Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keskküttesüsteemid (0)

1 Hindamata
Punktid

KESKÜTTESÜST
EEM
Romeo  ja Kert  AM16
MIS ON  KESKKÜTE ?
 Keskküte on  küttesüsteem , mis soojendab torustiku või  kanalite  kaudu 
mitut hoonet või ruumi.
MIKS KESKKÜTE?
 Kuna  energiaallikad  muutuvad järjest kallimaks ning keskkonnanormid 
karmistuvad, tuleb leida võimalusi, kuidas olemasolev energia hulk 
võimalikult efektiivselt ära kasutada.
 Selleks on sobivaim lahendus keskküttesüsteem, kus kõigi  majas  
kasutatavate küttekollete toodetud energia kogutakse kokku ja 
salvestatakse. Kogutud energia edasi kandmiseks ning salvestamiseks 
sobib kõige paremini vesi. 
KESKKÜTTE TÖÖPÕHIMÕTE
 Ühetorulise süsteemi korral kuumeneb soojuskandja (tavaliselt vesi) katlas 
või soojasõlmes ning tõuseb ülepoole, tõrjudes külma vee välja. Seejärel 
voolab see ühest kütteelemendist teise ning jõuab tagasi katlasse, kus 
seda jälle soojendatakse. 
 Selle süsteemi suurimaks puuduseks on asjaolu, et igas radiaatoris toimub 
soojakadu ning seepärast on ahela viimane  radiaator  kõige külmem.
MILLEST KOOSNEB?
 Tänapäevase keskküttesüsteemi põhiline osa on akumulatsiooni paak, kuhu 
kogutakse kõigi süsteemi ühendatud energiaallikate toodetud energia ning 
kasutatakse seda vastavalt vajadusele ruumide kütmiseks.
 Paisupaak - süsteemirõhu tasakaalustamiseks
  Katel
 Radikad ja torud
KUIDAS TOIMIB?
  https://youtu.be/yL8cI51nuOM
TÄNAN  KUULAMAST!

Document Outline

  • Slide 1
  • Mis on keskküte?
  • Miks Keskküte?
  • Keskkütte tööpõhimõte
  • Millest koosneb?
  • Kuidas toimib?
  • Tänan kuulamast!
Vasakule Paremale
Keskküttesüsteemid #1 Keskküttesüsteemid #2 Keskküttesüsteemid #3 Keskküttesüsteemid #4 Keskküttesüsteemid #5 Keskküttesüsteemid #6 Keskküttesüsteemid #7
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-03-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Martinhetsin Õppematerjali autor
Esitlus. Füüsika

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Küttesüsteemid
28
doc

Küttesüsteemid

Hoone keskküttesüsteem koosneb katlast, torustikest, armatuurist ja radiaatoritest. Katla kasuteguri väärtus mõjutab kogu küttesüsteemi efektiivsust. Tööpõhimõte on lihtne. Kuskil ruumis (või hoopis eraldi hoones) paikneb katel, kütuseks võib olla nii gaas, õli kui ka tahked kütused. Kõik korterid on ühendatud katlahoonega torudega, milles olevat vett katel kuumutab. Torud lähevad radiaatoriteni ja vee soojenedes soojeneb ka radiaator ning ülejäänud tuba. Sellest tuleneb ka keskkütte suurim miinus. Suur kogus energiast, mis vabaneb kütuse põlemisel, kulub vee soojendamiseks ning seetõttu läheb palju kütusest põhimõtteliselt raisku.(Energiasäästu portaal. Keskküte) Mugavuse ja küttekulud määrab kütteallika valik. Kui üks kütteallikas ei meeldi, saab teise lisamisega süsteemi paindlikuks muuta. Järgnevalt on kirjeltatud erinevatel kütustel põhinevad keskküttesüsteemid: Gaasiga keskküte Odav ehitada, odavad küttekulud, automaatne

Uurimistöö
Soojuspumbad-alternatiivenergeetika
46
docx

Soojuspumbad, alternatiivenergeetika

Õhk-vesisoojuspump sobib hästi põhikütteks uues hoones, kus soovitakse, et püsikulu oleks võimalikult väike, kuid maakütte paigaldamiseks ei leita võimalusi. Õhk-vesisoojuspump on väga säästlik ja erinevalt maaküttest reageerib tem0a soojustegur kohe, kui päike välja tuleb. Samuti saate suvise sooja tarbevee väga säästlikult köetud ning Teie pesu- ja tualettruumide põrand on meeldivalt soe. Õhk-vesisoojuspump annab sama hea säästu ka sellises hoones, kus küttesüsteem on juba välja ehitatud, kuid püsikulud kütusehinna kallinemise tõttu liiga suureks kasvanud. Samuti on õhk-vesisoojuspump abiks siis, kui Teil on puidu- või kivisöekatla kütmisest isu täis saanud. Puiduküttel katlaga võrreldes püsikulu soodsamaks ei lähe, küll aga jääb Teile oluliselt rohkem vaba aega. Õli- või elektrikatlaga võrreldes säästate õhk-vesisoojuspumpa kasutades püsikuludelt kuni 60%. Oleneb maja suurusest ja küttesüsteemi lahendusest, kuid

Energia ja keskkond
Hoonete soojussüsteemid
37
doc

Hoonete soojussüsteemid

Hoonete soojussüsteemid. R.Randmann 1. Niiske õhk ja omadused 1.1 Omadused ja põhiparameetrid - Hapnik - Lämmastik - Argoon - CO2 Leitolt maha kirjutada. Niiske õhu absoluutne, tehniline niiskus ja suhteline niiskus. On omavahel seotud suurused st olenevad teineteisest. Avaldame veeauru tihetuse ja kuiva auru tiheduse iseaalse gaasi oleku põhjal. (valemid 4 ja 5 ) Asendades valemis 5 veeaurude patsiaal rõhu samale temp-ile p 0 a saame maxi tehnilise niiskuse arvutamiseks järgmise seose: (valem 6) pa 0 dmax = Järeldus: max niiskuse sisaldus sõltub parameetrilisest p - pa 0 rõhust ja õhu temp-ist. Sellepärast et pa 0 sõltub temp-ist ja samuti ka dmax Õhu temp-I suurenemisel dmax suureneb kusjuures niiske õhu kriitilisel temp-il mille puhul küllastus rõhk võrdub õhurõhuga pa 0 = p . Sel juhul

Soojustehnika
Laeva katlad
84
docx

Laeva katlad

päritolu järgi looduslikke ja tehiskütuseid. Looduslikud kütused on maasüsi (antratsiit, kivi- ja pruunsüsi), nafta, maagaas, põlevkivi, turvas, puit ja taimsed jäätmed. Tehiskütuste hulka kuuluvad kõrgahjukoks, mootorikütused, koksi- ja generaatorgaas jt. Kaasaegsetes laevades töötavad peamasinad ja abikatlad reeglina samadel vedelkütustel, milleks põhirežiimil on tavaliselt raskekütus ning erirežiimidel diislikütus. Küttesüsteem on seega lihtsam, sest katla tööks vajalik kütus võetakse peamasinate kulupaakidest ning katelseadmele omaette kütuse põhivaru- ja kulutanke ning ümberpumpamissüsteeme ei vajata. Kui katel on ette nähtud tööks põhiliselt eelsoojendamist vajaval masuudil või raskekütusel, peab laeval olema võimalus kütta katelt ka eelsoojendamist mittevajava diislikütusega, milleks nähakse ette lisasüsteem oma pumpade, torustike ja filtritega diislikütuse kulupaagist

Laevandus
Energiasääst kortermajas
52
pdf

Energiasääst kortermajas

kastevesi. Siiski peab pikemaajalist kõrget niiskuseprotsenti vältima eriti saunas ning vannitoas ja neid võimaluse korral tuulutama. PIIRETE SOOJUSPIDAVUS Asudes piirdeid soojustama võiks küsida: kui palju tuleks soojustada elamu seina, akent, lage jne., et seda poleks liialt vähe ega liialt palju? Soojuspidavad piirded, Kõigepealt tuleb meeles pidada, et hoone piirded, küttesüsteem hea küte ja normikohane ventilatsioon tagavad elamus ja ventilatsioon moodustavad ühtse terviku. Kui nendest mõnusa sisekliima üks ei toimi normaalselt, siis korralikust elamust juttu olla ei saa. Kui ei ole korralikku küttesüsteemi, siis ka ülemäärase soojuspidavusega majas ei ole talvel õiget soojust. Ja vastupidi: hea küttesüsteemi, kuid külmade seintega majas ei teki

Füüsika
Laeva jõuseadmete ehitus motoristile
16
docx

Laeva jõuseadmete ehitus motoristile

1.Laeva diiselmootoritele esitatavad olulisemad nõuded nagu: töökindlus ja motoressurss. Töökindlus-tõrketa töö tõenäosus kindlates töötingimustes antud tööea jooksul(pidev tõrgeteta töö). Motoressurss-töötundide kogum kuni kapitaal remondini. 2.Rooliseade koosneb põhiliselt roolilehest, mis kinnitub helporti torust tuleva balleri külge. Edasi on ühendatud roolimasina rumpliga. Ajamina kasutatakseelektrimootorit või hüdraulilist ajamit. Vahepeal on ka kindlati amortisaatorid.Rooliseade peab tagama, et rool liiguks ühest pardast teise vähemalt 28 sekundi jooksul. Pöörde ulatus on kuni 45° kummalegi parda poole. Eristatakse balanseeritud, pool balanseeritud, balanseeritud ripprooli ja tavalist rooli. Roolil võib olla ka abiseadmeid, näitesks abisõukruvi, mis asetseb otsas või niiöelda lisalaba rooli otsas. Kuid osadel laevadel on jõusedameks käitur, mis pöörleb 360°. Rooliseadme ülesandeks on laeva juhtivuse tagamine. 3.Alusraam - mootori alus, m

Laevamehhanismid
Energia ja keskkond konspekt
113
doc

Energia ja keskkond konspekt

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn ­ 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS........................................................................................6 1.1 ENERGIAKASUTUS MAAILMAS JA EESTIS.

Energia ja keskkond
Katlatehnika eksami vastused
52
doc

Katlatehnika eksami vastused

KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS KATLATEHNIKA BOILER ENGINEERING Sügi s 2007 1. Tahk ete kütuste põleta mi s e tehnoloo gi ad Tahkekütuse latentse energia elektrienergiaks muundamise kohta kehtivad samad üldised seaduspärasused, mis gaasja vedelkütuste korralgi. Määravaks on ringprotsessi parameetrid. Tahkete kütuste põletustehnoloogiad võib jagada nelja rühma: · kihtpõletus (restkolded), · tolmpõletus (tolmküttekolded ehk kamberkolded), · keevkihtpõletus (keevkihtkolded) ja · keeris- ja tsüklonpõletus (keeris- ja tsüklonkolded). Omaette rühma moodustavad tahkekütuse gaasistusega jõuseadmed. Selliseks soojusjõuseadme näiteks on integreeritud gaasistusseadmega kombitsükkel. 2. Põlevkivi põletuste h n ol o o gi ad Praegu on põlevkivielektrijaamades kasutusel tolmpõletustehn

Katlatehnika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun