1503.aastal sõlmiti 6 aastaks vaherahu, mida pikendati kuni Liivi sõja puhkemiseni. 5. Läänikorraldus Liivimaal. Pärast vallutusi kujunes Eestis läänikorraldus. Feodaal- ehk vasalliteedi ehk läänisuhted rajanesid vasalli ja senjööri kokkuleppel, mille alusel tuli senjööril tasuks sõjalise teenistuse eest anda vasallile maad, kui vasall aga teenistusest lahkus, pidi ta maa tagastama. Maad nimetati lääniks ehk feoodiks, maa saajat läänimeheks ehk feodaaliks. Läänisüsteem tõi kaasa ka feodaalse killustatuse (-riigi süsteem, kus keskvalitsus on nõrk ja riigivõimu ülesandeid täidavad peamiselt vasallid). Vasallkond moodustus põhiliselt Põhja-Saksamaa väikeaadlikest ja linnakodanikest, seiklejatest ja kohalikest ülikutest. Maahärrad ehitasid linnused, kuhu panid elama oma vasallid. Neile jagatud maad asusid linnustest eemal. Vasall külastas reeglina kaks korda aastas oma valdusi, et koguda kokku talupoegadelt saadavad maksud. Siis peeti koos
kõrg keskajaks, sest siis saavutas keskaeg oma õitsengu tipu. · Hiline keskaeg(14 II pool- 15.saj lõpuni või 16.saj alguseni)- algas suurte hädade ja viletsusega, kliima külmenes, näljahädad. Suured katkuepideemiad, puhkes 100 aasat sõda. Tulemuseks rahvaarvu katastroofiline langus. Üldise allakäiguga kaasnes ka idoloogiline kriis. 11. Keskaja iseloomulikud jooned. · Sügav religioosus, kusjuures katoliiklus polnud mitte lihtsalt usk vaid ka ideoloogia · Läänisüsteem- kuningad ja kõrgemad aadlikud andsid maid madalamatele aadlikele, (nendest tuli vasall) lubades neid sõjaliselt kaitsta. Vasallid lubasid aidata oma lääniisandaid sõja ja õnnetuse korral. Kehtis reegel, minu vasalli vasall ei ole minu vasall. · Sagedased sõjad aadlike vahel · Riikide killustatus · Naturaalmajandus 12. Selgita: Apostel: esimesed kristlikud usukuulutajad pärast Jeesus Kristuse surma, tähtsaimad on Peetrus ja Paulus.
Eesti ladele jäi püsima neli riiki. c) Jüriöö ülestõusuga müüs Taani oma alad Liivi ordule, seega jäi Eesti alale püsima kolm riiki. 2. Kujunesid seisused Vana-Liivimaal, seega ka Eestis, kuulusid esimesse seisusesse piiskopid, kes olid ühtlasi ka maaisandad. Teise seisusesse kuulusid: Ordumeister ja Taani kuningas. Alamkihi moodustasid talupojad. 3. Kujunes läänisüsteem Eestis kujunesid kõige olulisemateks senjöörideks maaisndad: Taani kuningas, Tartu piiskop, Saare- Lääne piiskop ja Liivi ordu ordumeister. Põhja-Saksamaalt ristisõtta tulnud aadlikest ja teenistuslastest kujunes Eestis vasall- kond. Vasallideks võisid saada ka kohlikud ülikud ning mitteaadlikest seiklejad, kaupmehed ja linnakodanikud. 4. Tegutsesid seisuste esindusorganid. Vasallid koondusid oma huvide kaitsmiseks ja moodustasisd oma esindusogani
maavaldused(läänid); benefiits esialgne lään, millele ei laienenud pärandamisõigus; feood pärandamisõigusega lään; allood vasallikohustusest vaba maavaldus. Läänisüsteemi ja feodaalse killustatuse seos: Läänisüsteem tõi kaasa feodaalse killustatuse, mistõttu nõrgenes tsentraliseeritus ja suurenes maa vahetute harijate õigus maale Senjööri/vasalli ja feodaali/talupoja suhte erinevused: Vasalli
areng, kuid Euroopa toibus ning sellega seoses hakkas keskajale iseloomulik feodaalkord mitmes piirkonnas järk-järgult murenema. Feodaalkord Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega. See seisnes sõjaväeteenistuses, nõuannetes, lunaraha maksmise toetuses senjööri vangilangemise korral ja kingituste tegemises senjööri vanema tütre abiellumise puhul. Aja jooksul muutus läänisüsteem. Läänidest said perekonna pärusvaldused. Feodaalide seiklus- ja saamahimu ajendas neid sageli vastastikusele röövretkedele ning põhjustas kodusõdu. Selline suhete areng nõrgendas kuningavõimu ja suurendas poliitilist ebastabiilsust Lääne-Euroopas. Rüütliseisus Keskaegne sõjameheseisus oli mitmepalgeline nii päritolult kui ka sotsiaalselt positsioonilt. Enamik rüütleid olid läänimehed. Rüütliseisust hakati üha enam tähtsustama. Suurnikud
Kümnis protsentuaalne andam Hinnus kindla suurusega andam Vakused kollektiivne hooajatöö Raad linnavalitsus Gild kaupmeeste kutseühing. Tsunft käsitöömeistrite kutseühing. Skraa tsunfti põhikiri Maapäev Liivimaa seisuste iga-aastane kokkutulek Toomkapiitel nõustas piiskoppi, abistas teda valitsemisel ja valis uue piiskopi Katekismus usulise sisuga käsiraamat. Teotöö talupoeg pidi mõisas kindlal arvul päevadel tööl käima. Läänisüsteem süsteem, mille järgi väikeaadlik sai valitsejalt endale maad, kui ta nõustus sõja korral valitseja sõjaväes võitlema Adratalupojad pärisorjad, neid oli kõige rohkem, nende talud 0,5-5 adramaad, suuremates taludes sulased ja teenijatüdrukud, peamiseks koormiseks teotöö Üksjalad tekkisid seoses uute maade kasutuselevõtuga, adratalupoegade nooremad pojad, kes asutasid väikese talu kuhugi ääremaale, tegu tuli teha üks jalapäev nädalas.
-10. saj) Rooma riigilt päritud tsivilisatsioon ja traditsioonid hakkasid kaduma. Alguse sai uus elukorraldus- feodalism. II periood- kõrgkeskaeg(11.-13. saj) Tekkis hulgaliselt linnu ja kujunes linna kultuur. III periood- hiliskeskaeg(14.-15. saj) Raske ja karm aeg: kliima külmenes, näljahädad ja katkuepideemiad. 6. Keskaegse ühiskonna tunnused. Sügav religioossus Läänisüsteem Sagedased sõjad aadlike vahele Riikide killustatus Naturaalmajandus Agraarühiskond 7. Frangi riigi kujunemine: Olid germaani hõimud, kes rajasid tänapäeva Belgia aladele oma riigi. Merovech- Pani 5. saj alguse kuningate dünastiale. Chlodovech- Peetakse suurriigi tegelikuks rajajaks. 8. Karl Martell. Tuli võimule pärast Pippini surma ning kodusõda
Ühiskondlik olukord Vana-Hiinas Vana-Hiina kõrgkultuur on maailmas üks vanimatest kultuuridest; teise aastatuhande keskel e.Kr tekkis Hiinas riiklus ja kiri. Konfutsiuse eluajal, 6.-5. sajandil e.Kr, valitses Vana-Hiinas Zhou dünastia, mis sai võimule 1027.a. Zhou valitsusaeg jaguneb Lääne-Zhou ajajärguks, mis kestis 771. a-ni, ja Ida-Zhou ajajärguks, mis kestis 770.-221.a. Hiina riik jagati peagi vasallriikideks. See periood sarnaneb keskaegsele feodaalsele Euroopale. Läänisüsteem tõi kaasa feodaalse killustatuse, mistõttu nõrgenes tsentraliseeritus ja suurenes maa vahetute harijate õigus maale. 17. saj tekkis juba eraomandus. Killustatus tõi kaasa ka negatiivseid tagajärgi. Hiina elas sel ajal läbi mitmeid ebaõnnestumisi, segadusi ja sisevaenu, samuti kestis võitlus piiriäärsete barbarite vastu. Impeerium oli huku äärel, kuna vasallriikide valitsejad püüdsid laiendada oma valdusi naaberpiirkondade arvel. Keskvõim
Karl Suur kroonitakse keisriks 800 Keskaja lõpp 1492 Frangi riiki valitseb Karl Suur 768 - 814 Keskaja algus 476 Jeruusalemma vallutamine 1099 Kõrgkeskaeg 11 - 13 saj Karl Suur kroonitakse keisriks 800 Riia linna asutamine 1201 843.a.- Verduni lahing 1119.a - Bologna ülikooli asutamine 1054 – Kiriku lõhe 1000.a.- Viikingite jõudmine P-Ameerikasse Ketser – kristlane, kelle tõekspidamised ei ühti katoliku kiriku omaga. Inkvisitsioon – kiriku kohus ketserite üle Läänisüsteem – maavaldus koos talupoegadega(lään=sõjakäigud) Gild- kaupmeeste/käsitööliste ühing Skolastika-keskaegne filosoofia Koraan-islami usu pühakiri Klooster-eraldatud munkade elupaik Ketserlus-usust taganemine Piibel- ristiusu pühakiri Trubaduur-rändlaulik Keiser-impeeriumi juht Saaga-kangelaslaul Põllumaa jagunes- talivili, suvivili, kesa - 3 väljasüsteem Islami usu pühakiri- oraan Kaubalinnade liit Põhja- Euroopas - Hansa - Liit Linnavalitsus keskajal- raad
toodangut turustada, need pidid oma toodangu ise linnaturul maha müüma. Jõukamad talupojad ostsid end isanda käest vabaks. Feodaalne killustumus, s.o riigisüsteem, kus keskvalitsus on nõrk ja riigivõimu teostavad monarhiga vasallsidemetes olevad kohalikud võimukandjad. Feodaalühiskond- riigi ja majandusliku korralduse aluseks on feodaalsuhted ehk vasalliteet. Tunnused- seisuslik ühiskond, pärisorjus, naturaalmajandus, feodaalne hierarhia ja läänisüsteem. Kui püha Rooma keisririik tekkis, oli paavsti võim nõrk. Kuid seda üritasid parandada mitu võimekat meest, kes püüdsid korrastada usuelu kogu Euroopas ja tõstsid seeläbi paavstide autoriteeti. Gregorius VII pidas pühaks kohuseks vabastada paavstivõim keisri eestkoste alt. Nii areneski investituuritüli- nii paavst kui keiser nõudsid endale õigust piiskoppe ametisse määrata. Paavst õhutas Saksamaa vasalle mässule ning keiser
-15.sajand) Raske ja karm aeg (kliima külmenes, mis põhjustas näljahädasid; suured katkuepideemiad; saja-aastane sõda), mille tulemusena vähenes rahvaarv katastroofiliselt. Üldise allakäiguga kaasnes ideoloogiline kriis, mis viis 16.sajandil reformatsioonini. 3. Keskaja iseloomulikud jooned. Keskaegse ühiskonna tunnused: · Sügav religioossus, kõik usklikud. · Läänisüsteem (põhimõtteliselt feodaalkord) · Sagedasemad sõjad aadlike vahel. · Riikide killustatus. · Domineeris naturaalmajandus. · Agraarühiskond. · Ühiskond jagunes kolmeks seisuseks: vaimulikud, aadlikud, talupojad. 4. Frangi riigi kujunemine: Merovech ja Chlodovech.
Linnade taga seisis Hansa Liit. Piiskopid ja ordu läänistasid maa enamikus Saksamaalt sisserännanud aadlikele, kes olid talupoegade otseseks valitsejaiks. Läänimeestest kasvas aegamööda maa neljas võim. Nende jõugruppide ühisteks huvideks olid ainult maa kaitsmine välisvaenlaste vastu ja talurahva hoidmine allasurutud olukorras. Läänimehed hoidsid maarahva vastu kokku, vastuhakud suruti veriselt maha. Vana-Liivimaal pandi maksma tollal Euroopas valitsenud feodaal-ehk läänisüsteem. See kord põhines senjööri ehk lääniisanda ( ilmalik või kirikuvürst, nimetatud maahärraks ) suhtele vasalli ehk läänimehega, kes kasutas talle senjööri poolt antud maaomandit- niikaua, kui ta oli lojaalne oma isandale. Põhilised tegurid selles vahekorras olid truudus lääniisandale ja sõja korral tema abistamine meeste, relvade ja hobustega, töö talupoegade poolt ning maaomandi valdamine isanda tahtel. Läänimees sai oma valistseda kõik liikuva
loomatalitajate ühiskond korraliku keskorganisatsiooni ja administratsioonita. Elanikke oli ilmselt 50 000 ringis. Sauli traagilise surmaga lõppes tema valitsusaeg täielikus ebaõnnestumises. Iisraeli edasine vastupanu vilistitele tundus lootusetu. Iisraeli esimeseks kuningaks tuleb pidada mitte Sauli, vaid Taavetit. Tollasele Lähis-Ida monarhiatele iseloomulikud tunnusjooned (pealinn,bürokraatlik valitusaparaat,elukutselised sõdurid, haarem, läänisüsteem jm) Sauli ajal ei ilmnenud. Taaveti arvele kirjutatkse elanikkonna maksustamine ja sunniviisiline värbamine sõjaväkke. 4. Taaveti tõus troonile. Taaveti sisepoliitika ja administratsioon. Taavet oli kuningas, kes ühendas Iisraeli ja Juuda, pealinaks sai Jeruusalemm, Taavet viis seaduselaeka sinna, et tähtsustada seda linna, enne oli see olnud vähetähtis. Kuid ühtset riiki ei olnud siiski. Taavetist
Ühisomand ka põllu- ja karjamaa. Ka kriminaalseadustik, surmanuhtlust ei olnud, kurideod rahas, mida ka münditi. (orja tapmine 30 solidust, vaba inimese tapmine 200, üliku tapmine 400) 1 solidus=1 lehm, 10 sol=1 hobune.Peale Glodovichi surma riik nõrgenes, järgnevate valitsejate eest valitsesid kojaülemad e. Majordoomused, 8.saj tekkis pärisorjus. Majordoomuste aeg kuni Karl Suureni, kuulsaim Karl Martell, viis läbi reforme, 2 tähttsaimat: maareform (läänisüsteem) ja sõjaväereform. Maad saadi vastavalt teenistusele kuninga sõjaväes, tekkis teenistusaadel. Maavaldus pold päritav. Senjöörid maa omanikud ja vasallid maa rentnikud, ka feodaalne hierarhia. Lõi raskeltrelvastatud rüütliratsaväe, eelduseks jalarauad. Varustus hobune, kiiver, rõngassärk, kahekäemõõk, oda ja kilp, hobuse kaitsepantser, sadul, jala- ja suurauad. 732 Boitivesi lahing araablased, kelle sissetund euroopasse peatati
annaabi.ee 
