Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Toiduahel (1)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mil viisil on aia tiguderohkus seotud seal luusimas käiva rebasega?
  • Mis on omane kõikidele tootjatele?
  • Kellest toituvad I astme tarbijad?
  • Milline erinevus on I ja II astme tarbijate toidumenüü vahel?
  • Kellest algavad toiduahelad?
  • Kuidas tekivad toiduahelad?
  • Miks mõni organism võib samaaegselt olla nii I kui ka II astme tarbija?
Nimi: Ragne Lubjak Kool: Käina Gümnaasium Klass: 8b

Toiduahel ja toiduvõrgustik

Sissejuhatus

Tänases tunnis uurid organismidevahelisi seoseid toiduahelates ja toiduvõrgustikes. Töölehe täitmiseks on Sul kasutada veebilehel paiknev mudel, mille leiad internetiaadressilt http://mudelid.5dvision.ee/toiduahel
 Enne töölehe edasist täitmist loe läbi toitumisseoste teooria ning mudeli kasutusjuhend – need leiad sa vastavatel ( ja ) nupukestel klikkides. Seejärel tutvu mõne minuti jooksul mudeli võimalustega: vali erinevaid ülesande tüüpe ning leia organismidevahelisi toitumisseoseid.

Selle töölehe täitmiseks on Sul aega 40 minutit!

Kes keda?


Suur kevad oli käes ja eksamid ukse ees. Matemaatika oli Pille jaoks keeruline aine ja seetõttu otsustas ta eksamiks just koos Priiduga õppida. Mõeldud – tehtud. Kuna ilm oli soe ja ilus, hakati eksamiks ettevalmistamisega Pille aias tegelema. Külmkapist näksimine varutud ja muruplats välja valitud, laotatigi ilus punaruuduline tekk maha ning kaevuti õppematerjali. Päikese käes oli soe ja mõnus ning tukk kippus vägisi peale tulema . Priit tegeles parasjagu Pythagorose teoreemi seletamisega, kui rohtu vahtiv Pille, kõrs suus , ühtäkki hüüatas: „Vaata, sinu matevihiku peal ronib tigu ! Ja seal rohu sees on neid veel…. Oi, vaata kui palju! Huh, mina kardan“. Selle peale muigas Priit: „Tigusid on aias jah palju. Aga see-eest olen ma siin mõnikord õhtuhämaruses rebast näinud…“. Sellisest selgitusest ei saanud aga Pille aru: „Kuda see ilves nende tigudega seotud on? Ta ju ometigi ei söö neid?“.

1. Mil viisil on aia tiguderohkus seotud seal luusimas käiva rebasega? Põhjenda oma vastust!

Aias võib-olla see loom keda rebane tahab, linnud ja siilid söövad tigusid ja siis rebane tahab linde ja siile kätte saada, et neid ära süüa.
Järgnevatele küsimustele vastamiseks kasuta mudelit. Vali ülesande tüüp „Ahel“. Jaga organismid tootjateks ja tarbijateks ning pane nad joonisele paika. Seejärel seosta organismid toitumissuhete alusel nooltega . Seoste kinnitamiseks klõpsa „Kinnita“. Koosta 5 toiduahelat. Pane koostatud toiduahelad tabelisse kirja!
Toiduahel
Tootja
I astme tarbija
II astme tarbija
1.
Kerahein
Varblane
Rebane
2.
Ristik
Röövik
Hiir
3.
Ristik
Tigu
Siil
4.
Kerahein
Hiir
Siil
5.
Päevalill
Varblane
Ilves
 Vasta tabeli põhjal järgnevatele küsimustele!

2. Mis on omane kõikidele tootjatele? Kõik tootjad on taimed

3. Kellest toituvad I astme tarbijad? Taimedes
4. Milline erinevus on I ja II astme tarbijate toidumenüü vahel? I astme tarbija on taime toiduline aga II astme tarbija liha toiduline
 Vii mudel algseisu tagasi. Nüüd vali ülesande tüüp „Võrgustik“. Pane jällegi organismid skeemi sobivatele kohtadele paika ning seosta nad toitumissuhete alusel nooltega. Koosta 3 toiduvõrgustikku. Neist üks vali selline, kus on esindatud nii tigu kui ka rebane (selleks vali „Võrgustik“ ning kliki nupul „Start“ seni, kuni nad organismide reast leiad). Töö tegemise käigus täida alljärgnev tabel.
Toidu-
võrgustik
Toiduvõrgustikus olevad
toiduahelad
Tootjad
I astme tarbijad
II astme tarbijad
III astme
tarbijad
1.
Päevalill, tigu , siil ja rebane
Päevalill
Tigu
Siil
rebane
2.
Päevalill, ristik, röövik, hiir, rähn, siil
Päevalill ja ristik
Röövik,
Hiir (I ja II asteme tarbija)
rähn
Siil(II ja III astme tarbija)
3.
Päevalill, nõges, lehetäi, röövik, siil, rebane
Päevalill, nõges
Lehetäi ja röövik
Tihane (I ja II astme tarbija)
siil
rebane
 Vasta tabeli põhjal järgnevatele küsimustele!
5. Kellest algavad toiduahelad? Taimedest
6. Kuidas tekivad toiduahelad? Kui taim toiduline loom sööb taime ja siis loomtoiduline loom sööb selle taimtoidulise looma ära
7. Miks mõni organism võib samaaegselt olla nii I kui ka II astme tarbija? Sest ta sööb mõlemat nii taimi kui ka väikesi putukaid
 Täida lüngad!
8. Organism saab energiat orgaaniliste ainete lagundamisel. Toiduahelad koosnevad üksteisest toituvatest loomadest. . Toiduahela esimene lüli ehk tootja on enamasti taim. Järgmisi lülisid nimetatakse tarbijateks., neist I astme moodustavad taimtoidulised ja II astme loomtoidulised loomad. Kuna mõned loomad toituvad erinevatest toiduobjektidest, siis moodustuvad omavahel ühendatud toiduahelatest toiduvõrgustiku .

9. Kasutades eelnevalt saadud teadmisi, selgita, kuidas on aia tiguderohkus seal luusimas käiva rebasega seotud? Seal on keegi keda rebane sööb, näiteks linnud ja siilid söövad tigusid , rebane sööb jällegi linde ja siile.

Anna täidetud tööleht õpetajale ning sulge mudel. Aitäh!
Toiduahel #1 Toiduahel #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-10-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 102 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ragnekas Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Toiduahel ja Toiduvõrgustik
4
doc

Toiduahel ja Toiduvõrgustik

Nimi: Raido Meidla Kool: Kääpa Põhikool Klass: 9.klass Toiduahel ja toiduvõrgustik Sissejuhatus Tänases tunnis uurid organismidevahelisi seoseid toiduahelates ja toiduvõrgustikes. Töölehe täitmiseks on Sul kasutada veebilehel paiknev mudel, mille leiad internetiaadressilt http://mudelid.5dvision.ee/toiduahel  Enne töölehe edasist täitmist loe läbi toitumisseoste teooria ning mudeli kasutusjuhend – need leiad sa vastavatel ( ja ) nupukestel klikkides. Seejärel tutvu mõne minuti jooksul mudeli

Bioloogia
Bioloogia TV 8-kl 2-osa lk 1-43
96
doc

Bioloogia TV 8. kl 2. osa lk 1-43

d) Järeldus: … Ülesanne 4. 4.1. Kes keda sööb? Loetelus on esitatud erinevad organismid (A-L). Koosta nende organismide vahel võimalikult palju toitumisseoseid. Vastuse kirjutamisel kasuta tähelühendeid ja nooli. TH – taimne hõljum, LH – loomne hõljum, Ka – karbid, Ko – korallid, Kä – käsnad, L – linnud, LK – lepiskalad. MS – merisiilikud, MT – meritähed, SV – suured vetikad, P – peajalgsed, T – teod, 4.2. Moodusta neist organismidest üks toiduahel, mis võib esineda ka Eesti vetes. Kokkuvõte Lõpeta kirjalikult lause „Sellest peatükist sain teada, et ..... “. --- 12 Peatükk 24. Vähid Ülesanne 1. Kirjuta tabelisse lülijalgsete rühmad ja lisa loetelust õiged näited. Tabelis on 3 veergu ja 4 rida. Loetelu: jõevähk, skorpion, vesikirp, siidiliblikas, võsapuuk, mesilane, jaanimardikas, krevett. Ämblikulaadsed Ristämblik Ülesanne 2. 2.1

Bioloogia
Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110
83
doc

Bioloogia õpik 8. kl 2. osa lk 44-110

--- 44 Peatükk: 27. Kuidas selgrootud toituvad? Peatükist saad teada * Mida selgrootud söövad? * Millised on selgrootute toitumisviisid? * Mil viisil selgrootud toitu seedivad? Olulised mõisted * rakusisene seedimine Mida selgrootud söövad? Loomad vajavad kasvamiseks ja elus püsimiseks toitu, millest loom saab energiat ja lähteaineid, et sünteesida organismile vajalikke aineid. Osa selgrootuid on taimtoidulised. Paljud putukad ja nende vastsed söövad mitmesuguseid taimeosi, ka teod ja meripurad toituvad peamiselt taimedest. Osa selgrootuid on aga loomtoidulised, näiteks ainuõõssed, ämblikud, vähid, mitmesugused putukad ja nende vastsed. Paljud ämblikud püüavad võrguga saaki ja surmavad selle mürgiga. Ainuõõssetel on saagi püüdmiseks mürki sisaldavate kõrverakkudega kombitsad, vähkidel aga ohvri haaramiseks ja kinnihoidmiseks sõrad. Mõnede selgrootute toiduks sobivad aga nii taimed kui ka loomad, segatoidulised on näiteks osa putuka

Bioloogia
Öko ja keskkonnakaitse konspekt
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit ­ selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda ­ 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev areng
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
Maailmataju uusversioon
343
pdf

Maailmataju uusversioon

UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.

Teadus
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta

Üldpsühholoogia




Meedia

Kommentaarid (1)

mmusicline profiilipilt
Mati Kalts: Kahjuks ei olnud selles minu poolt otsitavat teemat.
00:29 07-06-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun