5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-12-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
14 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
llaurak
Õppematerjali autor
Seepärast on ka väga oluline, et neid ei veetaks tavajäätmete prügilasse, vaid käideldaks erilisel viisil ja ei ladestata loodusesse või kanalisatsiooni. Selle tõttu on oluline, et ohtlike komponente sisaldavate toodete tarbija oleks teadlik ka sellest, kuidas nendega edasi käituda, kui need tarbetuteks on muutunud. Seda eelkõige seepärast, et ohtlikke jäätmeid pole soovitatav pikka aega kodus hoida, kuna nii jääb ka terviserisk koduses majapidamises. Enamlevinud ohtlikud jäätmete eelkäitlus Ohtlike jäätmete hulk on reaalselt väga suur, kuid siiski on neist mingi osa laiemalt tuntud kui teised. Kõige tuntumad on igasugused meditsiinijäätmed, elavhõbedat sisaldavad jäätmed, akud, patareid, õlid ja õlifiltrid, lahustid, värvid ja lakid, fotokemikaalid, elektroonikajäätmed, vanades külmkappides leiduv freoon, tulekaitseks kasutatav kiudjas mineraal asbest ning ka tulekustutid.
Siim Vaade Keia Laht Madis Timmi Silver Kruusalu Andre Remsel Karl-Kaur Kaseorg OHTLIKUD EHITUSJÄÄTMED RÜHMATÖÖ REFERAAT Õppeaines: Ökoloogia ja Keskkonnakaitse Ehitusteaduskond Õpperühm: EI 11 Juhendaja: lektor Sirle Künnapas Esitamiskuupäev:26.10.2014 Tallinn 2014 SISUKORD 1.MIS ON OHTLIKUD EHITUSJÄÄTMED?............................................................................4 2.ASBEST.............................................................................................................................. 6 2.2. Mis on Asbest?............................................................................................................. 6 1.3. Kust võib leida Asbesti?...............................................................................................6 1
olmejäätmete sorteerimine, käitlemine ja taaskasutus. Kodumajapidamises tekivad olmejäätmed - inimeste elutegevuses või elukorralduses oma tarbimisomadused kaotanud esemed, ained või nende jäägid. Olmejäätmed on kõige raskemalt käideldavad, sest sisaldavad läbisegi mitmesuguseid materjale ning nende koostis on erinev ja võib kiiresti muutuda. Olmejäätmeis on umbes kolmandik paberit ja papi, kolmandik orgaanilist ainet ning kolmandik kõiki muid materjale kokku, ohtlikud jäätmed moodustavad 1..2 %. Seega võivad olmejäätmed sisaldada nii tava-kui ka ohtlikke jäätmeid. Olmejäätmeist saab välja sorteerida: taaskasutatavat materjali (klaasi, paberit, plasti, metalli jms.); pakendeid (läbisegi igat liiki pakendeid); orgaanilisi või põletamiskõlblikke jäätmeid; ohtlikke jäätmeid; Ohtlikud jäätmed on inimtegevuse need jäägid, mis võivad oma keemiliste või muude omaduste tõttu põhjustada ohtu või kahjustada tervist või keskkonda. Erinevalt
olmejäätmete sorteerimine, käitlemine ja taaskasutus. Kodumajapidamises tekivad olmejäätmed - inimeste elutegevuses või elukorralduses oma tarbimisomadused kaotanud esemed, ained või nende jäägid. Olmejäätmed on kõige raskemalt käideldavad, sest sisaldavad läbisegi mitmesuguseid materjale ning nende koostis on erinev ja võib kiiresti muutuda. Olmejäätmeis on umbes kolmandik paberit ja papi, kolmandik orgaanilist ainet ning kolmandik kõiki muid materjale kokku, ohtlikud jäätmed moodustavad 1..2 %. Seega võivad olmejäätmed sisaldada nii tava-kui ka ohtlikke jäätmeid. Olmejäätmeist saab välja sorteerida: taaskasutatavat materjali (klaasi, paberit, plasti, metalli jms.); pakendeid (läbisegi igat liiki pakendeid); orgaanilisi või põletamiskõlblikke jäätmeid; ohtlikke jäätmeid; Ohtlikud jäätmed on inimtegevuse need jäägid, mis võivad oma keemiliste või muude omaduste tõttu põhjustada ohtu või kahjustada tervist või keskkonda. Erinevalt
Ohtlikud jäätmed Eestis, nende koguste dünaamika. Ohtlike jäätmetega seotud probleemid. S Definitsioon Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis oma ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju inimese tervisele ja keskkonnale. Ohtlike jäätmete nimistu patareid ja akud elavhõbedat sisaldavad jäätmed (nt kraadiklaas) vananenud ravimid külmkapid, televiisorid ja monitorid värvid, lakid, liimid ja lahustid asbesti sisaldavad materjalid (nt eterniitplaat) olmekeemia jäägid ja nende pakendid (puhastusvahendid jms) mürkkemikaalid (putukaja taimemürgid) Jt. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
kasutatud asi, selle asemel et osta uus toode. Hankimise kulud on siis väiksemad, säästetakse toorainet ja energiat ning toode, mis oleks muidu läinud jäätmeteks, võetakse uuesti kasutusse. Ei tohiks unustada ka seda, et osa tooteid kasutatakse suhteliselt harva ning neid võiks kasutada naabritega ühiselt. Sellised tooted on näiteks kodumasinad, jalgratas ja kasvõi auto. Mõningaid vähemkasutatavaid tooteid võib püüda ka laenata. Ohtlikud jäätmed Ohtlike jäätmete eristamine muudest jäätmetest on tihtipeale keerukas, sest toodetega kaasaskäivad selgitused ei ole selleks küllaldased ning vastavad märgistused tavaliselt puuduvad. Teiste jäätmete hulka visatuna jõuavad ohtlikud jäätmed prügimäele eelneva erikäitluseta ning nendes sisalduvad ohtlikud ained võivad sattuda edasi keskkonda. Kanalisatsiooni valatud ohtlikud jäätmed raskendavad heitvee puhastamist ja puhastusjäägina saadava muda kasutamist huumusainena
Informatsiooni ja selgitusi nii korraldatud jäätmevedu kui ka jäätmekogumiskohti puudutava kohta annab kohaliku omavalitsuse keskkonnaspetsialist. Jäätmed ja jäätmekäitlus Tänapäeval on raske mitte puutuda igapäevaselt kokku prügiga. Igasugune tarbimine eeldab ka rohkemal või vähemal määral prügi teket. Selleks, et hoida meie elukeskkonda inimväärsena ja säästa loodusressursse, tuleb jäätmete tekkimist nii palju kui võimalik vältida ning tekkinud jäätmed keskkonnasõbralikult koguma ja käitlema. Eesmärk - kaasaegne ja keskkonnasõbralik jäätmekäitlus Jäätmevaldkonna murrangulised muutused toimusid asastatel 20042007, mis olid tingitud Eesti liitumisest Euroopa Liiduga. Jõustusid uus jäätmeseadus, pakendiseadus ja nende alusel kehtestatud alamad õigusaktid. Jäätmevaldkonna strateegilised eesmärgid hakkasid lähtuma ning lähtuvad ka praegu EL ja Eesti üldisest keskkonnapoliitikast, kus jäätmepoliitika
SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval on raske mitte puutuda igapäevaselt kokku prügiga. Igasugune tarbimine eeldab ka rohkemal või vähemal määral prügi teket. Selleks, et hoida meie elukeskkonda inimväärsena ja säästa loodusressursse, tuleb jäätmete tekkimist nii palju kui võimalik vältida ning tekkinud jäätmed keskkonnasõbralikult koguda ja käidelda . Ei ole sellist inimest, kes jäätmeid ei tekitaks. Tavainimese kokkupuude jäätmetega piirdub üldjuhul köögivalamu aluse prügikotiga ning võib-olla ka pudelite äraandmise problemaatikaga. Prügimäge, jäätmete sorteerimist või jäätmete ümbertöötlemist näevad oma silmaga vaid vähesed. Euroopa Liiduga liitumine on Eesti arengut mitmel viisil mõjutanud. Jäätmekäitlus on üks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid