Tallinna Laagna gümnaasium Suusatamine Laskumisasendid Kristiina Pärtel 9.A 2016 Laskumisasendid Kõrgasend, põhiasend, puhkeasend, madalasend, põikilaskumisasend. * Laskumisel kõrgasendis on üks jalg teisest poole jalalaba pikkuse võrra eespool ja keharaskus jaotub ühtlaselt mõlema jala täistallale. Tagapool asetseva jala reis, kere ja pea moodustavad ühise sirge
Suusatamise laskumisviisid Silvia Vihula Suusatamise laskumisviise on viis, nendeks on kõrgasend, põhiasend, puhkeasend, madalasend ja põiklaskumisasend. Laskumisel kõrgasendis on üks jalg teisest poole jalalaba pikkuse võrra eespool ja keharaskus jaotub ühtlaselt mõlema jala täistallale. Tagapool asetseva jala reis, kere ja pea moodustavad ühise sirge. Käed on all või all-ees-kõrval, kepiteravikud suunatud taha või taha-alla. Laskumisel põhiasendis on üks jalg poole pöiapikkuse võrra eespool ning jalad põlvest kõverdatud nii, et põlv kataks ülalt vaadates saapaninad. Keharaskus on võrdselt mõlemal jalal ja käed küünarnukist kergelt kõverdatult all-ees-kõrval. Kepiteravikud on suunatud taha. Puhkeasendis laskumisel on jalad põlvest peaaegu sirged, kere kallutatud ette, küünarvarred toetuvad reitele, kepid on kaenla all ning kepiteravikud suunatud üles-taha. Puhkeasendis laskumisel on ka võistlusvariant
Kadrioru Saksa Gümnaasium Referaat SUUSATAMINE Autor: Kristel Danneberg Juhendaja: Margit Randver Tallinn 2012 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................2 SISSEJUHATUS...................................................................................3 1 SUUSATAMINE..........
Suusatamise kodune kontrolltöö 1. Suusatamise mõju tervisele (mida arendab?) Suusatamine sobib vastupidavuse arendamiseks.Suusatamine tugevdab meie südant ja vereringet, hingamist, ainevahetust. Suusatamine parandab koordinatsiooni, tugevdab rinna- ja õlavöötme lihaseid, parandab jalgade jõuvastupidavust ja suurendab organismi põhivastupidavust. 2. Terviseriskid suusatamisel (millal ei tohi suusatama minna?) Harjutama ei tohi minna haigena, siis võib kasu asemel hoopis kahju teha. Tervisesportlane peaks jälgima nn. kaela reeglit - kui haigustunnused haaravad elundeid ülalpool kaela (ninaneel, kurk), siis võib esialgu veel treeninguid jätkata,
Suusatamise põhikursus- eksamiküsimused!! 1. Mäesõidu elemendid Pöörded paigal: 1) Lehvikpööre (eest, tagant) – tõsta suuska pöiast; väikesed sammud; sama käsi-jalg liiguvad korraga; suusaninad/-kannad paigal; tekib „päike“ 2) Tõstepööre kõrvale – käed laialt keppidega seljast taha poole ja neile toetuda + keppidepoolsele jalale; teine jalg ümber pöörata -> raskus sellele jalale -> kepid ja tugijalg juurde tõsta 3) Tõstepööre üle suusa (eest) - käed laialt keppidega seljast taha poole ja neile toetuda + keppidest eemal olevale jalale; keppidepoolne jalg üle tugijala suusanina viia -> kepid kõrvale tuua ja siis teine jalg ümber pöörata ja juurde tuua 4) Hüppepööre (toetusega keppidele ja ilma) – põlvist kõverduda ja kepid klambrite juurde tuua -> tõuge täistaldadelt ja keppidelt (kepid õhku kaasa) -> pööre, kepid maha Pöörded liikumiselt: 1) Käärpööre aka astepööre– keharaskus pöördevälisele suusale,
mõningal määral tõsta, et vältida õpilaste jahtumist ja külmetamist. Selleks võib kasutada vahelduva kiirusega suusatamist varem õpitud sõiduviiside kasutamisega või õppepaigalt kiirendustega tagasisuusatamist keskusesse, lõbusaid liikumismänge. Kui aga tegevuse intensiivsus põhiosa lõpul oli suur, näiteks peale murdmaasõidu treeningut või tõusude korduvat ületamist, on tarvis tunni lõpuosas lasta õpilastel veidi rahulikumalt suusatada. Pidades silmas, et suusatamine ei mõju kuigi soodsalt rühile, tuleb tunni lõpul enne rivistumistlasta õpilastel sooritada mõned sirutus-painutusharjutused. Soovitav on seejuures kasutada suusakeppi võimlemiskepina. Tunni kokkuvõte, kus märgitakse ära puudumised ja positiivsed momendid ning antakse teateid järgmiseks korraks, peab olema lühike, et seismisel mitte maha jahtuda. Tuisu, tugeva tuule ja käreda külma korral on õigem teha seda ruumis sees ja ühtlasi tuletada
Kergejõustik PK I 1. Kiirjooks: 1. Distantsid - Jooksud kuni 400 m, nt: 60, 100, 200, 400, 4x100, 4x400, 100 ja 110 tõkked, 400 tõkked. 2. Millega võrdub jooksukiirus? Sammusageduse ja –pikkuse korrutisega. 3. Kiirjooksu osad 100m jooksu näitel – Lähteasend, reaktsiooni faas, kiirenduse faas, maksimaalse kiiruse faas, aeglustumise faas. 4. Maksimaalkiirusega jooksu sammu faasid: 1) Tugifaas (esitugifaas ja tõukefaas) • Maandumine päkale • Tugijala minimaalne kõverdumine amortisatsiooni ajal, hooliigutuse võimendumine • Äratõukel sirutuvad puusa-, põlve- ja pöialiigesed täielikult. • Hoojala reis tõuseb kiiresti horisontaalse tasapinna suunas. 2) Lennufaas (esimene hoofaas ja kõverdusfaas) Hoojala põlv liigub ette-üles (et kindlustada edasiliikumine ja suurendada sammupikkust). Tugijala kõverdumine põlveliigesest on suurim vertikaali faasis. Käte hool
Kergejõustik II 1. Jooksualade biomehhaanilised aspektid ja liigutuste struktuur - Jooksja kiiruse määravad sammupikkus ja sammusagedus. Optimaalne sammupikkus sõltub sportlase kehaehitusest, kasvust, tehnikast ja tema poolt igasse sammu suunatava pingutuse suurusest. Optimaalne sammusagedus sõltub sportlase individuaalsetest iseärasustest, ta tehnikast ja koordinatsioonist. Iga jooksusamm koosneb toe- ja lennufaasist. Toefaas jaguneb eestoeks ja äratõukeks. Lennufaasi esimeses osas kõverdatakse hoojalg põlveliigeses ning seejärel rebitakse ette. 2. Vead, mida vältida jooksualadel - tähelepanu kontsentreerimist vaid mõnele üksikule harjutusele või võttele; väsimust maksimaalse kiiruse arendamisel; täistallal jooksmist sprindis. 3. Stardipakkude asetus rajal - Tõukejalapakk 1,5-2 pöida stardijoonest, tugijalg +1,5 pöid võrreldes tõukejala pakuga. Esimene pakk on laugem (u 45°) 4. Asend “kohtadele!” - Mõlemad pöiad on kontaktis pakkude ja rajaga. Tagumise j
Kõik kommentaarid