Referaat isikukaitsevahendid (1)

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL
UNIVERSITY OF APPLIED SCIENCES
Referaat
Isikukaitsevahendid
Ehitusteaduskond
Õppeaines: Töötervishoid ja -ohutus.
Õpperühm:
Tallinn 2009a
Sisukord

Mis on isikukaitsevahend ? 3
Nõuded isikukaitsevahenditel 3
Isikukaitsevahendid 3
  Isikukaitsevahendite hindamine ja valimine 4
Elektriku tööriistade, -seadmete ja -vahendite hulka kuuluvad: 4
Isoleerjalatsid, - kindad ja –kalossid 5
Silma- ja näokaitsed 5
Kuulmiskaitsed 5
Kuulmiskaitsmete valikul arvesta järgmist: 6
Peakaitse 6
Hingamiselundite kaitsed . 7
Kaitseriietus 8
Kehakaitsed. 8
Isoleermatid, -alused ja –platvormid. 9
Isoleertööriistad 9
Pingeindikaatorid ja –näiturid. 9
Isoleervardad ja kepid . 10
Isikukaitsevahendid elektritöödel. 11
Kasutatud e-allikad. 13

Mis on isikukaitsevahend?

Isikukaitsevahend on vahend, seade või riietus, mis on mõeldud individuaalseks kasutamiseks, kaitsmaks inimest ühe või enama tervistkahjustava või selle ohtu tekitava mõjuri eest.
Isikukaitsevahend on ka:
Vahendite või seadmete komplekt, mis on koostatud inimese kaitsmiseks ühe või enama ka samaaegselt esineda võiva ohu eest.
Kaitsevahend , mis on pidevalt või vajaduse korral ühendatud mingi toimingu sooritamiseks inimese poolt individuaalselt kasutatava või kantava seadme või varutuse külge.
Isikukaitsevahendi toimet tagavad vahetatavad osad, mida kasutatakse vaid koos ühte tüüpi isikukaitse-vahendiga, kaasa arvatud komplekt, mis antakse isikukaitsevahendiga kaasa selle kinnitamiseks mingi seadme külge.

Nõuded isikukaitsevahenditel

Isikukaitsevahendid peavad vastama nende kohta kehtestatud ohutuspõhinõuetele. Isikukaitsevahendid loetakse ohutusnõuetele vastavaks, kui need on projekteeritud, valmistatud ja komplekteeritud Eesti, Euroopa või harmooniliste standardite kohaselt. Harmooniliste standardite all mõistetakse Euroopa standarditega kooskõlas olevaid standardeid, millele on viidatud Euroopa Ühenduse ametlikus väljaandes – Official Journal of the European Communities.
Kui isikukaitsevahendite projekteerimisel ja valmistamisel on kasutatud muid standardeid, peab nende järgimine tagama kaitsevahendite ohutuse vastavalt ohutuspõhinõuetele.

Isikukaitsevahendid

Tööandja hoolitseb selle eest, et isikukaitsevahend:

• vastaks täielikult kaitsevajadusele;
  
• ei põhjustaks kandjale liigset koormust ega vähendaks töötaja nägemist või kuulmist korrigeerivate vahendite toimet;
  
• sobiks kasutajale;
  
• sobiks kasutada kindlates tööoludes;
  
• vastaks ergonoomianõuetele ning oleks kooskõlas töötaja terviseseisundiga.
  

  Isikukaitsevahendite hindamine ja valimine

(1) Tööandja peab enne isikukaitsevahendite valimist tegema töökeskkonna riskianalüüsi, et selgitada need ohutegurid, mille mõju ei saa vältida või vähendada muul moel kui isikukaitsevahendit kasutades.
(2) Pärast ohutegurite selgitamist hinnatakse kaitsevajaduse suurust ning määratakse kindlaks isikukaitsevahendi nõutavad kaitseomadused.
(3) Isikukaitsevahendit valides peab tööandja jälgima, et see vastaks sätestatud nõuetele. Arvestama peab ka ohte ja mõjusid, mis kaitsevahendi kandmisega võivad kaasneda.
(4) Hindamist tuleb korrata , kui töökeskkonnas või hindamist mõjutavates muudes tegurites on toimunud muutused.

Elektriku tööriistade, -seadmete ja
-vahendite hulka kuuluvad:

• Isoleerjalatsid, -kindad ja -kalossid
  
• Silma- ja näokaitsed
  
• Kuulmiskaitsed
  
• Peakaitse
  
• Hingamiselundite kaitsed
  
• Kaitseriietus
  
• Kehakaitsed
  
• Isoleermatid, -alused ja -platvormid
  
• Painduvad ja jäigad isoleerpiirded
  
• Isoleertööriistad
  
• Isoleervardad ja -kepid
  
• Ohutuslukud, -sildid ja -märgid
  
• Pingeindikaatorid ja -näiturid
  
• Seadmed kaabli asukoha määramiseks
  
• Maandamis- ja lühistamisseadmed ja -vahendid
  
• Kaitsekatted ja toendid
  
• Töövahendite hulka kuuluvad ka isikukaitsevahendid
  

Isoleerjalatsid, -kindad ja –kalossid

Jalatsid on mõeldud kaitseks muljumise, torgete, kemikaalide, kuuma, külma ja elektri eest. Kindad on mõeldud torgete, lõigete, kuumuse ja külmuse kaitseks. Kinnaste valikul tuleks lähtuda nende valmistamiseks kasutatud materjalidest . Enne töökohtade varustamist spetsiaalkinnastega tuleb neid kindlasti testida Teie ettevõtte töötingimustes! Kinnaste iseloomulikud näitajad: vastupidavus abrasiivkulumisele ,vastupidavus lõikele ,rebimistugevus ,torketugevus ,antistaatilisus ,haarduvus kuivalt ,haarduvus õliselt ,näppude tundlikus .Eeltoodud näitajaid hinnatakse 5 palli süsteemis (5 on parim) vastavalt EN388 direktiivile. Kui hinnang on 0 siis kindal puuduvad kaitseomadused antud näitaja suhtes. Kinnastele või kinnaste pakendile on kantud piktogrammid , mis näitavad mille vastu nad kaitsevad

Silma- ja näokaitsed

Neid kaitsevahendeid tuleks kasutada, kui on tegu kemikaalide pritsmete, lendavate tükikeste või heleda valgusega . 
Siia alla kuuluvad kaitseprillid, eriprillid röntgen-, laser-, ultraviolett - või infrapunakiirguse või nähtava kiirguse eest kaitsmiseks, näokaitse, kaarkeevitusmask ja – kiiver .
Kaitsemaske tuleks tingimata kasutada töödel, kus on oht, et tekivad kas tugevad elektriväljad või sädemed, mis silma sattudes tekitavad kõige suuremat kahju just silma võrkkestale.

Kuulmiskaitsed

Kõrvatropid, kõrvaklapid, kõrvaklapid, mida saab kinnitada kaitsekiivrile, mürakaitsekiiver, sidepidamist võimaldavad kõrvakaitsed
Inimesed taluvad müra iga päev piiratud doosis. Et kaitsta end kahjustava müra eest, tuleb kahjulikku osa püüda vältida. Kahjuliku müra piir on seatud 85 detsibelli juurde kaheksatunnisel tööpäeval. Kahjulik müra on kombinatsioon mürast üle 85 dB ja sellest ajast, mis selles müras viibitakse. Näiteks annab 15 minutit 100 dB-st müra või impulssheli (heli, mis kestab alla sekundi), mis ulatub 140 dB-ni sama doosi kui 8 tundi 85 dB-ses müras.
 

Kuulmiskaitsmete valikul arvesta järgmist:

Kui kuulmiskaitsmeid tuleb kasutada terve tööpäeva jooksul siis tuleks valida kõrvaklapid, millel on pehme ja lai peatugi ning laiad ja pehmed tihendusrõngad, mis ei pigista.
Kõrvaklapid tuleks valida vastavalt sellele kui palju ületab keskkonna müranivoo lubatud müranivoo väärtust. Näiteks kui müra on 100 dB sagedusel 2000 Hz, siis kuulmiskaitse peab summutama antud sagedusel vähemalt 15 dB. Samas ei ole mõistlik valida liiga suure summutusväärtusega kuulmiskaitsevahendit.

Peakaitse

Kaitsekiiver
Peakaitse ülesandeks on kaitsta pead põrutuste, löökide, kuumuse, leekide, aga ka elektrilöögi eest.
Kiivreid on mitmesuguse kuju ja värviga.
Kiiver on elektriku üheks tähtsamaks komponendiks tema riietuses tema igapäevases töös.

Hingamiselundite kaitsed.

Nendeks on tolmufilter, gaasifilter, radioaktiivse tolmu filter , isoleeriv õhu juurdevooluga kaitsevahend, eemaldatava keevitusmaskiga respiraator.
Hingamiskaitsevahendite valikul tuleb silmas pidada järgmist:

• õhu hapnikusisaldus ei tohi olla alla 19%
  
• tolmufiltrid ei kaitse kahjulike gaaside ja aurude eest
  
• gaasifiltrid ei kaitse tolmu eest
  
• habe vähendab maskide kasutamise efektiivsust v.a. täismaskil
  
• poolmaski kasutamisel on näo pinna ja maskivaheline lekkimine väiksem kui nn. ühekordse maski kasutamisel
  
• kontrolli, et valitud filtri tüüp vastaks saaste iseloomule
  
• filtrite kasutusiga ei ole praktiliselt võimalik ette öelda, kuna see sõltub saaste iseloomust, kontsentratsioonist, kasutaja töökoormusest ja muudest asjaoludest
  
• filter tuleb vahetada siis kui hingamistakistus on tõusnud liiga kõrgeks või kui kahjulikud gaasid hakkavad läbima filtrit
  
• õhust raskemad kahjulikud gaasid langevad madalamale, mistõttu kontsentratsioon põranda lähedal võib ületada lubatava
  
• osakesefiltreid tohib radioaktiivsete ainete, bakterite ja viiruste vastu kasutada ainult ühekordselt
  

Kahjulike gaaside ja tolmu eest kaitsevad pool- või täismaskid, mis on varustatud nii gaasifiltri kui ka tolmufiltriga. Osadel poolmaskidel kinnitatakse tolmufilter gaasifiltri külge vastava adaptori abil.

Kaitseriietus

Kaitseriietus kaitseb kemikaalide, radioktiivsuse ja füüsikaliste ohtude eest (nt vihm , külm, kuum, torge, lõige, elekter jne).
Kombinesoon või kaheosaline kaitseriietus, riietus masinatest ja seadmetest tuleneva ohu eest kaitsmiseks (torge, sisselõige, sulametalli pritsmed, infrapunane kiirgus jne), kemikaali-, kuuma-, tolmu- või gaasikindel riietus, termoriietus, radioaktiivse saastumise eest kaitsev riietus, fluorestseeruv või tagasipeegeldav märguriietus või lisavarustus (käesidemed, kindad, helkurribad jne), mitmesugused kaitsekatted.
Üldtööde tööriiete valmistamiseks kasutatakse tavaliselt kas puuvillast kangast või puuvilla ja polüestri segu kangast. Puuvillane kangas on inimsõbralikum ja suurema vastupidavusega sädemetele ning kergemini pestav . Puuvill polüestri segu eeliseks on kergem tolmust puhastatavus ja mõningal määral vihma- ning tuulekindlus. Vastupidavuse seisukohast tuleks eelistada polüamiidi sisaldavaid riideid .
Tööriiete vastupidavus sõltub eelkõige siiski valmistamise kvaliteedist ja kanga tihedusest. Sädemekindlatel tööriietel on väga tähtis ka hooldus (määrdunud riide õigete vahenditega pesemine). Spetsiaalkangastele on antud täiendavad kaitseomadused näiteks riide mittesüttivus või omadused, mis pidurdavad õli riidest läbi imbumist. Vihma ja tuule eest kaitsmiseks kasutatav materjal on kas 100% PVC või pealmine kiht nailon (polüamiid) ja alumine kiht PVC. Viimase variandi puhul on riided kandmisel mugavamad (ei ole nii jäigad kui 100% PVC-st riided) ja kergemad.

Kehakaitsed.

Kaitsevest, ohutusrihmad, kukkumist vältiv täisvarustus koos lisaseadmetega, keha kinni hoidvad kaitsevahendid (näit kaitsevõrk).
Täisvarustuse juurde kuuluvad ka turvaköied ja kinnitused , et vältida alla kukkumise ohtu liinilt.
Ohutusrihmad ja turvaköied on enamasti kasutusel seal, kus töötamisel kasutatakse redelit või muudes kukkumisohtlikes paikades.

Isoleermatid, -alused ja –platvormid.

Neid kasutatakse töödel, kus on ebamugavad tööasendid pingestatud seadmete lähedal ja kus võib sattuda kokkupuutesse ohtlikku pingega.
Isoleermatte ja -aluseid pannakse maha jalgade alla või siis riputatakse keha kaitsmiseks mingi seadme või muu sellise külge.

Isoleertööriistad

Nii isoleermaterjalist kui ka isoleerkattega
Tööriistad pingealuseks tööks - tööriistad, -seadmed ja -vahendid, mis on pingealuseks tööks ette nähtud või kohandatud, nõuetekohaselt testitud ja töökorras hoitud.
Isoleerkattega tööriist - tööriist, mis on valmistatud juhtivast materjalist, kuid täielikult või osaliselt kaetud isoleermaterjaliga.
Isoleermaterjalist tööriist - tööriist, mis on valmistatud täielikult või põhiosas isoleermaterjalist.
Nii isoleerkattega kui ka isoleermaterjalist tööriistu nimetatakse eesti keeles isoleertööriistadeks.
Isoleertööriist erineb teistest tavatööriistadest sellepoolest, et need on üleni isoleeritud ja seega tekib väiksem võimalus saada elektrilööki läbi tööriista.

Pingeindikaatorid ja –näiturid.

Nende abil on elektrikul võimalik ohutult kindlaks teha, et kas antud objekt on pingestatud või mitte.
Kaitsekatted .
Kaitsekatteid kasutatakse, kui on tarvis isoleerida juhtme otsi üksteisest, et need omavahel kokku ei puutuks, ja samas ka elektrikust, kes teostab töid pingestatud juhtmeotsade lähedal. Kindlasti tuleb kaitsekatted peale panna ka juhul kui töö katkestatakse ja et keegi ei juhtuks kogemata nendele vastu minema.
Kaitsekatetena kasutatakse nii silindrilisi kui ka koonilise otsikuid.
tarind või vahend, mida kasutatakse elektriohtliku seadmeni või paigaldiseni küündimise takistamiseks.
Isoleerpiire - isoleertarind või -vahend juurdepääsu takistamiseks pingestatud osadele.
(Kaitse)kate; pindpiire - osa, mis kaitseb igast harilikust ligipääsusuunast tuleva otsepuute eest. Pindpiirete hulka kuuluvad nt. piisavalt kõrged piirdeseinad, -võrgud ja -võred (sein-, võrk- ja võrepiirded), milles võib olla töökindlalt suletavaid uksi , luuke vms.
Isoleerkate - isoleermaterjalist valmistatud jäik või painduv kate, mida kasutatakse pingestatud ja/või väljalülitatud ja/või lähedalasuvate osade katmiseks, et vältida nende juhuslikku puudutamist.
(Kaitse)kest - elektriseadmete kere vm. ümbris, mis kaitseb seadet väliskeskkonna toime eest ning millega saavutatakse kaitse pingestatud osade otsepuute eest mis tahes suunast.
(Kaitse)tõke - osa, mis takistab juhuslikku, kuid mitte tahtlikku otsepuudet.

Isoleervardad ja kepid.

Töötamine isoleerkepiga ohutult kauguselt - pingealune tööviis, mille juures töötaja jääb pingestatud osadest ettenähtud kaugusele ja sooritab töö isoleerkepi (või -keppide) abil.
Isoleervahendite tööpõhimõte on sama, mis eelnevalt mainitud isoleertööriistadel, kus vool küll jõuab tööriistani, kuid mitte inimeseni.
Töötades nende vahenditega, saame vältida kokkupuudet pingestatud osadega, kus oleks kokkupuude vältimatu ja seepärast tuleb neid muu võimaluse puudumisel alati kasutada.
Siia alla kuulub ka maanduslatt, mille abil on võimalik maandada pinget, mis võib olla alles jäänud peale seadme välja lülitamist.
Paljud meist on juba kindlasti kokku puutunud sellega kas või elektrimaterjali laboris.

Isikukaitsevahendid elektritöödel.

Pingestatud paljasosade puudutamise riski korral peab mõõtmisi teostav personal kasutama isikukaitsevahendeid ja rakendama ettevaatusmeetmeid kaitseks elektrilöögi, lühise ja elektrikaare eest.
Tehtavad tööd võivad olla pingevabad, pingealused või pingelähedased. Kõigil neil tuleb rakendada kaitsemeetmeid elektrilöögi, lühise ja elektrikaare toime eest.
Töötamiseks tuleb tagada vajalik isolatsioonitase nt. isoleerkaitsevahendite vahelepaigutamisega või õhuvahemike kasutamisega. Õhuvahemike valikul tuleb arvestada ergonoomiliselt vajalikke lisakaugusi.
Pingealustel töödel võivad töötajad puudutada pingestatud paljasosi või siseneda pingealusesse töötsooni kas oma kehaosadega või kasutatavate tööriistade, -seadmete või -vahenditega. Pingealuse töötsooni välispiir on määratud ohutu kaugusega.
Töötajad peavad kandma sobivaid ning pingealuste tööde nõuetele vastavaid isikukaitsevahendeid; riietuses ega kehaosadel ei tohi olla ohtlikeks osutuda võivaid metallesemeid (nt. ehted).
Erinõuded madalpingepaigaldistes:
Piisavateks ohutusnõueteks liigvoolude ja lühiste eest kaitstud madalpingepaigaldistes (vahelduvpingel kuni 1000 V ja alalispingel kuni 1500 V) on:
- lähedalasuvate pingestatud osade puudutamise välistamine isoleerkaitsevahendite abil;
- isoleertööriistade ja oludekohaste isikukaitse-vahendite kasutamine.
Töötoiminguid pingestatud osade lähedal nimipingetel üle 50 V vahelduvvoolu või üle 120 V alalisvoolu puhul võib sooritada ainult siis, kui ohutusmeetmed välistavad pingestatud osade puudutamise või töötaja küündimise pingealusesse tsooni.
Hooldust võivad sooritada hooldustöödeks ettevalmistatud ohuteadlikud või elektrialaisikud. Neil peab olema ja nad peavad kasutama sobivaid ning pidevalt korrashoitavaid töö- ja mõõteriistu, katsetus- ja isikukaitsevahendeid.
Töötamine isoleerkinnastega - pingealune tööviis, mille juures töötaja käed on pingestatud osade eest kaitstud isoleerkinnastega ja võimaluse korral ka isoleerkätistega vm. isoleervahenditega; töö toimub otseses mehaanilises kokkupuutes pingestatud osadega.
Lisaks isoleerkinnastele tuleb madalpingepaigaldistes vajaduse korral kasutada isoleertööriistu ja/või töötaja isoleerimist maast.
Töötamine isoleerkaitsevahenditeta (sh. paljakäsi) - pingealune tööviis, mille juures töötaja sooritab tööd elektrilises kokkupuutes pingestatud osadega, kusjuures ta on eelnevalt viidud pingestatud osadega samale potentsiaalile ning on kõigist ümbritsevatest osadest nõuetekohaselt eraldatud.

Kasutatud e-allikad.

http://safety-equipment-online.com/electrical-safety-equipment/ (isikukaitsevahendite e- pood )
http://galemp.de/frameset.ht m (elektrialased isikukaitsevahendid ja tööriistad)
http://www.parem.com/ (tööriistade ja isikukaitsevahendite e-pood)
http://epiphaniou-group.com/interweld/safety.ht m (isikukaitsevahendite lühitutvustus ja pildid)
http://www.molecules.com/esaint.shtml (ohutusmärgid)
http://www.llnl.gov/es_and.h/hsm/chapter_10.html (nõuded isikukaitsevahenditele)
http://www2.kumc.edu/safety/prevent/elortl.html (elektriohutuse slaidid)
http://www.tenteam.ee/ohutusmärgid.html (ohutusmärgid)
http://www.rjsafety.com/products.html (isikukaitsevahendid)
http://bfsafety.com/protection.ht m (isikukaitsevahendid)
http://lex.andmevara.ee/cgi/aktitekst?ID=33939 (Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord)
http://lex.andmevara.ee/cgi/aktitekst?=9953 (Isikukaitsevahendite ohutuse ja kaitseomaduste tagamise kord)
Elektripaigaldiste käidu eeskiri
Elektriohutusseadus
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus .
 
13