Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Suusatamine (7)

4 HEA
Punktid
Suvi - Päike, soe õhk, head sõbrad, ujumine ja kõik muu, mida saab teha ainult suvel.

Lõik failist

Laskumisviisid:


laskumine kõrgasendis- kasutatakse, kui eesmärgiks ei ole kiirus ja kukkumisohtu pole. Kiõrgasendis laskumine on enamiku mäesõiduelementide õpetamise aluseks, kuna selles õpitakse ära tarvilik säärte ettekallutus hüppe-ja põlveliigestest.
NÕUDED asendile:
  • Jalalabade vahekauguseks on üks pöia laius
  • Üks jalg on teisest 0,5 kuni 0,75 jalalaba pikkuse võrra eespool (see pikendab tugipinda, millega aitab säilitada tasakaalu).
  • Keharaskus jaotub ühtlaselt mõlema jala täistallala
  • Sääred on hüppe-ja põlveliigestest kallutatud ette, nii et ülalt vaadates põlved katavad saapaninasid.
  • Tagapool asetseva jala reis, kere ja pea moodustavad ühise sirge
  • Käed on kas all või all-ees-kõrval, kepiteravikud suunatud taha.

Laskumine põhiasendis- kasutatakse, kui eesmärgiks on kiirus või laskumisel on kukkumisoht, asend on seda madalam, mida suurem on kiirus.
NÕUDED:
  • Jalalabad ja sääred samamoodi nagu kõrgasendis, kuid reied veidi taha kaldu.
  • Kere on puusaliigestest kallutatud ette paralleelselt tagapool asetseva jala säärega.
  • Käed on kõrgasendiga võrreldes küünarliigestest veidi enam painutatud ja tõstetud rohkem kõrvale.
  • Keharaskus jaotub ühtlaselt mõlema jala täistallale
  • Pea on sirgel kerega

Laskumine puhkeasendis- kasut. Ohututel nõlvadel, kui eesmärgiks on kiirus ja vajadus puhata . Eristatakse matka ja võistlusvariante.
NÕUDED:
  • Jalalabad samamoodi nagu kõrgasendis
  • Põlved peaaegu sirged , jalad kallutatud veidi taha (võimaldab jalalihaste lõdvestamist)
  • Kere kallutatud ette, küünarvarred toetatud reitele, randmed põlvede kõrgusel, pea ühel sirgel kerega.
  • Kepid kaenla all, kepiteravikud suunatut taha-üles-kõrvale (matkavariant)

laskumine väljaseadeasendites
Väljaseadeasendi kõrgus sõltub pidurdusastmest, toodud on piirmised asendid.
Kõrge väljaseadeasend- kasut siis, kui on oht kukkuda ette
Suusatamine #1 Suusatamine #2 Suusatamine #3 Suusatamine #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 144 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 7 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor printsesspaula Õppematerjali autor
Laskumisviisid, pidurdusviisid, tõusuviisid, sõiduviisid.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
txt

Suusatamine: Laskumisasendid

Tallinna Laagna gümnaasium Suusatamine Laskumisasendid Kristiina Pärtel 9.A 2016 Laskumisasendid Kõrgasend, põhiasend, puhkeasend, madalasend, põikilaskumisasend. * Laskumisel kõrgasendis on üks jalg teisest poole jalalaba pikkuse võrra eespool ja keharaskus jaotub ühtlaselt mõlema jala täistallale. Tagapool asetseva jala reis, kere ja pea moodustavad ühise sirge

Suusatamine
thumbnail
6
doc

Suusatamise laskumisviisid

Suusatamise laskumisviisid Silvia Vihula Suusatamise laskumisviise on viis, nendeks on kõrgasend, põhiasend, puhkeasend, madalasend ja põiklaskumisasend. Laskumisel kõrgasendis on üks jalg teisest poole jalalaba pikkuse võrra eespool ja keharaskus jaotub ühtlaselt mõlema jala täistallale. Tagapool asetseva jala reis, kere ja pea moodustavad ühise sirge. Käed on all või all-ees-kõrval, kepiteravikud suunatud taha või taha-alla. Laskumisel põhiasendis on üks jalg poole pöiapikkuse võrra eespool ning jalad põlvest kõverdatud nii, et põlv kataks ülalt vaadates saapaninad. Keharaskus on võrdselt mõlemal jalal ja käed küünarnukist kergelt kõverdatult all-ees-kõrval. Kepiteravikud on suunatud taha. Puhkeasendis laskumisel on jalad põlvest peaaegu sirged, kere kallutatud ette, küünarvarred toetuvad reitele, kepid on kaenla all ning kepiteravikud suunatud üles-taha. Puhkeasendis laskumisel on ka võistlusvariant

Kehaline kasvatus ja sport
thumbnail
16
docx

Nimetu

Kadrioru Saksa Gümnaasium Referaat SUUSATAMINE Autor: Kristel Danneberg Juhendaja: Margit Randver Tallinn 2012 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................2 SISSEJUHATUS...................................................................................3 1 SUUSATAMINE..........

Kategoriseerimata
thumbnail
4
docx

Suusatamise kontrolltöö

Suusatamise kodune kontrolltöö 1. Suusatamise mõju tervisele (mida arendab?) Suusatamine sobib vastupidavuse arendamiseks.Suusatamine tugevdab meie südant ja vereringet, hingamist, ainevahetust. Suusatamine parandab koordinatsiooni, tugevdab rinna- ja õlavöötme lihaseid, parandab jalgade jõuvastupidavust ja suurendab organismi põhivastupidavust. 2. Terviseriskid suusatamisel (millal ei tohi suusatama minna?) Harjutama ei tohi minna haigena, siis võib kasu asemel hoopis kahju teha. Tervisesportlane peaks jälgima nn. kaela reeglit - kui haigustunnused haaravad elundeid ülalpool kaela (ninaneel, kurk), siis võib esialgu veel treeninguid jätkata,

Sport
thumbnail
12
docx

Suusatamise põhikursus- eksamiküsimused!!

Suusatamise põhikursus- eksamiküsimused!! 1. Mäesõidu elemendid Pöörded paigal: 1) Lehvikpööre (eest, tagant) – tõsta suuska pöiast; väikesed sammud; sama käsi-jalg liiguvad korraga; suusaninad/-kannad paigal; tekib „päike“ 2) Tõstepööre kõrvale – käed laialt keppidega seljast taha poole ja neile toetuda + keppidepoolsele jalale; teine jalg ümber pöörata -> raskus sellele jalale -> kepid ja tugijalg juurde tõsta 3) Tõstepööre üle suusa (eest) - käed laialt keppidega seljast taha poole ja neile toetuda + keppidest eemal olevale jalale; keppidepoolne jalg üle tugijala suusanina viia -> kepid kõrvale tuua ja siis teine jalg ümber pöörata ja juurde tuua 4) Hüppepööre (toetusega keppidele ja ilma) – põlvist kõverduda ja kepid klambrite juurde tuua -> tõuge täistaldadelt ja keppidelt (kepid õhku kaasa) -> pööre, kepid maha Pöörded liikumiselt: 1) Käärpööre aka astepööre– keharaskus pöördevälisele suusale,

Suusatamine
thumbnail
122
pdf

MURDMAASUUSATAMISE TEHNIKA ÕPETAMISE ALUSED

mõningal määral tõsta, et vältida õpilaste jahtumist ja külmetamist. Selleks võib kasutada vahelduva kiirusega suusatamist varem õpitud sõiduviiside kasutamisega või õppepaigalt kiirendustega tagasisuusatamist keskusesse, lõbusaid liikumismänge. Kui aga tegevuse intensiivsus põhiosa lõpul oli suur, näiteks peale murdmaasõidu treeningut või tõusude korduvat ületamist, on tarvis tunni lõpuosas lasta õpilastel veidi rahulikumalt suusatada. Pidades silmas, et suusatamine ei mõju kuigi soodsalt rühile, tuleb tunni lõpul enne rivistumistlasta õpilastel sooritada mõned sirutus-painutusharjutused. Soovitav on seejuures kasutada suusakeppi võimlemiskepina. Tunni kokkuvõte, kus märgitakse ära puudumised ja positiivsed momendid ning antakse teateid järgmiseks korraks, peab olema lühike, et seismisel mitte maha jahtuda. Tuisu, tugeva tuule ja käreda külma korral on õigem teha seda ruumis sees ja ühtlasi tuletada

Sport
thumbnail
16
docx

Kergejõustiku PK I teooria

Kergejõustik PK I 1. Kiirjooks: 1. Distantsid - Jooksud kuni 400 m, nt: 60, 100, 200, 400, 4x100, 4x400, 100 ja 110 tõkked, 400 tõkked. 2. Millega võrdub jooksukiirus? Sammusageduse ja –pikkuse korrutisega. 3. Kiirjooksu osad 100m jooksu näitel – Lähteasend, reaktsiooni faas, kiirenduse faas, maksimaalse kiiruse faas, aeglustumise faas. 4. Maksimaalkiirusega jooksu sammu faasid: 1) Tugifaas (esitugifaas ja tõukefaas) • Maandumine päkale • Tugijala minimaalne kõverdumine amortisatsiooni ajal, hooliigutuse võimendumine • Äratõukel sirutuvad puusa-, põlve- ja pöialiigesed täielikult. • Hoojala reis tõuseb kiiresti horisontaalse tasapinna suunas. 2) Lennufaas (esimene hoofaas ja kõverdusfaas) Hoojala põlv liigub ette-üles (et kindlustada edasiliikumine ja suurendada sammupikkust). Tugijala kõverdumine põlveliigesest on suurim vertikaali faasis. Käte hool

Sport
thumbnail
22
docx

Kergejõustik II

Kergejõustik II 1. Jooksualade biomehhaanilised aspektid ja liigutuste struktuur - Jooksja kiiruse määravad sammupikkus ja sammusagedus. Optimaalne sammupikkus sõltub sportlase kehaehitusest, kasvust, tehnikast ja tema poolt igasse sammu suunatava pingutuse suurusest. Optimaalne sammusagedus sõltub sportlase individuaalsetest iseärasustest, ta tehnikast ja koordinatsioonist. Iga jooksusamm koosneb toe- ja lennufaasist. Toefaas jaguneb eestoeks ja äratõukeks. Lennufaasi esimeses osas kõverdatakse hoojalg põlveliigeses ning seejärel rebitakse ette. 2. Vead, mida vältida jooksualadel - tähelepanu kontsentreerimist vaid mõnele üksikule harjutusele või võttele; väsimust maksimaalse kiiruse arendamisel; täistallal jooksmist sprindis. 3. Stardipakkude asetus rajal - Tõukejalapakk 1,5-2 pöida stardijoonest, tugijalg +1,5 pöid võrreldes tõukejala pakuga. Esimene pakk on laugem (u 45°) 4. Asend “kohtadele!” - Mõlemad pöiad on kontaktis pakkude ja rajaga. Tagumise j

Sport/kehaline kasvatus




Kommentaarid (7)

katsi profiilipilt
Kadi-Mari Värk: Väga hästi tehtud, tasub alla laadida!!(Y)
19:02 25-02-2010
LerSs profiilipilt
LerSs: oli piisavalt hea , mulle sobis
01:34 27-02-2013
lillipiiga profiilipilt
lillipiiga: SUUR SUUR ABI OLI. TÄNUD
17:15 29-03-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun