Maalid olid väga reaalsed. Piltidel kujutas ta mitut sorti inimesi: kaupmehi, jahimehi, pankureid, lauljaid, kangelasi jne. Lisaks maalis ta ka pilte ohvitseride koosolekutest ning teiste tähtsate inimeste kokkusaamistest. Hals püüdis inimeste iseloomu väljendada natuke teistsugusena kui see tegelikult oli. Tihti oli inimeste nägudel salakaval naeratus või peidetud emotsioon. Mõned tuntumad teosed Bankett Saint George Miilitsa Kompanii ohvitseridest 1616. Naeratav ratsaväelane (Laughing Cavalier) 1624 Portree Isaak Abrahamsz Massa'st 1626. Mustlasest tüdruk (Gipsy girl) 1628-30. Malle Babbe e. Haarlemi nõid 1633-35. René Descartes'i portree 1649. Bankett Saint George Miilitsa Kompanii ohvitseridest Naeratav ratsaväelane Portree Isaak Abrahamsz Massa'st Mustlasest tüdruk Malle Babbe René Descartes'i portree Portree Isaak Abrahamsz Massa'st Massa oli edukas kaupmees ja Frans Halsi lähedane sõber
valitseja Pippin lään ehk feood- maavaldus, mille feodaal sai kasutamiseks oma isandalt (senjöörilt), andes vastu truudusvande ja kohustudes seega oma isanda kutsel väesalga eesotsas sõjateenistusse ilmuma. Feodaal (läänimees, vasall)- feoodi ehk lääni saaja, kes andis selle eest isandale (senjöörile) truudusvande, kohustudes seega isanda kutsel väesalga eesotsas sõjateenistusse ilmuma; enamik Lääne-Euroopa keskaegseid ülikuid olid eodaalid. Rüütel- (1) sursugune sõjamees (ratsaväelane) keskaegses Euroopas; kõik feodaalid keisrist ja kuningatest kuni väikerüütliten olid rüütlid, moodustades rüütliseisuse ehk aadli; (2) sageli mõistetakserüütlite all ka väikefeodaale, kes olid enamasti oma senjööridele vasallid, kuid kel endil enam vasalle polnud. Sunnismaisus- talupoegadele kehtiv keeld isanda loata oma elukohta vahetada pärisorjus- talupoegade sõltuvus isandast, talupoeg kuulus isandale koos maaga, millel ta elas, ja oli kohustatud isanda heaks töötama
sellel süsteemil. Senjöör andis maatüki, mida nimetatakse lääniks ehk feoodiks, oma sõjamehele. Maatüki omajat nimetatakse läänimeheks ehk feodaaliks. Kuna valitses naturaalmajandus oli maatüki andmine sõjamehele kõige kasulikum. Selle abil sai senjöör sõjamehe ustavuse ja maatükk tasus ka tema abi eest. Maatükist tulev sissetulek oli tavaliselt küllaldane, et sõjamees saaks lubada endale sõjavarustuse ja ratsaväelane ka hobuse. Kui läänimees loobus teenimast oma isandat, pidi ta ka andma ära oma maatüki. Tänu sellisele süsteemile kasvas sõjaväe tugevus. Peamiselt olid ratsaväelased need, kes said omale maatüki. Hiljem võis vasall oma maaga teha mida tahtis. Ta võis seda veel jaotada omakorda maatükkiteks ja anda kellelegi, kes oleksid talle kasulikud. Ta võis neilt ise makse koguda ja nende üle kohut mõista. Kuigi see maatükk ei olnud täielikult nende
truudusvande ja kohustudes seega oma isanda kutsel väesalga eesotsas sõjateenistusse ilmuma · Feodaal (läänimees, vasall) feoodi ehk lääni saaja, kes andis selle eest isandale(senjöörile) truudusvande kohustudes seega isanda kutsal väesalga eesotsa ilmuma; enamik Lääne-Euroopa keskaegseid ülikuid olid feodaalid · Rüütel (1)suursugune sõjamees ratsaväelane keskaegses Euroopas; kõik feodaalid keisrist ja kuningatest kuni väikerüütliteni olid rüütlid moodustades rüütliseisuse ehk aadli; (2) sageli mõistetakse rüütlite all ka väikefeodaale, kes olid enamasti oma senjööride vasallid, kuid kel endil enam vasalle polnud · Sunnimaisus talupoegadele kehtiv keeld isanda loata oma elukohta vahetada
· Hämu vine · Dekabristide ülestõus - detsembris 1825. aastal Peterburi Senati väljakul toimunud relvastatud vastuhakk Venemaa keisrile Nikolai I-le. · Ajalooline romaan- kirjandusteos mis käsitleb ajaloost võetud ainestikku, mida autor küllaltki vabalt kasutab. · Polkovnik - Vene sõjaväeline auaste, mis vastab kolonelile. · Hull teisitimõtleja, rebel · Husaar - ratsaväelane K - Koht Tegevus toimub Eestis, Põltsamaal, Võisiku mõisas. A - Aeg Teose tegevus toimus aastatel 1827-1859. T - Tegevus Jaan Krossi ,,Keisri hull" on kirjutatud päevikuvormis. Härra von Bock võtab endale talupojaseisusest naise Eeva Mätliku. Timo läheb üheksaks aastaks vangi, kuna keisrile ei meeldinud Timo innovaatilised ja demokraatiat pooldavad ideed. Timo kaotab vangis olles hambad. Süzee on järgmine: Eeva vend, Jakob Mätlik, uurib juhtunut ning annab oma
Peter Otto Zoege von Manteuffel Kõige hilisem mõisavalitseja, nuhk. Kapten Snyder ,,Amelandi" kapten, Bockide põgenemisplaani peategelane, kes pidi nad turvaliselt välismaale oma laevaga viima. Otto Wilhelm Masing- Eeva viiakse tema juurde õppima. J. W. von Goethe kirjutas Timole luuletuse. Mõisted Dekabristide ülestõus- 1825. aastal, detsembris Peterburi Senati väljakul toimunud vastuhakk Venemaa keisrile Nikolai I-le. Hussaar - ratsaväelane. Polkovnik - Vene sõjaväeline auaste, mis vastab kolonelile. Ajalooline romaan- kirjandusteos, mis käsitleb ajaloost võetud ainestikku. Koht Põhiliselt toimub teose tegevus Võisiku mõisas, Kivijala härrastemajas. Samuti ka mainitakse Sclüssenbergi kindlusvanglat ning Põltsamaad, kus asub proua Koltsi maja. Eestis on parajasti pärisorjuse aeg. Aeg 19. sajandi esimene pool, kui toimusid Napoleoni mitmed sõjakäigud. Tegevuskäik
leegionäride ustavust Imperaatorile, mitte leegioni juhtidele. Ajapikku tekkisid leegionidel oma sümbolid ja individuaalne ajalugu. Standardiks oli igal leegionil kotkas, mida kandis spetsiaalne ohvitser. Leegion koosnes järgnevatest osadest · Ratsavägi · Kergejalavägi · Raskejalavägi Ratsavägi Ratsaväkke kuulusid enamasti jõukad Rooma noorukid, kes soovisid ennast enne poliitilise karjääri algust näidata. Varustuse pidi iga ratsaväelane ise muretsema. Ratsaväe osakaal leegionis oli väike, umbes 300 meest, mis jagunes kümneks 30-meheliseks üksuseks. Kergejalavägi Kergejalaväelasel ei olnud kindlat funktsiooni või kuuluvust. Seda kasutati vastavalt vajadusele. Põhiliselt kasutati neid lahingu algul, mil nad heitsid vaenlase pihta odasid ja kive. Raskejalavägi Raskejalavägi oli leegioni põhiosa. Koosnes leegionäridest, kellel igal oli pronksist kiiver, kilp, turvis ja lühike oda
F. R. Faehlmann (1798-1850) J.H Rosenplänter (1782-1846) M(mõisted): · Dekabristide ülestõus - detsembris 1825. aastal Peterburi Senati väljakul toimunud relvastatud vastuhakk Venemaa keisrile Nikolai I-le. · Ajalooline romaan- kirjandusteos mis käsitleb ajaloost võetud ainestikku, mida autor küllaltki vabalt kasutab. · Polkovnik - Vene sõjaväeline auaste, mis vastab kolonelile. · Hull teisitimõtleja, rebel · Husaar - ratsaväelane K(koht): ,,Keisri hullu" tegevuspaigaks on pärisorjuse aegne Eestimaa ning keisrite Aleksander I ja Nikolai I aegne Venemaa, põhiliselt Võisiku mõis ja Kivijala härrastemaja, aga mingis osas ka Pärnu, kus Bockide põgenemisplaan koha leidis, Põltsamaa (proua Koltsi maja), Schlüsselburgi kindlusvangla, millest Timo paaris peatükis juttu teeb. A(aeg): 19. sajandi esimene pool, Napoleoni sõjad. Eestis on ärkamisaja eelne Mõisa aeg. T(tegevuskäik):
Kõrgkeskajal võeti põllumajanduses kasutusele ratas-ader, künniloomadeks olid härg ja hobune Kõrgkeskajal kasvas rahvaarv Lääne-Euroopas peaaegu 10 korda. Kõrgkeskajaks peetakse perioodi 11-13 sajandil. Majandussüsteemi, kus kõik eluks vajalik toodetakse ise, nimetatakse Naturaalmajanduseks. Riik on jagatud väikesteks iseseisvateks üksusteks, kuningavõim nõrk-feodaalne killustatus. Väikefeodaal, raskelt relvastatud ratsaväelane - rüütel Tugevat ja hästitoimivat kuningavõimu nimetatakse tsentraliseeritud monarhiaks. Püha Rooma keisririigi põhialadeks olid Saksamaa ja Itaalia. Rooma paavstid pidasid ennast Peetruse järeltulijaks ja jumala asemikuks. Tüli Rooma paavsti ja Püha Rooma riigi keisri vahel puhkes õiguse pärast ametisse määrata piiskop. Saksa keiser Heinrich IV palus paavstilt andeks Canossa mägilinnas; väljend”Canossas käima” tähendab andeks paluma Prantsusmaal läks kuningatroon 10
Püstoli laad on kasepuust: tunduvalt odavam alternatiiv enamasti kasutatud pähklipuule. Laele on kinnitatud ovaalne messingplaat keiser Aleksander I-se initsiaali ning krooni kujutisega. Laesäärt ja relvarauda ühendab messingist hoiderõngas rauasuudme lähedal. Püstoli käepideme ümaral nupul on messingist kate koos sisselöödud numbriga 2. Tugevdatud käepidemega püstolit oli pärast lasku võimalik kasutada ka nuiana. Püstolil puudub laadimisvarras, seda kandis ratsaväelane eraldi ja hoidis hoolega, sest vardata eestlaetavat püstolit laadida ei saa. Muuseumi jõudis püstol 1957 aastal. Püstol, ratsaväe, eestlaetav, ränilukuga. Raud, messing, kasepuit. Pikkus 42,5 cm, kaliiber 18 mm, rauapikkus 26,2 cm. Tehtud Tuula relvatehases, Venemaal 1813. a. TLM 3039. Luger P08
AADEL Aadlid olid feodaalid ehk rüütlid. Nad oli vabad mehed, keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed. Aadel jaotus kaheks: 1) kõrgaadel- kuhu kuulusid siis kuningad ja suurfeodaalid 2) alamaadel- põhiliselt rüütlid. Alamaadlikele lisandusid kuninga teeninduses olevad mittevabad mehed ehk ministeriaalid. Aadlikud elasid linnustes, et kaitsta end rüüsteretkede ja omavaheliste konfliktide puhul. RÜÜTEL suursugune sõjamees (ratsaväelane) keskaegses Euroopas; kõik feodaalid keisrist ja kuningatest kuni väikerüütliteni olid rüütlid, moodustades rüütliseisuse ehk aadli. Sageli mõistetakse rüütlite all ka väikefeodaale, kes olid enamasti oma senjööridele vasallid, kuid kel endil enam vasalle polnud. TURNIIR organiseeritud sõjamängud, mis olid rüütlitele oma võimete näitamiseks ja kuulsuse võitmiseks. Hiliskeskajal pidasid turniire ka linnakodanikud. Turniir oli lisaks eelmainitule ka
aga Berliiniga. Kaitseliidust kujunenud Soome sõjaväe ülemjuhatajaks sai C. G. Mannerheim. Soome kodusõda oli julm nagu kodusõjad ikka. Rahuläbirääkimised Soome ja Venemaa vahel toimusid 1920. aasta suvest sügiseni ning rahulepingule kirjutati alla 14. X 1920 Tartus. See oli teine sel aastal sõlmitud Tartu rahu. CARL GUSTAV MANNERHEIM (1867-1951). Oli Soome sõjaväelane ja riigimees. Olnud tsaariarmees ratsaväelane, pöördus ta 1917. a-il kindralleitnandina tagasi kodumaale. 1918. a. oli jaanuarist kuni maini Soome armee ülemjuhataja, kuid lahkus siis ametist protestiks valitsuse liigse Saksa-suunalisuse pärast. 1918. a. detsembrist kuni 1919. a. juulini oli Soome riigihoidja (riigipea), parandades suhteid Antandiga. 1931. a. alates oli Soome kaitsenõukogu esimees, Soome sõjaväe ülemjuhataja Talvesõja (1939- 1940) ja Jätkusõja (1941-1944) ajal. 1942. a-st marssal. Soome president 1944-1946.
elanikud; hiljem kogu Itaaliat ja Vahemere maid hõlmanud Rooma riigi elanikud romaani stiil valitsev arhitektuuristiil Euroopas 11. 13. sajandil, kõige selgemaks tunnusjooneks on ümarkaar ruunikiri peamiselt muistsete skandinaavlaste (taanlaste, rootslaste ja norralaste esivanemate) hauakividele, relvadele, ehetele jm jäädvustatud kiri, mis oli loodud Lõuna-Euroopa vanemate kirjade eeskujul ja koosnes 16 tähest rüütel (1) suursugune sõjamees (ratsaväelane) keskaegses Euroopas; kõik feodaalid keisrist ja kuningatest kuni väikerüütliteni olid rüütlid, moodustades rüütliseisuse ehk aadli; (2) sageli mõistetakse rüütlite all ka väikefeodaale, kes olid enamasti oma senjööride vasallid, kuid kel endil enam vasalle polnud S sajand ajavahemik, mille kestus on sada aastat samniidid sõjakas latiinide sugulasrahvas Apenniini mägedes sarkofaag kirst, millesse asetati palsameeritud surnukeha e muumia
künkale rajatud Rooma linna elanikud; hiljem kogu Itaaliat ja Vahemere maid hõlmanud Rooma riigi elanikud romaani stiil valitsev arhitektuuristiil Euroopas 11. 13. sajandil, kõige selgemaks tunnusjooneks on ümarkaar ruunikiri peamiselt muistsete skandinaavlaste (taanlaste, rootslaste ja norralaste esivanemate) hauakividele, relvadele, ehetele jm jäädvustatud kiri, mis oli loodud Lõuna-Euroopa vanemate kirjade eeskujul ja koosnes 16 tähest rüütel (1) suursugune sõjamees (ratsaväelane) keskaegses Euroopas; kõik feodaalid keisrist ja kuningatest kuni väikerüütliteni olid rüütlid, moodustades rüütliseisuse ehk aadli; (2) sageli mõistetakse rüütlite all ka väikefeodaale, kes olid enamasti oma senjööride vasallid, kuid kel endil enam vasalle polnud S sajand ajavahemik, mille kestus on sada aastat samniidid sõjakas latiinide sugulasrahvas Apenniini mägedes sarkofaag kirst, millesse asetati palsameeritud surnukeha e muumia
Rooma riigi elanikud romaani stiil valitsev arhitektuuristiil Euroopas 11. 13. sajandil, kõige selgemaks tunnusjooneks on ümarkaar ruunikiri peamiselt muistsete skandinaavlaste (taanlaste, rootslaste ja norralaste esivanemate) hauakividele, relvadele, ehetele jm jäädvustatud kiri, mis oli loodud Lõuna- Euroopa vanemate kirjade eeskujul ja koosnes 16 tähest rüütel (1) suursugune sõjamees (ratsaväelane) keskaegses Euroopas; kõik feodaalid keisrist ja kuningatest kuni väikerüütliteni olid rüütlid, moodustades rüütliseisuse ehk aadli; (2) sageli mõistetakse rüütlite all ka väikefeodaale, kes olid enamasti oma senjööride vasallid, kuid kel endil enam vasalle polnud S sajand ajavahemik, mille kestus on sada aastat samniidid sõjakas latiinide sugulasrahvas Apenniini mägedes sarkofaag kirst, millesse asetati palsameeritud surnukeha e muumia
alaealised · Tuntuim majordoomus Karl Martell 8. sajandil · Araablased olid Pürenee poolsaarele jõudnud, üritasid tungida Galliasse · Frankide vägi Martelli juhtimisel 732. aastal peatas araablased · Martelli kutsutakse Euroopa Päästjaks · Karl Martell reformis frankide sõjaväe - seni moodustas frankide sõjaväe põhiosa jalavägi, Martell otsustas jalaväe asemel luua ratsaväe. Ratsaväe varustus läks maksma 45 solidust. Ratsaväelane pidi olema professionaalne sõjaväelane. · Karl Martell hakkas jagama oma sõjameestele maatükke, kus elasid talupojad. Maatükk oli mõeldud sõjamehele eluks ajaks kasutamiseks, aga kujunes välja taval, et kui oli poeg, siis see maatükk läks pojale edasi, aga maatüki ülemineku pidi kinnitama see, kes oli maatüki andnud. Talupoeg pidi maaomanikule makse maksma maksude eest osteti sõjavarustust
Théodore Géricault (pr) 1791-1824 tõeline romantik, tavatu ja kirglik karakter (hobused, naised, kunst), mehelik, depressiivne ja inspireeriv, suri noorelt, põhiteemadeks hobused ja hädaoht sageli mõlemad koos, hingestatud inimesed ja hobused (silmad!), sokeeris ja muutis kehtivaid kunstireegleid tööga ,,Meduse´i parv"(1816), tegi uuenduslikke litograafiaid, kompositsioon lihtne, elav värvikäsitlus (,,Rünnakule tormav ratsaväelane" 1814); Eugène Delacroix (pr) 1789-1863 kasvult väike, vaimult suur, edukas ja temperamentne, püüdis publikut rabada terava teema ja jõulise stiiliga, suured romantilised maalid, kõrgendatud emotsioon - eriti seksuaalsus, võitlus, surm, inspiratsiooniallikaks kirjandus, päevapoliitika, ajalugu, metsloomad, Põhja-Aafrika, ta töömeetod keerukas, tegi mahukat eeltööd, peamiseks väljendusvahendiks värvid (mahlakad
G. Mannerheim. Soome kodusõda oli julm nagu kodusõjad ikka. Rahuläbirääkimised Soome ja Venemaa vahel toimusid 1920. aasta suvest sügiseni ning rahulepingule kirjutati alla 14. X 1920 Tartus. See oli teine sel aastal sõlmitud Tartu rahu. ............................................................................................................................................ CARL GUSTAV MANNERHEIM (1867-1951). Oli Soome sõjaväelane ja riigimees. Olnud tsaariarmees ratsaväelane, pöördus ta 1917. a-il kindralleitnandina tagasi kodumaale. 1918. a. oli jaanuarist kuni maini Soome armee ülemjuhataja, kuid lahkus siis ametist protestiks valitsuse liigse Saksa-suunalisuse pärast. 1918. a. detsembrist kuni 1919. a. juulini oli Soome riigihoidja (riigipea), parandades suhteid Antandiga. 1931. a. alates oli Soome kaitsenõukogu esimees, Soome sõjaväe ülemjuhataja Talvesõja (1939-1940) ja Jätkusõja (1941-1944) ajal. 1942. a-st marssal. Soome president 1944-1946. .....
Oluline see kas lään saadud otse kuningalt või mujalt. Inglismaal parunid, need kelle lään on kuningalt. Bremeni ministriaalid Eestis valitsejad, Bremenis põhimõtteliselt orjad. 13 RÜÜTLID JA RÜÜTLISEISUS Rüütliseisus =käitumiskoodeks ja sotsiaalne staatus, mis tulenes käitumisnormide täitmisest. Miles rüütel, lad. sõjamees. Keskajal oli tõeline sõjamees aadlik, ratsaväelane, vasall. Milesist sai rüütel. Ministriaal oli ka ratsasõdalane aga polnud päris aadlik. Ministriaalid ja väike aadlikud sulavad kokku. Sõjameheks olemine laienes aristokraatiale. Kes on nüüd rüütel ja kes pole? Rüütlik vatsuvõtmine tähendab professionaalsete oskuste tunnistamist. Kellel õigus rüütliks saada? 13. sajandil eeldatakse aadli või ministriaali päritolu. Rüütlik olemine sakraalne, kaitsta ristiusku, pidada ristisõda. Miliciast (sõjavägi) saanud malicia (pahe)
elu. Laagris ei olnud puudust ei söögist ega rahast. Väeosad võistlesid julguses ja lõbususes. Spioonide püüdmine ja poomine, ohtlikud retked tammile ja merele, hulljulgete tempude väljamõtlemine ja nende külmavereline teostamine -- sellega viitis sõjavägi päevi, mis talle näisid lühikestena, kuid olid pikad mitte üksnes nälja ja rahutuse käes piinlevatele roselllastele, vaid samuti neid piiravale kardinalile. Mõnikord, kui kardinal hobusel nagu armee kõige lihtsam ratsaväelane laskis oma pilgul mõtlikult libiseda üle tööde, mis tema arvates nii aeglaselt edenesid ja mille jaoks ta oli kutsunud insenere kõigist Prantsusmaa nurkadest, kohtas ta mõnd de Treville'i väeosa musketäridest. Siis lähenes ta sellele ja silmitses teda kummalise pilguga. Kui ta aga nägi, et see ei olnud ükski meie neljast sõbrast, andis ta oma sügavale pilgule ja laiahaardelisele mõttele teise suuna.
annaabi.ee 
