t. õpilaste kehalist, liigutuslikku, psühholoogilist ja tehnilist valmisolekut õppeülesandega toimetulekuks. Kehaline valmisolek eeldab õpilaselt sõltuvalt õpitavaste teatavate kehaliste võimete taset. Suusatamisel on eriti oluline tasakaaluvõimekus libiseval toepinnal, millega inimesed igapäevaelus praktiliselt kokku ei puutu. Liigutuslik valmisolek sõltub õpilase osavusest ja õpitavale sarnaste liigutusoskuste valdamisest. Siinjuures ongi just oluline õpetada elemente keerukuse suurenemise järjestuses, kus uue õppimisel tuginetakse varem omandatule. Psüühiline valmisolek on eestkätt seotud õppimismotivatsiooni kujundamisega. Sellele lisanduvad veel õppimisaktiivsust tagavad psüühilised tegurid, ohutusmeetmed jm. Tehnilise valmisoleku alla mõeldakse õpitava harjutuse teoreetilist tundmist, elementide jagunemist üksikuteks liigutusteks, faasideks ja nende õigsuse hindamise kriteeriumeid. 2.2
· Raske aru saada, mida teised inimesed normaalseks peavad 3 Küllalt Lastele tuleb selgeks teha millal on küllalt. Inimestel, kelle suhtes oldi väga järeleandlikud ei tea tihtipeale millal on ,,küllalt". Nad võivad leppida liiga vähesega või tahta liiga paljut. Neil ei ole kunagi kindlustunnet, millal on midagi just parasjagu, neil puudub rahuldustunne. Vanemate ülesanne ei ole ainult lastele õpetada millal on küllalt vaid ka ,,küllalt mida?". On viis viisi, kuidas lastele armastust väljendada: · Füüsiline puudutus · Sõnaline heakskiit · Lapsele pühendatud aeg · Kingitused · Millegi tegemine lapse heaks Vanemad peavad selgitama välja, milline on just nende lapse poolt eelistatud viis. Sest näiteks puudutusi eelistav laps võib kingitustest koormatuna tunda, tegusid eelistav
Lastega õue minnes panen neile kindlasti selga helkurvestid, see on juhuks, kui mõni auto sõidab parklasse oleks laps juhile hästi nähtav, isegi siis kui laps viibib eemal. Lapsehoidjana viibin lastega palju koos, kindlasti olen üks inimestest kellel on võimalus märgata abivajajat või väärkoheldud last ja kohustun sellest kohe teavitama vastavaid institutsioone. Selleks, et märgata last kes vajab abi, pean ma jälgima järgmiseid tegureid. On füüsilised jäljed: sinikad, kriimustused, marraskil nahk. Samuti on lapsi keda on vaimselt väärkoheldud, sellest on kindlasti keerulisem aru saada aga olen
autonoomsuse, initsiatiivi ja enesekontrolli kogemuse. See kõik arendab lapse enesetaju ning arusaama iseendast suhetes teistega. Antud teema on valitud, kuna autor huvitub teemadest, mis on seotud lasteenesehinnanguga ja selle kujunemisega. Teema on maailmas ja ka Eestis väga aktuaalne. Probleemidest laste enesehinnanguga tuleb teavitada inimesi, et vanemad ja ka õpetajad saaksid ära hoida madala enesehinnangu tekkimist. Antud töös on püstitatud järgmised probleemid: · kuidas kujuneb lapse enesehinnang; · mis mõjutavad lapse enesehinnangu kujunemist; · kuidas mõjutavad lapsevanemad enesehinnangu kujunemist; · mis põhjustab negatiivset enesehinnangut; · mis põhjustab eneseimetlust. Töö eesmärgiks on: · uurida kuidas enesehinnang mõjutab last; · milliseks kujuneb täiskasvanu, kellel oli lapseeas probleeme enesehinnanguga; · milline on enamus laste enesehinnang;
..................................................................................... 36 JUTUAEG.......................................................................................................................... 36 LÄHME ÕUE .................................................................................................................... 37 VAATA MIND..................................................................................................................... 37 KUIDAS KEEGI TEEB ...................................................................................................... 37 KLASSIKALINE MUUSIKA ............................................................................................... 38 ALL JA ÜLEVAL ............................................................................................................... 38 4 OTSI MIND ÜLES! .................................
müraks ning vaikushetked on defitsiitsed. · Suu. Esimese 18 elukuu jooksul õpib laps esemelist maailma tundma asju suhu pannes. Mõni laps teeb seda ka hiljem, kuna nii kogeb ta asjade olemust paremini. · Nahk. Riidesse panek, lahtiriietumine, rühmakaaslastega tihe kokkupuude (kallistamine ja silitamine, aga vahel ka trügimine, nügimine) ärritavad last. Suur hulk lapsi, kellede tegutsemist saadab vali kõne, kes kõik vajavad õpetajapoolset tähelepanu ja hoolt, võivad esimestel päevadel liiga pikalt lastekollektiivis viibinud lapse üle stimuleerida. Samuti mõjutavad last võõrad lõhnad, rühmaruumi tavalisest eredam valgustus, laste pidev liikumises olemine ja üksteise vastu põrkumised, puudutused. · orienteerumine ruumis. Oluline on teada, kus asub tualettruum (wc potid),
teab, mida neilt oodata; häälitseb aktiivselt, kui temaga räägitakse; hakkab matkima ühesilbilisi helisid, hakkab reageerima oma nimele. Lastearst Mai Maser rõhutab oma raamatus ,,Sinu laps", et kui laps kuuekuuselt veel ei istu, ei tohi teda mingil juhul istuma sundida, sest see võib segada lihastiku normaalselt arengut. Imik võib istuda alles siis, kui ta suudab ise istuma tõusta ja ta selg on sealjuures laudsirge. Lisaks tuleb lapsele pakkuda mänguasju ja õpetada näiteks, kus on karu kõrvad, nuku suu ja käsi. Laps püüab järele öelda, ta kõnesse hakkavad tulema silbid. Kui pere on kakskeelne, siis peab ema rääkima imikuga emakeeles, sest see on kõige tundeküllasem. Lapsele peab andma väikesi, sõrmedega nopitavaid asju, kuid tuleb olla ettevaatlik- laps pistab kõik suhu. Võib ajada näiteks nööbid paela taha ja lasta lapsel neid sõrmitseda. Toas peaks laps magama ainult oma voodis
probleeme läbi rääkida. Just läbirääkimised on see, mida koolielus järjest rohkem vaja läheb, et koolipinges vastu pidada. Õpetaja on sotsiaalse toetuse oluline lüli, edastades informatsiooni, mis aitab õpilasel kohaneda ning kooli (õppimise) kaoses korda luua. Stressis õpetaja, kes on oma probleemidega hõivatud, ei ole aga hea läbirääkija, tal ei pruugi jätkuda kannatust ja tolerantsust eriarvamustes kompromissi otsimiseks. KUIDAS TEKIB STRESS? Stress ei tulene enamasti mitte ränkrasketest pingutustest, vaid oskamatusest oma koormust reguleerida ning tasakaalustamata suhtumisest tehtud ja tegemata töödesse. Pinge on edasikanduv. Kui räägime pinges inimesega, siis tunneme enamasti ka ennast ebamugavalt. Kui klassi siseneb kõrge stressiga õpetaja, siis tõuseb ka õpilaste stressi tase ja kui klassis annavad tooni kõrge stressiga õpilased, siis on
Kõik kommentaarid