Ohtlikud jäätmed, jäätmehooldus ja hügieen (0)

Tartu Kutsehariduskeskus
Referaat
Ohtlikud jäätmed,jäätmehooldus ja hügieen
Koostajad: Birgit Pihelgas
Laura Kuus
Juhendaja : Ülle Mugu
2013

Sisu

Sissejuhatus 3
Ohtlikud jäätmed 4
Jäätmehooldus 8
Hügieen 10
Kokkuvõte 12
Kasutatud kirjandus 13

Sissejuhatus

Referaat räägib ohtlikest jäätmetest, jäätmehooldusest ja hügieenist meie keskkonnas.
Ohtlikeks jäätmeteks loetakse neid jäätmeid, mis oma keemiliste või omaduste tulemusena on kahjulikud inimesele või keskkonnale. Nad erinevad tavajäätmetest, kuna on juba väikses koguses keskkonnale või inimestele kahjulikud. Seepärast on ka väga oluline, et neid ei veetaks tavajäätmete prügilasse, vaid käideldaks erilisel viisil ja ei ladestata loodusesse või kanalisatsiooni. Selle tõttu on oluline, et ohtlike komponente sisaldavate toodete tarbija oleks teadlik ka sellest, kuidas nendega edasi käituda, kui need tarbetuteks on muutunud. Seda eelkõige seepärast, et ohtlikke jäätmeid pole soovitatav pikka aega kodus hoida, kuna nii jääb ka terviserisk koduses majapidamises .
Terves keskkonnas leidub ohtlikke jäätmeid, mis mõjutavad meie elu. Jäätmehoolduse teemas on pikemalt välja toodud, mida jäätmetega ette võtta ja kuidas neid käidelda. Hügieeni teemas pöörame tähelepanu inimese hügieenile.

Ohtlikud jäätmed

Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis oma ohtliku omaduse (mürgised, plahvatusohtlikud, nakkusttekitavad jt) tõttu võivad põhjustada kahju inimese tervisele ja keskkond|keskkonnale.
Nende käitlusel tuleb arvesse võtta eritingimusi. Vältida tuleb segunemist oma tavajäätmetega või muude ainetega.
Jäätmete liigitamist ohtlike jäätmete hulka reguleerib Vabariigi Valitsuse 06.04.2004 määrus nr 103 "Jäätmete ohtlike jäätmete hulka liigitamise kord"
Enamlevinud ohtlikud jäätmete eelkäitlus
Ohtlike jäätmete hulk on reaalselt väga suur, kuid siiski on neist mingi osa laiemalt tuntud kui teised. Kõige tuntumad on igasugused meditsiinijäätmed, elavhõbedat sisaldavad jäätmed, akud , patareid, õlid ja õlifiltrid, lahustid , värvid ja lakid , fotokemikaalid, elektroonikajäätmed, vanades külmkappides leiduv freoon , tulekaitseks kasutatav kiudjas mineraal asbest ning ka tulekustutid .
Asbesti kasutusvaldkond hõlmab põhiliselt igasugu materjale, mis on seotud tulekaitsega, aga samuti kasutatakse seda tema painduvuse ning keemilise ja mehhaanilise vastupidavuse tõttu. Näiteks on asbest kasutatav torude isoleeraines, elektriseadmetes ning põranda- ja katusekivides. Hoolimata oma headest omadustest on sellel võimalik, et isegi rohkem kahjulikke omadusi. Eriti tuntud on asbesti kantserogeenne mõju: asbestitolmu sissehingamine võib põhjustada kopsuvähki. Selle pärast on oluline teada, kuidas seda peab käsitsema. Nimelt, kui see on heas olukorras, siis ei pea seda kuskilt eemaldama, samas kui see on õrnalt kahjustatud või lahtine , oleks mõistlik see ümber pakkida. Kindlasti ei tohiks ka pühkida tolmu või tolmuimejaga koristada materjale, mis võivad sisaldada asbesti. Tähtis on ka see, et asbestijäätmete kogumisel tuleks kasutada suletavaid mahuteid. Teada on ka vaja, et kõik prügilad asbesti vastu ei võta, seepärast tuleb eelnevalt uurida, kuhu neid viia saab. Need asbestijäätmed, mis pole kahjustatud, võib viia ka tahkeid materjale vastuvõtvasse prügilasse. Kindlasti ei tohi asbesti põletada.
Akud ja patareidki võivad olla mitmel moel inimesele kahjulikud. Näiteks autoakude puhul põhjustab seda ohtu just see, et nad sisaldavad väävelhapet, mis nahaga kokkupuutel põhjustab nahakahjustusi. Kui midagi sellist peaks juhtuma, siis tuleb kindlasti loputada ohtra veega ja pöörduda arsti juurde. Patareisid ja akusid tuleb kindlasti eemal hoida ka tulest ja sädemetest, sest põlemisel vabanevad kaadmium ja elavhõbe, mis õhku ja vette sattudes, sisenevad toiduahelasse ja selle tulemuselt põhjustavad tervisehäireid. Neid ei tohiks hoida ka lastele kättesaadavas kohas, sest näiteks minipatareisid on lastel lihtne alla neelata. Autoakusid võtavad vastu mitmed autoteeninduspunktid ja tanklad, aga elektroonikaseadmete patareisid ja akusid võtavad vastu ka mõned kaubanduskeskused.
Väga palju tekib ka igasugu elektroonikajäätmeid, kuid tihtipeale visatakse need ekslikult tavajäätmete hulka ja ei mõelda, et ka need sisaldavad ohtlikke komponente, nagu tina, elavhõbedat, liitiumit ja raskemetalle. Need vallanduvad just lammutamisel, seepärast ei tohiks kindlasti mitteasjatundja neid laiali lammutada. Elektroonikajäätmeid võtavad vastu näiteks vanametalli kogumispunktid, mõnel juhul on võimalik viia ka need poodi tagasi. Töökorras seadmed tuleks pigem annetada heategevuseks.
Tulekustuteid ehk ei teki küll niivõrd palju, ent siiski arvestades, et nad kuuluvad paljudesse majapidamistesse ja muudesse asutustesse, siis oleks vaja teada ka nende eelkäitlemisest. Tulekustutid on ohtlikud jäätmed, kuna sisu on surve all ja seetõttu on teatud tingimustel see plahvatusohtlik. Ohtlik on ka see, et vanades tulekustutites on tekkinud tetrakloriidsüsinik, mis on tuntud kantserogeen. Tulekustuteid võib viia ohtlike jäätmete kogumispunkti, aga võib konsulteerida ka päästeameti või müüjaga. Enne kogumisjaama viimist , tuleks need kindlast tühjendada. Selle toimingu jaoks peab olema ümbrus puhas, kindlasti ei tohi läheduses viibida lapsed ja lemmikloomad ning ise peaks kandma kaitseprille ja tolmumaski.
Fluorestsentslambid on ohtlikud, kuna sisaldavad elavhõbedat, mis lambi purunedes põhjustab ohtu inimesele, kuna aurub toatemperatuuril ja need aurud on mürgised. Seepärast on mõistlik hoida neid lampe kastis ja lastele kättesaamatus kohas, et vältida purunemist ning käideldes tuleks kanda prille. Ka fluorestsentslampide puhul tuleb arvestada, et kõik jäätmekogujad neid vastu ei võta. Selleks on vaja teha eelnevat uurimist , millised ohtlike jäätmete kogujad neid vastu võtavad ja kas ehk mõned ostukeskused või rauakauplused ei võta neid ümbertöötlemiseks vastu.
Majapidamises tekib ka palju meditsiinijäätmeid. Need on ohtlikud, kuna võivad nakatada teisi inimesi, kes prügiga kokku puutuvad ning samuti võidakse olmeprügi seest varastatud ravimeid valel otstarbel kasutada. Selle pärast on oluline neid hoida turvalises konteineris ning lastele kättesaamatus kohas. Jäätmetest vabanemiseks võib konsulteerida kohaliku kanalisatsiooni haldajaga, et kas tohib väiksema koguse puhul neid eelnevalt destabiliseeritunult tualetist alla lasta. Kindlasti ei tohiks omal volil lasta tualetist alla mitmesuguseid antibiootikume, kuna need võivad hävitada mitmed kasulikud mikroobid või bakterid kanalisatsioonis. Võib rääkida ka mõne haigla või apteegiga või lihtsalt viia ohtlike jäätmete kogumispunkti.
Inimesele väga ohtlikud on igasugused elavhõbedaseadmed, mis võivad väga lihtsalt puruneda. Sellised on kas või kraadiklaasid. Kraadiklaaside puhul on küll veidi lihtsam, kuna ei sisalda suures koguses elavhõbedat. Nende purunemisel tuleb kõik uksed sulgeda, tuba õhutada ja maha läinud elavhõbe pipeti või paberiga üles korjata ja paigutada kinnisesse plastik- või klaasanumasse. Suurte koguste puhul tuleb aga kõik toast evakueerida, sulgeda uksed, lülitada välja keskkütte- või jahutussüsteem ning helistada kohalikku tervishoiuasutusse või professionaalsesse koristusfirmasse, kes omavad spetsiaalset varustust. Kogunenud elavhõbedajäätmeid võib pakkuda ülikooli keemialaborisse katsetsteks või viia ohtlike jäätmete kogumispunkti.
Autoomanikel tekivad ohtlikud jäätmed kindlasti ka mootoriõlide ja õlifiltrite näol. Õli ei tohiks ekslikult kallata suvalisse kohta, kuna on väga toksilise toimega, eriti vee-elukatele. Õli ei tohi ka põletada, välja arvatud õlipõletites. Õli peaks olema pakendatud plastikkannu või -pudelisse, mis on turvaliselt suletav, anum peaks olema ka märgistatud. Õli koguvad mitmed tanklad ning vana õli jätavad endale ka õlivahetuspunktid. Filtreidki võtavad vastu paljud tanklad, aga need peavad olema eelnevalt tühjendatud õlist.
Remonditöödel jäävad üle või saavad kasutatud värvid ja lakid. Kindlasti ei tohi neid purke jätta avatult seisma, sest toatemperatuuril lenduvad sealt mitmed orgaanilised ühendid, mis on tuleohtlikud. Pikemaks ajaks säilitamiseks on vaja need sulgeda korralikult, õhukindlalt. Värvide ja lakkide puhul on ka ohtlik see, et kui nad on vanad, võivad sisaldada inimestele ja loomadele toksilis aineid, nagu pliid , elavhõbedat, kroomi , kaadmiumi, PCB-d. Seesugused värvijääke ei tohi lõplikult ära kasutada ega edasi anda, vaid tuleb viia ohtlike jäätmete kogumispunkti. Tühjad värvi- või lakipurgid võib viia vanametalli kogujale või kui on võimalik ümbertöötlemine, visata tavaprügi hulka.
Ka vedeldajad ja lahustid sisaldavad mitmeid lenduvaid orgaanilisi ühendeid, mis on sissehingamisel mürgised. Samuti on need ohtlikud kuna on võimelised läbi naha imbuma, on tuleohtlikud ja mõned isegi kantserogeensed. Neid tuleks hoida suletud klaas- või metallanumas tuleohututes kohtades ja ei tohi valada kanalisatsioonist alla ning visata muu prügi hulka. Vanad lahustid ja vedeldajad tuleks viia ohtlike jäätmete kogumispunkti ning need, mis on lõpuni kasutamata, anda kellelegi ära.
Fotograafiaga tegelejatel tekib kindlasti ka mitmesuguseid fotokemikaale. Need sisaldavad elavhõbedat, mis on mürgine saasteaine, kuna võib kanalisatsioonis häirida bioloogilist tegevust. Kanalisatsioonist võib alla valada ainult ilmutit ja loputusvedelikku, teised tuleb viia ohtlike jäätmete kogujale. Inimestele on need ohtlikud, kuna näiteks mõned inimesed on fotokemikaalide suhtes allergilised. Kindlasti nendega tegeledes tuleks kaitsta silmi pritsmete ja nahka otsese kontakti eest. Hoidma peaks neid kinnises märgistatud plastiknõus lastele kättesaamatus kohas.

Jäätmehooldus

Jäätmehooldus on jäätmealane tegevus, mis hõlmab jäätmekäitlust, järelevalvet jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldust. Prügilas tuleb pärast sulgemist järelhooldust teha umbes 20 - 30 aastat: puhastada nõrgvett, koguda ja käidelda prügilagaasi, jälgida ladestusala vajumist kuni prügilademe stabiliseerumiseni. Järelhooldust on vaja teha ka teistes jäätmekäitluskohtades, nt. kompostimisplatsidel, laadimisjaamades ja mujal.
Jäätmehooldust korraldab oma haldusterritooriumil kohalik omavalitsus , kes tunneb ja oskab arvestada kohalikke olusid. Omavalitsuse korraldada on ka olmejäätmevedu. Omavalitsus kehtestab reeglid, kuidas jäätmevedu korraldada, millistele jäätmeliikidele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, määrab veopiirkonnad, vedamise sageduse jne.
Jäätmekäitlus on tegevus, mis hõlmab jäätmete kogumist, vedu, taaskasutamist ja kõrvaldamist.Jäätmekäitluse aluseks on Eesti keskkonnastrateegia põhimõtted – säästev areng, keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, keskkonnanõuete integreerimine teiste eluvaldkondade ja loodusvarade kasutamisega.
Jäätmekäitlushierarhia:

• Jäätmetekke vältimine.
  
• Jäätmetekke vähendamine (tekkivate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine).
  

• Jäätmete korduskasutamine (sama eseme uuesti kasutamine endisel eesmärgil).
  
• Jäätmete taaskasutamine (materjali ja aine kasutamine uue toote tegemiseks või muuks kasutuseks, sh. energia saamiseks).
  
• Jäätmete lõplik kõrvaldamine (segajäätmete põletamine põletustehastes või jäätmete ladustamine prügilas).
  

Jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sortimine ja segukoostamine nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil.
Jäätmete kõrvaldamine on jäätmete keskkonda viimiseks või selle ettevalmistamiseks tehtav toiming. Levinuimad jäätmete kõrvaldamise toiminguid on jäätmete ladestamine prügilatesse või jäätmete põletamine.See on aga kõige viimane käitlusviis ja seda peaks nii palju kui võimalik vältima.
Jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks.Jäätmekäitluskoht on ka kompostimise väljak, sorteerimisjaam, autolammutuskoda, prügila, laadimisjaam , koospõletustehas. Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõu, -konteinerit või muud -mahutit, mis on ette nähtud olme- ja tavajäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajatelt, samuti ehitisi , kuhu eelnimetatud mahutid on paigutatud, või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks.Ohtlike jäätmete käitlemiseks on vaja lisaks jäätmeloale ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi.
Jäätmekäitlusjaam Räpinas

Hügieen

Hügieen ehk tervishoiuteadus õpetab meile tervislikke eluviise. Eelkõige käivad hügieenireeglid kehapuhtuse, tervisliku toitumise, puhkuse ja vaba aja veetmise ning kehakultuuri ja spordi kohta. Kõike seda kokku nimetatakse isiklikuks hügieeniks, sest siin hoolitseb iga inimene ise oma tervise eest.
Hügieen aga uurib ka inimese suhteid ümbrusega. Meie tervis sõltub teatavasti paljudest välismõjudest, nagu näiteks õhu-, vee ja maapinna puhtus , linnade ja asulate kujundus, elamute seisukord . Töö juures peab inimesi kaitsma tolmu, müra ja mürkide eest, muutma töötegemise ohutuks. Ka toiduainete tootmine ja müük on pideva hügieenilise kontrolli all. Paljud abinõud nakkushaiguste vältimiseks ja tõrjeks säästavad inimesi epideemiatest.
Hoolikas ja sagedane kätepesu aitab vähendada ( rist )saastamist. Seepärast peavad käepesuseadmed ja -vahendid olema kättesaadavad ja täielikult töökorras.Need seadmed peavad olema paigaldatud vastavalt juhistele.
Käte pesemine peab olema sooritatud :

• enne töö alustamist
  
• teatud kordadel töö ajal sõltuvalt töö iseloomust
  
• pärast WC-s käimist
  
• pärast musta objekti ja materjali puudutamist
  
• enne ja pärast suitsetamist ning söömist
  

Töökorras käepesukohtade tööpiirkonnas piisav olemasolu on vajalik eelkõige seetõttu, et käed võivad saastuda väga inimlike tegevuste tagajärjel nagu naha kratsimine, nina ja juuste puudutamine jne. Seega tööpiirkonnas või vahetult selle läheduses olev kätepesu võimalus aitab vältida või minimeerida töötaja mustadest kätest tingitud tööpiirkondade ja toodete saastamist.
  Mis on tööhügieen?
Tööhügieen on rakendusteadus , mis uurib töökohal olevaid keemilisi, füüsikalisi või bioloogilisi tegureid, mis võivad mõjutada töötajate heaolu.
Kes on tööhügieenik?
Tööhügieenik on spetsialist, kes aitab kaasa tervisliku ja ohutu töökeskkonna loomisele, eesmärgiga ennetada kutsehaigusi ja tööga seotud haigestumisi ning säilitada ja edendada töötaja tervist ja töövõimet.
Auditeerimine
Sageli ei vasta asutuse tööhügieeni olukord töötervishoius nõutud tasemele . Selleks, et saavutada nõutav tase, tuleks alustada oma ettevõtte analüüsist – viia läbi tööhügieenialane auditeerimine. Auditeerimise eesmärgiks on ennekõike aidata tööandjal mõista töökeskkonna juhtimise vajalikkust ning suunata tema tegevus ohutute ja tervislike töötingimuste loomisele.
Nõustamine
Et vältida suuri ja raskeid tööõnnetusi ning kutsehaigusi, tööst põhjustatud terviseprobleemide tekkimist, on üks töötervishoidu edendav võimalus tööandja ja töötaja nõustamine ning nende teadmiste täiendamine ohutegurite osas.

Kokkuvõte

.Jäätmehooldus hõlmab enda all nii jäätmekäitlust kui ka jäätmete kogumist ja kõrvaldamist. Need kõik on väga olulised, sest nii on võimalik vähendada ja ka ennetada keskkonnakahjustusi. Inimese hügieen sõltub palju välisteguritest näiteks keskkonnast tema ümber. Isikliku hügieeni eest nagu näiteks kehapuhtus ja tervislik toitumine, peab iga inimene ise hoolitsema.

Kasutatud kirjandus

• http://toiduhygieenialgkursus.edicypages.com/lugemismaterjalid/isiklik-hugieen
  
• http://este.ee/toohugieen-nimekiri/
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4%C3%A4tmek%C3%A4itlus
  
• http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/keskkonnajaatmed/?J%C4%C4TMEHOOLDUS
  
• http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/4klass/5energia/hugieen.ht m
  
• http://www.envir.ee/orb.aw/class=image/action=show/file=326e646aa45487b2deee52a0945195be.jpg
  
• http://upload.wikimedia.org/wikipedia/et/f/fd/2005_09_R%C3%A4pina_J%C3%A4%C3%A4tmejaam_002.jpg
  
• http://www.e-katedraal.ee/wp-content/uploads/2011/07/Isiklik-h%C3%BCgieen.jpeg
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Asbest
  
• http://www.envir.ee/996