all või sees on põletusmatused suht väheste panustega; Kihelkond-teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna 13.saj algul eestis u 45kihelkonda Maakond-kihelkonnad liitusid suuremateks maakondadeks,eestis neid 8; Vakus-külad olid jaotatud maksustamisüksustesse e vakustesse;Adramaa- maa suurust arvestati adramaades.adramaaks nim sellise suurusega põllumaad, mida suudeti harida ühe adraga;Mitmeväljasüsteem-ühele põllule külvati talivili,teisele suvivili ja kolmas oli kesaks;Hiis-koht kus hing jätkab elu Ohvrikivi-pealispinnal olid kas looduslikud või inimeste poolt õõnestatud 0,2-1m läbimõõduga lohud;Animism- usk elusolendite ning elutute esemete ja loodusnähtuste hingestatusesse;Kunda kultuur-elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse,kus oli soodne kalastada,küttida veelinde ja vee äärde jooma tulnud metsloomi(meso);Kammkeraamika kultuur-asulad paiknesid jõgede,järvede,mererannal või isegi väikesaartel.levis ulatuslikul territooriumil
Seda tehti selleks, et oleks võrdsus, iga talu sai võrdselt paremat ja halvemat maad. Muinasaja lõpul arvestati maa suurust adramaades põllumaa, mida suudeti harida ühe adraga. Rikkad kasutasid olukorda ära ning omasid mitut adramaad, sest võimalused selle hooldamiseks olid olemas. Varem toimis kaheväljasüsteem kuid nüüd tuli kasutusele kolmeväljasüsteem. Ühele põllule külvati talivili, teisele suvivili ja kolmas oli kesaks. Seda kõike selleks, et lasta maal puhata ja mineraale koguda. Maad viljastati sõnnikuga. Muutused, mis on toimunud, on positiivsed, sest on õpitid maad võimalikult palju ära kasutama. Erinevad perioodid on toonud muutusi nii argielus, kui ka põllumajanduses. Inimene on alati tahtnud ja pidanud oluliseks raha. Jõukad talumehed võimutsesid ning maksud, mis olid pandud kõigutasid ja raskendasid vaesemate positsiooni ja toime tulekut.
panustega. Alepõllundus - põllumaa saamine metsa maharaiumise ning metsamaa põletamise teel. Söödipõllundus Loomad söövad põllu puhtaks ja väetavad samal ajal. Järgmine aasta tuleb rikkalikum saak. Ribapõld - haritav maa jagati peenardega pikkadeks kitsasteks ribadeks. Kaheväljasüsteem - igal aastal külvati täis umbes pool ja teine pool jäeti kesana puhkama. Kolmeväljasüsteem - ühele põllule külvati talivili, teisele suvivili ja kolmas oli kesaks. Mägilinnus rajatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. Neemiklinnus mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud linnus.Pealtvaates kumerate külgedega kolmnurki. Kalevipoja sang külgedelt kaitsesid looduslikud järsud nõlvad ja kraavid rajati ainult otstele, meenutas kaugelt kõrgete otstega voodit. Ringvall-linnus madalad valid, rajati vanemal rauaajal, 8-10 m kõrguste paekivist laotud vallidega linnused. Idaslaavlased - nendega
Kivikirstkalme Erilised maapealsed kalmeehitised, mida hakati ehitama nooremal pronksiajal. Ringikujuga Tarandkalme Koosnesid kiviridades või kivimüüridest, mis piirasid nelinurksed tarandit. Taara Henriku Liivimaa kroonikas nimetatakse kon. jumalaks Tarapithat, arvatakse et tegelik nimi Taara Neemiklinnus Nimetatakse mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud linnuseid. Kolmeväljasüsteem Ühele põllule külvati talivili, teisele suvivili ja kolmas oli kesaks. Adramaa Sellise suurusega põllumaa, mida suudeti harida ühe adraga. Vakus Külad olid jaotatud maksustamisüksustesse ehk vakustesse. Malev Põhiline väeüksus, mis koosnes nii ratsa- kui jalameestest. Teati lihtsamaid piiramisvõtteid. Muistsed maakonnad: Saaremaa, Läänemaa, Rävala, Harjumaa, Alempois, Sakala, Ugandi, Jogentagana, Virumaa, Järvamaa, Mõhu, Nurmekund, Vaiga, Soopooliste. Naabrid: Edelas olid liivlased ja kurelased suhted väga head, lõunas olid
2) Aletamine-algeline maaharimisviis, mille käigus kasutatakse maad mõnda aega, kuni see muutub viljatuks. 3) Kaheväljasüsteem-maaharimisviis, mille käigus põld jaotatakse kahte ossa- ühel kasvatatkse teravilja ja teine jäeti puhkama. Mõisted. 4) Kolmeväljasüsteem-maaharimisviis,mille käigus põld jagati kolmeks. Eri aegadel kasvatatakse talivilja, suvivilja ja osa on jäetud kesaks. 5) Kivikirstkalme-maapealne matmispaik, mis kujutab endast kirstu ja selle ümber laoti 1-3 kivist ringi. 6) Tarandkalme-maapealne matmispaik, mis sisaldab ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset põhja-lõuna suunalist tarandit. 7) Linnus-muistne kaitseehitis, mis koosneb mullast,palkidest ja kividest. 8) Kaali meteoriit põhjustas Saaremaale Kaali Kraatri. Millised muudatused toimusid Eestis peale vallutust? 1
Muinasaja lõpul elas Eestis juba vähemalt 150 000 inimest. Peamine tegevusala oli maaharimine. Kui varem kasvatati enam otra, siis alates 11.sajandist levis talirukis. Maa suurust arvestati adramaades. Adramaaks nimetati sellise suurusega põllumaad, mida suudeti harida ühe adraga. Tavaliselt oli talupere valduses üks adramaa, rikkamatel ka enam. Koos talirukkiga tuli põlluharimisse ilmselt nn kolmeväljasüsteem. Ühele põllule külvati talivili, teisele suvivili ja kolmas oli kesaks. Põlluharimise kõrvalt tegeleti ka loomapidamisega. Kasvatati veiseid, hobuseid, lambaid, kitsi, sigu ja kanu. Toitu hangiti ikka veel ka küttimise ja kalapüügiga. Arvestatav tähtsus oli metsamesindusel. Mett tarvitati kui ainsat magusainet, vaha järele valitses suur nõudmine Lääne-Euroopa turul. Paljud vajalikud töö- ja tarberiistad, ehitised, rõivad, liiklusvahendid valmistati igas peres oma jõududega. Keerulisematel aladel tegutsesid ka omaette meistrid. Muinasaja lõpul
*Noorem rauaaeg käimine. rüüstajate eest. 9. Hilisrauaaeg (u Arenes välja Peamine Rahvaarv kasvas ja 1050-1200) kolmeväljasüsteem tegevusala asustus tihenes *Noorem rauaaeg (ühel suvivili, teasel maaharimine jõudsasti. Muinasaja talivili ja kolmas oli (nisu, kaer, oder, lõpul elas Eestis ca 150 kesaks). Vajalike asju talirukis, 000 inimest. valmistati igas peres herned,oad). Maad Asustamata vaid soisem oma jõududega. arvestati edalaosa, mõned saared Virumaal ja Põhja- adramaades. ja mererannik. Elati Saaremaal Loomapidamine suitsutubades. rauatootmiskeskused
Nendest kujunevad külakogukonnad. Sellest ajast on esimesed ribapõllud – põld jagati ribadeks, nii et iga talu sai võrdselt head ja halba maad. Elatakse suitsutoas. Maeti kivikalmetesse. Elavnesid suhted skandinaavlastega. Suhted Vana-Vene riigiga rahumeelsed sellel ajal. Viikingid tegid Eestisse ka sõjakäike. Seleta mõisted: Kolmeväljasüsteem – ühele põllule külvati talivili, teisele suvivili, kolmas oli kesaks. Kärajad – külakoosolekud, kus osalesid kõik vabad mehed. Animism – hingeusk, usk elusolenditesse ning elutute esemete ja loodusnähtuste hingestatusesse Kunda kultuur – mesoliitikumiaegne kultuur (9000-5000eKr), levis Läänemere idaranniku maades, alates Lõuna-Soomest kuni Leedu lõunaosani.
▪ Kammkeraamika kultuur- u. 4000- 3000 eKr, levis Lõuna-Lätist kuni Põhja-Soomeni ja Loode-Venemaa alade. ▪ Nöörkeraamika kultuur- u. 3000- 1800 eKr, levis idas Volga ja läänes Reini jõeni, lõunas peaaegu Alpideni. ▪ Linnused(tüübid)- mägilinnus, neemiklinnus, kalevipoja linnus ja ringvall linnus. ▪ Adramaa- sellise suurusega põllumaad, mida suudeti harida ühe adraga. ▪ Kolmeväljasüsteem- ühel põllul külvati talivilju, teisel suvivilju ja kolmas oli kesaks. ▪ Läänimees- Linnustes elavad rüütlid, kellele lasus maa kaitse. ▪ Kümnis- protsentuaalne andam ▪ Hinnus- kindla suurusega andam ▪ Rüütelkond- oma huvide kaitseks ühinenud vasallid. ▪ Maapäev- 1420.a hakati korraldama regulaarseid Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamisi. ▪ Linnadepäev- hakati korraldama 14.saj keskpaigast Liivimaal, arutati põhiliselt kaubandusega seotud küsimusi.
asemele ehitati kivilinnus Jurjev alepõllundus - algeline põllundusviis, Maa väetati kohalike puude ja võsa tuhaga hiiepuu- pühaks peetud põlispuu, mille juures taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude (vaimude, jumaluste, esivanemate) soosingut kolmeväljasüsteem - maaviljelussüsteem, kus maa on jaotatud enam-vähem kolmeks võrdseks osaks, kus eriaegadel viljeletakse suvivilja, talivilja ja üks osa on jäetud kesaks rehielamu - hoone, kus eluruumid ja vilja peksmise ja kuivatamise koht on koondatud ühe katuse alla
asemele ehitati kivilinnus Jurjev alepõllundus - algeline põllundusviis, Maa väetati kohalike puude ja võsa tuhaga hiiepuu- pühaks peetud põlispuu, mille juures taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude (vaimude, jumaluste, esivanemate) soosingut kolmeväljasüsteem - maaviljelussüsteem, kus maa on jaotatud enam-vähem kolmeks võrdseks osaks, kus eriaegadel viljeletakse suvivilja, talivilja ja üks osa on jäetud kesaks rehielamu - hoone, kus eluruumid ja vilja peksmise ja kuivatamise koht on koondatud ühe katuse alla
kasutada. Lääniisand oli samuti kohustatud pakkuma vasallile kaitset, nii füüsiliselt kui ka kohtus. 11.-14. saj, vahekeskaja algul, hakkas toimuma suurem põllumajanduse areng. Kliima oli muutunud soodsamaks, tekkisid uued viljasordid ning põlluharimis tööriistad muutusid kvaliteetsemaks. Tekkis kolmeväljasüsteem, kus põld on jagatud kolmeks enam- vähem samasuuruseks tükiks, ja kus eri aegadel viljeletakse suvivilja, talivilja ja üks osa on jäetud kesaks. Kogu selle suure arengu tõttu hakkasid kujunema esimesed keskaegsed linnad, mille valitsejaks oli raad. Linnastumisega kaasnes ka kaubanduse areng, kõige enam ehk merekaubandus. Läänemere ääres tugevaimaks kaubalinnade organisatsiooniks oli Hansa Liit, kes oma hiilgeajal kontrollis enamikku Põhja- ja Läänemere vahelisest kaubandusest. Kaubalaevadeks olid kausjad koged, ookeane ületati aga karavellidega. Selle aja valitsemises oli oluline osa võrdsusel
Rehealusel hoiti vilja ja tehti ka muid talutöid. Talvel hoiti seal loomi, tavaliselt hobuseid. Seda suurt ruumi kasutati vajadusel peopidamiskohana. Mida aeg edasi, seda rohkem tehti ruume ja kõrval maju. Talvel tehti peamiselt käsitööd. Igaühel olid omad tööd meestel tavaliselt põllutööd, metsatööd. Naistel oli toit, loomad, riided ja lapsed, juhtus ka, et pidi olema põllutöödel.Vanim maaharimisviis oli alepõllundus. Parema saagi saavutamiseks jäeti maa puhkama ehk kesaks. Vanimateks teraviljadeks oli oder ja nisu. Hiljem hakati kasvtama kaera, peamiselt loomadele.Kõige raskem töö oli suve lõpul ja sügisel oli rehepeks. Töö läks kergemaks kui hakati taludesse muretsema rehepeksumasinaid. Teine raske töö oli loomakasvatus. Töö ja veoloomadeks olid hobused ja härjad. Oli ka teisi loomi, näiteks lehmad, nad andsid piima. Mida aeg edasi, seda paremaks läks ka loomakasvatus tuli rohkem loomi ja elu oli parem.Kolmas raske töö oli heinategu.
järsud nõlvad, nii et see meenutab sängi ringvall-linnus- linnuse ümbere on kuhjatud tehislik vall kääbas-hauad, mis on liivaga kuhjatud, suhteliselt väheste panustega ruunikivi-rahnudele ja kaljudele on raiutud kiri Salme laev-vanim eestist leitudmuinssegse laeva vrakk, adramaa-sellise suurusega põllumaa , mida suudeti harida ühe adraga kolmeväljasüsteem-ühele põllule külvati talivili, teisele suvivili ja kolmas oli kesaks metsamesindus- vahetuskaubandus-kaup vahetati kauba vastu vahenduskaubandus- kaup edasimüümiseks suitsutuba-eestlaste elamu, väike, köeti ilma korstnata kerisahjuga sumbküla-talud paiknesid keset põlde tihedalt koos ridaküla-talud paiknesid ridastikku hajaküla-talud paiknesid üksteisest kaugel kihelkond- teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna Vakus-külade maksustamisüksus malev-maakonnast moodistatud väeüksus, koosnes jalaväest ja ratsaväest
naaberalade sooritatud sõjaretked ja ka kohapealsete ülikute vahel kujunenud tõsisemad pinged. Linnuste asend teede ääres, vahel ka sadamate juures viitab kaubandusele, milles oli oluline roll ülikutel. Põhjuseks ka rahvastikuränded. 7)Eestlased muinasaja lõpul: peamine tegevusala oli maaharimine, mis oli kõrgel tasemel. Kasvatati: nisu, kaera, herneid, ube jne. Maa suurust arvestati adramaades. Põlluharimisse tuli ka kolmeväljasüsteem: 1. talivili. 2. suvivili. 3. kesaks. Selle kõrvalt tegeldi ka loomakasvatusega.(hobused, lambad kitsed etc.). rohkem peeti koduloomi. Toitu hangiti ka küttimise ja kalapüügiga.arvestatav tähtsus oli metsamesindusel. Eriti silmapaistev oli relvaseppade toodang, valmistati tasemel ning kvaliteetseid relvi. Osa meistreid oli spetsialiseerunud pronksehetele- sõrmused, ketid jne. Kaubandus: eestit läbisid kaubateed, mis ühendasid läänemere lääne ja lõuna rannikut venemaa linnadega. Hakkas üha
Ringvall-linnus,mägilinnus,neemiklinnus. 15. Mida tähendab põllunduses kahe- ja kolmeväljasüsteem? 4p Kaheväljasüsteem on põlluharimise korraldus, kus igal aastal külvatakse täis umbes pool põllupinnast ja teine pool jäetakse kesana puhkama. Kolmeväljasüsteem ehk kesasüsteem on selline maaviljelussüsteem, kus põld on jagatud kolmeks enamvähem samasuuruseks tükiks, ja kus eri aegadel viljeletakse suvivilja, talivilja ja üks osa on jäetud kesaks 16. Kes on tsuudid? 1p Eestlased ja teised kohalikud rahvad vene kroonikas. 17. Millest järeldame, et soome-ugrilased osalevad Kiievi-Venemaa tekkes? 2 (allikat) 2p Vene kroonika räägib, et tsuudid osalesid Kiievi-Vene tekkes. Veel seal olid inimesed soome- ugri perekonnanimidega 18. Millal ja kelle poolt tehti esimene tõsisem katse vallutada Eestit? 2p 1030 Jaroslav Tark vallutab Tartu ja nimetab selle Jurjeviks. 1054 saavad venelased lüüa
ida pool. Igaunija - Jaroslav Tark - Vana-Vene valitseja adramaa - oli algselt (12.–13. sajandil) talu, mille põldu hariti ühe adrarakendiga Al-Idrisi – Araabia gartograaf Tarapita - Jumal Perun - kolmeväljasüsteem - ehk kesasüsteem on selline maaviljelussüsteem, kus põld on jagatud kolmeks enamvähem samasuuruseks tükiks, ja kus eri aegadel viljeletakse suvivilja, talivilja ja üks osa on jäetud kesaks. Varjaagid - skandinaavlaste (viikingite) nimetus idaslaavlaste juures. Hiltinus - Nicolaus - paavst 858–867
Tarapita Henriku Liivimaa kroonikas mainitud saarlaste jumalana ja korra hiiena. Perun slaavi mütoloogias panteoni peajumal, äikese- ja kõuejumal. 24. Kolmeväljasüsteem - ; Varjaagid - ; Hiltinus - ; Kolmeväljasüsteem ehk kesasüsteem on maaviljelussüsteem, kus põld on jagatud kolmeks enamvähem samasuuruseks tükiks ning kus eri aegadel viljeletakse suvivilja, talivilja ja üks osa on jäetud kesaks. Varjaagid skandinaavlaste (viikingite) nimetus idaslaavlaste juures. Hiltinus munk, kes määrati 1070. aastale läänemererahvastale piiskopiks.
organiseerutumaks, et kaitsta oma vabadust. Eestlased muinasaja lõpul Rahvaarv tõusis jõudsasti ja asustus tihenes. Muinasaja lõpul elas Eestis juba vähemalt 150 000 inimest. Peamine tegevusala oli maahaimine, mis oma aja kohta oli üsna kõrgel tasemel. Maa suurust arvestati adramaades, milleks nimetati sellise suurusega põllumaad, mida suudeti harida ühe adraga. Tuli ka kolmeväljasüsteem-ühele põllule külvati talivili, teisele suvivili ja kolmas oli kesaks. Tegeldi ka loomapidamisega: veised, hobused, lambad, kutsed, sead, kanad. Toitu hangiti küttimisega ja kalapüügiga ja metsamesingus. Käsitööga tekkisid rauatootmiskeskused ja meistrid. Relvaseppade toodang: head relvad, hõbedaga ilustatud odaotsad, ornamenteeritud mõõgapidemed ja teramikud. Naised kandsid palju ehteid (pronks-hõbe). Aina rohkem tuli rahvusvaheline kaubandus. Eestit läbisid kaubateed, mis ühendasid Läänemere lääne- ja lõunarannikut Venemaa linnadega
Sossolid-Izjaslavi kroonikas nimetatud eesti hõimud 5 konksader-ühesahaline adratüüp,kasutati õhemate muldadega Põhja-ja Lääne-Eestis. Harkader-kahesahaline adratüüp,kasutati paksemate muldadega Kesk-ja Lõuna-Eestis. Adramaades-arvestati maa suurust,nimetati sellise suuruseda põllumaad,mida hariti ühe adraga. Kolmeväljasüsteem- Talirukki kasvatamiseka hakkas levima täislikum kolmeväljasüsteem,siis kasvas põllu ühel osal talivili,teisel suvivili ja kolmas oli kesaks. Metsmesindus-mett tarvitati kui ainsat magusainet. Rauatootmiskeskused-kujunesid mujnasaja lõpul Virumaal ja Põhja-Saaremaal,kus sulatati sadu tonne rauda,millega varustati teisigi piirkondi. Relvasepad-nad valmistasid kvaliteetseid hõbedaga ilustatud odaotsi,ornamenteeritud mõõgapidemeid ning ilmselt mõningaig mõõgateramikke,neil oli silmapaistev toodang. XI sajandil muutus savinõude valmistamine omaette käsitööks.
14. tsuud eestlaste nimetus vene kroonikates 9-10 saj 15. adramaa maa suuruse arvestamise mõõt. Adramaa on põllumaa, mida suudeti harida ühe adraga. 16. alepõllundus maaharimise viis, kus põldude rajamiseks raiutakse mets maha ning põletatakse. Järelejäänud tuhk on külvatavatele taimedele rammus väetis. 17. kaheväljasüsteem - üks põlluosa vilja all, teine osa (kesa) puhkab 18. kolmeväljasüsteem Ühel põllul talivili, teisel suvivili, kolmas kesaks 19. vahetuskaubandus kaup kauba vastu. Sisse toodi (muinasajal) hõbedat, pronksi, soola, relvi, luksuskaupu. Välja viidi karusnahku ja vaha. 20. vahenduskaubandus kaup osteti edasimüügiks. Idanaabritele müüdi vilja, vastu saadi karusnahku. Seda omakorda viidi Lääne- ja Põhja-Euroopa turule. 21. vägi eriline jõud inimestel, elusolenditel, sõnadel, paikadel. 22. tark Inimestel kellel oli eriline vägi ja kes kasutasid seda näiteks teiste tervendamiseks
trubaduur keskaegne Lõuna-Prantsusmaalt pärit provanssaali luuletaja-rändlaulik agraarühiskond ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on põlluharimine ja karjakasvatus, rannikualadel ka kalapüük enda elatamiseks sunnismaisus üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus pärisori sunnismaine talupoeg kolmeväljasüsteem põllu ühel osal kasvas talivili, teisel suvivili ja kolmas oli kesaks. ,,linnaõhk teeb vabaks" põhimõte käib sunnismaiste talupoegade kohta, kes said aasta otsa linnas elades isiklikult vabaks, seetõttu tegigi linnaõhk vabaks, kuna talupojad said sunnismaisusest vabaks Vasalli truudusvanne senjööri ees kuna feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel, siis kinnitati see truudusevandega, mis tähendas, et vasall pidi: 40 päeva aastas omal kulul senjööri sõjaväes
panustega. Maakond Kihelkonnad liitusid ja tekkisid maakonnad. Neid oli kaheksa: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala. Säilisid mõned iseseisvad kihelkonnad. Adramaa adramaaks nimetati sellise suurusega põllumaad, mida suudeti harida ühe adraga. Mitmeväljasüsteem muinasaja lõpul tuli Eestisse kolmeviljasüsteem. Ühele põllule külvati talivili, teisele suvivili ja kolmas jäi kesaks. Hiis eesti rahvuspärimustes looduslik pühapaik, kus taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude soosingut. Animism hingeusk, usk elusolendite ning elutute esemete (taevas, maa) ja loodusnähtuste hingestatusesse. 2. Iseloomusta ja määratle ajaliselt: Kunda Kultuuri, kammkeraamika kultuuri, Nöörkeraamika kultuuri. Kunda kultuur Kõik mesoliitikumi ehk keskmise kiviaja (u 9000 5000 eKr) asulad kuuluvad nn Kunda kultuuri
Jurjev)...Vene vürst, kes tuli eestisse vallutusretkele/võitis eestlaste vastu astutud sõjakäigu ja rajas Tartu kohale tugipunkti mille nimetas Jurjeviks. tsuudid...idapool peipsit elanud eestlaste ja läänemeresoomlaste nõ hüüdnimi... sossolid...eesti hõimud, kes said selle nime kroonikas. Eestlased muinasaja lõpul §5 adramaa...maa suuruse mõõtmise ühik. kolmeväljasüsteem...põllu ühel osal kasvas talivili, teisel suvivili ja kolmas oli kesaks. käsitöö areng ja meistrite väljakujunemine...kujunesid välja ka oma ala meistrid///eraldi käsitööaladena käsitleti raua tootmist ja töötlemist.///enamik tööriistu valmistatigi just seppade poolt./ Kujunesid välja rauatootmiskeskused ja relvaseppad(viimaste toodang oli eriti silmapaistev) spetsialiseeruti vastavalt pronksehetele ja hõbeehetele...Putikedra kasutuseletulekuga kujunes savinõude valmistamisest eraldi käsitööala... vahetuskaubandus..
a sõjakäigul eestlaste vastu said venelased lüüa. Aastad 1030-1061 olid tähtsad Eesti ajalood nurjati venelate tõsine vallutuskatse. Eestlased muutusid väga tugevaks. Eestlased muinasaja lõpul. Muinasaja lõpusajandid olid eestlaste elus tähelepanuväärseks tõusuajaks. Rahvaarv kasvas, asustus tihenes. Peamine tegevusala oli maaharimine. Maa suurust arvestati adramaades. Põlluharimisse tuli kolmeväljasüsteem ühele põllule külvati talivili, teisele suvivili, kolmas oli kesaks. Tegeleti loomapidamisega, küttimise, kalapüügiga. Tõusis esile metsamesindus. Vajalikud riistad valmistas iga pere ise oma jõuga, kuid raskemate asjade jaoks olid omaette meistrid. Muinasaja lõpul kujunesid suuremad rauatootmiskeskused. Eriti silmapaistev oli relvaseppade toodang, nad valmistasid kvaliteetseid relvi. Osa meistreid oli spetsialiseerunud pronksehetele, muinasaja lõpul, mil moodi läksid hõbehted, kerkisid esile hõbesepad. Üha enam kaubeldi rahvusvaheliselt
Muinasajalõpul elas Eestis vähemalt 150 000 inimest. Elatus aladeks oli peamisel maaharimine, mis oli selle aja kohta kõrgel tasemel. Põhiliset kasvatati talirukist. Maa suurust arvestati adramaades. Adramaaks nimetati sellise suurusega põllumaad, mida suudeti harida ühe adraga (põllutööriist, millega küntakse põldu). Koos talirukkiga tuli uus põlluharimise viis nn kolmeväljasüsteem. Ühele põllule külvati talirukis, teisele rukis ja kolmas oli kesaks. Põlluharimise kõrvalt tegeldi loomapidamisega. Kasvatati veiseid, hobuseid, lambaid, kitsi, sigu ja kanu. Toitu hangiti ikka veel ka küttimise ja kalapüügiga. Tähtis oli ka metsamesindus. Paljud vajalikud töö- ja tarberiista, ehitise, rõivad, liiklusvahendid valmistati igas peres oma jõududega. Keerulisematel aladel tegutsesid meistrid. Enamiku igapäevaseid tööriistu valmistasid kohalikud sepad, kes kasutasid soomaagist saadud rauda. Muinasaja lõpul
Ka vanemal rauaajal rajati üksikuid ringvall-linnuseid. Maalinnad- (rahvapärane nimetus) võimsate 8-10 meetri kõrguste paekividest laotud vallidega linnused. Linnuseid rajati enamasti kaitseks vaenlaste eest. Põhjuseks oli ka jõukuse kasv ning oma vara oli vaja kaitsta. Muinasaja lõpul peamisteks elatusaladeks oli näiteks maaharimine. Levis talirukkis. Põlluharimisse tuli ka kolmeväljasüsteem- ühele põllule külvati talivili, teisele suvivili ja kolmas oli kesaks. Tegeleti ka loomapidamisega. Rohkem peeti koduloomi. Veel ka küttimine ja kalapüük. Tähtis oli metsamesindus, mett tarvitati kui ainsat magusainet. Arenes käsitöö. Vajalikud esemed valmistati igas peres oma jõududega, keerulisematel aladel tegelesid omaette meistrid. Virumaal ja Põhja- Saaremal suuremad rauatootmiskeskused, kus sulatati sadu tonne rauda , millega varustati Eesti teisi piirkondi ning ka naabermaid. Silmapaistev oli relvaseppade toodang, valmistati kvaliteetseid relvi
Suhted idanaabritega 1. Vene kroonikates nimetatid eestlasi tsuuditeks Eestlased muinasaja lõpul Elatusalad: 2. Peamine tegevusala oli maaharimine, mis oli oma aja kohta üsna kõrgel tasemel 3. Maa suurust arvestati adramaades.Seda nim sellise suurusega põllumaad, mida suudeti harida ühe adraga 4. Koos tali rukkisega tuli põlluharimisse nn kolmeväljasüsteem. Ühele põllule külvati talivili, teisele suvivili ja kolmas oli kesaks 5. Tegeldi ka loomapidamisega 6. Toitu hangiti ikka veel küttimise ja kalapüügiga Käsitöö areng 1. Paljud vajalikud töö ja tarberiistad valmistati igas peres oma jõududega 2. Eriti silmapaistev oli relvaseppade toodang 3. Osa meistreid oli spetsialiseerunud pronksehetele 4. Muinasaja lõpul kerkisid esile hõbesepad Kaubandus 1. Tegeldi peamiselt vahetuskkaubandusega, kus kaup vahetati kauba vastu 2
See tõi kaasa jõukuse ja rahva arvukuse kasvu. Põllunduse kõrval edenesid käsitöö ja kaubandus. Rauast tööriistadega võis juba paremini põldu harida ja rikkalikumat viljasaaki saada. Tänu raudkirvestele sai rohkem metsa raiuda ja alet põletada. Kohavate laante asemele sündisid üha uued ja uued põllusiilud. Mõnda aega haritud maa jäeti paariks aastaks sööti ja kasutati marjamaana. Selliselt puhkavad maad nimetatakse kesaks. Kui loomasõnnik oli kesamaad küllalt väetanud, künti see jälle üles ja sealt võis head saaki loota. Niiviisi tekkisidki põlispõllud, kus maa oli pidevalt kasutuses. Põlispõldude rajamine muutis elanikud paiksemaks. Vanimad muistsete põldude jäänused on avastatud Tallinna lähedal Rebala küla väljadel. Eestlaste külade vanuseks võib pidada isegi kahte aastatuhandet. Keskmine rauaaeg (5.-8. sajand) Keskmisel rauaajal ehitati linnuseid
1030-1061: nurjati venelaste tõsine vallutuskatse. Eestlased piisavalt tugevad, et kaitsta oma vabadust. EESTLASED MUINASAJA LÕPUL Kasvas rahvaarv, kasvas asustus, asustamata jäi maa soisem osa, mererannik ja mõned saared. Eestis vähemalt 150 000 inimest. ELATUSALAD Maaharimine talirukis, oder. Nisu, kaer, hernes, uba nende osa väiksem. adramaa sellise suurusega põllumaa, mida suuti harida ühe adraga. kolmeväljasüsteem ühele külvati talivili, teisele suvivili, kolmas kesaks. Loomapidamine veised, hobused, lambad, kitsed, sead, kanad. Küttimine, kalapüük. Suhteliselt vähe. Kala püüti sisevetel, mererannikul puudus elanikkond, kes oleks pidevalt kalapüügiga tegelenud. Metsmesindus. Vaha järele suur nõudlus L-Euroopa turul. KÄSITÖÖ Töö-ja tarberiistad, ehitised, rõivad, liiklusvahendid valmistati ise. keerulistematel aladel-metallide töötlemine, tegutsesid omaette meistrid.
võsa tuhaga (esialgu põletati kasvavaid puid, hiljem maha langenud metsa). söödipõllundus põllundusviis, kus põldu hariti paar aastat ning siis jäeti sööti. kaheväljasüsteem põlluharimise korraldus, kus igal aastal külvatakse täis umbes pool põllupinnast ja teine pool jäetakse kesana puhkama. kolmeväljasüsteem maaviljelussüsteem, kus maatükk on jaotatud kolmeks enam-vähem võrdseks osaks ja eri aegadel kasvatatakse talivilja, suvivilja ja osa on jäetud kesaks. vahetuskaubandus kaubanduse liik, kus vahetati kaupa kauba vastu (nt Eestisse toodi hõbedat, pronksi, soola, relvi; välja viidi teravilja, karusnahku ja vaha) vahenduskaubandus kaubanduse liik, kus kaupu osteti edasi müügiks (nt müüdi venelastele vilja, selle eest saadi karusnahku, mis müüdi vaheltkasuga Euroopasse) linnus muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid. kihelkond ajalooline kiriklik ja etnograafiline piirkond.
aastast ei tohtinud talupoegadel olla relva. 16. sajandi keskpaigast hakkas mõisnik talupoega pidama oma isiklikuks omandiks. Liivimaal oli kujunenud pärisorjus. PILET 7 1) Eestlaste tegevusalad muinasaja lõpul Elatusalad: o Peamiselt maaharimine – oder, nisu, kaer, hernes, uba jms. Maid mõõdeti adramaades. Tuli ka kolmeväljasüsteem – ühel põllul talivili, teisel suvivili, kolmas oli kesaks. o Tähtis tegevusharu oli ka loomapidamine – veised, hobused, kitsed, sead, kanad. o Küttimine, kalandus, metsamesindus Käsitöö o Igapäevase kauba valmistas iga pere ise, keerulisemaid esemeid tegid sepad ja meistrid. o Muinasaja lõpul kujunesid rauatootmiskeskused, kus sulatatud rauaga varustati tervet Eestit ja ka naabermaid. o Relvasepad, pronksehete spetsialistid, hõbesepad.
Venekirves paati ehk venet meenutav lihvitud kivikirves. Kivikirstkalmed Maapealsed kalmeehitised kividest ringi ja selle keskel oleva kirstuga, mis kuhjati üle väiksemate kividega (Jõelähtmel Peterburi maantee ääres). Tarandkalmed kivimüüridest nelinurksed tarandid, kuhu asetati surnud enamasti põletatult (tarades 10-20 lahkunut ühest sugupõlvest). Kolmeväljasüsteem Kui ühele põllule külvati talivili, teisele suvivili ja kolmas oli kesaks. Adramaa põllumaa, mida hariti ühe adraga. Suitsutuba rehielamu eelkäija, korstnata väike palkhoone, kus kuivatati ka vilja. Kihelkond Eesti tähtsaim haldusüksus, moodustasid ühe piirkonna küladest. Maakond mitme kihelkonna liit, peamiselt välisohu tõttu. Rahvakoosolek vabade eestlaste kokkutulekud tähtsamate küsimuste arutamiseks. Vanem rahvakoosolekul valitud küla- ja kihelkonna mõjukamad mehed, kes korraldasid igapäeva elu.
- Varem kasvatati peamiselt otra, al 11.saj levis talirukis - Maa suurust arvestati adramaades (sellise suurusega põllumaa, mida hariti 1 adraga), tavaliselt ühel talul 1 adramaa - Kaheväljasüsteem igal aastal üks osa põllust vilja all, teine osa puhkas (kesa) - Talirukki levikuga kolmeväljasüsteem (ühel osal talivili, teisel suvivili, kolmas kesaks) - Loomapidamine (veised, hobused, lambad, kitsed, sead, kanad) - Küttimine ja kalapüük (sisevetel) põdrad, kitsed, metssead, jänesed, koprad, kärbid, nugised, oravad - Metsmesindus mesi ainsaks magusaineks, vaha järele suur nõudlus Käsitöö areng - Vajalikud esemed valmistati ise, mõningad meistrid - Raua tootmine ja töötlemine kohalikud sepad valmistasid igapäevaseid tööriistu, kasutatu soomaaki
Sumbküla – talud paiknesid keset põlde tihedalt koos Ridaküla – talud paiknesid ridastikku Hajaküla – talud paiknesid üksteisest kaugel ----------------------------------------------------------------------------------------- Rehielamu – palkidest hoone, mis jagunes ahjuga köetavaks toaks ja kojaks; rehes kuivatati vilja Tegevusalad: •maaharimine, oma aja kohta üsna kõrgel tasemel. Kolmeväljasüsteem- ühel põllul talivili, teisel suvivili, kolmandal kesaks(väli, millega valmistatakse ette taliteravilja kasvatamist) •loomapidamine- veis, hobune, lammas, kits, siga, kana •küttimine ja kalapüük sisevetel •metsmesindus-mesi ainus magusaine,vahale suur nõudlus Lääne- Euroopas •käsitöö alad (raua tootmine ja töötlemine). •Tegeldi vahetuskaubandusega, vahenduskaubandusega. Vanemad –arukamad ja mõjukamad mehed, kelle oli kõrgem ühiskondlik positsioon (küla- ja kihelkondadevanemad) valiti rahvakoosolekutel.
1030-1061: nurjati venelaste tõsine vallutuskatse. Eestlased piisavalt tugevad, et kaitsta oma vabadust. 5. EESTLASED MUINASAJA LÕPUL Kasvas rahvaarv, kasvas asustus, asustamata jäi maa soisem osa, mererannik ja mõned saared. Eestis vähemalt 150 000 inimest. ELATUSALAD Maaharimine talirukis, oder. Nisu, kaer, hernes, uba nende osa väiksem. adramaa sellise suurusega põllumaa, mida suuti harida ühe adraga. kolmeväljasüsteem ühele külvati talivili, teisele suvivili, kolmas kesaks. Loomapidamine veised, hobused, lambad, kitsed, sead, kanad. Küttimine, kalapüük. Suhteliselt vähe. Kala püüti sisevetel, mererannikul puudus elanikkond, kes oleks pidevalt kalapüügiga tegelenud. Metsmesindus. Vaha järele suur nõudlus L-Euroopa turul. KÄSITÖÖ Töö-ja tarberiistad, ehitised, rõivad, liiklusvahendid valmistati ise. keerulistematel aladel-metallide töötlemine, tegutsesid omaette meistrid.
Maaviljelussüsteemid: uudismaa-, kolmevälja-, viljavaheldussüsteem. Vanim maaviljelussüsteem on uudismaasüsteem, iseäranis omane rändavatele, nomaadsetele rahvastele. Uudismaasüsteem - haritud maal kasvatati 3–5 aastat teravilja ja jäeti siis põld maha ning rännati mujale. Kolmeväljasüsteem - ehk kesasüsteem on selline maaviljelussüsteem, kus põld on jagatud kolmeks enamvähem samasuuruseks tükiks, ja kus eri aegadel viljeletakse suvivilja, talivilja ja üks osa on jäetud kesaks. Eesti alal võeti kolmeväljasüsteem kasutusele 11.–12. sajandil. 19. sajandil mindi enamikus Eesti kohtades üle mitmeväljasüsteemile. 8 Viljavaheldussüsteem - Viljavahelduslik ehk neljaväljasüsteem (Norfolki külvikord) pärineb Inglismaalt Norfolki krahvkonnast, kus 1730. aastatel hakati põllumaad jagama neljaks osaks (ristiku-, taliteravilja-, naeri- ja suviteraviljamaa), seda süsteemi on tänapäeval arendatud ja täiustatud.
kroonikates. Kroonikate põhjal tegi Jaroslav Tark 1030. aastal sõjakäigu eestlaste vastu, võitis neid ja rajas Tartu kohale tugipunkti, mille nimetas oma ristinime Juri põhjal Jurjeviks. Sossol- 1060. aastal maksustas vürts Izjaslav kroonikas sossoliteks nimetatud eesti hõimud. 8. Eestlased muinasaja lõpul Adramaa- sellise suurusega põllumaa, mida hariti ühe adraga. Kolmeväljasüsteem- ühel põllu osal kasvas talivili, teisel suvivili ja kolmas oli kesaks. Rehielamu- palkidest hoone, mis jagunes ahjuga köetavaks toaks ja kojaks. Vilja kuivatati toas ehk rehes. Oli eestlastele nii elu- kui tootmishooneks. Sumbküla- talud paiknesid keset põlde tihedalt koos. Ridaküla- talud ridas. Hajakülad- talud paiknesid üksteisest kaugemal. XII sajandi alguses oli Eestis umbes 45 kihelkonda, mis on , mis liitusid omakorda 8 maakonnaks: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala+
kroonikates. Kroonikate põhjal tegi Jaroslav Tark 1030. aastal sõjakäigu eestlaste vastu, võitis neid ja rajas Tartu kohale tugipunkti, mille nimetas oma ristinime Juri põhjal Jurjeviks. Sossol- 1060. aastal maksustas vürts Izjaslav kroonikas sossoliteks nimetatud eesti hõimud. 8. Eestlased muinasaja lõpul Adramaa- sellise suurusega põllumaa, mida hariti ühe adraga. Kolmeväljasüsteem- ühel põllu osal kasvas talivili, teisel suvivili ja kolmas oli kesaks. Rehielamu- palkidest hoone, mis jagunes ahjuga köetavaks toaks ja kojaks. Vilja kuivatati toas ehk rehes. Oli eestlastele nii elu- kui tootmishooneks. Sumbküla- talud paiknesid keset põlde tihedalt koos. Ridaküla- talud ridas. Hajakülad- talud paiknesid üksteisest kaugemal. XII sajandi alguses oli Eestis umbes 45 kihelkonda, mis on , mis liitusid omakorda 8 maakonnaks: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala+
kaubanduselu soosis hea geograafiline asukoht. Paljud eesti linnad ning suuremad Liivimaa linnad kuulusid Hansa Liitu, see oli liit, mis haldas kõikide kaubanduslinnasid ja neil oli kõigil oma ühine kaubanduspoliitika. PILET 3 1. Eestlased muinasaja lõpul Põhiline elatusala maaharimine, mis oma aja kohta oli kõrgel tasemel. Maa suurust arvestati adramaades. Toimima hakkas ka kolmeviljasüsteem, mis tähendas, et ühele põllule külvati talivili, teisele suvivili ja kolmas oli kesaks. Põlluharimise kõrvalt tegeldi loomapidamisega, küttimisega, kalapüügiga ja oluline tähtsus oli ka metsamesindusel. Paljud töö- ja tarberiistad, ehted, ehitised, liiklusvahendid valmistati igas peres oma jõududega. Keerulistemal alatel nt. metallide töötlemisel, olid oma meistrid. Kujunesid rauatootmisüksused ja väga silmapaistvaks sai relvasseppade toodang. Tegeleti vahetus ja vahenduskaubandusega = vahetus(kaup kauba vastu), vahendus ( kaup osteti ja müüdi edasi)
Lossid olid labürindikujulised, ruumid paiknesid korrapäratult Lossides olid luksuslikud seinamaalingud Kasutusel oli lineaarkiri Tsivilisatsiooni tähtsus- Euroopa vanim tsivilisatsioon Eestlased hilisrauaajal Elatusalad. Halduslik korraldus. Elamud. Ühiskond. Sõjaline tase. Suhted naabritega. Elatusalad- maaharimine, karjakasvatus, metsandus, käsitöö areng + hankiv majandus. Oli kolmeväljasüsteem: ühele põllule külvati talivili, teisele suvevili ja kolmas oli kesaks. Halduslik korraldus- Küla moodustasid lähestikku paiknevad talud. Sumbkülad: talud paiknesid keset põlde tihedalt koos (Lääne-, Kesk- ja Põhja-Eesti). Ridakülad: talud paiknesid reas (Ida-Eesti). Hajakülad: talud paiknesid üksteisestt kaugemal (Lõuna-Eesti). Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna ning 13.sajandi algul oli kokku umbes 45 kihelkonda. Kihelkonnad liitusid ja tekkisid maakonnad: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala.
1030. aastal tegi Jaroslav Tark sõjakäigu eestlaste vastu. Ta võitis ja rajas Tartu kohale tugipunkti, mille nmetas Jurjeviks. Sossolid - Sõjaretkel vallutati vürst Izjaslavi juhtimisel Keava linnus Harjumaal. 1060. a vürst maksustas kroonikates sossoliteks nimetatud eesti hõimud. 8. Eestlased muinasaja lõpul (26-29) : Adramaa - põllumaa, mida hariti ühe adraga. Põllumaa suurust arvestati adramaades. Kolmeväljasüsteem ühel osal tali-, teisel suvivili, kolmas oli kesaks, levis seoses talirukki kasvatamisega. Rehielamu eestlaste elamu, mida kasutati ka tootmishoonena, ehk viljakuivatamiseks. Sumbkülad - levisid Lääne-, Kesk- ja Põhja-Eestis ja Saaremaal (talud paiknesid tihedalt koos), Ridakülad - Ida-Eesti voortel (talud ridastikku); Hajakülad - Lõuna-Eesti künklikel maadel (talud üksteisest kaugemal). 45 kihelkonda; 8 suurmaakonda: Viru-, Järva-, Harju-, Lääne-, Saaremaa, Rävala, Ugandi ja
nimetas oma ristinime Juri põhjal Jurjeviks. *Sossol- Izjaslavi kroonikas nimetati sossoliteks eesti hõime. 8. Eestlased muinasaja lõpul Lk. 26-29. (adramaa, kolmeväljasüsteem, rehielamu, sumb-, rida- ja hajakülad, 45 kihelkonda, 8 maakonda pluss 4 väikemaakonda, vanemad, malev) *Adramaa- sellise suurusega põllumaa, mida hariti ühe adraga. Maa suurust mõõdeti adramaades. *Kolmeväljasüsteem- Põllu ühel osal kasvad teravili, teisel suvivile ja kolmas oli kesaks. See süsteem hakkas levima talirukki kasvatamisel. Üldises sai kolmeväljasüsteem siiski hiljem, valitsedes kuni 19. sajandini. *Rehielamu- palkidest hoone, mis jagunes ahjuga köetavaks toaks ja kojaks. Vilja kuivatati ahjuga toas ehk rehes. Järk-järgult kujunes sellest rehielamu, mis sai järgnevatel sajanditel eestlastele iseloomulikuks nii elu- kui tootmishooneks. *Sumbküla- talud paiknevad keset põlde tihedalt koos. *Ridaküla- talud rajati vooretel ridastikku
Suhted Skandinaaviaga saagad ja ruunikivid 10. saj Norra kuninganna Astridi ja poeg Olafi vangipõli müüdi orjadeks Suhted Vana-Vene riigiga Tsuudid - läänemeresoomlased 1030 Jaroslav Targa sõjaretk, Tartu esmamainimine 1061 Izjaslavi tagasilöömine Hilisrauaaeg u 1050-1200. Elatusalad Maaharimine adramaad kolmeväljasüsteem: ühele talivili, teisele suvivili ja kolmas kesaks loomakasvatus Käsitöö Rauatootmine pronksehted Relvasepad: hõbedaga ilustatud odaotsad, mõõgepidemed Kaubandus Vahetuskaubandus kaup vahetati kauba vastu vahenduskaubandus kaup osteti edasi müügiks Hilary Karu 9 D 11 EESTI AJALUGU Asustus Elamu
Kesade harimine hõlmab kõiki enne taliviljade külvi tehtavaid mullaharimistöid, mille ülesandeks on umbrohutõrje, taliviljade toitumis- ja niiskusreziimi optimeerimine ning mulla külvikõlblikuks harimine. Levinud on kaks kesatüüpi: kultuurideta ja kultuuridega kesa. Sagedamini on kasutusel kultuuridega kesa. KULTUURIDETA KESA Sõltuvalt taliviljadele maa ettevalmistamise algusest ja kestvusest jaotatakse kultuurideta kesad mustkesaks, varajaseks ja hiliseks kesaks. Kultuurideta kesapõllud hoitakse korduvate harimistega umbrohupuhtad ja mullaviljakuse taastamiseks antakse tavaliselt sõnnikut (sobib nii tahke kui ka vedelsõnnik). Mustkesa harimine algab juba sügisel pärast saagi koristamist. Põld kooritakse ja küntakse. Varakevadel, üheaegselt suviteraviljapõldude ettevalmistamisega külviks alustatakse ka kesaharimist. Haritakse nn kihiviisiliselt: esmalt pindmine 5...7 cm mullakiht, umbrohtude tärkamisel teistkordselt 10...12 cm sügavuselt.
Samal ajal ilmus aleviljeluse kõrvale ka põlispõllundus. Alepõllu tegemiseks raiuti maha tükk metsa, puudel lasti umbes aasta kuivada ning siis need põletati. Mõne aasta pärast alepõld enam suuremat saaki ei andnud ja taas tuli teha uus põld. Põlispõldu hariti aastast-aastasse samas paigas. Seda tuli viljakuse taastamiseks pidevalt väetada. Samal eesmärgil jäeti osa põllust aastaks harimata - kesaks. Esialgu jagati maa kaheks, poolele külvati, pool puhkas. Vanimaks teraviljaks oli oder. Kasvatati ka nisu, kaera, hernest, uba, naerist ja lina, hiljem lisandusid kapsas ja kaalikas. Tänase tähtsaima leivavilja, talirukki kasvatamine algas 11. saj. teisel poolel. Talirukki levimine tähendas muutust kogu maakasutuses. Kujunesid eeldused kolmeväljasüsteemi tekkeks, mille puhul vaheldusid talivili (rukis), suvivili ja kesa. Võimalik, et selline põllumaa kasutamine oli tuntud juba 13
annaabi.ee 
