Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Suusavarustus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Murdmaa  Suusavarustus
K e h a l i n e   k a s v a t u s
S t e f a n i   K a s k
X a   k l a s s
P i r i t a   M a j a d u s g ü m n a a s i u m
Mis kuuluvad varustusse?
Saapa  valimine
Uisusaabas on spetsiaaluisu jaoks mõeldud, on ülevalt toestatud.
Klassikasaabas on madalama toestusega.
Erinevus kummijäikuses, kuid klambrisüsteemid on samad.
Kombisaapaga saab mõlemat stiili sõita,  tald  on pehmem kui uisusaapal, 
kinnitused on suhteliselt samad.
Tippsuusatajatel on alati 2 paari saapaid, kuid kombisaabas ajab asja ära 
(muidu hävitakse ajas).
Salomoni saapaid ei saa Rottefella suusaklambritele panna, saabas peab 
olema  samast  firmast mis klambergi.
Suusakeppide valimine
Tabelist oma pikkuse järgi  valid  uisukepi või klassikakepi.
Kuldreegel: Uisukepp on 20 cm lühem sinu pikkusest, ja klassikakepp on 30 cm 
lühem. 
Kuid pikkused on siiski individuaalsed.
Kepid  maksavad rohkem, kuna on jäigemad, tugevamad ja on mugavam sõita. 
Hästi odaval kepil võib materjal kildudeks  lennata  väga suurte miinuskraadide 
juures.
klassikasuusad
Raskem valida.
Võiks olla 2 paari klassikasuuski: sulailma  suusad , külmailma suusad.
Mida raskem oled, seda jäigem peaks  suusk  olema.
Kui võtta kaks paari, siis üks paar võiks olla kangemaid, millega sõita 
sulailmaga, millele pannakse kliistrit alla.
Kuldse  kesktee  on kõigil olemas.
Igas korralikus poes on ‘’Vänt’’, millega pannakse paika pidamissoon.
Tahkest soonist määritakse erinevatel kaugustel kliistrit suuskadele alla (oleneb 
suusa kangusest).
Vabatehnika  suuskade  valimine
Uisusuusa puhul on vaja teha selgeks pikkus ja  kehakaal , mille järgi antakse 
parajad suusad.
On hea kui on kaks paari: sulailma suusk ehk veesuusk, ning miinuskraadi 
suusk.
Parim on siiski valida see ‘’ kuldne  kesktee’’, mille puhul on suusk keskmise 
jäikuse ja pehmusega.
Suusa hooldusvahendid
Üldjuhul saab kodus  hooldada  maailma karika tasemel.
Tuleb muretseda määrdetriikraud, millega saab  parafiini  alla panna ja 
pidamismäärdekrunti.

Document Outline

  • Slide 1
  • Mis kuuluvad varustusse?
  • Saapa valimine
  • Slide 4
  • Suusakeppide valimine
  • klassikasuusad
  • Vabatehnika suuskade valimine
  • Suusa hooldusvahendid
Vasakule Paremale
Suusavarustus #1 Suusavarustus #2 Suusavarustus #3 Suusavarustus #4 Suusavarustus #5 Suusavarustus #6 Suusavarustus #7 Suusavarustus #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-04-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Stefani K. Õppematerjali autor
Põhjalik kokkuvõte suusa varustusest: kuidas valida, hooldada, hooldusvahendid jne.Soovitan läbi lugeda ka allikad, et küsimuste korral jänni ei jääks.

Sarnased õppematerjalid

Suusatamise põhikursus- eksamiküsimused-
12
docx

Suusatamise põhikursus- eksamiküsimused!!

Suusatamise põhikursus- eksamiküsimused!! 1. Mäesõidu elemendid Pöörded paigal: 1) Lehvikpööre (eest, tagant) – tõsta suuska pöiast; väikesed sammud; sama käsi-jalg liiguvad korraga; suusaninad/-kannad paigal; tekib „päike“ 2) Tõstepööre kõrvale – käed laialt keppidega seljast taha poole ja neile toetuda + keppidepoolsele jalale; teine jalg ümber pöörata -> raskus sellele jalale -> kepid ja tugijalg juurde tõsta 3) Tõstepööre üle suusa (eest) - käed laialt keppidega seljast taha poole ja neile toetuda + keppidest eemal olevale jalale; keppidepoolne jalg üle tugijala suusanina viia -> kepid kõrvale tuua ja siis teine jalg ümber pöörata ja juurde tuua 4) Hüppepööre (toetusega keppidele ja ilma) – põlvist kõverduda ja kepid klambrite juurde tuua -> tõuge täistaldadelt ja keppidelt (kepid õhku kaasa) -> pööre, kepid maha Pöörded liikumiselt: 1) Käärpööre aka astepööre– keharaskus pöördevälisele suusale,

Suusatamine
MURDMAASUUSATAMISE TEHNIKA ÕPETAMISE ALUSED
122
pdf

MURDMAASUUSATAMISE TEHNIKA ÕPETAMISE ALUSED

6. Õpetamise järjekorast. 6.1. Harjutuste üldjärjestus 6.2. Suusatamisviisid 6.3. Klassikalise ja uisutehnika õpetamise vahekord 6.4. Suuskade määrimine 7. Metoodilisi soovitusi 7.1. Olude arvestamine 7.2. Õpetamise ajastamine tunnis 7.3. Optimaalne liikumiskiirus 7.4. Vigade märkamine, põhjuste selgitamine, parandamine II MATERJAALNE BAAS 2.1. Välistingimustega arvestamine 2.2. Õppepaigad 2.3. Varustus 2.4. Suuskade libisemine ja pidamine 2.4.1. Lume omadused 2.5. Suusamäärded 2.6. Suusad 2.6.1. Suuskade hooldamine 2.7. Uue suusapaari ettevalmistus III LIIKUMISVIISIDE ÕPETAMISE METOODIKA 3.1. Mõistete seletusi 3.2. Algõpetuse esimesed harjutused 3.2.1. Paigalpöörded 3.2.2. Suusatunnetuse harjutusi paigal 3.2.3. Harjutusi liikumisel 3.3. KLASSIKALISED SÕIDUVIISID 3.3.1. Vahelduvtõukeline 2-sammuline sõiduviis 3.3.2

Sport
A Palu mootorratta raamat
181
doc

A.Palu mootorratta raamat

ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi

Füüsika
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Baas Logistika



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun