Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Suusatamise kontrolltöö (0)

1 Hindamata
Punktid
Suusatamise kodune kontrolltöö
  • Suusatamise mõju tervisele (mida arendab?)
    Suusatamine sobib vastupidavuse arendamiseks .Suusatamine tugevdab meie südant ja vereringet, hingamist, ainevahetust. Suusatamine parandab koordinatsiooni, tugevdab rinna- ja õlavöötme lihaseid, parandab jalgade jõuvastupidavust ja suurendab organismi põhivastupidavust.
  • Terviseriskid suusatamisel (millal ei tohi suusatama minna?)
    Harjutama ei tohi minna haigena, siis võib kasu asemel hoopis kahju teha. Tervisesportlane peaks jälgima nn. kaela reeglit - kui haigustunnused haaravad elundeid ülalpool kaela (ninaneel, kurk ), siis võib esialgu veel treeninguid jätkata, vähendades nende mahtu ja intensiivsust. Kui aga haigustunnused esinevad allpool kaela (köha) või olete palavikus, ei tohiks treenida.
  • Riietus suusatamisel, riietus väga külma ilmaga suusatamisel.
    Riietus on optimaalne, kui kogu harjutuskorra vältel tunnete end mugavalt .
    Suusatamisel on soovitav kasutada mittemärguvast kiust valmistatud võrkpesu, vastava aluspesu võrgustik võimaldavad vedelikul keha pinnalt aurustuda, jättes nii keha ümber kuiva õhukihi.. Kandes sellist pesu suusakombinesooni all, ei tohiks külm näpistada ka kuni 15 kraadise pakase puhul.
    Suusasaapad ei tohi olla väiksemad, pigem olgu need pool numbrit kuni number suuremad. Kui saabas on tihedalt ümber ja pigistab, siis hakkab jalg külmetama. Külmema ilma ja ettevalmistamata rajal koheval lumel sõites võiks kasutada saapakatteid, mis takistavad lume ja saapa kokkupuudet ning lume sulamisega kaasnevat saapa märgumist.
  • Suusavarustus : suusad ( suuskade pikkus), kepid (keppide pikkus)
    Mida parem on suusatamise tehnika, seda kitsamad võivad suusad olla. Suuskade pikkus sõltub kehapikkusest, suuskade tüübist ja kehakaalust. Tavaliselt on suusad 10 - 30 cm pikemad kui kehapikkus . Vabastiili suusad on seevastu veidi lühemad kui klassikalise stiili suusad.
    Ka kehakaal on suuskade valikul oluline
    - mida suurem kehakaal, seda pikemad suusad
    - mida väiksem kehakaal, seda lühemad suusad
    Suusakepid on klassikalise tehnika korral soovitavalt 30 cm kehapikkusest lühemad (kuni õlgadeni), vabastiili korral 20 cm (kuni lõuani). Suusasaapad peavad hästi sobivad olema.
  • Suusatamise algõpetus lastele (millest alustada, mida arendada)
    esimesed ja viimased 10 min sõita aeglasemalt
    esimestes treeningtundides sõita aeglaselt
    söömata või haiglasena mitte sõitma minna
    enne treeningut ja treeningu ajal tarbida vedelikku
    arendada jalgadelihaseid ja vastupidavust
  • Suuskade määrimise põhitõed (kuhu ja mida määritakse)
    *Enne määrimist puhasta suusad hoolikalt metalltsikliga. Seejärel hõõru temperatuurile vastavat parafiini (Start COMBI või Start Universal ) õhukese kihina suusapõhja libisemisalale – klassikalisel suusal nina- ja kannaossa, uisusuusal tervele suusatallale. Tasanda määre korgiga .
    * Kuumalt määrides puhasta suusatald enne hoolikalt. Siis sulata kuuma triikrauaga Start Basewaxi või temperatuurile vastavat Start Glideri libisemisparafiini suusatalla libisemisalale. Liiguta rauda edasi-tagasi. Määri 2-3 korda, iga määrimiskorra järel eemalda ülearune määre plasttsikliga kaapides. Seejärel harja jahtunud suusatald nailonharjaga pikisuunas siledaks. Väga kõva ja jäise lume korral k*Märjal ja värskel lumel libisemist saab parandada, kasutades fluori sisaldavaid parafiine.
    *Suusa keskele , 50-80 cm pikkusele määrdepesale kantakse temperatuurile vastavat pidamismääret.
    *Vesise, aga ka jäise ja kulutava lume korral on soovitav kasutada Starti kliistreid.
    *Värske lume puhul võib tarvitada Start Terva pidamismäärdeid.
    *Vana kristalse lumega kasuta Starti sünteetilisi määrdeid.
    *Pidamismääret tuleb suusale kanda ühtlase kihina ja siis korgiga tasandada.
    *Seejärel peavad suusad jahtuma välistemperatuurini.anna lõpuks suusapõhjale üks kiht Start Hardeneri, mis takistab parafiini kiiret kulumist.
  • Sahkpidurudus ja poolsahkpidurdus. Kirjelda!
    Sahkpidurdus. Jalad on laias harkseisus, pöiad pööratud sissepoole ning sääred kallutatud ette. Jälgida, et suusaninad on kohakuti ja veidi lahus. Reied jäävad kerega ühele sirgele, käed all-kõrval. Pidurdusel kanditakse suusa siseküljed, põlvi ei tohi kokku suruda ja keharaskus liigub kandadele.
    Poolsahkpidur. Põikilaskumisasendis tuleb keharaskus kanda mäepoolsele suusale, orupoolne suusk viia sahkasendisse ja seejärel kantida. Suusaninad on kohakuti. Mida järsem pidurdus, seda enam kallutatakse ette, lähendades mäepoolset kätt sahas oleva jala labale.
  • Erinevad tõusuviisid (vähemalt 3)
    Trepptõus, käärtõus, poolkäärtõus
  • Laskumisasendid: kõrgasend, põhiasend, madalasend . Kirjelda!
    Laskumisel kõrgasendis on üks jalg teisest poole jalalaba pikkuse võrra eespool ja keharaskus jaotub ühtlaselt mõlema jala täistallale. Tagapool asetseva jala reis, kere ja pea moodustavad ühise sirge. Käed on all või all-ees-kõrval, kepiteravikud suunatud taha või taha-alla.
    Laskumisel põhiasendis on üks jalg poole pöiapikkuse võrra eespool ning jalad põlvest kõverdatud nii, et põlv kataks ülalt vaadates saapaninad. Keharaskus on võrdselt mõlemal jalal ja käed küünarnukist kergelt kõverdatult all-ees-kõrval. Kepiteravikud on suunatud taha.
    Madalasend (kükkasend): täiskükk, jalalabad kõrvuti, kere toetub reitele, sirged käed ees suuskade kohal, kepid kaenla all ja suunatud taha.
  • Tartu Maraton (pikkus, ajalugu, 2013 osavõtjate arv ja võitjad)
    Tartu maraton on Eesti tuntuim ja osavõtjaterohkeim suusamaraton. Maraton toimub igal aastal veebruari kolmandal pühapäeval ning kuulub rahvusvahelisse Worldloppeti ja Eesti Estoloppeti pikamaasuusatajate sarja .
    Maratoni Tartu- ja Valgamaal kulgeva raja põhivahemaa on 63 kilomeetrit ja lühivahemaa 31 kilomeetrit. Maratoni sõidetakse traditsiooniliselt klassikalises stiilis. Maratoni reeglid on vastavuses Rahvusvahelise Suusaliidu ja Eesti Suusaliidu pikamaasuusatamise võistlusmäärustega.
    Maratoni korraldab Klubi Tartu Maraton.
    Esimene Tartu maraton toimus 1960. aastal. 1967. aastal toimus võistlus esmakordselt ka naistele. 1986. aastal lõpetas Tartu maratoni 9858 osavõtjat, mis on kehtiv lõpetajate rekord . Worldloppeti sarja kuulub üritus alates 1994. aastast. Alates 1997. aastast korraldatakse lisaks põhivahemaale ka lühikese vahemaaga maratoni.
    Pärast esimest maratoni aastal 1960 on Tartu maraton ära jäänud 12 aastal. Viimati, 2008. aastal, jäi maraton ära kehvade lumeolude tõttu.
    VÕITJAD AASTAL 2013
    Põhimaa võitjad:
    Simen Haakon Oestensen 2:45:01
    Sandra Hansson 2:58:53
    Osalejate arv: täpset arvu ei tea
  • Eestlaste parimad saavutused suusatamises (3tk), võistlus ja sportlane
    Kristina Šmigun-Vähi
    Olümpiamängud 2006 Torinos
    Kuld , olümpiavõitja 7,5+7,5 km suusavahetusega sõidus
    Kuld, olümpiavõitja 10 km klassikas
    Maailmameistrivõistlused Val di Fiemmes:
    Kuld, maailmameister topeltjälitussõidus (5 km klassika + 5 km vabastiilis).
    Andrus Veerpalu
    2002. aasta taliolümpiamängud Salt Lake Citys
    Kuld,olümpiavõitja 15 km klassikas
    2006. aasta taliolümpiamängud Torinos
    Kuld, olümpiavõitja 15 km klassikas
    2001 Lahtis:
    Kuld, maailmameister 30 km klassikas
    2009 Liberecis:
    Kuld, maailmameister 15 km klassikas
    Materjale leiab :
    http://treener.eok.ee/otsing.php?vk_id=53&SESSION_OIS=9a5cee2ce2d83c15d8b7c9d7a332045f
    http://www.trimm.ee/article/suusatamine
    http://www.oppekava.ee/index.php/Suusatamine
    Zilmer, K. (2006). Juku suusakool. Tallinn: Eesti Suusaliit.
  • Suusatamise kontrolltöö #1 Suusatamise kontrolltöö #2 Suusatamise kontrolltöö #3 Suusatamise kontrolltöö #4
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-09-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor eesti89 Õppematerjali autor
    Suusatamise kontrolltöö

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Suusatamine - keskkooli referaat
    27
    doc

    Suusatamine - keskkooli referaat

    ...........................................................................................................26 Tartu maraton.............................................................................................................27 Kasutatud krjandus.....................................................................................................28 2 Sissejuhatus Suusatamine on talispordiala. Selles referaadis tuleb juttu suusatamise ajaloost, suusatamise varustusest, kuidas osta õiget suusakomplekti ja miks suusatamine on kasulik. Suusatamine on väga hea spordiala. Treeningutest võtab osa 90% lihastest ning see on sobilik ka vanadele ja ülekaalulistele inimestele. Suusatamises peetakse võistlusi. Selles referaadis on juttu ka suusatamises kasutatavatest erinevatest stiilidest. 3 Suusatamine Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lume vms libiseva kattega pinnasel

    Kehaline kasvatus
    Suusatamine referaat
    13
    doc

    Suusatamine referaat

    ..................................................11 Suusatamise stiilid .....................................................................................................12 Kokkuvõte...................................................................................................................14 Kasutatud krjandus.....................................................................................................15 Sissejuhatus Suusatamine on talispordiala. Selles referaadis tuleb juttu suusatamise ajaloost, suusatamise varustusest, kuidas osta õiget suusakomplekti ja miks suusatamine on kasulik. Suusatamine on väga hea spordiala. Treeningutest võtab osa 90% lihastest ning see on sobilik ka vanadele ja ülekaalulistele inimestele. Suusatamises peetakse võistlusi. Selles referaadis on juttu ka suusatamises kasutatavatest erinevatest stiilidest. 2 Suusatamine

    Kehaline kasvatus
    Nimetu
    16
    docx

    Nimetu

    ...........4 1.3 Tõusuviisid.............................................................................4 1.4 Laskumisasendid......................................................................5 1.5 Pöörded.................................................................................6 1.6 Pidurdused..............................................................................6 1.7 Varustus.................................................................................7 2 SUUSATAMISE MAAILMAMEISTRIVÕISTLUSED................................7 3 VIGURSUUSATAMINE....................................................................8 4 MÄESUUSATAMINE.......................................................................8 4.1 Mäesuusatamise ajalugu................................................................9 4.2 Võistlused.................................................................................9 4.3 Mäesuusatamise maailmakarikavõistlused..................

    Kategoriseerimata
    MURDMAASUUSATAMISE TEHNIKA ÕPETAMISE ALUSED
    122
    pdf

    MURDMAASUUSATAMISE TEHNIKA ÕPETAMISE ALUSED

    3.2.2. Suusatunnetuse harjutusi paigal 3.2.3. Harjutusi liikumisel 3.3. KLASSIKALISED SÕIDUVIISID 3.3.1. Vahelduvtõukeline 2-sammuline sõiduviis 3.3.2. Paaristõukelised sõiduviisid 3.4. UISUSÕIDUVIISID 3.4.1. Uisuviiside õpetamine 3.5 TÕUSUVIISID 3.6. LASKUMISED 3.6.4. Ebatasasuste ja takistuste ületamine 3.7. PIDURDUSVIISID 3.8. PÖÖRDEVIISID IV SUUSALAAGRI KODUKORD V ÜHEPÄEVA SUUSAMATK I Õpetamise printsiibid 1.1. Järkjärgulisus. Suusatamise õpetamisel tuleb järgida põhimõtet, et mindaks kergemalt raskemale, tuntult tundmatule. Suusa tunnetamist alustatakse kõige lihtsamatest paigalpööretest, liikumist astesammust lamedal tõusul (sarnane käimisele). Harjutused raskenevad liigutuste keerukamaks muutumisel ja liikumiskiiruse suurenemisel. Kuni lihtsam ja kergem element pole omandatud, ei ole õige keerukama ja raskema õpetamisele asuda. Õpetusrea mõne astme vahelejätmine võib negatiivselt mõjuda hilisemate elementide

    Sport



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun