Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Suusatamise referaat (1)

4 HEA
Punktid
Referaat
Suusatamine
Paigalpöörded
Lehvikpööre eest tehakse nii, et tõstetakse suusanina sinnapoole, kuhu tahad pöörata ja tuuakse teine suusk juurde. Suusakannad on koguaeg paigal. Kui tahad teha suurt pööret, siis pead mitu korda astuma ja nii võib kas või täisringi teha.
Lehvikpööre tagant käib samamoodi, ainult, et nüüd jäävad suusaninad paigale ja tõstetakse suusakandasid.
Tõstepöörded:
  • Toeta kepid ühele poole.
  • Tõsta üks suusk lumelt.
  • Viia see nina ees vastassuunda.
  • Tuua teine suusk juurde.

Mäest üles
Trepptõus:
  • Pööra küljega mäe poole.
  • Astu samm mäe poole ja tõsta teine suusk juurde, kuni tõusu lõpuni.

Käärtõus:
  • Hoia suusaninad kogu aeg hästi laiali ja suusakannad koos.
  • Suusad aga toeta sisemistele kantidele.

Mäest alla
Kõrgasendis:
  • Üks jalg on teisest poole saapa jagu eespool , sest nii on parem tasakaal.
  • Sääred on kallutatud ette just nii palju, et kui ülevalt vaatad, siis pole saapaid näha.
  • Kere on püsti ja ise vaatad ette.
  • Käed on ees – alla – kõrval ja kepiteravikud tahapoole.

Põhiasend:
  • On suurema kiiruse saamiseks.
  • Jalad jäävad nii, nagu oli kõrgasendis laskudes.
  • Kere kallutatakse ette.
  • Käed tõusevad kõrgmale, kepiteravikud jäävad tahapoole.

Puhkeasend:
  • Kere kallutatakse niipalju, et küünarvarrega saaks reitele toetada.
  • Kepid kaenla all ja teravikuga taha – üles.

Madalasend :
  • Käed on sirutatud ette ja kepid teravikuga taha.
  • Saab sõita heades suusajälgedes ja kiirus on sel puhul suur.

Pidurdamine
Sahkpidurdus:
  • Kanna oma keharaskus ühele ja siis teisele suusale ning kõige lõpus püüa seista nii, et raskus on mõlemal suusal.
  • Kui tunned , et raskus pn mõlemal suusal, siis lase põlvedest allapoole, hoia seejuures kere püsti, ära kalluta end ette.

Pöörded
Astepööre:
  • Lase keharaskus ühele suusale.
  • Tõsta teise suusa nina sinnapoole, kuhu tahad pöörata ja kanna keharaskus kohe sellele suusale.
  • Tõsta suusk teise juurde ja lasku uues suunas.

Uisusammpööre:
  • Lase keharaskus ühele suusale ja lasku isegi põlvest pisut allapoole.
  • Siruta end põlvest, tõsta kiiresti teise suusa nina vajalikku suunda ja kanna raskus sellele.
  • Tõsta suusk teise kõrvale.

Kepitõuked
Paaristõuge:
  • Vii kepid ette, samal ajal kere tõuseb püsti.
  • Siis löö kepid lumme ja tee paaristõuke.

Vahelduv tõuge:
  • Pane käed vaheldumisi liikuma
  • Käsi läheb ette umbes õla kõrgusele ja liigub siis nagu kepiga tõugates taha.

Uisutehnika
  • Võta suuskadel käärasend ja hakka nii astuma.
  • Püüa suuska lumle pannes seda ka pisut libisema saada.
  • Kanna keharaskus vaheldumisi ühelt suusalt teisele.
  • Soorita vaheldumisi paar pikka ja paar lühikest uisusammu ning nii õige mitu korda.
  • Pane ka käed hoogsamalt käima.

Ilona Mikenina
VKLG 12.b
Suusatamise referaat #1 Suusatamise referaat #2 Suusatamise referaat #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-02-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 61 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Anoli Õppematerjali autor
paigalpöörded, mäest üles, mäest alla, pidurdamine, pöörded, kepi tõuked, uisutehnika

Sarnased õppematerjalid

Suusatamine
1
doc

Suusatamine

Suusatamine Väga hea on suusatada kui väljas on 46-6 külmakraadi. Varustus *suusad - peavad olema peaaegu suusataja pikkused *saapad *sidemed/klambrid *kepid ­ peavad olema peaaegu suusataja pikkused Määrimine ­ vastavalt temperatuurile, soojema ilmaga sinine määra, külmema ilmaga roheline. Otstesse kõvem ja keskele pehmem määre. Määrmimiskoriga hõõrutakse määre ühtlaseks. Lainerada ­ laskumine, kus üks jalg on lohus ja teine künkal Käärasend ­ algasend Trepptõus ­ külg ees tõus Käärtõus ­ näguees, suusad käärasendis Otselaskumise asendid - *Kõrgeasend ­ üks jalg on teisest poole jagu ees, sääred veidi ette kallutatud *Põhiasend - -,,- ja keha kallutatakse ette ning käed tõusevad veidi kõrgemale. *Puhkeasend ­ keha kallutatud nii, et saaks küünarnukid jalgadele toetada. *Madalasend ­ nn ,

Kehaline kasvatus
Suusatamise põhikursus- eksamiküsimused-
12
docx

Suusatamise põhikursus- eksamiküsimused!!

jalad saavad enda all kokku enne järgmist tõuget; suusa libisemise ajal peavad käed tagasi ette jõudma 7) Vahelduvtõukeline ühesammuline – nagu käärsammtõus, aga suusk viiakse libisemisse; ristkoordinatsioon Üleminek ühelt sõiduviisilt teisele Laste suusaõppe omapära Lapsi õpetades tuleb arvestada nende vanuse ja eelnevate kogemustega. Laps peab ise tahtma suusatamist õppida mitte vanemate sunnil. Suusatunnid pole ainult suusatamise õpetamiseks vaid annavad kogemusi lume tunnetusest ja üldisest arengust. Lastel peab olema turvaline. Valida tulebõ ige koht õpetamiseks. Rakendada palju mängulist tegevust. Valdav osa harjutusi teha algul ilma suusakeppideta. 3. Suusatamise õppega seostuvad teemad Suuskade iseloomustus, valik Uisk- suusk lühem ja sirgem, keskkohti raske kokku suruda, naistel182cm -meestel 187cm; Klassika - suusk pikem, nina kaarjam ja jala all kõrgem kaar, keskkohti saab kokku

Suusatamine
Nimetu
16
docx

Nimetu

Kadrioru Saksa Gümnaasium Referaat SUUSATAMINE Autor: Kristel Danneberg Juhendaja: Margit Randver Tallinn 2012 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................2 SISSEJUHATUS.......................................................

Kategoriseerimata
MURDMAASUUSATAMISE TEHNIKA ÕPETAMISE ALUSED
122
pdf

MURDMAASUUSATAMISE TEHNIKA ÕPETAMISE ALUSED

3.2.2. Suusatunnetuse harjutusi paigal 3.2.3. Harjutusi liikumisel 3.3. KLASSIKALISED SÕIDUVIISID 3.3.1. Vahelduvtõukeline 2-sammuline sõiduviis 3.3.2. Paaristõukelised sõiduviisid 3.4. UISUSÕIDUVIISID 3.4.1. Uisuviiside õpetamine 3.5 TÕUSUVIISID 3.6. LASKUMISED 3.6.4. Ebatasasuste ja takistuste ületamine 3.7. PIDURDUSVIISID 3.8. PÖÖRDEVIISID IV SUUSALAAGRI KODUKORD V ÜHEPÄEVA SUUSAMATK I Õpetamise printsiibid 1.1. Järkjärgulisus. Suusatamise õpetamisel tuleb järgida põhimõtet, et mindaks kergemalt raskemale, tuntult tundmatule. Suusa tunnetamist alustatakse kõige lihtsamatest paigalpööretest, liikumist astesammust lamedal tõusul (sarnane käimisele). Harjutused raskenevad liigutuste keerukamaks muutumisel ja liikumiskiiruse suurenemisel. Kuni lihtsam ja kergem element pole omandatud, ei ole õige keerukama ja raskema õpetamisele asuda. Õpetusrea mõne astme vahelejätmine võib negatiivselt mõjuda hilisemate elementide

Sport
Suusatamise kontrolltöö
4
docx

Suusatamise kontrolltöö

Suusasaapad ei tohi olla väiksemad, pigem olgu need pool numbrit kuni number suuremad. Kui saabas on tihedalt ümber ja pigistab, siis hakkab jalg külmetama. Külmema ilma ja ettevalmistamata rajal koheval lumel sõites võiks kasutada saapakatteid, mis takistavad lume ja saapa kokkupuudet ning lume sulamisega kaasnevat saapa märgumist. 4. Suusavarustus : suusad (suuskade pikkus), kepid (keppide pikkus) Mida parem on suusatamise tehnika, seda kitsamad võivad suusad olla. Suuskade pikkus sõltub kehapikkusest, suuskade tüübist ja kehakaalust. Tavaliselt on suusad 10 - 30 cm pikemad kui kehapikkus. Vabastiili suusad on seevastu veidi lühemad kui klassikalise stiili suusad. Ka kehakaal on suuskade valikul oluline - mida suurem kehakaal, seda pikemad suusad - mida väiksem kehakaal, seda lühemad suusad

Sport
Suusatamine
12
doc

Suusatamine

Suusatamine on väga paljudele üks vaba aja veetmise viise. Selle spordialaga võib tegeleda alates 3-4 aastaselt kuni kõrge eani. Rahvaspordialana ei eelda suusatamise kuigi kõrgeid kehalisi võimeid ega ka tehnilist meisterlikkust. Miks on suusatamine inimestele kasulik? · Sobiv talvise liikumisvajaduse rahuldamiseks. Talvel oleme tubase eluviisiga, suusatamine aga viib meid loodusesse, värske õhu kätte. · Suusatamine on vaheldusrikas spordiala nii tingimuste kui iseloomu poolest. · Suusatamine on tervislik. Me kohaneme pakase, tuule ja tuisuga - organism karastub ja tugevneb. Värske õhk ja päike mõjuvad soodsalt.

Kehaline kasvatus
Võrkpall
29
doc

Võrkpall

Võrkpall Sünnimaa Ameerika- 1895 William Morgan, ärimeeste ühingule kehaliste harjutuste ettevalmistamise käigus, „mintonette“, mängitud maailmas juba üle saja aasta, levis euroopasse I maailmasõja ajal, sotsialistlikud riigis eesotsas NSV liiduga võimutsesid eesotsas, ilmusid aasia riigid, venemaa naiskondi viiekordsed maailmameistrid ja neljakordsed olümpiavõitjad, 1919 jõudis võrkpall eestisse ja mängima hakati seda kõigepealt koolides, nii mõnedki uuendused tehnikas ja taktikas võeti eestis kasutusele, „eesti palling“, tallina „kalevi“ tulek NSVL meistriks, Viljar Loor- OM ja MM võitja, Iseloomustus- 12 mängijat, 6 kummalgi väljakualal, mängijad mängivad kõikides tsoonides, igas tsoonis on erinevad tehnilised ja taktikalised nõuded, maksimaalset jõudu tuleb kasutada ilma toetuspinnata, täpne liikumine oluline, tähtis palli ja mängija koostöö, lendava palli õigeaegses tabamises,

Sport
Mängud
102
doc

Mängud

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................

Mäng




Kommentaarid (1)

kairiik profiilipilt
kairiik: on abiks
16:03 30-11-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun