Muidugi selleks, et hiigelkasumit saada. Seda kuni päevani, mil üks MNU töötaja, Wikus, nakatus saladusliku viirusega, mis hakkas muutma tema DNAd. Tänu sellele muutusele, sai Wikus kasutada tulnukate relvi ning ta sai maailma jahitumaiks meheks. Wikus peitis end 9. rajoonis. Filmi teemaks laiemalt võib olla see, et kuidas me käitume endast erinevate olenditega, kes võibolla ei vasta meie välistele standarditele. Tulnukaid ja putukaid on tavaliselt kujutatud kurjuse kehastusena, kuid filmist ,,9. rajoon" võib välja lugeda, et tähtsam on sisemine ilu. Kuigi need olendid olid koledad ja suuresti eemale peletavad oma välimuse poolest, olid nad intelligentsema ja inimlikumad kui inimesed, kes nendega tegelesid. Meie, inimsugu, kipume kõike, mis võõras, ülimusliku jõu positsioonilt kohtlema. Inimõiguslased võitlemas tulnukate õiguste eest- nende eest, kes inimesi filmi algul heal meelel tükkideks rebisid
okupatsioonitsooniks, millest hiljem tekkisid ideoloogiliselt erinevad Saksamaa Demokraatlik Vabariik ja Saksamaa Liitvabariik. Demokraatlik Lääne-Saksamaa kaasati maailmamajandusse ja see aitas Saksamaal tagasi suurriigiks tõusta. Pärast Esimest maailmasõda oli Saksamaa täielikult laostunud. Riigile majandusliku abi pakkumiseks koostati Dawesi plaan, mille kohaselt pakkus USA Saksamaale rahalist abi. Pärast Teist maailmasõda toimis Trumani doktriini kehastusena Marshalli plaan. Abi anti kõigile abivajavatele Euroopa riikidele. Selle eesmärgiks oli kommunismi leviku piiramine. Leian, et kuigi Marshalli plaan süvendas lõhesid Ida- ja Lääne-Euroopa vahel, hoidis see kogu Euroopa majandust stabiilsena. Maailmasõdade tõttu oli Euroopa majandus raskes seisus. Pärast Esimest maailmasõda valitses majanduses liberalism ja vabakaubandus, mis viis lõpuks ülemaailmse majanduskriisini. Seega ei olnud vabakaubandus Euroopa tingimustes sobilik
astet allapoole, et kolmandal korral puudutada hambaid. Lo Lii Ta. Ta oli Lo, lihtsalt Lo tol hommikul, neli jalga kümme tolli pikk, sokk ühes jalas. Teksapükstes oli ta Lola. Koolis-Dolly. Suvelaagri rivis- Dolores. Aga minu kaisus oli ta ikka Lolita." Lolita kuulub nende kirjanduslike kujude hulka, kes on autorist peaaegu täielikult eraldunud ning elavad kollektiivses mälus iseseisvat elu. Lötakil sokkidega tüdruk hüpleb võrgutava lapsnaise kehastusena inimeste fantaasias. ,,Lolita on kuulus, mitte mina," mainis Nabokov enesega rahulolevalt, kui talle sai selgeks, mil määral oli tema väljamõledud nümf üle pea kasvanud. Erootilise kujuna on Lolita saanud surematuks. Neljakümnele lähenev mees, kes Lolitat pööraselt ja meeleheitlikult armastab, on Humbert Humbert. Ta jutustab loo oma kirest fiktiivse, kirjandusliku autobiograafia raames, mille Humbert koostab eeluurimisvanglas, oodates kohtuprotsessi algust
need taasleiutati ligi 500 a hiljem. Teda peetakse parimaks maalikunstnikuks läbi aegade. Tema kuulsamad teosed on kindlasti ,,Mona Lisa", ,,Püha söömaaeg", ,,Madonna kaljukoopas", ,,Ristija Johannes". 10. Mis on Vitruvian Man? Mida see endast kujutab? Vitruvian man nimetus Vana-Rooma arhitekti järgi, kes väitis, et inimkehas peituvad klassikalised ja ideaalsed proportsioonid. See kujutab endast joonist inimkehast, täiuslikkuse kehastusena, kus on kõik ideaalide järgi ära jaotatud. 11. Kes oli Michelangelo? Räägi temast pikemalt (teosed) Michelangelo Buonarroti oli kõigi aegade üks suurimaid skulptoreid. Tema tööstes esines jõuline ja dramaatiline kujutluslaad. Tuntuimad teosed: ,,Taavet, ,,Mooses", Sixtuse kabeli maalingud. Tema töid on peetud ka ekslikult Vana-Rooma aegseteks teosteks. Michaelangelo oli ühtlasi ka da Vinci vaenlane. Kunstnik ise ei lnud
mütoloogiaga, kuid ka teiste naabruses olevate mütoloogiatega, näiteks balti rahvaste ja skandinaavlaste mütoloogiaga. Soome ja teiste läänemeresoome rahvaste mütoloogiad on seotud teise soomeugri rahvaste, nagu saamide mütoloogiatega. Soome mütoloogia elemendid säilisid läbi suulise traditsiooni ning folkloori 18. sajandini. Peajumal Ukko (vana mees) oli algupäraselt loodushing nagu teisedki jumalused. Kõige pühamaks loomaks oli karu. Karu nähti eelkäijate kehastusena ning seetõttu kutsuti teda eufemismidega nagu mesikämmen, otso ja kontio. Esimesena mainis soomlaste uskumisi piiskop Mikael Agricola oma Uue Testamendi tõlke eessõnas. Soome mütoloogiat uuris ka 19. sajandil Lars Levi Laestadius. Suurimad uuringud tehti 19. sajandi jooksul, pannes kirja vana maaluulet ja folkloori. Elias Lönnrot koostas Soome rahvuseepose Kalevala. 2
Viimast nimetati kuningate mürgiks. JAHT: Selles hinnati ohtu ja hasarti. Jahiti ja tapeti saaki, kes võis end kihvade, sarvede ja küüniste abil kaitsta. Või vähemalt hirve kombel kiirelt eest ära joosta. Januselt jahiti ka metssigu-aeti koertega jälitades marru ning mindi nendega üks-ühe vastu võitlusesse, nuga või piik käes. Sümboolika: 1. Amor- amorit kujutati rinnalapsest kuni raugaealise vibu ja noole ning tiibadega inglina. Füüsilise kire kehastusena. 2. Delfiin- sümboliseeris elujõudu, energiat, jõudu ja tarkust. 3. Teokarp-seda peeti naiseliku viljakuse sümboliks Sisustusdetailid: 1. Tool-humanism oli jõudnud mugavuseni. 2. Klaasustega kapidja raamaturiiulid-kaubandus õitses ja inimesed rikastusid. Jõukust oli vaja ka teistele näidata. Külaliste kadedaks ajamiseks paigutati hõbe-ja kuldnõud klaaskappidesse, sest nii mõnigi kuldne soolatoos võis maksta terve maja hinna. Riiulitel
Graatsiate selgepiirilised näod, pikad kaelad, lauged õlad, kumerad kõhud ja saledad pahkluud kehastavad renessansiaja Firenze naiseideaali. Sinine tiivuline figuur on üks Botticelli kõige omapärasemaid väljamõeldisi. See on vaimutaoline Zephyros, läänetuule jumal ja Venuse sõnumitooja. Ta jälitab oma armastatud Chlorist. Lillede jumalanna Flora on maalil tähtsamaid figuure, mis tasakaalustab pildi paremat poolt. Ta tipib ilu kehastusena üle lilleaasa ja külvab enda ümber lilli. Ta viitab abielu edasistele rõõmudele ja on Firenze, lillede linna sümbol. Flora kleit on kohaselt kaunistatud lilledega, mis aimavad järgi tikandit. Botticellit võlus ornamentika ja stiliseeritud mustrid. Sellest annavad tunnistust ka Venuse ümber kujutatud taeva taustal välja joonistuv lehestiku halo, lillevaip ning kuldsete puuviljade muster rohelise lehestiku foonil. Flora taga käib Chlorise flirt Zephyrosega
3. Voltaire sattus mitmel korral vanglasse oma nõelteravate värsside ja epigrammide pärast. Teosed: ,,Oidipus", ,,Henriaad", ,,Filosoofilised kirjad", ,,Zadig", ,,Mikromegas", ,,Kohtlane", ,,Candide ehk Optimism". Preisi kuningas Friedrich II kutsus ta 1750. aastal oma õukonda. Voltaire'i filosoofia põhijoont võib nimetada skeptiliseks ja mõõdukaks ratsionalismiks. Inglise deistide jälgedes uksus ta Jumala olemasolu kogu elu algtõukena ja maailma mõistuse kehastusena, eitades samal ajal kiriku institutsiooni ja nähes selles pigem vaimupimeduse levitajat. Ta suunas oma kriitika kiriku vägivallategude paljastamisele ning võitles idealiseeriva ratsionalismi kui ka vulgaarmaterialismiga. Ei uskunud inimese sünnipärast headust. ,,Zadig ehk Saatus" alapealkirjaga ,,Idamaine lugu" pöördub Voltaire idamaise eksootika poole. Sündmused toimuvad Babülonis. Zadigi teekonna kaudu vihjab, et maailm on tulvil
oskusi. Graatsiate selgepiirilised näod, pikad kaelad, lauged õlad, kumerad kõhud ja saledad pahkluud kehastavad renessansiaja Firenze naiseideaali. Sinine tiivuline figuur on üks Botticelli kõige omapärasemaid väljamõeldisi. See on vaimutaoline Zephyros, läänetuule jumal ja Venuse sõnumitooja. Ta jälitab oma armastatud Chlorist. Lillede jumalanna Flora on maalil tähtsamaid figuure, mis tasakaalustab pildi paremat poolt. Ta tipib ilu kehastusena üle lilleaasa ja külvab enda ümber lilli. Ta viitab abielu edasistele rõõmudele ja on Firenze, lillede linna sümbol. Flora kleit on kohaselt kaunistatud lilledega, mis aimavad järgi tikandit. Botticellit võlus ornamentika ja stiliseeritud mustrid. Sellest annavad tunnistust ka Venuse ümber kujutatud taeva taustal välja joonistuv lehestiku halo, lillevaip ning kuldsete puuviljade muster rohelise lehestiku foonil. Flora taga käib Chlorise flirt Zephyrosega
inimese kujuga. Ta lind oli kotkas ja puu oli tamm. Hera oli tema naine ja õde. Ta oli abielukaitsja. Tegelikult karistas ta neid, kellesse Zeus armus. Temale olid pühendatud lehm ja paabulind. Athena oli Zeusil tütar, aga ema ei olnudki. Ta kargas täiskasvanuna ja täies relvastuses Zeusi peast välja. Vanemates lugudes kujutatakse teda pöörase, hoolimatu lahingujumalannana, hilisemas poeesias aga arukuse, puhtuse ning tarkuse kehastusena. Tema taltsutas esimesena hobuse. Talle kuulus linn Ateena ja tema puu oli oliivipuu, mille ta ise oli loonud, lind aga öökull. Apollon oli Zeusi ja Leto poeg. Ta oli laskurite jumal. Sageli kutsuti teda ka päikesejumalaks. Tavaliselt kujutatakse teda kuldse lüüraga, aga mõnikord ka hõbedase vibuga. Apollon õpetas inimestele ravimist. Tema puu oli loorberipuu. Talle oli pühendatud paljud loomad, tähtsamad neist delfiin ja ronk. Artemis oli Apolloni kaksikõde
("Libahunt", Estonia, 1928) · Kauka jumal (1915)- Karakterdraama on näidend, mis keskendub peategelasele ja selle karakteri avamisele. Peategelaseks on Mogri Märt, kelle elueesmärk on koguda varandust, raha on tema silmis ainus väärtus ja mõõdupuu. Ta on ülbe ja jõhker mees, kes ei hooli isegi oma pereliikmetest. Mogri Märdi tegelaskuju ületab realistlikud piirid ja mõjub ürgkurjuse kehastusena. Märt kaotab mõistuse, kui maja koos rahaga pikselöögist põlema süttib ja poeg tules hukkub temast saab abitu ja leebe ullike. · Kosjasõit (1915); 10 III Draamalooming 1919-1923 · Enne kukke ja koitu (1919); · Laurits (1919); · Onu Zipul (1922); · Neetud talu (1923); Proosalooming · kodulooline raamat "Kodu-kurukesest" (1878, anonüümne);
kannatada ka võõraste sissetunge. 7. Egiptuse ja Mesopotaamia ühiskonnakorraldus (maat, püramiid, tsikuraat, vaarao, jumal-kuningas, perekond, linnriigid, linnatsivilisatsioon, templiühiskond, Uruk, Ur, Kis) Egiplastel polnud päritolulegende, nad seostasid end universumiga. Nende riigikord oli hierarhiline ja selle tipus seisis jumal-kuningas. Vaarao elukoht oli Per-o. Vaarao oli Jumala maapeale kehastus. Jumala kehastusena pidi vaarao tagama rahva heaolu, st et maailmakord Maat toimis tänu vaarao valitsemisele. Vaarao teostas oma võimu ametnike abil. Kõrgem ametnikkond koosnes nomarhidest, preestritest ja kõrgematest väepealikutest, samuti kuulusid ametnike hulka kirjutajad. Perekonnas oli naine mehega võrdne ja talle kuulus kolmandik abielu kestel soetatud varast. Poja kasvatamine oli isa ülesanne. Samuti perekonna varade haldamine.
(www.tg.tln.edu.ee/oppematerjalid/Kirjandus10kl_etk_ja_kitzberg.rtf). · Kauka jumal (1915)- Karakterdraama on näidend, mis keskendub peategelasele ja selle karakteri avamisele. Peategelaseks on Mogri Märt, kelle elueesmärk on koguda varandust, raha on tema silmis ainus väärtus ja mõõdupuu. Ta on ülbe ja jõhker mees, kes ei hooli isegi oma pereliikmetest. Mogri Märdi tegelaskuju ületab realistlikud piirid ja mõjub ürgkurjuse kehastusena. Märt kaotab mõistuse, kui maja koos rahaga pikselöögist põlema süttib ja poeg tules hukkub temast saab abitu ja leebe ullike (http://www.tg.tln.edu.ee/oppematerjalid/Kirjandus10kl_etk_ja_kitzberg.rtf). · Kosjasõit (1915); III 1919-1923 · Enne kukke ja koitu (1919); · Laurits (1919); · Onu Zipul (1922); · Neetud talu (1923); PROOSALOOMING:
Tavaliselt lasti härg Apisel vanadussurma surra, aga juhul kui ta elas kahekümne viie aastaseks, uputati ta allikasse. Arvati, et preestrid oskavad püha härja ära tunda looma kehal olevate märkide järgi, milleks olid valge kolmnurk laubal ja kuusirp paremal küljel. Müütilised härjad olid algusest peale paljudes usundites jõu ja suguvõime sümboliks. Joonis 2. Püha loom Apis Skarabeusi ehk sõnnikumardikat austati päikesejumal Ra kehastusena. Egiptlased armastasid kanda õnnetoovaid amulette. Skarabeusid olid nende lemmikuks kuna nad uskusid et Skarabeus toob õnne. Bastet oli egiptuse päikesejumala Ra tütar. Algselt oli ta metsik ja kättemaksu himuline jumalanna, keda kujutati emalõvina, kuid hiljem muutus ta rahuarmastavaks ja sai endale kassi kuju. Ta oli viljakus- ja armastusjumalanna ning kaitses usklikke haiguste ja kurjade vaimude eest
konkreetse kaudu väljendatakse üldist. Nähtuste, eseme või nähtusterühma tähistamine piltlikult mingi muu nähtuse või esemega, mis antud eset meenutab. Nt J. Krossi romaan ,,Taevakivi". Mõtlemiseks sümbolpealkirjad: J. Liiv ,,Vari", A. Kitzberg ,,Libahunt" Allegooria ehk mõistukõne on abstraktse mõiste esitamine piltlikul, asjastatud kujul, nähtuse esitamine mõistu. Nt Eesel rumaluse, lõvi julguse ja jõu kehastusena, kohtumõistmist kujutatakse allegooriliselt naise kujul, kel on silmad seotud ja kaalud käes, lootuse allegooria on ankur Paradoks vastuoluline ja ebaloogiline, isegi absurde väide, lühike, tuumakas ütlus, mis sisaldab üldistust ja näilisele vastuolule vaatamata tõde. Nt vanasõna tasa sõuad, kaugele jõuad; elu on liiga tõsine, et seda surmtõsiselt võtta. "See, kes jõudu kasutab, näitab oma nõrkust." (R. Tagore)
jõudnud keeras ta kohe ringi, ent Erpheus polnud veel välja jõudnud ja nii ei saanudki Orpheus oma armsamat tagasi. Meeleheitel Orpheus püüdis tagasi tormata, kuid jumalad ei lasknud. Orpheus hülgas inimesed ja rändas Traakia metsikus looduses, mängides ainult oma lüürat. Pygmalion ja Galatea Pygmalion oli Küprose noor kujur, kes vihkas naisi ning ei tahtnud abielluda. Kuid tema suurim taies oli naise kuju, mida kujutas täiuslikkuse kehastusena. Pygmalion armus oma kujusse ära ning hoolitses kuju eest. Kuna aga tegu oli kujuga loobus Pygmalion lõpuks kujutlemast. Selline kiindumus äratas Venuse huvi ning otsustas Pygmalioni aidata. Venuse pidustuste aegu läks Pygmalion Venuselt paluma, et too laseks mehel leida oma kujule sarnanev naine. Venus lasi altaril leegi sütitada, et näidata, et tema soov on kuulda võetud. Kui rõõmus Pygmalion koju jõudis suudles mees kuju ning kuju ärkas ellu. Pygmalion
kaasteksti lugedes, mis omakorda viib järgmiste küsimusteni, mis jällegi sunnivad teosest või kontekstist vastust leidma. Kolm dialoogivormi ei järgne tingimata üksteisele, vaid võivad aset leida samal ajal. Dialoogilise vaatamise puhul on olulisim, et kunstiteost ja dialoogipartnerit käsitletakse võrdväärsetena ning nii muuseumit kui kultuuripärandit nähakse avatuse ja külalislahkuse kehastusena, mis aktsepteerib kõiki erinevaid vaatepunkte ja seisukohti. Erinevalt VTSist, milles õpetaja juhib teose vaatamist avatud ja täpselt planeeritud küsimuste abil, suunab dialoogiline vaatamine ka õpilasi küsimusi sõnastama ja neile vastuseid otsima. Dialoogiline vaatamine on tegelikult väga loomulik tegevus, me oleme pidevalt endaga intramentaalses dialoogis, aga kunsti vaatamise meetodina vajab see pisut julgustust, et õpilane ei häbeneks
66. Mis on korealase Mooni rajatud Ühenduskiriku tuntumaid avalikke riitusi? Massilaulatus staadionil 67. Milline uususund on paljudes maades keelatud ja nad peavad seetõttu on teenistusi ookeanilaevadel? Saientoloogia kirik 68. Mida arvavad satanistid inimese tahtevabadusest? Saatan (hbr ‘laimaja, süüdistaja, vastane’) (1) Judaismis, kristluses ja islamis Jumala kaaskondlane, Jumala loodud vaim, kes astub välja Jumala vastu, on seetõttu ära neetud ja kurjuse kehastusena mõistetud inimesi õigelt teelt kõrvale eksitama. (2) Kuradi sünonüüm. Kuna inimesed on loomupäraselt egoistlikud ja vägivaldsed, siis tuleb end teostada oma ihade ja soovide avaliku tunnustamise ja heakskiidu abil. 69. Milline uususund teostab oma rituaalide seas surnute ristimist? Mormoonid/Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik 70. Kes on krišnaiidid ja kuidas neid tänaval ära tunda? Krišnaiidid on Hare Krišna (hinduistliku tagapõhjaga) usundi pooldajad. Krišnaiide tunneb
on ta lisaks veel tarbekirjandus. Luuletava südame soov ja unistus otsivad dramaatilist kujutamist, mängitud täidumist elus eneses. Tegelik elu polnud küllalt ilus, oli karm, julm ja kuri; õukondlikus ja sõjaväelises karjääris oli vähe ruumi vaprustunnetele armastuse tõttu, kuid hing oli seda täis, seda taheti läbi elada ja loodi endale ilusam elu kallihinnalises mängus. (87) Esimesed rüütliordud, kolm suurt Püha Maa ordut ja 3 Hisp oma, olid tärganud keskaja vaimu puhtaima kehastusena munga-ja rüütliideaali ühendusest ajal, kui võitlusest islami vastu oli saanud kummaline tegelikkus. Nad olid kasvanud suurteks poliitilisteks ja maj instituts , tohututeks varanduskompleksidesjs ja finantsjõududeks. (89) Põhjus, miks Kuldvillak ületas kõik muud rüütliordud, pole vaja kaugelt otsida. See peitub burgundide rikkuses. Vahest aitasid kaasa ka eriline toredus, mis oli ordule antud, ja õnnelik sümboli valik. (92) ...
pilk on suunatud kõrgel ristipuul piinlevale õpetajale. Selle teose originaal asub Louvre'is. Grünewald. Isenheimi altar. Colmar. Prantsusmaa. Väga paljude Kristuse ristikannatusi kujutavate teoste hulgast nimetagem saksa kunstniku Matthias Grünewaldi (u. 1480-1528) peateost, nn. Isenheimi altarit. Praegu asub see altar Colmari linnas Ida-Prantsusmaal. Ristilöödud Kristus kõrgel ja süngel altaripildil mõjub kohutavate inimlike piinade kehastusena. Ristist vasakul põlvitab Maarja Magdaleena, tema taga toetab punases rüüs nooruke evangelist Johannes Jeesuse minestavat ema. Paremal pool seisab rahulikus poosis (mitu aastat varem surnud) Ristija Johannes, kes tahaks nagu öelda, et tema ettekuulutus Jumala poja tulekust on täide läinud. Ristipuul Jeesuse pea kohal on selgelt loetavad tähed "INRI". Kui avada altari tiivad, võib näha ka helgemaid pilte, kuid siiski on Grünewald eelkõike suur kannatuste maalija. Salvador Dali
vanim sügavtrükitehnika. 3) Millega on kunstiajalukku läinud Martin Schongauer? Martin Schongauer, kes oli tuttav Rogier van der Weydeni ja teiste Madalmaade kunstnike loomingutega, läks kunstiajalukku sellega, et arendas vasegravüüri iseseisvaks kunstiliigiks. 4) Kirjelda Matthias Grünewaldi peateost Isenheimi altarit! Tekitab külmavärinaid. Kristus mitme meetri kõrgusel ristilööduna, sünge ja müstilisel altaripildil mõjub kohutavate inimlike piinade kehastusena. Moonutatud, roheliseks tõmbunud kehaga ja juuresviibijate võikalt punased mantlid või ürbid jätavad musta öötaeva taustal jubeda mujle. Kristuse figuur on maalitud hirmuäratava naturalismiga, samuti äärmises ahastavates poosides kaaskondlased. Hele figuur öisel taustal. 5) Missugune on Isenheimi altari keskosa välisvaate meeleolu? Vaata ka illustratsiooni lk 94! Isenheimi altari keskosa välisvaate meeleolu tundub piinarikas, ja täis kannatusi. Draagiline saatus
kunstnikukäe enesekindlusest ja üha selgemini väljakujunevast isikupärasest kujutuslaadist. Erilist allakriipsutamist väärib aga, et peale üksikisiku karakteri ja hingelaadi esiletoomise taotles ja suutis kunstnik ka edasi anda midagi hõlmavamat, tähenduselt avaramat. Just selles mõttes ongi väljapaistev tema üldtuntuks saanud Lääne neiu, mis polnud mõeldud lihtsalt ühe Lihula külapiiga näopildina, vaid rohkem juba ühe rahvusliku naistüübi ja -karakteri kehastusena. Portree on pidulikult värvirõõmus, isegi kerge dekoratiivsuse varjundiga, ent mitte odavalt ilutsev. See kaunite värvikooskõladega pilt on otsekui ülistuslaul elluastuvale noorusele, lootuslik ja peaaegu harras. Haapsalu aastatel külastas Laikmaa ka Helsingit. Eriti Akseli Gallen-Kallela looming pani tema mõtted liikuma rahvuslikult omanäolise kunsti loomise probleemide ümber. Oma mõtete tribüüniks kasutas ta Tallinnas ilmuvat uut ajalehte Teataja
Selle teose originaal asub Louvre'is. Grünewald. Isenheimi altar. Colmar. Prantsusmaa. Salvador Dali. Ristilöömine. Metropolitan Museum. New York. Väga paljude Kristuse ristikannatusi kujutavate teoste hulgast nimetagem saksa kunstniku Matthias Grünewaldi (u. 1480-1528) peateost, nn. Isenheimi altarit. Praegu asub see altar Colmari linnas Ida-Prantsusmaal. Ristilöödud Kristus kõrgel ja süngel altaripildil mõjub kohutavate inimlike piinade kehastusena. Ristist vasakul põlvitab Maarja Magdaleena, tema taga toetab punases rüüs nooruke evangelist Johannes Jeesuse minestavat ema. Paremal pool seisab rahulikus poosis (mitu aastat varem surnud) Ristija Johannes, kes tahaks nagu öelda, et tema ettekuulutus Jumala poja tulekust on täide läinud. Ristipuul Jeesuse pea kohal on selgelt loetavad tähed "INRI". Kui avada altari tiivad, võib näha ka helgemaid pilte, kuid siiski on Grünewald eelkõike suur kannatuste maalija.
Tekib jällegi armastuskolmnurk perepoja ja kahe kasutütre vahel. 1912 lavastati Vanemuises karakterdraama "Kauka jumal". Karakterdraama on näidend, mis keskendub peategelasele ja selle karakteri avamisele. Peategelaseks on Mogri Märt, kelle elueesmärk on koguda varandust, raha on tema silmis ainus väärtus ja mõõdupuu. Ta on ülbe ja jõhker mees, kes ei hooli isegi oma pereliikmetest. Mogri Märdi tegelaskuju ületab realistlikud piirid ja mõjub ürgkurjuse kehastusena. Märt kaotab mõistuse, kui maja koos rahaga pikselöögist põlema süttib ja poeg tules hukkub temast saab abitu ja leebe ullike. 5)Juhan Liivi elu ja luule, epigonismi ületamine, isamaa-temaatika, võrdlus Koidulaga. Juhan Liiv pärineb Peipsi äärest Alatskivilt kehvast ja lasterohkest usklikust taluperest. Sellest perest tuli teinegi luuletaja vanem vend Jakob Liiv. Pere seitsmest lapsest noorimat Juhanit mäletati kui põdura tervisega ja üksildusse kalduvat poissi
1550: puudub. 30 1550: puudub. 31 1550: puudub. 1 Machiavelli Valitseja 8. Valitsejal tuleb niisiis näidata üles suurt hoolt, et tema huulilt ei kostaks eales midagi, mis poleks eelnimetatud viiest omadusest pilgeni ning näida kuuljaile ja nägijaile läbinisti halastuse, {kohusetundlikkuse}32, lahkuse, erapooletuse ja religioossuse kehastusena. Ja pole tarvilikumat asja, mida tuleks näida omavat, kui just see viimane omadus. Inimesed langetavad üldiselt otsuseid rohkem silmade kui kätega, sest nägemiseni jõuab igaüks, äranägemiseni vähesed. 33 Igaüks näeb, kellena sa paistad, vähesed saavad aru, kes sa tegelikult oled; ja need vähesed ei söanda end vastandada paljude arvamusele, kelle taga on neid kaitsva võimu majesteetlikkus. 9. Ja iga inimese, iseäranis valitsejate tegevuse puhul, mille jaoks pole kohut, kuhu
jõutud. Paljudel elualadel said just nimetatud sajanditel lõpliku kuju fundamentaalsed institutsioonid ja struktuurid: korporatiivne linn, ülikool, kesksed esindusorganid, roomakatoliku kiriku rahvusvahelised ordud. I peatükk -- Ladina kristluse ekspansioon * Igal piiskopil oli oma diötseesid. Igal piiskopkonnal oli omaette vaimulikehierarhia, oma pühak, sissetulekud ning ladina kristluse füüsilise ja käegakatsutava kehastusena peakirik. Piiskopkonnad olid tavaliselt territoriaalsed. * Aastaks 1200 leidus Euroopas umbes 800 piiskopkonda, kus tunnustati paavsti ülemvõimu ja järgiti ladina liturgilisi kaanoneid. *Piiskopkondade tuumik asus Itaalias, Prantsusmaal ja Reinimaal. *Briti saare kirikuajaloo üheks peamiseks iseloomulikuks jooneks 11. ja 12. sajandil on piiskopkondade ümberkorraldamine (varakeskaegne Iirimaa ja Inglismaa polnud kuigivõrd linnastunud,
=Temalt on hulk filosoofilisi traktaate -,,Maailmapõlgus". Tõstab esile platoonilise armastuse, kuid ülistab ka maist =Ka see võib olla puhas ja võti paradiisi. Itaalia keeles ilmus luulekogu ,,Laulude raamat" =Jaguneb kaheks -,,Madonna Laura eluajal" -,,Pärast Madonna Laura surma" =Koosneb 366 luuletusest =Seda iseloomustab psühholoogiline isimesekäsitlus =Kujutab oma armastust ülima vooruse kehastusena =On veendunud, et Laurast saab pühak Kirjutab sonette: =2 neljarealist katrääni -Süliriim =2 kolmerealist tertsetti -Ded, cdc =Igas reas 11 silpi =Sonetipärg -15 sonetti -Viimane koosneb kõigi eelnevate esimestest ridadest -Peab lõppema puändiga Pilet 7 Rüütliromaan; Kirjandus keskaegses linnas, linnaluule ja linnaromaan 1. Rüütliromaan
O hülgas inimesed ja rändas Traakias, mängides ainult oma lüürat. Oma lõpu leidis O kohtudes menaadidega. Nood tapsid muusiku, rebisid tükkideks ning viskasid jõkke. O pea leidsid muusad ning matsid maha. Muud kehaosad koguti kokku ja maeti Olümpose mäe jalamile, kus ööbikud siiamaani kõige ilusamini laulavad. "PYGMALION JA GALATEA" Pygmalion oli Küprose noor kujur, kes vihkas naisi ning ei tahtnud abielluda. Kuid tema suurim taies oli naise kuju, mida kujutas täiuslikkuse kehastusena. Pygmalion armus oma kujusse ära ning hoolitses kuju eest. Kuna aga tegu oli kujuga loobus Pygmalion lõpuks kujutlemast. Selline kiindumus äratas Venuse huvi ning otsustas Pygmalioni aidata. Venuse pidustuste aegu läks Pygmalion Venuselt paluma, et too laseks mehel leida oma kujule sarnanev naine. Venus lasi altaril leegi sütitada, et näidata, et tema soov on kuulda võetud. Kui rõõmus Pygmalion koju jõudis suudles mees kuju ning kuju ärkas ellu
vastavalt sellele, kuidas saatuse tuuled ja asjaolude muutumine talt seda nõuavad - võimalusel mitte eemaldudes heast, kuid tarvidusel osates siseneda halba, nagu eespool öeldud. 8. Valitsejal tuleb niisiis näidata üles suurt hoolt, et tema huulilt ei kostaks eales midagi, mis poleks eelnimetatud viiest omadusest pilgeni ning näida kuuljaile ja nägijaile läbinisti halastuse, {kohusetundlikkuse}, lahkuse, erapooletuse ja religioossuse kehastusena. Ja pole tarvilikumat asja, mida tuleks näida omavat, kui just see viimane omadus. Inimesed langetavad üldiselt otsuseid rohkem silmade kui kätega, sest nägemiseni jõuab igaüks, äranägemiseni vähesed. Igaüks näeb, kellena sa paistad, vähesed saavad aru, kes sa tegelikult oled; ja need vähesed ei söanda end vastandada paljude arvamusele, kelle taga on neid kaitsva võimu majesteetlikkus. 9
1550: puudub. 30 1550: puudub. 31 1550: puudub. 11 Machiavelli Valitseja 8. Valitsejal tuleb niisiis näidata üles suurt hoolt, et tema huulilt ei kostaks eales midagi, mis poleks eelnimetatud viiest omadusest pilgeni ning näida kuuljaile ja nägijaile läbinisti halastuse, {kohusetundlikkuse}32, lahkuse, erapooletuse ja religioossuse kehastusena. Ja pole tarvilikumat asja, mida tuleks näida omavat, kui just see viimane omadus. Inimesed langetavad üldiselt otsuseid rohkem silmade kui kätega, sest nägemiseni jõuab igaüks, äranägemiseni vähesed. 33 Igaüks näeb, kellena sa paistad, vähesed saavad aru, kes sa tegelikult oled; ja need vähesed ei söanda end vastandada paljude arvamusele, kelle taga on neid kaitsva võimu majesteetlikkus. 9. Ja iga inimese, iseäranis valitsejate tegevuse puhul, mille jaoks pole kohut, kuhu
on loetud. Esindaja Bachtin ja Medvedjev. 39. Iseloomusta surnutega seotud ettekujutuste muutumist Euroopas. Vanasti nähti surnutes pühakuid ja esivanemaid hoiti au sees, kristluse pealetungiga see asi aga muutus, tuttavaks said kodukäija, kurat surnu kujul, unenäolised viirastuskujud. Kristlus nägi surnuid kui hingi, kes on puhastustules. Kirikuisad teatasid, et surnu kannatab seal, kus ta patustas. Inimene võib tagasi tulla ka füüsilise kehastusena. Hing lahkub kehast aga keha elab edasi. Nii tekibki oht, et keegi võib selle keha üle võtta. Seetõttu tegeletaksegi rituaalidega, et keha kaitsta võõraste eest. Kirik tegeles esivanemate vastu austuse tõrjumisega ning soovis seda asendada pühakute austusega. Elavad said abistada surnuid kiiremini läbida puhastustuli. Puhastustulest sai surnu tagasi tulla ja kaevata omastele millegi üle ning elavad said aidata surnut, et see saaks rahu leida. Ka kurat sai ilmuda surnu asemel. 40
(saatus, elukäik, elu on nagu meri, elu on nagu merereis), riigilaev (riik). · Antropomorfism: tuul otsis enesele kodu · Metafoori alaliik. Personifikatsioon: elusa olendi, tavaliselt inimese omaduste ja võimete omistamine asjadele, loomadele, abstraktsetele nähtustele. Öö tallas päikese jäätund rabahauda, surm raskel käel taob süsimusta rauda · Isikustamisest lähtub ka allegooria: abstraktse mõiste konkreetne kujutus, kehastus, näiteks: eesel rumaluse kehastusena, lõvi julguse ja jõu kehastusena. · Sünesteesia: eri meelte aistinguid märkivate sõnade ühendamine, nt päike kõliseb taevas, vihmajärgne leige lõhn, helivärving. · Hüperbool ehk liialdus: · Litootes ehk vähendamine: · Oksüümoron: näiline vasturääkivus, vastandlike, teineteist loogiliselt välistavate mõistete ühendamine: elav laip, õnnelik õnnetus, helisev vaikus. · Metonüümia: ajaline, ruumiline, põhjuslik lähedus või külgnevus.
universumiga ja ühiskonna korraldus hästi rangelt hierarhiline. * Selle ühiskonna tipus oli absoluutse võimuga jumal kuningas/vaarao. * Ühtne Egiptuse riik saadi alam ja ülemEgiptuse ühendamisel, aga siiski säilis kohati kaksikmonarhia. * Vaarao sümboliteks olid kaks taime (lootos ja papüürus) ja kaks looma/lindu (raisakotkas ja kobra). * Alguses oli vaarao Horose kehastaja, hiljem ühendati vaarao päikesejumal Ra ja surnutejumal Osirise kultusega. * Vaarao, jumala kehastusena, pidi tagama rahva heaolu ja selle, et maailma korraldusmaat toimiks (isetegevust ei olnud). -) Rahva ette ilmudes oli vaaraol kohustus kanda habet ja omalaadset parukat. * Tsati juhtis kuninga nimel kogu riigi majandust ja kaubandust. * Väepealikud esmane eesmärk oli juhtida sõjaväge. Peamine relvastus oli vibu ja nool. * Noom e. noomus oli Egiptuse nö osariik. * Nomarh väiksema piirkonna valitseja. * Preestrid üks preester tegeles mingi kindla jumala teenimisega.
Oma lõpu leidis O kohtudes menaadidega. Nood tapsid muusiku, rebisid tükkideks ning viskasid jõkke. O pea leidsid muusad ning matsid maha. Muud kehaosad koguti kokku ja maeti Olümpose mäe jalamile, kus ööbikud siiamaani kõige ilusamini laulavad. 10.pilet PYGMALION JA GALATEA Pyg oli Küprose noor kujur, kes vihkas naisi ning ei tahtnud abielluda. Kuid tema suurim taies oli naise kuju, mida kujutas täiuslikkuse kehastusena. Pyg armus oma kujusse ära ning hoolitses kuju eest. Kuna aga tegu oli kujuga loobus Pyg lõpuks kujutlemast. Selline kiindumus äratas (Venuse) Aphrodite huvi ning otsustas Pyg aidata. (Venuse) Aphrodite pidustuste aegu läks Pyg (Venuselt) Aphrodite paluma, et too laseks mehel leida oma kujule sarnanev naine. (Venus) Aphrodite lasi altaril leegi sütitada, et näidata, et tema soov on kuulda võetud. Kui rõõmus Pyg koju jõudis suudles mees ja ning paitas teda ning kuju ärkas ellu
O hülgas inimesed ja rändas Traakias, mängides ainult oma lüürat. Oma lõpu leidis O kohtudes menaadidega. Nood tapsid muusiku, rebisid tükkideks ning viskasid jõkke. O pea leidsid muusad ning matsid maha. Muud kehaosad koguti kokku ja maeti Olümpose mäe jalamile, kus ööbikud siiamaani kõige ilusamini laulavad. 10.pilet PYGMALION JA GALATEA Pyg oli Küprose noor kujur, kes vihkas naisi ning ei tahtnud abielluda. Kuid tema suurim taies oli naise kuju, mida kujutas täiuslikkuse kehastusena. Pyg armus oma kujusse ära ning hoolitses kuju eest. Kuna aga tegu oli kujuga loobus Pyg lõpuks kujutlemast. Selline kiindumus äratas (Venuse) Aphrodite huvi ning otsustas Pyg aidata. (Venuse) Aphrodite pidustuste aegu läks Pyg (Venuselt) Aphrodite paluma, et too laseks mehel leida oma kujule sarnanev naine. (Venus) Aphrodite lasi altaril leegi sütitada, et näidata, et tema soov on kuulda võetud. Kui rõõmus Pyg koju jõudis suudles mees ja ning paitas teda ning kuju ärkas ellu
Seetõttu oli pistrik Egiptuse kuningavõimu üks peamisi sümboleid. Pärast surma sai vaaraost aga surnute riigi valitseja ja kohtumõistja Osiris. Lisaks sellele oli vaarao Egiptuse kõrgeima jumaluse, päikesejumal Ra poeg. Keskmise ja Uue riigi ajal, kui Ra samastati Teeba jumala Amoniga, sai vaaraost Amon-Ra poeg. Jumala ja ülempreestrina osales vaarao ka riigi kõige olulisematel religioossetel pidustustel. Oma võimu sümbolite ja materjaalse kehastusena lasid vaaraod püstitada püramiide. Suurimad neist u 2600 eKr ehitatud Giza püramiidid Memphise lähedal Niiluse läänekaldal pärinevad Vana riigi ajast. Püramiidid varjasid endas vaarao hauakambrit, ja olid seega siitilmast lahkunud jumaliku valitseja igavikulised eluasemed. Samas võisid püramiidid olla ka päikese sümbolid arvatavasti mõisteti neid kui kaldteed, mida mööda päikesejumala poeg taevasse tõusis.
90 novelli räägivad madalamatest ihadest, maistest. Boccacciot on jäljendanud mitmed Itaalia kirjanikud, renessansi kirjanikud, kirjutasid novelle. Nt Macuccoo ja Bandello. Elu lõpus kirjutas ka Petrarca eeskujul paar ladinakeelset teost. Lõpupoole on ka teos, mis on mõneti erinev, proosavormis "Corbaccio" (armastuse labürint). Kujutab naisi testmoodi, kui oma teistes teostes kujutab naises pigem vooruslikkuse asemel madalate kirgede kehastusena. Juan Manuel Hispaania kirjanik, kuulus kuninglikku perekonda, "Krahv Lucanour". 51 novelli, jutukogu. Zanri nimeks oli "ejemplo" (näide), sest seal ei olnud veel "novelasid" (novelljutustuse mõiste). On krahv, kellel on nõuandja, kes jutustab talle nõuandmise asemel õpetlikke lugusid, et tuua moraalseid näiteid. Petrus Alfonsi Hispaania juut, "Elutarkus"("Diciplina volutaris(?)"), ladinakeelne teos. Chaucer "Canterbury lood" on inglastele nagu eestlastel on "kalevipoeg". Loe
Kogus kuulsust välismaal ning Preisi kuningas Friedrich II kutsus ta oma õukonda. Friedrich osutus aga hirmuvalitsejaks ning soovimata kauem osa võtta 'valgustatud' näitemängust, lahkus Voltaire keisri õukonnast. Kolis Sveitsi, kus jätkas oma võitlust tagurlusega. Voltaire'i filosoofia põhijoont võib nimetada skeptiliseks ja mõõdukaks ratsionalismiks. Inglise deistidest mõjutatuna uskus ta Jumala olemasolu kogu elu algtõukena ja maailma mõistuse kehastusena, kuid kirikut kui institutsiooni nägi pigem vaimupimeduse levitajana. Voltaire'i kriitika põhiteravik oli suunatud kiriku vägivallategude paljastamisele. Filosoofiliste tööde kõrval jättis endast maha ka ilukirjanduslikku loomingut (eeposemahulised poeemid, tragöödiad). Siiski peetakse tema kirjanduslikuks pärandiks filosoofilisi jutustusi. Jutustuses ,,Zadig ehk Saatus" ei too tarkuse- ja õigluseiham, vaimupeenus ega hingeteadus Zadigile õnne, vaid traagikat
Küll aga jäi püsima esivanemate austamine ning matusekombed. Peamiselt maeti külakalmistule, ilma kirstuta, kuid riietes ja ehete või tööriistadega. Haual peeti peiesid, samas söödi ja joodi. Veel tutvusid eestlased taeva ja põrgu mõistetega. Nõiast hakkas kujunema kurjuse käsilane, rahvajuttudesse ilmusid libahundid, kratid, tuulispasad jt tegelased. Kurjuse kehastusena sai tuntuks kurat. KESKAEGNE LINN Kuigi juba muinasaja lõpust on Eestist teada rida linnalisi keskusi (Tartu asutamisaastaks loetakse 1030, Tallinnal 1154), sai linnade kiire areng alguse peale Muistse Vabadusvõitluse lõppu. Sakslased ehitasid eestlaste keskustesse oma kivilinnuseid ja rüütlite, preestrite ning sõjasulaste kõrval kolis sinna peagi elama arvukalt kaupmehi ning käsitöölisi (tähtsamate linnade ja asulate nimed allpool)
Oma variante maastiku kujutamisest hauakividel ei pakkunud ei eesti ega vene noored. 6.3.7. Meretemaatika Meretemaatika hulka kuulub neli sümbolit: ankur, kajakas, meri, kala ja laev (Lisa III: pildid 3, 4 ja 8). Eelmistes paragrahvides on välja selgitatud, et ankurristi teke on seotud nii kirikliku kui ka paganausuliste uskumustega, mis üheskoos andsid märgile usu, lootuse, lunastuse, turvalisuse, tee lõpu ja püha risti sümboolikat. Kajakad esinevad surnud meremeeste hingede kehastusena või nende saadikutena. Meri ja ookean on veestiihia peamised sümbolid. Just ookeani keskel asus slaavi mütoloogias tuntud Bujani saar (saar, kus asub Altõr kivi ja Maailmapuu). Käesolev veekogu on kõikide merede ja allikate ema, temas elavad Russalkad, Vetevanad, imekalad, beluugad ja sevrjuugad67 63 Unustamisjõgi. Nimetus toetub uskumusele, et pääsedes üle jõe neljakümnendal päeval pärast surma, unustab hing oma maise elu täielikult 64
oma naise. Tolstoi väidab talle aga vastu truudusetut naist pole vaja tappa, ta saab ise hukka. Ka selles romaanis on bioloogiline valdkond. Võrreldes ,,Sõja ja rahuga" täpsustab ja mõnes mõttes muudab selle valdkonna laiahaardelisemaks. Tähtsaimaks teoseks saab tema jaoks Schopenhaueri ,,Maailm kui tahe ja kujutlus". Sch käsitleb naist kui pimedate tungide, stiihilste jõudude kehastust. Samuti püüab kujutada naist ka Tolstoi stiihilise jõu kehastusena. Anna on veetlev, sümpaatne, väga sügava hingeeluga tegelaskuju. Tolstoi tunneb talle kaasa. 1. osas on peatükid 29 ja 30 olulised tegevus toimub raudteel. Tuttavaks saavad lähemalt Vronski ja Anna samuti raudteel. Anna tuleb Petrburist koos 8-aastase Serjosaga Peterburist Moskvasse, et lepitada oma vend tema naisega. Vend on oma naisele truudust murdnud. Tutvus algab raudteel. Sel ajal jääb rongi alla inimene. Vronski nägi laipa raudteel, aga T kirjeldab seda väga vähe
elanikud neid keeldudele vaatamata abistasid. See ei toimunud aga organiseeritult, vaid konkreetse isiku omaalgatusel. Saksa julgeolekupolitsei jälgis kogu okupatsiooniaja kestel eestlaste meelsust ning suhtumist erinevatesse küsimustesse. Kordagi ei esine nende aruannetes ülestähendusi eestlaste juudivastastest meeleoludest. Selle asemel fikseerivad sakslased eestlaste meelepaha venelaste vastu, keda nähakse möödunud Nõukogude okupatsiooniaasta kehastusena ja kes parema meelega Eestist välja saadetaks. 37 MÄLESTUSI HOLOKAUSTIST JUUDID EESTIS Katkendid valinud Mare Oja [...] Tallinna linnaarhiivis olevates dokumentides mainitakse 1373
· Omamoodi on lihtsalt poliitilise elu tarkus, põhimõtteliselt ei taha ju keegi oma võimu kaotada või nõrgestada, aga tavaliselt inimesed ei mõtle, mis milleni viib. Võttis elu nii nagu on, mitte nagu peaks olema. Kirjeldas, mitte ei kirjutanud ette. · Püüdis ise ka valitsejatele õpetada, milline on efektiivne valitsemine nagu Platon Dionysos II-le Sürakuusas. · Kujutatud kurjuse kehastusena poliitikas. Hitler ja Marx on teda maininud, Mussolini lemmikraamat, kuid see ei ütle suurt midagi. Kuid erinevus on siiski suur, need mehed omavad sellist poliitika-ülest nägemust, mida tuleb ühiskonnale peale suruda, võim on neil vahend, oleks Hitler järginud Machiavellit, poleks ta kaamelt oma saatusele vastu läinud... millest aga Machiavelli ei räägi. Pigem paralleele rohkem Nietzschega... · On arvatud, et Valitseja on: 1. anti-Medici satiir, 2
et ta hakkab igas suhtes tooma saksa rahvale ainult uusi kannatusi. Ma olin veendunud, et see riik on suuteline põhjustama ainult takistusi ja kitsendusi igale tõeliselt väärikale saksa rahva pojale ja vastupidi, on võimeline edutama kõike mittesaksapärast. Mulle muutus kogu see Austria pealinna rassiline konglomeraat vastikuks. See hiigellinn hakkas mulle näima mingi veresegamise-patu kehastusena. Varasest east peale kõnelesin ma murdes, mida räägitakse Alam-Baieris. Sellest murdest ma võõrduda ei suutnud, kuid ma ei omandanud ka Viini murret. Mida kauem ma elasin selles linnas, seda enam vihkasin ma seda kaootilist rahvaste segu, mis sõi läbi saksa kultuuri vana keskust. Isegi mõte sellest, et seda riiki oleks võinud säilitada veel kauaks ajaks, tundus mulle lihtsalt naeruväärsena.
palju ohutumas olukorras kui praegu tahtis ta seda naist ohverdada, et päästa oma au. Athost haaras taas kõrvetav, palavikuline soov tappa. Ta tõusis omakorda, asetas käe vööle, võttis sealt püstoli ja laadis selle. Laipkahvatu mileedi tahtis karjuda, aga tema kangestunud keel tõi kuuldavale ainult kahina, millel ei olnud mingit sarnasust inimhäälega ja mis tundus metslooma urinana. Liibunud tumeda seinavaiba vastu, näis ta oma sassis juustega hirmu kohutava kehastusena. Athos tõstis aeglaselt püstoli ja sirutas käe välja, nii et relv puudutas peaaegu mileedi otsaesist. Siis ütles ta häälega, mis oli seda hirmsam, et selles kõlas kõigutamatu otsuse rahu: «Proua, te annate mulle otsekohe paberi, millele kardinal alla kirjutas, või ma lasen teile kuuli pähe, vannun seda oma hingeõnnistuse juures.» Mõne teise mehe puhul oleks mileedi võinud veel loota, kuid Athost ta tundis. Siiski ei liigutanud ta ennast. 471
annaabi.ee 
