Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Madalrõhu-keskküttekatla soojustehniline katsetamine (4)

5 VÄGA HEA
Punktid

Tallinna Tehnikaülikool
Soojustehnika instituut
Praktilised tööd aines
Töö nr. 9
Töö nimetus: Madalrõhu-keskküttekatla soojustehniline katsetamine
Üliõpilane:
Matr . nr.
Rühm: MATB34
Õppejõud: Allan Vrager
Töö tehtud: 6.11.2009
Aruanne esitatud: 27.11.2009
Aruanne vastu võetud:
Töö eesmärk: Tutvuda väikese ja keskmise võimsusega madalrõhu veesoojendus(keskkütte-)kateldega ning teostada ühe katla soojustehniline katsetus tema kasuteguri, väljund(kasuliku) võimsuse ja erivõimsuse määramiseks.
Tööks vajalikud vahendid: 1. Üks TTÜ soojustehnika instituudi katlalaboris paiknevatest kateldest (Molle), 2. Elektrokeemiline gaasianalüsaator Bacharach PCA 65, 3.Radiatsioonipüromeeter Omega või Fluke 4. Vedelkütuse kulumõõteseade, 5. Laokaalud tahke kütuse koguse mõõtmiseks, 6. Stopper, 7. Mõõdulint, 8. Vee ja veeauru termodünaamiliste omaduste tabelid , 9. Vedelkütuse sertifikaadi koopia, 10. Kateldele paigaldatud mõõteseadmed temperatuuride ja veekulu mõõtmiseks, 11. Soovitatavalt Notebook või flopiketas töö käigus salvestatud mõõteseadmete edasiseks töötlemiseks
Töö käik: Bilansikatsetus tehakse töösoojal katlal , mis tähendab, et katel on enne katse algust püsival töörežiimil (püsiv väljundvõimsus, püsivad suitsugaasi ja vee temperatuurid). Katse kestis 20 minutit, mille vältel fikseeriti 2 - 5 min järel arvutusteks vajalikud katla tööd iseloomustavad parameetrid . Töömahukaim sisuline tegevus katse ajal on katla välispiirete eri osade temperatuuri määramine. Kütusekulu määrati vähemalt kord katse vältel.
Katseandmete töötlus:

Vedelkütuse kulu

Otsene soojubilanss
q2 lahkuvgaasi koostise ja temperatuuri järgi
Z=43,245(CO2+CO)-0,8815 Z=43,245 (12,72+60,2)-0.8815=0,99
Valem 3. q2 hapniku sisalduse järgi
%
Soojuskadu keemiliselt mittetäielikust põlemisest q3
=12,57 kg/m3
Liigõhutegur α
Soojuskadu katla välisjahtumisest q5
Katla välispinna keskmise ja ruumi temperatuuride vahe
Soojusülekandetegur
P=1,52
Soojusülekandetegur kiirgusega
93W/(m2K)
Kaudne soojusbilanss
Katla välispinna temperatuuri arvutamine
=37,135 K
Tabelid:
Tabel 1. Katlabilansi mõõtmisandmete tabel
Mõõdetav suurus
Ühik
Tähis
 
 
 
 
 
Keskmine
Aeg
min
τ
0,00
5,00
10,00
15,00
20,00
 
Katla väljundvõimsus
kW
Q1
17,91
17,92
17,96
18,13
18,13
18,01
Vee kulu läbi katla
m3/h
Vv
0,65
0,65
0,65
0,65
0,65
0,65
Katlasse siseneva vee temperatuur
ºC
tsv
47,25
47,25
47,26
47,27
47,28
47,26
Katlast väljuva vee temperatuur
ºC
tvv
71,45
71,45
71,55
71,75
71,85
71,61
Katlast väljuva suitsugaasi temp.
ºC
tlg
112,78
113,89
114,44
114,44
115,00
114,11
Katla kesta välispinna temperatuur
ºC
tF
 
 
 
 
 
37,14
Väliskeskkonna temperatuur
ºC
truum
17,83
18,00
18,17
17,94
18,11
18,01
Hapnikusisaldus lahkuvgaasis
O2
4,40
3,80
3,90
3,80
3,80
3,94
CO2 sisaldus lahkuvgaasis
CO2
12,50
12,80
12,70
12,80
12,80
12,72
CO sisaldus lahkuvgaasis
Vol.ppm
CO
30,00
71,00
70,00
66,00
64,00
60,20
Tabel 2. Arvutuste tulemused ning abiväärtused
Valitud nivoode vahe kütusemõõturil
200
mm
Aeg, mis kulus kütusenivoo langemisele
1137
s
Mõõtetoru sisemine ristlõige A
40,2
cm2
kütuse tihedus ρk
840,08
kg/m3
Kütuse kulu B
0,000594
kg/s
Siseneva vee tihedus ρv
989,28
kg/m3
Siseneva vee entalpia hsv
197,76
kJ/kg
Väljuva vee entalpia hvv
299,6
kJ/kg
Katla kasutegur ηk
71,18
Kasulik veele antud võimsus Qkas
D·101840,00
W
Lahkuvgaasi koostise abil q2
0,95
Z
0,99
 
Hapnikku sisalduse abil q2
2,49
Soojuskadu ebatäiuslikust põlemisest q3
0,02
Liigõhutegur α
1,23
 
Soojuskadu katla välisjahtumisest q5
0,90
Δt=tF-truum/.
/li ༀ αkonv.2ကW/(m2*K)0. ᄀ αkiir.20
19,13
Kαkonv.2ကW/(m2*K)0. ᄀ αkiir.20
4,07
W/(m2*K)
αkiir.20
0,0043
W/(m2*K)
Katla kasutegur ηk
96,59
Tabel 3. Katla pinna andmed
Külg
Pindala mm2
Temp ºC
 
 
Esikülg, alumine osa
197800
90,1
17821780
37,135
Vasak külg
837900
29,8
24969420
Parem külg
837900
28,7
24047730
Tagumine külg
638400
31,5
20109600
Esikülg, ülemine osa
432000
51,8
22377600
Kogu
2944000
 
109326130
Järeldus: Tutvusime keskküttekatlaga ning soojustehnlise katsetuse järel leidsime tema kasutegurid : otsene ηk=71,18% ja kaudne ηk=95,12%
6
Madalrõhu-keskküttekatla soojustehniline katsetamine #1 Madalrõhu-keskküttekatla soojustehniline katsetamine #2 Madalrõhu-keskküttekatla soojustehniline katsetamine #3 Madalrõhu-keskküttekatla soojustehniline katsetamine #4 Madalrõhu-keskküttekatla soojustehniline katsetamine #5 Madalrõhu-keskküttekatla soojustehniline katsetamine #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-10-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 184 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor nilsv Õppematerjali autor
Kaitstud
Kodutöö 9

Sarnased õppematerjalid

Madalrõhu-keskküttekatla soojustehniline katsetamine-arvutustabel
4
xls

Madalrõhu-keskküttekatla soojustehniline katsetamine, arvutustabel

Mõõdetav suurus Ühik Tähis Aeg min 0,00 Katla väljundvõimsus kW Q1 17,91 Vee kulu läbi katla m /h 3 Vv 0,65 Katlasse siseneva vee temperatuur ºC tsv 47,25 Katlast väljuva vee temperatuur ºC tvv 71,45 Katlast väljuva suitsugaasi temp. ºC tlg 112,78 Katla kesta välispinna temperatuur ºC tF Väliskeskkonna temperatuur ºC truum 17,83 Hapnikusisaldus lahkuvgaasis % O2 4,40 CO2 sisaldus lahkuvgaasis % CO2 12,50 CO sisaldus lahkuvgaasis Vol.ppm CO 30,00

Soojustehnika
Katlatehnika eksami vastused
52
doc

Katlatehnika eksami vastused

KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS KATLATEHNIKA BOILER ENGINEERING Sügi s 2007 1. Tahk ete kütuste põleta mi s e tehnoloo gi ad Tahkekütuse latentse energia elektrienergiaks muundamise kohta kehtivad samad üldised seaduspärasused, mis gaasja vedelkütuste korralgi. Määravaks on ringprotsessi parameetrid. Tahkete kütuste põletustehnoloogiad võib jagada nelja rühma: · kihtpõletus (restkolded), · tolmpõletus (tolmküttekolded ehk kamberkolded), · keevkihtpõletus (keevkihtkolded) ja · keeris- ja tsüklonpõletus (keeris- ja tsüklonkolded). Omaette rühma moodustavad tahkekütuse gaasistusega jõuseadmed. Selliseks soojusjõuseadme näiteks on integreeritud gaasistusseadmega kombitsükkel. 2. Põlevkivi põletuste h n ol o o gi ad Praegu on põlevkivielektrijaamades kasutusel tolmpõletustehn

Katlatehnika
Soojustehnika - küsimused vastustused
12
doc

Soojustehnika - küsimused vastustused

Termodünaamika on teadus erinevate energialiikide muutus S= S2- S1 = s1s2 dQ/ T [J/(kg*K)]. Entroopia on vastastikustest muundumistest. Termodünaamika hõlmab ekstensiivne suurus. Entroopia kui olekufunktsiooni väärtuse mehaanilisi, soojuslike, elektrilisi, keemilisi, elektromagnetilisi ja määravad kaks meelevaldset olekuparameetrit. Gaasi entroopia muid nähtuseid. Tehnilise termodünaamika põhi ülesanne on väärtus normaaltingimustel loetakse nulliks. teoreetiliste aluste loomine, soojusmootorite, soojusjõu seadmete, soojus transformaatoritele. 4. Isohooriline protsessiks nim. sellist protsessi, kus Termodünaamilise süsteemi all mõistetakse kehade kogu, termodünaamilise süsteemi soojuslikul mõjutamisel selle maht mis võivad olla nii omavahel kui ka väliskeskkonnaga ei muutu. (v=const, dv=0). p1v1=RT1; p2v2=RT2—erimaht=> energee

Soojustehnika
Soojustehnika eksami küsimused
90
pdf

Soojustehnika eksami küsimused

Sellelt lingilt saab tõmmata Arvo otsa soojustehnika raamatu. http://digi.lib.ttu.ee/i/?967 Faili lõpus on eksami näide, mida tunnis vaadati. 1. Termodünaamika põhimõisted, termodünaamiline süsteem, termodünaamiline keha jatermodünaamilised olekuparameetrid. Termodünaamiline süsteem. Nimetus „termodünaamika” hõlmab see mõiste kõik nähtused mis kaasnevad energiaga ja energia muundusega. Jaguneb füüsikaline, keemiline ja tehniline termodünaamika. Tehniline termodünaamika käsitleb ainult mehaanilise töö ja soojuse vastastikuseid seoseid. Termodünaamiline süsteem on kehade kogu, mis võivad olla nii omavahel kui ka väliskeskkonnaga energeetilises vastasmõjus. Väliskeskkond on termodünaamilist süsteemi ümbritsev suure energia mahtuvusega keskkond, mille teatud olekuparameetrid (T, p jne.) ei muutu, kui süsteem mõjutab teda soojuslikul, mehaanilisel või mõnel muul viisil. Termodünaamilise süsteemi üks lihtne näide on gaas balloonis. Süsteemi j

tehnomaterjalid
Katla projekt
27
doc

Katla projekt

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHAANIKATEADUSKOND SOOJUSTEHNIKA INSTITUUT KATLAPROJEKT Tallinn 2007 Sisukord: Seletuskiri: Katla kirjeldus. Omapoolsete valikute põhjendus Kokkuvõte (A Brief summary of the project) Arvutused: Algandmed Põlemisproduktide arvutus Katla soojusbilansi arvutus Kolde soojus ja konstruktorarvutus Festooni soojusarvutus Ülekuumendi ja järelküttepindade soojusbilansi arvutus Ülekuumendi "kuume astme" soojus ja konstruktorarvutus Ülekuumendi "külme astme" soojus ja konstruktorarvutus Ökonomaiseri soojus ja konstruktorarvutus Õhu eelsoojend soojus ja konstruktorarvutus Graafiline osa: Katla pikkilõige lisa 1 Katla ristlõige lisa 2 Seletuskiri Katla kirjeldus. Omapoolsete valikute põhjendus.

Katlatehnika
SOOJUSTEHNIKA EKSAMI VASTUSED
54
pdf

SOOJUSTEHNIKA EKSAMI VASTUSED

SOOJUSTEHNIKA EKSAMI VASTUSED 1. Termodünaamiline keha e. töötav keha. Termodünaamilises süsteemis asuvat keha või kehi, mille vahendusel toimub energiate vastastikune muundumine nim. termodün.kehaks. Termodün.kehaks on veel keha, mille kaudu toimub soojuse muundumine mehaaniliseks tööks või töö muundamine soojuseks. Tdk võivad olla nii tahked, vedelad kui gaasilised kehad. Soojusjõumasinates nagu sisepõlemismootor soojuse muundumisel mehaaniliseks tööks on tdk tavaliselt kütuse põlemisgaasid. Aurujõuseadmetes on enamikul juhtudel tdk veeaur. Töötava keha olekuparameetrid. Neande all mõistetakse füüsikalisi makrosuurusi, mis määravad kindlaks töötava keha oleku. Intensiivseteks nim. selliseid töötava keha parameetreid, mis ei sõltu termodün.süsteemis oleva keha massist või osakeste arvust. Intensiivne parameeter on nt. rõhk ja temp. Aditiivseteks e. ekstensiivseteks termodün parameetriteks on parameetrid, mis on propor

Soojustehnika
Hoone- ja soojusautomaatika
28
docx

Hoone- ja soojusautomaatika

Hoone- ja saoojusautomaatika Soojusmootorid Üldandmed ja mootorite liigitus Kütuse põlemisel silindril paisub gaas paneb enamjuhtudel kolvi liikuma kusjuures ja kolb sooritab kulgliiklemist aga nn rootormootorites on kolb asendatud pöörleva rootoriga. Tavalistes kolbmootorites kus on tegemist kulgliikumisega muudab väntvõllmehhanism selle energia hoorattakaudu pöörlevaks liikumiseks. Mootori pidevaks tööks on vajalik 1. Gaasi jaotusmehhanism(klapid), mis on oluline, sest ta juhib kütuse ja õhu sisselase silindrisse ja heitegaasi eemaldamist silindris. 2. Toitesüsteem 3. Õlitus 4. Jahutussüsteem Ehituse järgli liigitatakse mootorid 1,2 ja enam silindrilised mootorid. Kasutusala järgi liigitatakse: on mobiilsed mootorid ja statsionaalsed mootorid kusjuures mobiilsed mootorid on laevamootorid, nii bensiini kui diiselmootorid. Statsionaalsed otto ja diisel mootorid üle 1000kW mida kasutatakse elektri ja soojuse tootmiseks koostootmise jaamades. Tarvitatava küt

Soojustehnika
Soojusautomaatika eksami vastused
75
doc

Soojusautomaatika eksami vastused

Soojusautomaatika eksamiküsimuste vastused 1. Põhimõisted automatiseeritud tootmise alalt. Automaatikasüsteemide klassifikatsioon nende otstarbe järgi. Näited. Automatiseeritud tootmise põhimõisted: 1. Objekt 2. Regulaator 1. Andur 2. Tajur 3. Automaatikasüsteem Automaatikasüsteemide klassifikatsioon otstarbe järgi: 1. Automaatreguleerimise süsteemid (ARS) 2. Distantsioonjuhtimise süsteemid (DJS) 3. Tehnoloogilise kaitse süsteemid 4. Automaatblokeeringu süsteemid (ABS) 5. Reservseadme automaatse käivitamise süsteem (RAKS) 6. Automaatsed tehnoloogilise kontrolli süsteemid (ATKS) 7. Signalisatsioonisüsteemid (SS) valgus ja helisüsteemid 1. Tehnoloogiline SS andmed seadmete töö ja üksikute parameetrite kohta 2. Avarii SS teatavad võimalikest avariilistest olukordadest ja juba tekkinud avariidest 3. tsentraalsed SS on ette nähtud signalisatsioonisüsteemi korrasoleku ja

Soojusautomaatika




Meedia

Kommentaarid (4)

b0neb0y profiilipilt
Oliver Nuut: see on tiptop värk, sellega saab tehtud kõik :)
01:49 21-11-2011
elanik profiilipilt
elanik: hea materjal
12:11 09-12-2010
wattaw profiilipilt
Andres Kurmiste: palju vigu
22:45 27-11-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun