida Hein (ekstern) Juhendaja: M. Keskküla Tallinn, 2004 2 Elamu Maakri tn 28A SISUKORD MAAKRI 28A ELUMAJA TEHNILISED NÄITAJAD lk 3 KINNISTU AJALOOST lk 3 OBJEKTI ISELOOMUSTUS lk 5 OBJEKTI TEHNILINE SEISUND lk 5 KAHJUSTUSED JA NENDE PÕHJUSTAJAD lk 6 ETTEPANEKUD KAHJUSTUSTE LIKVIDEERIMISEKS lk 7 EHITUSLIKUD JA FUNKTSIONAALSED MUUDATUSED ALGSE ARHITEKTUURSE LAHENDUSE JUURES lk 8 KOKKUVÕTE lk 9 ALLIKAD lk 10 LISAD ASENDISKEEM PLAANID-LÕIKED ...
pistikupesast. sihipäraselt. Katkise juhtme Töökohal on avastamisel võtta tarvidusele visuaalsel vaatlusel ettevaatusabinõud. Katkist juhet pistikupesa terve, pistikusse mitte panna. juhtmed on samuti terved. Küttekehad Töökoha ruumis on I Ohtu tervisele ei ole, keskkütte radiaator. lisaabinõusid tarvidusele pole Lisaseadmeid ei vaja võtta. kasutata. Keemilised ohutegurid Tolm Paberitolm, juukse- II Regulaarselt tuulutada ruumi karvad, tolmulestada värske õhuga, regulaarne niiske jms võivad tekitada koristus. allergilisi reakt- sioone (nohu vms)
aasta kohta, mistõttu nende komponentide mõõtmisega ei ole vaja palju vaeva näha. Komponendid, mida on lihtsam mõõta: · Elektrienergia · Soojusenergia · Vesi · Jäätmed Komponendid, mida on raskem mõõta: · Inimeste transport · Kaupade transport 4. Vesi Meie majasse tuleb ainult külm kaevuvesi ja siis vastavalt vajadusele soojendame seda kas läbi isikliku keskkütte puit (saepuru) katlaga või elektri boileriga. Suve perioodil kui ei ole vaja radiaatoreid kütta kasutame elektri boilerit. Meie pere kuuaja tarbimine on keskmiselt 15 m3 külma vett kuus. 1 m3 aastas annab 0,00008 ha aastas 15 m3 kuus = 192 m3 aastas. Veekulu majas (4 inimest + 5 kodulooma) aasta peale: 192 m3 Veetarbe ökoloogiline jalajälg: 192 x 0,00008 = 0,015 ha-aastas 5. Elektrienergia Elektrit kulutame keskmiselt kuus 800 kwh.
komplasse soojussõlme kaudu; küttesüsteem paremini soojussõlmes toimub sooja reguleeritav; korteri põhine tarbevee ja küttevee sooja tarbevee valmistamise valmistamine; sooja tarbevee ja muutmine hoone põhiseks; radiaatoritega keskkütte süsteemide väljaehitamine Kaugküttelt kaugkütte asendamine maagaasil võimalik kütte ja sooja tarbevee gaasiküttele põhineva küttega; soojussõlme valmistamine viia hoone sobitamine gaasikatla põhiselt süsteemilt lahendusele; korteripõhistele süsteemidele
Tartu Kutsehariduskeskus Referaat Ohtlikud jäätmed,jäätmehooldus ja hügieen Koostajad:Birgit Pihelgas Laura Kuus Juhendaja: Ülle Mugu 2013 Sissejuhatus Referaat räägib ohtlikest jäätmetest, jäätmehooldusest ja hügieenist meie keskkonnas. Ohtlikeks jäätmeteks loetakse neid jäätmeid, mis oma keemiliste või omaduste tulemusena on kahjulikud inimesele või keskkonnale. Nad erinevad tavajäätmetest, kuna on juba väikses koguses keskkonnale või inimestele kahjulikud. Seepärast on ka väga oluline, et neid ei veetaks tavajäätmete prügilasse, vaid käideldaks erilisel viisil ja ei ladestata loodusesse või kanalisatsiooni. Selle tõttu on oluline, et ohtlike komponente sisaldavate toodete tarbija oleks teadlik ka sellest, kuidas nendega edasi käituda, ku...
Omavalitsusüksuste kui (seni) esmaste töö-areaalide väiksus territoriaalsed ebakõlad tööturul nõudluse-pakkumise osas Geograafilised põhisuunad Töölkäimise vahendid (transpordiliigid) maakohtades SOTSIAALNE OLUKORD (L12) Maa- ja linnaelanike varustatus olmemugavustega; % Linnalised asulad Maa-asulad Maa vähem kui linnades, eriti keskkütte osas Sissetulekute ja vaesuse geograafiline paiknemine; Suurem suuremates linnades ja tagamaal Väiksem suuremates linnades ja ümbruses, selge lõuna- ja ida-Eesti vöönd Elukohast kaugemad ja probleemsena nähtud teenused Eesti maakohtades. HALDUSJAOTUS (L13) Haldus-territoriaalsed muutused Eestis Enne II Maailmasõda – vallad (1934: 369 valda; 1939:248 valda) ja maakonnad (11).
Puidul on nimelt omadus imada kuivana endasse ümbritsevast õhust niiskust, märjana aga niiskust välja anda. Seega omandab puit piisava aja korral ümbritseva õhu niiskusele vastava niiskustaseme ehk tasakaaluniiskuse. Mööbel paikneb enamasti küllalt kuiva õhuga ruumis, tisleritooted (uksed-aknad) puutuvad sageli kokku nii sise- kui ka välisõhuga. Puidu omadused ja kasutamine Eluruumides loetakse normaalseks õhuniiskuseks 4060%, keskkütte tõttu tuleb aga heaks pidada juba 2030%. Puit on rakulise ehitusega, vesi võib paikneda rakuõõntes (niiskusel üle 30%) ja -seintes. Kui muutub rakuseintes oleva vee hulk (niiskusel alla 30%), toob see kaasa ka raku mõõtmete muutumise: alla 30% niiskuse korral puit kahaneb. Kuna puit koosneb erinevatest rakkudest, ei ole kuivamiskahanemine tüve erisuundades ühtlane. Puidu kuivamise korral muutub saematerjali kuju
Maja ees on üks sissepääs ja majataga on teine sissepääs koos avatud verandaga. Verandal on laud ja toolid kus on ehitatud peale pleksklaasist katus millest paisteb ka valgus läbi ning on vihma eest kaitstud. Seal armastatakse ilusate ilmadega ühiselt olla ning grillida. Aed on suur ja hubane ning ilus roheline muru. Eelnevalt on arvestatud ka juba lastega ning rajatud liivakast, mänguväljak ja pallimängu plats. Kuna majal on peale kamina veel ka keskkütte , siis saab katlamajja ka veranda kaudu nii et ei pea päris õuealale minema. Verandale on ka sisse ehitatud panipaiga ruum kus hoitakse küttepuid. Naabrid paiknevad ligikaudu 250m meetri kaugusel ning teiselpool maja on riigimets, seega on neil privaatust piisavalt. Vanemad on väga rahul oma elupaigaga, kuna saavad seda kujundada oma äranägemise järgi. Üldmulje nende kodust on väga positiivne. Kodused riski- ja ohutegurid Vannitoas pole libisemiskindlat põrandakatet
CaCO3 + CO2 + H2O = Ca(HCO3)2 nimetatud soola tuntakse ainult lahuses. Sellise protsessi tagajärjel tekivad koopad, salajõed ja muud karstinähtused. Ka Põhja - Eestis on karstialad. Meie pikim koobas on küll vaid 54-56 m pikk ja asub kohas , kuis Tuhala jõgi maa alla kaob. ( Virulase koobas - avastati hiljuti) Vett Milles on palju lahustunud kaltsiumi ja magneesiumi ühendeid nimetatakse karedaks veeks ja ta kõlbab hästi juua , kuid ei sobi näiteks õlle tootmiseks või keskkütte katelde toiteks. *Kuumutamisel vesinikkarbonaadid lagunevad ja tekivad karbonaadid (katlakivi) Ca(HCO3) = CaCO3 + CO2 + H2O Kuna süsihape laguneb tugevamate hapete toimel, saab katlakivi eemaldada paljude hapete lahuste abil. Kips CaSO4*2H2O põletatud kips CaSO4*1/2 H2O Kipsi leidub looduses (Irboska) põletatud kipsile vee lisamisel saadakse kiiresti kõvenev mass, mis on võrdlemisi habras ja leiab kasutamist eelkjõige viimistlusmareialide valmistamiseks. Kaltsiumkarbiid CaC2
a tungsten filament is overloaded with current in the first few seconds after being turned on. The heat causes it to expand, and the filament experiences thermal stress, the strain of the material trying to expand due to sudden changes in temperature. Unless it is in good condition, it snaps. Ülesanded 1 On kaks raudpulka, millest üks on magneetunud. Kuidas kindlaks teha, kumb? Magneetunud raudpulk peaks magneetumata raudpulka ligi tõmbama. 2 Osutub, et keskkütte radiaatorid ja terasuksed on magneetunud, kusjuures lõunapoolus asub neil alati ülaservas ja põhjapoolus alaservas. Seda on kerge kontrollida kompassiga. Miks see nii on? Kas see on igas kohas Maakeral nii? 3 Magnetnõela põhjapoolus on suunatud Põhjanaba suunas. Kuid tõmbuvad ju erinimelised magnetpoolused. Kas siin pole vastuolu? Ei, kuna Maa magnetiline põhjapoolus on Maa lõunapoolusel.
ARHIVAALIDE SÄILITAMINE PASSIIVSE ELUTSÜKLI AJAL Passiivse elutsükli ajal hoitakse arhivaale organisatsiooni arhiivihoidlas. Selle perioodi tegevused: -alatise ja pikaajalise säilitustähtajaga arhivaalid koondatakse hoidlasse -tagatakse hoiutingimused (karbistamine) -tagatakse juurdepääs ja arhivaalide kasutamine -arhiiviväärtusega arhivaalid eraldatakse üleandmiseks avalikku arhiivi. Ettevõtted võivad arhivaalid anda edasiseks säilitamiseks eraarhiivi. -pikaajalise säilitustähtajaga arhivaale säilitatakse kuni säilitustähtaja lõpuni ja eraldatakse siis hävitamiseks hävitamisakti alusel. ARHIVAALIDE KOONDAMINE ARHIIVIHOIDLASSE Hiljemalt kolme aasta möödumisel arhivaali loomisest või lahendamisest koondatakse alatise ja pikaajalise säilitustähtajaga (üle 10aasta) arhiivid arhiivihoidlasse. Lühiajalise säilitustähtajaga arhivaalid võivad jääda täitjate kätte tööruumides. Kui arhivaalide hoidmine tööruumides pole turvaline ja hoidlas r...
efektiivsus 1 = = 9,2 . 0,11 T2 - T 333 - 279 Teisel juhul, kui kasutame keskkütteradiaatoreid, saame = = = 0,16 , T2 333 millest efektiivsus 1 = = 6,2 . 0,16 Vastus: kasutades põrandaalust kütet, oleks soojuspumba maksimaalne efektiivsus 9,2, kasutades aga keskkütte radiaatoreid, oleks efektiivsus 6,2. 13 NB! Valemid, mis on vaja kindlasti meeles pidada. Termodünaamika I seadus: kehale antav soojushulk, keha siseenergia muut ja paisumistöö on seotud järgmise valemiga Q = U + A , kus Q on juurdeantav (või äravõetav) soojushulk, U siseenergia muut ja A paisumistöö. Soojusmasina kasutegur: Q1 - Q2 = , Q1
3. Sveits (Zürihi pank 1795 (pole kindel et aasta on õige)) Sveitsis on üle 5000 panga Eesti laenupoliitika Eesti esimene kommertspank oli Tartu Kommertspank 1988. a. esimene panga seadus 1989. a. 1. jaanuar 1990 Eesti Keskpank, 1992. a. oli Eestis 41 panka. 1992. a. 1. juulil loodi Eesti Panga Liit, et ühiselt lahendada probleeme. 1996. a. 14 panka. 9 1992. a. võeti nn taastamislaenud 30 miljonit dollarit. 1993 võeti 38 miljonit, keskkütte taastamiseks. Maantee hooldus, tervishoiu projekt (vaja oli saada ravimeid) Eesti laenupartnerid vt töölehte TURG (vt töölehte TURG) VALUUTATURG Valuutaturg on koht, kus kohtuvad nõudmine ja pakkumine. Turumajandus baseerub kapitalil, orienteeritus kliendile. Süsteem on kogum millestki, mis on omavahel seotud. L. v. Bertalanffi (1901.1972) süsteemiteooria looja Austri päritoluga. Tema teos ,,Üldine
valmistada ning aitab seeläbi raha kokku hoida restoranides lõunatamise arvelt. Samuti on tänu köögile võimalik tekitada klientidele äärmiselt hubane ja kodune keskkond, mis võimaldab tassikese teega end võimalikult mugavalt tunda. Rendipinna suurus ruutmeetrises on täpselt 80 ühikut ning ühe üüritava ruutmeetri hind on 87,5 krooni. Üürihinnale (7000 krooni) lisanduavad telefonide ja signalisatsiooni pakkuva firma igakuised arved ning samuti Interneti, keskkütte, vee ja elektri igakuised arved. Üüripind koosneb eelpool mainitud köögist ning veel lisaks kahest eraldatud ruumist, mis võimaldab administratiivsed tööd, klientide soovide visandamisega seotud tööd ja erinevad konsultatsioonid viia läbi esimeses ruumis ning toodete tootmise ja rõivaste proovimised viia läbi teises ruumis. Sellise ruumide kasutamisega saab klientidele pakkuda privaatsust, mida meie alal tegutsemine nõuab ning ka tootmisele on võimaldatud eraldatus
sellele vastavalt kujundatakse allpool seda lõikepinda asetsevad aknad uksed jne. Sellest lõikepinnast pealpool olevaid ehitisosi ei joonestata või märgitakse kerge punktiiriga. Plaanidel täheldatakse ehitise seesmised ja välimised peamõõdud, suitsu ja ventilatsioonilõõrid. Lõigetele märgitakse korruste kõrgused, samuti katusematerjal. 35. Mis kantakse tööprojekti joonistele? Projektijoonistele lisatakse täiendavalt puhta vee ja kanalisatsiooni torud, keskkütte ja ventilatsiooni torud, elektriseadmed ja kilbid. Hooneplaanid 1:50 suhtes. Aknad ja uksed ning nende avanemissuunad, trepiastmed, ahjud, seinalõõrid, vaod, torustikkude kanalid, avad, nisid, sanitaarseaded. Punktiiriga antakse talade asetus. Mööbli paigutus. Piisavalt mõõtmeid, et ei oleks vaja arvutada. Plaanidele kirjutatakse 36. Kuidas antakse projektis kõrgused? Kõrgused antakse esimese korruse viimistletud põranda pinnast(nt parketi pealt).See on siis 0.00 m. 37
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ ÜHISKONNATEADUSTE LEKTORAAT PROJEKT „KOHVIK“ Projektikava NARVA 2014 1 SISUKORD KOKKUVÕTE..............................................................................................................3 1. ETTEVÕTE ÜLDTUTVUSTUS..............................................................................4 1.1. Ettevõtte üldandmed...........................................................................................4 1.2. Ettevõtte tegevsed ja üldised eesmärgid.............................................................4 1.3. Äriline vajadus (eesmärgid)................................................................................7 1.4. Projektiideede kirjeldus......................................................................................8 1.5. Swot analüüs.........................................................
Vasakpoolsesse tiiba kolis 1868. aastal üliikooli muuseum. Kuni viimase kahjutuleni säilis aula algne arhitektuur põhiliselt muutumatuna, mõningad väikesed erandid välja arvatud. Seoses keisri pildi eemaldamisega 1917. aastal ehitati rõdu barjääril oleb pildialune fekoratiivne osa ümber, kus proovit matkida Tartule omaseid varaklassitsistlike ehitusvorme, kuid mitte eriti õnnestunult. 20. sajandi uuendustest tuleb märkida ka ahjude eemaldamist seoses keskkütte sisseseadmisega. 1965. aastal toimus peahoones tulekahju, kus sai kannatada nii aula ja veel kaheksa ruumi teisel ja kolmandal korrusel. Maha põles peahoone katus ning pööningul asunud kartseriruumid. Restaureerimistöödega alustati 1966. aastal ja lõpetati 1967. aastal. Peahoone ansamblisse kuulub ka tiibehitiste vahel paiknev endine ülikooli kirik, kus tänapäeval on ülikooli allasutused, sealhulgas arhiiv ja õppeosakond.2 22 Raam, V
8 (3) Muinsuskaitseameti eksperdihinnangu ja Muinsuskaitse Nõukogu ettepaneku alusel valmistab Muinsuskaitseamet ette kultuuriministrile esitamiseks asja mälestiseks tunnistamise käskkirja eelnõu. 2. A elab Tartu linnas 5-korruselise kortermaja 1. korrusel. 2010. a jaanuaris võttis maja korteriühistu üldkoosolekul vastu otsuse loobuda linna keskkütte tarbimisest ning ehitada maja külge oma katlamaja. Katlamajale anti 2010. a märtsis ehitusluba ning see valmis 2010. a augustis. Septembris anti katlamajale Tartu Linnavalitsuse (LV) poolt kasutusluba ning see alustas tööd. Katlamaja tööleasumisel avastas A, et selle töömüra levib tema korterisse. A kirjutas 15.09.2010 Tartu LV-le, milles kurtis oma muret korterisse kostva töömüra pärast ja palus selles küsimuses midagi ette võtta. Tartu LV 30.09.2010
). kui projektis sellised juhendid puuduvad, ei tohi müüritöid külmutusmeetodil teha. Soojendamine eelsoojendatud õhuga. Selleks, et vältida külmunud müüritise vajumist ja tõsta selle kandevõimet, organiseeritakse samaaegselt ülemiste korruste müüride ladumisega alumiste korruste ruumide kütmine ja kuivatamine naftagaasikalorifeerides ettesoojendatud õhuga. Esimese kolme kuni viie ööpäeva vältel hoitakse temperatuuri 30...35 C, seejärel alandatakse seda kuni 20...25 C-ni. Keskkütte töösselülitamisel võetakse kalorifeerid maha. Kuivatatud korruseid hakatakse viimistlema. Kui külmutusmeetod ei taga müüritise projekttugevust, võib kasutada vundamendilõikude, seinte alumiste osade, nukkade, sammaste ja teiste müüritise elementide elektersoojendamist. Seejuures ei tohi mört vuukides olla külmunud. Müüritist soojendatakse üksik- või rühmaelektroodidega (4...6-mm sarruseterasest üksikvardad või võrgud), mis paigutatakse tellimismüüritise
Ehitusmaterjalid Konspekt 2009 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................1 1.1 Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused:..........................................................................3 1.2 EM termilised omadused:....................................................................................................3 1.3 EM mehaanilised omadused:............................................................................................. 4 2 Puit............................................................................................................................................. 4 2.1 Tähtsamad puu liigid......................
Saskia Püümann Tervisejuht I kursus Tänapäeva sotsiaalprobleemid konspekt 2016 Haapsalu Kolledz majanduslik pinge -- suutmatus võimaldada endale piisavalt toitu, riideid, mugavaid ja tervislikke elamistingimusi, osaleda üritustel ja sotsiaalsetes võrgustikes jne; püsikaupadest ilmajäetus -- 19 püsikaupa telefonist ja pesumasinast fritüüri ja riidekuivatini; eluruumi mugavustest ilmajäetus -- vanni või dusi, WC, keskkütte ja tsentraalse sooja vee puudumine; ebasoovitav naabrus -- keskkonna saastatus (müra, heitgaasid), kõrge kuritegevuse tase, eluaseme halb seisund (remontimata, rõsked või sooja mittepidavad eluruumid, lekkiv katus jne); halb tervis -- negatiivne hinnang enda tervisele, puude või kroonilise haiguse olemasolu, liikumispiirangud. MÄÄR: Perede/leibkondade osakaal, kes ei saa endale lubada vähemalt kolme üheksast:
Mida kujutab endast maatükiga püsiv või kindel ühendamine, seda seadus ei täpsusta. Küll aga näiteks ehitise olulisteks osadeks asjad, millest see on ehitatud või mis on ehitisega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata (vt TSÜS §55 lg 1). Hoone oluliste osadena on nimetatud telliseid, uksi, aknaid, kütteseadmeid, kusjuures oluliseks osaks muutuvad need alles pärast paigaldamist (nt paigaldamata keskkütte katel ei ole veel oluline osa). Nt ei ole kinnisasja oluliseks osaks hoone, mis asub maatükil hoonestusõiguse alusel (sõltumata sellest, kas hoone oli olemas juba enne hoonestusõiguse seadmist või püstitati hiljem). Selline hoone on küll oluline osa, aga mitte maatüki, vaid hoonestusõiguse oluline osa (vt AÕS §241 lg 5). Maatüki näilised osad on nt kõrgepingeliinide postid, liine teenindavad alajaamad, mitmesugused
Regulaator võimaldab üle kanda signaalid kaugemale. B1 - tuleva vee temp andur, B2 - väljuva vee temp andur, B3 - väliskeskkonna temp andur, Y1 - elektriajam ta mõjutab 3 käigulist ventiili ja sellega reguleeritakse tuleva vee temp. M1 - tsirkulatsiooni pump, mis juhitakse regulaatori poolt ta kindlustab vee pideva tsirkulatsiooni torudes. M2 - tsirkulatsiooni pump mis kindlustab tsirkulatsiooni katla suures süsteemis. Kui kasutada, keskkütte süsteemi, sel juhul soojusvõrgust tuleva vee temp võib kõikuda ja on vaja, et teha kaitsmist temperatuuri max piiri ületamisest. Sel juhul kas kaitseseadet. F 1 - kaitse termostaat mis kaitseb süsteemi ülekuumenemisest, kui temp ületab etteantud temp, siis ta otse lülitab täiturmehhanismi Y1 millega klapp (tuleva vee) pannakse kinni. Välisseadme ühendusskeem. F1 - kaitse termostaat mis piirab tuleva vee max temperatuuri. Kui kas. ajamit kus 21
Regulaator võimaldab üle kanda signaalid kaugemale. B1 - tuleva vee temp andur, B2 - väljuva vee temp andur, B3 - väliskeskkonna temp andur, Y1 - elektriajam ta mõjutab 3 käigulist ventiili ja sellega reguleeritakse tuleva vee temp. M1 - tsirkulatsiooni pump, mis juhitakse regulaatori poolt ta kindlustab vee pideva tsirkulatsiooni torudes. M2 - tsirkulatsiooni pump mis kindlustab tsirkulatsiooni katla suures süsteemis. Kui kasutada, keskkütte süsteemi, sel juhul soojusvõrgust tuleva vee temp võib kõikuda ja on vaja, et teha kaitsmist temperatuuri max piiri ületamisest. Sel juhul kas kaitseseadet. F 1 - kaitse termostaat mis kaitseb süsteemi ülekuumenemisest, kui temp ületab etteantud temp, siis ta otse lülitab täiturmehhanismi Y1 millega klapp (tuleva vee) pannakse kinni. Välisseadme ühendusskeem. F1 - kaitse termostaat mis piirab tuleva vee max temperatuuri. Kui kas. ajamit kus 21
muud taimed ja koristamata vili. Mida kujutab endast püsiv või kindel ühendamine, seda seadus ei täpsusta. Küll aga ehitise oluliseks osadeks asjad või mis on ehitisega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata. Hoone oluliste osadena on nimetatud telliseid, uksi, akna, kütteseadmeid, kusjuures oluliseks osaks muutuvad nad alles päras paigaldamiseks. Paigaldamata keskkütte katel ei ole veel oluline osa. Näiteks ei ole kinnisasja oluliseks osaks hoone, mis asub maatükil hoonestusõiguse alusel. Sõltumata sellest kas hoone oli olemas enne hoonestusõigust või püstitati hiljem. Selline hoone on küll oluline osa aga mitte maatüki vaid hoostusõiguse oluline osa. Matüki näilised osad on kõrgepinge liinide postid, liine teenindavad alajaamad, torustikud, koos pumbaga ja muu selline, mis ei kuulu maa omanikule, kuid on vajalikud reaalserfituutide teostamiseks
Uido Truija LEPINGUTE KOGUMIK p r a k t i l i n e k ä s i r a a m a t I Estada 1 2002 2 SISUKORD Agendileping Maaklerileping Litsentsileping Garantiikiri Garantiileping Hoiuleping Käendusleping Käsirahaleping Käsundusleping Komisjonileping Laenuleping Faktooringuleping Fransiisileping Müügileping Ettevõtte üleandmise leping Vahetusleping Kinkeleping Eluruumi üürileping Eluruumi allüürileping Mitteeluruumide rendileping Ehitise ajutise kasutamise leping Tasuta kasutamise leping Liisinguleping Nõude loovutamise leping Kohustuse ülevõtmise leping Töövõtuleping Veoleping Ekspedeerimisleping Seltsinguleping 3 LEPINGUTE NÄID...
Mida kujutab endast maatükiga püsiv või kindel ühendamine, seda seadus ei täpsusta. Küll aga näiteks ehitise olulisteks osadeks asjad, millest see on ehitatud või mis on ehitisega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata (vt TSÜS §55 lg 1). Hoone oluliste osadena on nimetatud telliseid, uksi, aknaid, kütteseadmeid, kusjuures oluliseks osaks muutuvad need alles pärast paigaldamist (nt paigaldamata keskkütte katel ei ole veel oluline osa). Nt ei ole kinnisasja oluliseks osaks hoone, mis asub maatükil hoonestusõiguse alusel (sõltumata sellest, kas hoone oli olemas juba enne hoonestusõiguse seadmist või püstitati hiljem). Selline hoone on küll oluline osa, aga mitte maatüki, vaid hoonestusõiguse oluline osa (vt AÕS §241 lg 5). Maatüki näilised osad on nt kõrgepingeliinide postid, liine teenindavad alajaamad,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
