Keskkütteradiaatori soojusülekandeteguri ja –läbikandeteguri määramine (1)

Tallinna Tehnikaülikool - Energeetika - Soojustehnika

5 VÄGA HEA

Tallinna Tehnikaülikool
Soojustehnika instituut
Praktilised tööd aines
Töö nr. 8
Töö nimetus: Keskkütteradiaatori soojusülekandeteguri ja –läbikandeteguri määramine
Üliõpilane:
Matr. nr.
Rühm: MATB34
Õppejõud: Allan Vrager
Töö tehtud: 18.09.2009
Aruanne esitatud: 16.10.2009
Aruanne vastu võetud:
Tallinn 2009

Töö eesmärk

Määrata auruga köetava keskkütteradiaatori soojusläbikandetegur k ja soojusülekandetegur
radiaatori pinnalt õhule.

Tööks vajalikud vahendid

Keskkütteradiaator

Anumad

Kaalud

Manomeeter

Termopaarid

Ajamõõtur

Millivoltmeeter ja elektrooniline temperatuurimõõtur

Elavhõbetermomeeter

Baromeeter

Termopaaride gradueerimistabel

Vee ja veeauru termodünaamiliste omaduste tabelid

Katseseade ja tööpõhimõtte kirjeldus

1- radiaator

2- ümberlüliti
3- külmliideste termostaat
4- elavhõbetermomeeter
5- millivoltmeeter
6- kondensaadi nõu
7- kondensaadikraan klaastoru otsas
8- manomeeter
9- termopaarid
10- auruventiil
Soojusvahetus auruga köetava keskkütteradiaatori ja ruumi õhu vahel on komplitseeritud protsess, mille määravad samaaegselt soojusjuhtivuse , konvektiivse ja kiirgussoojusülekande tingimused.
Soojusläbikandeprotsessi arvutuslikuks iseloomustajaks on soojusülekandetegur k :
W/(m2K),
kus - soojusülekandetegur aurult radiaatori sisepinnale W/(m2K);
- radiaatori seina paksus m;
- radiaatori seinamaterjali soojusjuhtivustegur W/(mK);
- soojusülekandetegur radiaatori väispinnalt õhule W/(m2K).
Radiaatoris toimub auru kondenseerumine ning vabaneva soojuse (aurustumissoojus r) ülekandumine radiaatori seina sisepinnale. See soojusülekandeprotsess kulgeb väga intensiivselt -
7000 W/(m2K). Läbi radiaatori seina kandub soojus seinamaterjali soojusjuhtivuse teel (60 W/(mK), = 5 mm).
Radiaatori välispinnalt kandub soojus ümbritsevale õhule ning ruumi seintele konvektiivse ja kiirgussoojusülekande teel. Soojusülekandetegur
on konvektiivse ja kiirgussoojusülekande tegurite summa. Radiaatori seina küllalt kõrge temperatuuri tõttu moodustab selle soojusülekandeprotsessi märgatava osa kiirgussoojusülekanne. Konvektiivne soojusülekanne toimub õhu vabal liikumisel mööda radiaatori pinda (vabakonvektsioon)
10 – 12 W/(m2K).

Töö käik

Radiaatori viidi tööolukorda anuma 6 asetamisega kondensaaditoru alla, kondensaadikraani 7 ja auruventiili 10 avamisega. Jälgiti pidevalt auru rõhku enne radiaatorit manomeetri järgi, reguleeriti ventiili 10 abil rõhku nii, et rõhk oleks kogu katse jooksul püsiv. Kui kondensaaditorust hakkas tulema auru, reguleerisiti kondensaadikraani nii, et kondensaadi nivoo väljavoolutoru klaasis oleks pidevalt nähtaval. Kui temperatuurid olid jäänud konstantseks, oli radiaator saavutanud termilise tasakaalu olukorra ja mõõtmisi võis alustada.
Enne mõõtmiste alustamist kaaluti kondensaadianuma koos veega. Seejärel eemaldati kondensaaditoru alt esimese kondensaadinõu ning asetati sinna koos veega kaalutud kondensaadinõu. Katse algas.
Katse vältel mõõdeti 5-minutiliste vaheaegade järel radiaatori pinna, kondensaadi ja õhu temperatuuri. Katse lõpul eemaldati kondensaadinõu ja kaalusime uuesti. Kondensaadinõu kaalu vahe katse algul ja lõpul andis katse jooksul radiaatorit läbinud ning seal kondenseerunud auru koguse. Külm vesi kallatakse katse algul anumasse kondensaadikao vähendamiseks. See kadu on tingitud kondensaadi aurumisest lahtisest nõust ning on seda suurem, mida kõrgem on vee temperatuur nõus. Katse algus ja lõpp fikseeriti ajamõõturiga. Katse kestis 20 minutit.
Katsetulemused
Tabel 1.1
Aeg(min)
Radiaatori pinna temperatuurid.
Konden-
Termo-paar.
Ruumi õhu temp
saadi
temp.
1
2
3
4
5
temp.

1
2
3
mV
mV
mV
mV
mV
0C
0C
0C
0C
0C
0
3,354
3,299
3,24
3,147
3,035
83
22
22
23,2

5
3,341
3,287
3,298
3,127
3,07
89
22
22
23,3

10
3,36
3,282
3,241
3,14
3,074
86
22
22
23,8

20
3,343
3,289
3,252
3,154
3,082
85
22
22
23,9

keskmine
3,349
3,289
3,258
3,142
3,065
keskmine
3,221
Katse kestus = 1200 s
Kondensaadianuma mass katse lõpul = 1,175 kg
Kondensaadianuma mass katse algul = 1,650 kg
Kondensaadi mass M = 0,475 kg
Õhurõhk ruumis B = 765 mm Hg = 0,102MPa
Auru ülerõhk pm = 1000 mm H2O = 0,0098 MPa
Auru absoluutne rõhk ps = 0,112 MPa
Auru kuivusaste x = 0,90 (võetud kogemuslikult)
Kondensaadi keskmine temperatuur tk = 85,75
Ruumiõhu keskmine temperatuur tõ = 0,931 mV = 23,5
Radiaatori välispinna keskmine temperatuur tp= 3,221 + 0,931 = 4,152 mV = 97
Radiaatori pind A = 1,15 m2
r = 2250 kJ / kg
h" = 2679 kJ / kg
hk = 356 kJ / kg
W
W/(m2K)
9,16 W/(m2K)
Järeldus
Katse sooritamise ajaks ei olnud keskkütte radiaator saavutanud termilise tasakaalu olukorda.
4

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk · .doc · 152 allalaadimist

Keskkütteradiaatori soojusülekandeteguri ja –läbikandeteguri määramine #1

Keskkütteradiaatori soojusülekandeteguri ja –läbikandeteguri määramine #2

Keskkütteradiaatori soojusülekandeteguri ja –läbikandeteguri määramine #3

Keskkütteradiaatori soojusülekandeteguri ja –läbikandeteguri määramine #4

Keskkütteradiaatori soojusülekandeteguri ja –läbikandeteguri määramine #5

Keskkütteradiaatori soojusülekandeteguri ja –läbikandeteguri määramine #6

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-10-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

152 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

nilsv Õppematerjali autor

Kaitstud, Kodutöö 8

keskkütteradiaator soojusülekandetegur soojusläbikandeteguri

Sarnased õppematerjalid

docx

KESKKÜTTERADIAATORI SOOJUSÜLEKANDETEGURI JA –LÄBIKANDETEGURI MÄÄRAMINE

MATB51 MATB51 MATB51 Töö tehtud: 12.10.2015 Esitatud: Kaitstud: Juhendaja: Lauri Loo Tallinn 2015 1 TÖÖ EESMÄRK Määrata auruga köetava keskkütteradiaatori soojusläbikandetegur k ja soojusülekandetegur 2 radiaatori pinnalt õhule. 2 2 KATSESEADME KIRJELDUS Keskkütteradiaator 1 saab niisket küllastunud auru laboratooriumi madalrõhu aurukatlast. Radiaatorisse siseneva auru rõhku mõõdetakse peale reguleerimisventiili 10 ühendatud manomeetriga 8. Keskkütteradiaatori välispinnale on kinnitatud 5 vask-konstantaan

Soojustehnika

doc

Soojustehnika lab. töö nr 8

Tallinna Tehnikaülikool Soojustehnika Instituut Praktilised tööd aines: Soojustehnika Töö nr. 8 Keskkütteradiaatori soojusülekandeteguri ja läbikandeteguri määramine Üliõpilane: Kood: Rühm: Õppejõud: Heli Lootus Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: SKEEM Töö eesmärk Määrata auruga köetava keskkütteradiaatori soojusläbikandetegur k ja soojusülekandetegur 2 radiaatori pinnalt õhule. Tööks vajalikud vahendid 1. Keskkütteradiaator 2. Kondensaadi kogumisanumad (2 tk) 3. Kaalud

Soojustehnika

xls

Keskkütteradiaatori soojusülekandeteguri ja läbikandeteguri määramise arvutustabel

p Q' Q Nr. ReD kPa dm3 s m3/s 1 1 16 120 0,00013 8771,75 0,53 2 2 32 120 0,00027 17543,50 0,75 3 3 39 120 0,00033 21381,14 0,75 4 4 23 60 0,00038 25218,78 0,77 5 5 26 60 0,00043 28508,18 0,77 6 7,5 29 60 0,00048 31797,59 0,71 Keskmine 0,7135 QD Q Re D= =1, 273 d= 15 mm D 2 D

Soojustehnika

doc

8.Keskkütteradiaatori soojusülekandeteguri ja –läbikandeteguri määramine

Tallinna Tehnikaülikool Soojustehnika instituut Praktilised tööd aines Soojustehnika Töö nr. 8 Keskkütteradiaatori soojusülekandeteguri ja läbikandeteguri määramine Üliõpilane: Rühm Õppejõud Allan Vrager Töö tehtud 04.09.2009 Esitatud Arvestatud SKEEM Töö eesmärk Määrata auruga köetava soojusläbikandeteguri k ja soojusülekandetegur 2 radiaatori pinnalt õhule. Kasutatud seadmed 1. Keskkütteradiaator 2. Kondensaadi kogumisanumad(2tk) 3. Kaalud 4. Manomeeter 5. Termopaarid 6

Soojustehnika

doc

Katlatehnika eksami vastused

vedeliku tootmiseks ja tarbijale edastamiseks. Katlas toimub mingi energialiigi muundamine soojuseks ning vee (või ka termoõli) kuumutamine ja vee aurustamine selle soojuse arvel. Soojuse saamiseks võib kasutada kütuse keemilist energiat, elektrienergiat, otsest päikese energiat jne. Tänapäeval kasutatakse siiski kõige rohkem orgaanilise kütuse energiat. Seepärast vaadeldakse käesolevas konspektis katlaid, kus soojus saadakse orgaanilise kütuse põlemisel. Katel koosneb koldest ja erinevat liiki küttepindadest, mis võivad olla paigutatud ühte või mitmesse korpusesse. Kolle on ettenähtud kütuse põletamiseks ja küttepinnad vabanenud soojuse ülekandmiseks põlemisproduktidelt vedelikule, aurule või põlemisõhule. Aurutootva katla ehk aurukatla küttepinnad ja nende otstarve on järgmised: · toitevee eelsoojendis ehk ökonomaiseris tõstetakse katlasse antud vee

Katlatehnika

docx

Laeva katlad

muutustele - tekkivad soojuspinged võivad purustada ühenduskohti ja tekitada lekkeid valtsitud torudes. See on põhjus, miks leektorukatelde sissekütmine ja tööst väljaviimine (jahutamine) peab toimuma pikema aja jooksul (4-24 tundi); 5.Katlas olev suur vee mass on ohuallikaks katla plahvatuse korral. Katla seinte, tuleruumi või kolde purunemise korral võrdsustub katla sisemine rõhk (töörõhk) momentalselt atmosfäärirõhuga ja kogu katlavees sislduv soojus põhjustab osa katlavee silmapilkse aurustumise, rõhu järsu tõusu, plahvatuse ja katla purunemise, mis on ohtlik nii inimestele kui laevale tervikuna. Veetorukatlad. Eelised: 1.Võimalus toota kõrgete parameetritega auru (p ca. 60 bar, to 350-480 oC). Auru kõrgemate parameetritega paraneb katla kasutegur ja suureneb aurumootorites kasuliku soojuse osa, mis tähendab, et väheneb aurukulu 1 kW võimsuse saavutamiseks; 2

Laevandus

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

638

pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik

Ehitusfüüsika

doc

Diisel

- muutub NO, NO2 jne. kokkusurumine silindris (a...c komprimeerimine ). Järgneb kütuse maksimaalrõhk Pz. Nende parameetrite suurenemine tingib silindri- sissepritsmine , kütuse põlemiseks ettevalmistamine ja põlemine kolvgrupi detailide mehaanilise koormuse järsu kasvu. Teoreetilises tsüklis antakse soojus töötavale kehale väljapoolt , läbi (c...z). Rõhk silindris tõuseb järsult maksimaalväärtuseni pz . Laevamootorite surveastme praktilised väärtused : silindri seina. 2 Takt. Kolb liigub ÜSS-sst ASS-u. Toimub kütuse järelpõlemine , · aeglasekäigulised 10 kuni 13

Abimehanismid

Rohkem sarnaseid