Suusatamise tehnikad (2)

Kehalise kasvatuse tasuline arvestus
Uisustiili tehnikad
Uisusammu tõuge: uisustiilis on jõu tootmise aeg märgatavalt suurem kui klassikastiili tõukel. Põlv ei tohi väga palju pöörduda sissepoole. Uisusammu jalatõuge algab alt keha keskjoonelt. Tõukele lisab pikkust ja kiirust siis, kui põlvi tõuke alguses kõverdada. Kui suusk pöördub servale, tekitab küljele suunduv surve edasiviivat jõudu. Keharaskus suunatakse kogu aeg otse suusale. Harrastajte üldviga on see, et suusk on kohe alguses liiga serva peal, mis vähendab tõuke jõudu ning ei taga piisavat kiirust. Seetõttu jääb tõuge lühikeseks. Keha raskuspunkt liigub nii küljellt küljele kui ka üles ja alla, sest keha sirutamine ja madalamasse asendisse laskumine annavad käetõukele ja pingutusele rohkem tõhusust. Kergelt ettepoole kallutatud asend kindlustab selle, et jõud on suunatud ettepoole, mis tagab selle, et raskuspunkt on suunatud jala etteotsa. V- nurk on palju suurem kui muudes tehnikates. Tõusul rütm tiheneb- see tähendab, et tõusul, kui on vaja kiiresti üles minna, siis jalgade ja käte tõuked tihenevad ning lihased peavad tegema rohkem tööd.
Uisustiili baastehnika ehk tõusutehnika.
Baastehnikat kasutatakse tõusudel, kuid harrastajad kasutavad seda ka tasaselmaal. Tõukesuusa poolne kepp on natuke eespool . Baastehnikas keha ei pöördu, kõhulihased teevad tööd otse ettepoole. Hea baastehnika nõuab lihasvastupidavust. Kõige parem on treenida lihasvastupidavust ja tõusutehnikat mägisel maastikul.
Tehnika põhipunktid:

• Keha ei pöördu
  
• Kõhulihased teevad tööd otse ettepoole
  
• Suuskade V-nurk on üsna suur
  
• Libisemissuusa tõukele annab effektiivsust põlve kõverdamine pingutusfaasis
  
• Tõuke lõpus kasutatakse intensiivselt säärelihaseid
  
• Kehaasend on ettepoole kaldus, et jõud viia ette poole
  

Mogren tehnika

• Uus libisemissuusk tuuakse võimalikult keskele ja libisemine suundub otse ette
  
• Suuskade V-nurk on kitsas
  
• Rasuspunkt püsib ees ja tõukeküljel sirutub keha puusast üles enne käe- ja jalatõuget
  
• Libisemispoolne tõuge tehakse madalamast asendist
  
• Kepitõuge algab alles siis, kui suusk juba libiseb
  
• Jõud suunatakse otse suusale
  

Wassberg tehnika

• Jalatõuge algab allakummardumisega ja alles seejärel kaldub suusk kandile
  
• Kui kepid lund puudutavad, libiseb suusk alles põhja peal
  
• Sooritus on täiesti sümmeetriline ja keha ei pöördu
  
• Puus sirutub enne käetõuget. See tahab kepitõuke tõhususe
  
• Kepitõuge viiakse lõpuni
  
• Kiirem rütm hõllbustab elastusjõu kasutamist
  

Klassikastiili tehnikad
seda stiili osatakse varsemast vähem, kuigi see sarnaneb rohkem jooksmisele ja käimisele. Seda peaks õpetama lastele, kes alles alustavad suusatamisega. Ühesammulist paaristõuget on kõige parem harjutada tasandikul ja laugel tõusul.
Vahelduvtõuge
Kui tõukesuusk taha liigub, tuuakse käsi samal ajal ette. Jalatõuge algab puusast. Tõuge algab puusadest samal ajal kui suusataja alla laskub. Tõuge peab olema õigesti ajastatud ja kiire.

• Raskus on enne jalatõuget ühel suusal
  
• Istuv asend, mille korral puus jääb liiga taha ja viib alla, viib jala ja käetõugetest jõu
  
• Asend on ette kaldus ja liigutuste amplituud on lai
  
• Õlad on kogu aeg vabad
  
• Jalgade ja käte liigutused toimuvad vastassuunas ja on sünkroonsed
  

Paaristõuked

• Puus sirutub enne käetõuget, et ülakega raskus kanduks keppidele
  
• Kõjulihased alsutavad tööd, kui küünarnukid on lukustatud
  
• Kõhulihaste intensiivne treening on paaristõugete ajal väga tähtis
  
• Õlad on võimalikult vabad
  
• Suusataja kummardub ja viib käetõuke lõpuni
  
• Paaristõuge nõuab intensiivset ja kiiret jalgade tööd
  

Ühesammuline paaristõuge

• Jalatõuke algusega ei tohi kiirustada
  
• Liiga vara algav jalatõuge pole tõhus ning lööb rütmi sassi
  
• Samal ajal kui jalatõuge taha suundub sirutuvad käed ette, jalgade ja käte töö toimub sünkroonis vastasuunas.
  
• Suusk jääb tõuke lõpus raja ligi
  
• Rütmi leidmist hõlbustab piisavalt pikk libisemine
  

Suuskade määrimine

• Eemalda üleliigne määre vana kaabitsaga
  
• Määri määrde- emmaldi pudamisalale ja lase hetk mõjuda
  
• Pühi suusapõhi lapiga puhtaks
  
• Karesta pidamisala liivapaberiga
  
• Aja kruntmääre määrderauaga laiali ja lase jahtuda
  
• Määri peale mitu õhukest kiht pidamismääret
  
• Tasanda iga kiht korgiga hõõrudes
  

Libisemise määrimine

• Aja libisemismääre laiali määrderauaga sulatades
  
• Puhasta soon pulgaga, et põhi ei saaks kahjustatada, kui ka pulk libastuks
  
• Hoia kaabitsat vaha eemaldamisel kergelt viltu, et see sõrmede vahel läbi ei painudks
  
• Harja põhja messingharjaga, siis tee pind täiesti läikivaks nailonharjaga