Suusatamine (0)

Klassikaline suusatamine
Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lume vms libiseva kattega pinnasel . Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe. Vanematest regioonidest on leitud suusatamisest jälgi juba koopamaalingutelt. Vanim suusk on pärit Rootsist ning see oli lai ja lühike. Suusatamist harrastatakse paljudes regioonides, eriti külmema kliimaga riikides. Suusatamine on harrastus - ja võistlusspordi ala. See on kõige populaarsem Taliolümpiamängude spordiala .Klassikaline sõidustiil
Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise puhul ainsaks stiiliks kuni 1980-ndate aastateni. Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal - või vahelduvsammu, käär- või mäkketõususammu (vahelduvtõukeline sõiduviis), paaristõukeid ja vahesammuga paaristõukeid (paaristõukeline sõiduviis).
Klassikaline sõidustiil sobib sõitmiseks paksus lumes ja ettetehtud raja puhul. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmise puhul. Suusasaapad on madalad ja lubavad kanna-pöialiigesel liikuda .
Paaristõukeline kahesammuline uisuviis (PKU)
PKU, rahvakeeles nimetatakse ka tõusuvariandiks, on kõige raskemates oludes kasutatav sõiduviis. Enamjaolt sõidetakse tõusudel, vastutuult, väga halva libisemise korral. Klassikalise tehnikaga võrreldes on kasutuskohad samasugused nagu vahelduvtõukelisel 2-sammulisel sõiduviisil. Liigutuste sagedus on selle sõiduviisi puhul tavaliselt kõrgem kui teistel uisutehnika sõiduviisidel. Tõukefaasi ajal töötavad käed peaaegu üheaegselt, aga asümmeetriliselt, kuna kätetõuge toimub ainult ühe jala tõuke ajal. Teise jala tõuke ajal toimub käte ettetoomine. Visuaalselt näeb sõiduviis välja keppide abil käärse edasiastumisena. Käetõuge tehakse nö. tugevamal küljel, samale poole kantakse ka keharaskus tõuke alguses. Iseloomulik sõiduviisile on ka see, et ei toimu täielikku keharaskuse ülekandmist.
Vahelduvtõukeline kahesammuline uisuviis
Tänapäeva võistlusspordis enam seda sõiduviisi ei kasutada, küll aga leidub selle viljelejaid vanema generatsiooni suusasõprade hulgas. Peamiselt on abiks vahelduvtõukeline sõiduviis tõusude peal, kui rada on väga pehme ja keppide tõuge raskendatud. Teostuses on iseäralik see, et käed töötavad vahelduvalt ning suusad liiguvad samamoodi käärselt nagu teisteski sõiduviisides.
Treeningharjutusena on selle sõiduviisi kasutamine aga suhteliselt heaks vahelduseks, samas aitab parandada koordinatsiooni ning tegelikult on üsna lihtne selle sõiduviisi abil läbida tõusvaid rajalõike.'
Käetõuketa uisuviis
Käetõuketa uisuviis ehk uisusamm ilma tõuketa on murdmaasuusatamises enamjaolt kasutusel laugetel laskumistel või laskumiste lõpus hoo suurendamiseks , aga ka tasandikel kui kiirus on liiga suur kepitõuke jaoks. Viimasel ajal on sõiduviisi tähtsus oluliselt tõusnud, kuna rajatingimused muutuvad üha paremateks ja täiustuvad suusad, mis teeb murdmaasuusatamise distantsid üha kiiremini läbitavateks. Seepärast ei ole suusatamisel tihti efektiivne kasutada käetõuget keppidega, vaid võimalikult madalas asendis uisutada. Peale selle on see sõiduviis väga hea treeningharjutus. Ilma keppideta uisutamine nõuab väga head tasakaalu, koordinatsiooni ja jalalihaste jõudu. Tavaliselt hoitakse jalgadega tööd tehes kepid kaenlas, et tuuletakistus oleks võimalikult väike. Treeningul uisusammu kasutades, on võimalik kätega imiteerida kepitõuget, tehes hooliigutust jalatõuke ajal.
Võistlusspordis kasutataksegi peamiselt nelja sõiduviisi, viiendana võib teatud olukordades pidada põhisõiduviisiks ka pooluisuviisi. Suurim osa distantsist läbitakse tavaliselt PÜU abil, tõusudel kasutatakse PKU-i ning tasandikel suhteliselt kiiretes oludes PÜU alternatiivina PKK-i. Väga suurtel kiirustel on tähtis roll ka käetõuketa uisuviisil, mille hea soorituse kaudu on viimasel ajal üha enam võistlusi võidetud. Peale nende sõiduviiside on olemas veel vahelduvtõukeline uisuviis, mida rohkem näeme aga suurtel rahvaüritustel, kus suusatajate võimed ja kiirus pole nii suured.