Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kiiruisutamine (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Kiiruisutamine
Ingrid  Hakmann
II LO
Ajalugu
●  Vanaajal  (loomaluust,  kepid )
● Raudteraga puu-uiske Hollandis 13. saj keskel
● Varaseimad teadaolevad uisutamisvõistlused 16. sajandil 
Friisimaal
● Esimene uisutajate klubi asutati 1742. aastal Edinburghis
● Võistlusspordina hakati kiiruisutamist harrastama 18. sajandil 
Inglismaal ning 19. sajandil Hollandis, Skandinaavia maades, 
Saksamaal, Venemaal ja Põhja-Ameerikas
● 1848 esimesed terasuisud (E. W. Bushall, Philadelpias)
● 1889 Amsterdamis mitteametlikult esimesed 
maailmameistrivõistlused.
Eripära ja uisud
● Kestvusala (erinevad  distantsid )
- 500 m (kiire start, kiirendus, kurvitehnika)
- 1500 m 
- 3000 - 10 000 m (jõukestvus, maksimaalset 
hapnikutarbimist)
● Aastast 1997 kasutusel nn klappuisud
- uisusaapa külge kinnitatud ühest punktist
- liikumisulatus suurem
- uisutamine dünaamilisem
Rada ja rajavahetus
● Ellipsikujuline
● Pikkus 133,33, 250, 333,33 või 400 m
● 400 m - rahvusvaheline standardrada
● Võistlemine paarikaupa
● Võistlejad vahetavad rada igal ringil finiši vastassirgel asuva 
70 m  pikkusel  ristlemislõigul
● Lühirajauisutamise rada on 111,12 m pikk ja 6,75 m lai 
- sirge on 28,07 m
- rada lühem,  kurvid  järsemad, starditakse koos,  uisutera  
erineb
Võistlusalad
● Mitmevõistlus 
- naistel 500, 3000, 1500, 5000 m
- meestel 500, 5000, 1500, 10 000 m
- kaks esimest esimesel päeval, kaks teisel
- vähem punkte kogunud on võitja
● Sprindimitmevõistlus
- 500 ja 1000 m, kahepäevasel võistlusel distantsid kaks korda 
läbi
● Lühirajauisutamine
- naistel 500, 1000, 1500 m distatsist ja 3000 m teatesõidust
- meestel 500, 1000, 1500 m distatsist ja 5000 m teatesõidust
Olümpiamängudel
● Üksikdistantsid
● Viis ala
- Naised 500, 1000, 1500, 3000 ja 5000 m
- mehed 500, 1000, 1500, 5000 ja 10 000 m
● 2006. aasta  Torino  olümpiamängudel kuues medaliala – 
võistkonnavõistlus
- kolmeliikmelise võistkonnad
● 2003. aastast on maailmakarika võistlustel kavas ka 100 m
Huvitavat
● Esimesed meistrivõistlused Eestis 1910. aastast
● Esimesed maailmameistrivõistlused 1893. aastal
● 2010. aasta detsembris andis Eesti Uisuliit välja raamatu 
“Kiiruisutamine Eestis” (Tiit Lääne)
●  Saskia  Alusalu - PyeongChangi olümpiamängudel 
ühisstardiga sõidus neljas koht
Tänan kuulamast!

Document Outline



  • Slide 1

  • Ajalugu

  • Eripära ja uisud

  • Rada ja rajavahetus

  • Võistlusalad

  • Olümpiamängudel

  • Huvitavat

  • Tänan kuulamast!


Vasakule Paremale
Kiiruisutamine #1 Kiiruisutamine #2 Kiiruisutamine #3 Kiiruisutamine #4 Kiiruisutamine #5 Kiiruisutamine #6 Kiiruisutamine #7 Kiiruisutamine #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-11-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Ingrid146 Õppematerjali autor
Kiiruisutamise lühitutvustus

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
docx

Kiiruisutamine

nõuavad uisutajatelt jõukestvust ja kõrget maksimaalset hapnikutarbimist. Eriti tähtis on hoida oma füüsilist tugevust kogu distantsi vältel. Kiiruse lisamine lühidistantsil ja ökonoomne sõitmine pikal distantsil on täiesti erinevad olukorrad. Kiiruisutaja uisutamisasend peab olema võimalikult aerodünaamiline.Aastast 1997 on kasutusel niinimetatud klapp-uisud. Uisutera on kinnitatud uisusaapa külge ainult ühest punktist. Klapp-uisuga on jala liikumisulatus palju suurem ja uisutamine dünaamilisem. Rada ja rajavahetus Kiiruisutamisrada on ellipsikujuline, tema pikkus on 133,33, 250, 333,33 või 400 m. 400 m pikkune rada on rahvusvaheline standardrada, sellel paikneb kõrvuti kaks 4­5 m laiust rada, mida teineteisest eraldab punasest plastmassist tähised. Raja sirgete lõikude pikkus on 111,95 m, väliskurvide raadius 35 m, väliskaare pikkus 97,81 m, sisekurvide raadius 25 m, sisekaare pikkus 80,11 m. Välimise ja sisemise kurvi vahelise keskmise kaare raadius on 30 m.

Kehaline kasvatus
thumbnail
12
doc

Nimetu

.................................................................................................................10 Kasutatud kirjandus...........................................................................................................12 2 Kiiruisutamine Kiiruisutamine on talispordiala, kus võisteldakse erilistel pikkadel õhukese teraga uiskudel. Kiiruisutamine on üldiselt kestvusala. Viimastel aastakümnetel on kiiruisutajad spetsialiseerunud erinevatele distantsidele. Aastate eest oli võistlusprogramm selline, et hea treenitusega sportlane saavutas edu pea igal distantsil. Lühim sõit on 500 m, mis nõuab uisutajalt väga kiiret starti ja head kiirendust, ning head kurvitehnikat. Niinimetatud sprinterid saavutavad üldiselt edu 500 m ja 1000 m sõidul. 1500 m on selline distants, mida võivad edukalt läbida nii sprinterid, kui pikkade

Kategoriseerimata



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun