Jalutuskepp (0)

Tallinna Kopli Ametikool
Lõputöö
Jalutuskepp
Õpilane: Ranno Tiitus
Juhendaja : Heidi Solo
Tallinn 2017

Sissejuhatus

Minu lõputöö teemaks on maoga puidust jalutuskepp . Selle valiku tegemiseks sain inspiratsiooni ühelt USA-s elavalt mehelt, kes valmistab selliseid jalutuskeppe ja teeb nendest ka youtube videosi.
Tegemist on siis käsitööna valmistatud puidust jalutuskepiga mille ümber on madu. See töö tundus mulle piisavalt keerukas ja äratas minus sügavat huvi. Selle töö käigus sain päris palju uusi oskusi ja teadmisi mida järgnevates töödes kasutada. Kindlasti tegin ma ka vigu mida edaspidi oskan vältida.

Teema valik

Nagu sissejuhatuses mainitud siis tegin oma valiku ühe USA-s elava meistri järgi kes valmistab samuti selliseid jalutuskeppe. Enne seda kaalusin igasuguseid muid variante , kaussidest kuni skulptuurideni välja, aga lõpuks osutus valituks siiski maoga jalutuskepp. Olin kindel et saan selle tööga hakkama ja et see pakub ka piisavalt väljakutseid ja uusi oskusi mida järgnevates töödes ära kasutada.

Jalutuskeppidest

Jalutuskepp on vahend, mis lihtsustab või hõlbustab kõndimist (kark) , kasutakase moe pärast või enesekaitse vahendina. Jalutuskeppe on tehtud erinevates suurustes ja erinevate disainidega. Võivad sisaldada varjatult nuga või mõõka.
Jalutuskepid, mida tänapäeval tuntakse pigem käimiskeppide või matkakeppide nime all, leiavad kasutust väga erinevateks tegevusteks nagu okste, põõsaste või ämblikuvõrkude eest ära lükkamiseks. Mägedes ronides, toetuseks. Mäest laskudes, pidurdamiseks või tasakaalu hoidmiseks. Väiksemate veekogude ületamisel toetuspunkina või tasakaalu vahendina. Rabas, mudas või aukudes sügavuse mõõtmiseks.
Jalutuskepid jagunevad kolmeks põhiliseks liigiks:

Dekoratiivsed . Nagu nende nimigi ütleb, siis on tegemist moe aksessuaaridega. Erinevalt trikiga keppidest on dekoratiivsete põhiomadus ainult esteetiline. Materjalide ja kujunduse või disaini osas oli piiriks ainult meistrimeeste ja kunstnike fantaasia . Elevandiluu, kuld , hõbe, portselan, juveelid või klaas on ainult lühike nimistu materjalidest, millest valmistatakse dekoratviivseid jalutuskeppe

Rahvuslik kunst. See jalutuskepi liiki iseloomustab eesmärk tuua tähelepanu kepi valmistajale, mitte selle kandjale. Need kepid tõmbavad tähelepanu oma kunstilise poolega ja looja fantaasiale. Rahvakunsti kepid on üldjuhul tehtud puust ja meisterdati neid kaardus käepidemest alustades ja lõpetades allosaga. Meistritel puudus spetsiaalne väljaõpe. Tänapäeval on seda tüüpi kepid väga hinnatud ja nende väärtus väga kõrge kollektrionääride seas.

Trikiga. Seda liiki iseloomustab peidetud funktsioon nagu mõõk, viski pläsku, sklapell vms. 18 ja 19 sajandil patenditi üle 1500 erinevat trikiga keppi, mis olid kasutuses samamoodi tänapäeval nagu rahakott või naiste käekott. Trikiga kepid on ilmselt kõige rohkem tähelepanu ja huvi äratanud kepid. Kõige enam kogutavad jalutuskepid.
Inglise keeles on olemas ka eraldi nimetus inimese kohta, kes kogub jalutuskeppe, „rabologist“. Eesti keelset vastest sellele kahjuks ei leidnud.

Ajalugu

Vähemalt kolme sajandi vältel, aletes 17 sajandist, kui jalutuskeppe kasutati, kuulusid need kindla osana meesterahva garderoobi nagu tänapäeval näiteks püksid. Tihti oli ühel mehel rohke, kui üks kepp . Erinevaid keppe kasutatid, kas kontorisse tööl käimiseks, õhtul või nädalavahetusel välja minnes.
Jalutuskeppe ei kantud kui kõndimise abivahendit vaid näitamaks omaniku jõukust ja head maitset . Kepid väljendasid mehe psüühikat, mis pidi assotsiatseeruma jõu ja võimuga nagu kuningad või Mooses, kes kasutas keppi ,et lained laiali ajada. 17. Sajandil panid mehed käest ära mõõgad, et võtta kasutusele kepp.
Jalutuskepid kadusid linnapildist 1940 ndatel aastatel, kui inimesed lõpetasid nende kasutamise. Kuid sinnamaani toodetud eriliste ja harukordsete keppide hinnad kõiguvad tänapäeval kollektsionääride käes 500-5000 eurot
1650 aastal, kui jalutuskepid esmakordselt kasutusele võeti, siis kõige levinum oli „malacca“ . Nimetus tuli puu järgi, mis tul Malacca väinast, Malaisiast. Puu osteti Suurbritanniasse ekstootilise materjalina, mille tehingut võiks tänapäeval võrrelda sellega, kui täna osta midagi kuu pealt.
1700 aastaks olid jalutuskepid muutunud põhiliselt eputamiseks. Kasutati sama puitu, kuid käepidemete tegemiseks kasutati kulda, mida kaunistati erinevate kaunistustega. Mehed kasutasid selliseid keppe ainult poseerimiseks edvistamiseks. Siis tuli Viktooria ajastu ja tööstusrevolutsioon ja uus rikas kesklass armastas eputada väga dekoratiivsete jalutuskeppidega.
Jaltuskeppide tehaseid avati üle euroopa, Londonis, Pariisi ja Viinis . Käepidemetena kasutati tihti looma motiive nagu hiired, kotkad ja erinevad koeratõud. Laienes ka materjalide valik. Kasutati merevaiku ja vääriuskive.
Ükskõik, miseluala esindaja sa olid oli olemas sellele vastav kepp. Meremehed kasutasid kepi käepidemetena vaala hambaid, jahimehed loomad küüsi jne. Väärispuitu ja eksootilisi materjale imporditi sisse kolooniatest Suurbritanniasse.

Tüübid

Sisukord

Table of Contents
Sissejuhatus 1
Teema valik 2
Jalutuskeppidest 4
Ajalugu 7
Tüübid 8
Ranno jalutuskepp 10
Puidu valik 10
Tööriistade valik 10
Töö käik 10
Tehnoloogiline kaart 10
Kulu arve 10
Fotod 10
Kokkuvõte 10

Ranno jalutuskepp

Puidu valik

Tööriistade valik

Töö käik

Tehnoloogiline kaart

Kulu arve

Fotod

Kokkuvõte