Eesti rauaajal, pronksiajal, erinevad kultuurid (0)

Kiviaeg
Vanem kiviaeg – paleoliitikum
Keskmine kiviaeg – mesoliitikum 9000-5000 eKr
Noorem kiviaeg – neoliitikum 5000-1800 eKr keraamika kasutuselevõtt
Kunda kultuur: Asulad rajati veekogude lähedusse, kus elati 15-30 liikmeliste kogukondadena, neil oli mitu elukohta mida vahetati pidevalt. Töö- ja tarberiistad olid valmistatud kivist, luust , sarvest ning puust. Kivimitest oli kõige parem tulekivi , kasutati ka kvartsi. Kasutati kivikirveid. Sageli kasutati ka luid ja sarvi. Peamisteks elatusaladeks oli kalastamine ja jahtimine. Kala ja liha kõrvale söödi ka loodusande.
Kammkeraamika kultuur: Kasutusele tulid paremad savinõud. Asulad paiknesid samuti jõgede ja järvede ääres. Elamud asetsesid ridastikku ukseavaga veekogu poole. Jahi- ja tööriistad olid rohkem arenenud, paremini töödeldud. Lahkujatele pandi hauapanust. Kunstitase oli kõrde, vooliti kujusid , tehti ehteid . Seda aega peetakse kalastamise, küttimise õitsenguajaks..
Nöörkeraamika kultuur: Nimi tuleb sellset, et savinõusid ilustati nöörijäljenditega. Teiseks iseloomustavad seda aega väga hoolikalt lihvitud ning sissepuuritud silmaaukudega kivikirved. Selle kultuuri rahvastik tegeles loomakasvatusega, ning ka maaviljelusel oli suur osatähtsus( oder , nisu kaer ). Asulad paiknesid piirkondades, kus leidus rohumaid koduloomadele ja sobivat mullakihti vilja kasvatamiseks Iseloomustavad ka teised matmiskombed , kus kalmistud rajati asulatest väljapoole kõrgematele küngastele. Võis olla muutus usundis : hakati surnuid kartma.
Pronksiaeg
Vanem – 1800-1100 eKr
Noorem – 1100-500 eKr, Eesti oli jaotunud 2ks regiooniks: rannikupiirkonnaks ja sisemaaks. Peamised elatusalad olid karjakasvatus ja maaviljelus(nisu, oder). Rajati mõned kindlustatud asulad. Kivikirstkalmed. Kujunes välja põllumaa eraomandus. Laialdaselt valmistati veel kivist tööriistu, kuna pronks oli kallis.Võisid tekkida asulate pealikud , kes suutsid kehtestada võimu juba ulatuslikuma territooriumi üle.
Rauaaeg
Vanem – 500 eKr – 50 pKr
Jätkati paljusid pronksiaja kombeid. Järk-järgult hakkasid tekkima uued põllusüsteemid, teistsugused kalmed , rauasulatuskohad, ajutiselt kasutatavad linnused . Põllud olid palu korrapärasemad. Majandus hakkas kiiremini kasvama seoses kohaliku rauatootmisega. Põllumajanduse arengut soodustas ka kästitöö areng, eriti raudesemete valmistamine.
Kesmine – 450 – 800 Hakati rajama mägilinnuseid ja neemiklinnuseid. Hakkasid kujunema külad. Hakati maa sisse peitma relvi , tööriistu ning samuti ka hõbeaardeid, milles oli ka kullatud esemeid.
Noorem – 1050 – 1200 Peamiseks elamuks oli suitsutuba , hoone mida köeti ilma korstnata kerisahjuga. Suitsutoas kuivatati ka vilja. Majanduse osas tegeleti peamiselt vahetuskaubandusega.
Suhted naabritega olid valdavalt rahumeelsed. Aeg-ajalt tekkis tülisid ning tehti vastastikuseid rööv- ja sõjakäike. Olukord tõsines seoses naabruses kujunenud riiklike ühendustega.
Kivikirstkalme – Erilised maapealsed kalmeehitised, mida hakati ehitama nooremal pronksiajal. Ringikujuga
Tarandkalme – Koosnesid kiviridades või kivimüüridest, mis piirasid nelinurksed tarandit.
Taara –Henriku Liivimaa kroonikas nimetatakse kon. jumalaks Tarapithat, arvatakse et tegelik nimi Taara
Neemiklinnus – Nimetatakse mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud linnuseid.
Kolmeväljasüsteem – Ühele põllule külvati talivili, teisele suvivili ja kolmas oli kesaks.
Adramaa – Sellise suurusega põllumaa, mida suudeti harida ühe adraga.
Vakus – Külad olid jaotatud maksustamisüksustesse ehk vakustesse.
Malev – Põhiline väeüksus, mis koosnes nii ratsa - kui jalameestest. Teati lihtsamaid piiramisvõtteid.
Muistsed maakonnad : Saaremaa, Läänemaa, Rävala, Harjumaa , Alempois, Sakala, Ugandi, Jogentagana, Virumaa, Järvamaa, Mõhu, Nurmekund, Vaiga, Soopooliste.
Naabrid : Edelas olid liivlased ja kurelased – suhted väga head, lõunas olid leedulased – vahest tulid tülid, idas venelased.