Tallinna Tehnikagümnaasium Iluuuisutamine Referaat Lota Aadla 11. C klass @Tallinn2014 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Ajalugu.................................................................................................................................................4 Meeste üksiksõit, naiste üksiksõit ja paarissõit....................................................................................5 Jäätants.................................................................................................................................................6 Lõpugala...............................................................................................................................................7 Iluuisutamise terminoloogia ja elemendid...................
Kiiruisutamine Kiiruisutamine on talispordiala, kus võisteldakse erilistel pikkadel õhukese teraga uiskudel. Kiiruisutamine on nii füüsiliselt kui ka tehniliselt väga raske spordiala. Kiiruisutaja peab omama head tehnikat ja kehalist vormi, et rakendada jäässe võimalikult suurt jõudu, mis teda edasi viiks. Samas vajatakse ka häid kiiruslikke võimeid ning vastupidavust. Sellepärast peab kiiruisutaja omama lisaks heale tehnikale tugevaid jalalihaseid, millega saavutada võimalikult suurt võimsust. Mehaanilise külje pealt vaadates ongi kõige tähtsamaks edasiviivaks jõuks võimsus, mida ka antud töös mõõdetakse. Ajalugu Uiske kasutati juba vanaajal, et jääl paremini liikuda. Algselt olid need valmistatud loomaluust ning liikudes anti kepitõugetega hoogu. Raudteraga puu-uiske hakati valmistama Hollandis 13. sajandi keskel. Varaseimad teada olevad uisutamisvõistlused peeti 16. sajandil Friisimaal. Esimene uisutajate klubi asutati 1742.
Kiiruisutamine Kiiruisutamine on talispordiala, kus võisteldakse erilistel pikkadel õhukese teraga uiskudel. Kiiruisutamine on üldiselt kestvusala. Lühim sõit on 500 m, mis nõuab uisutajalt väga kiiret starti ja head kiirendust, ning head kurvitehnikat. Niinimetatud sprinterid saavutavad üldiselt edu 500 m ja 1000 m sõidul. 1500 m on selline distants, mida võivad edukalt läbida nii sprinterid, kui pikkade distantside sõitjad. Alates distantsidest 3000 m - 10000 m nõuab uisutajatelt jõukestvust ja kõrget maksimaalset hapnikutarbimist. Eriti tähtis on hoida oma füüsilist tugevust kogu distantsi vältel. Kiiruse lisamine lühidistantsil ja ökonoomne sõitmine pikal distantsil on täiesti erinevad olukorrad. Kiiruisutaja uisutamisasend peab olema võimalikult aerodünaamiline. Olümpiamängudel uisutatakse ainult üksikdistantsidel, nii naistel kui meestel on viis ala. Naised võistlevad 500, 1000, 1500, 3000 ja 5000 m. Mehed 500, 1000, 1500, 5000 ja 10000 m. 2003. aast
Iluuisutamine Referaat Greete Treial Rakke Gümnaasium 12.klass 16.12.2009 Sisukord Uiskude ja uisutamise ajalugu......................................................................................2-3 Võistlused........................................................................................................................4-5 Edulood välismaal..........................................................................................................6-7 Eestlased ja nende medalid.............................................................................................8 Kokkuvõte........................................................................................................................9 Pildid..........................................................................................................
Suusatamine Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Murdmaasuusatamine.......................................................................................................................4 1.1. Ajalugu......................................................................................................................................4 1.2. Sõidustiil...................................................................................................................................5 2. Mäesuusatamine...............................................................................................................................6 2.1. Ajalugu......................................................................................................................................6 2.2. Mäesuusaalad...........................................
Iluuisutamine 2009 Ajalugu Iluuiusutamine on olümpiamängude vanim taliala. On uisuspordiala, kus peale osavuse, jõu ja kiiruse on oluline kunstiline väljenduslikkus. Uisutamise enda ajalugu on 1700-aastane, kuid selle ilusam pool on sündinud 18. 19. sajandil. Spordiala rajajaks peetakse Jackson Hainesi, kes tuli uisutamise mõttele muusika saatel ja kes korraldas ühtlasi esimesed iluuisutamisvõistlused Esimesed võistlused toimusid 1770. aastal Londonis. 1924 aastast siirdus iluuisutamine taliolümpiamängude kavva, kui toimus Chamonix' talinädal..29.jaanuril 1924 jagati esimesed olümpiamedalid sellel alal. Iluuisutamise liigid: · Üksiksõit · Paarissõit · Jäätants · Vabatants Võistlustel esitatakse muusika saatel naiste ja meeste üksiksõidus, paarissõidus ning jäätantsus kohustuslik ja vabakava. Kohustuslik- ja vabakava Kohustusliku kava (nn koolisõidu) jaoks on Rahvusvaheline Uisutamisliit valinud 41 harjutust (figuuri). Igal aastal loositakse ne
Iluuisutamine Iluuisutamine - täis erutavaid hetki ja riskeerimist- on elegantsemaid sprodialasid maailmas. Kujundite joonistamine jääle, piruetid ja keerukad hüpped, uisutamine täis jarmooniat ja painduvust, paaristants muusika järgi - see on iluuisutamine ning jäätantsu sisu. 19. sajandi keskel muutus iluuisutamine kui vaba aja veetmise viis ja uus spordiala väga populaarseks. Uisuväljakuid ja -klubisid kerkis kogu maailmas. Londoni uisuklubi asutati 1842, esimene ookeanitagune uisukulbi avas uksed New Yorgis 1860. Samal aastakümnel tegid ameeriklased pisut revolutsiooni, lisades tantsulised liikumised. 24 aastat hiljem asutati Rahvusvaheline Uisuliit( International Skating Union, ISU). Esimesed maailmameistrivõistlused meestele peeti 1896 ja naistele 1906. Iluuisutamisest sai olümpiaala 1908. a Londonis, oma praeguse näo omandas 1950-ndatel. Ala menukusele on kaasa aidanud võistluste demostratsioonesinemiste teleülekanded, suur vaat
Iluuisutamine Iluuisutamine on spordiala, kus sportlane peab oskama muusika saatel esitada füüsilisi oskusi uiskudel. Oluline esinemisel on muusika, mille järgi oma kava esitatakse. Iluuisutamine koosneb kohustuslikust lühikavast (koolisõit) ja vabakavast. Üldse võisteldakse iluuisutamises neljas kategoorias. Meestel ja naistel on kavas eraldi üksiksõidud, ning paarissõit ja jäätants mehe ja naise koostööna. KeskEuroopas levis 1800. aastate alguses mood, kus koguneti uisuväljakutele kenasti riietatuna harrastama uisutamist kas üksi, paariti või rühmadena. Muusika tuli kasutusele 1870. aastatel ja uisutamisele lisandusid erilised hüpped, pöörded ja piruetid. Rahvusvaheline iluuisutamisliit moodustati 1892. aastal. 1908. aastast alustas tegevust reeglite loomise toimkond. Uisutamise enda ajalugu on 1700aastane, kuid selle ilusam pool on sündinud 18. 19. saja
annaabi.ee 
50 punkti
~ 8 lehte
8 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid