PARKINSONI TÕBI LINDA JALAS MHG 12C 2015 PARKINSONISM Ei tähista konkreetset haigus, vaid teatud kindlate haigusnähtude kogumit. Sümptomid võivad esineda iseseisvalt või erinevates kombinatsioonides. Erinevates kehapiirkondades. Domineerib üks haigusnäht. Olemas ka sekundaarseid sümptomeid. Kahjustub ka nn. vegetatiivne närvisüsteem. Olemas teisi sarnaste sümptomitega neuroloogilisi haigusi. Parkinsonismi erivormidest kõige sagedasem Parkinsoni tõbi. PARKINSONI TÕBI Esmakordselt kirjeldas 1817. aastal James Parkinson. Krooniline haigus. Määratakse antiparkinsonistlikud ravimid. Haiget häirivad enam jäikus, treemor, liigutuste aeglus ning
kaerakiduuss). Need ussid säilivad munadena mullas emaloomast moodustunud kookonis. Sobiva taimeliigi juurte eritised aktiveerivad muna arengu, ussid väljuvad munast ning tungivad taime juurtesse. Loomaparasiidid on kohastunud eluga praktiliselt kõigis ümarussidest kõrgema arengutasemega loomades, alates rõngussidest. Seoses sellega on neil kujunenud väga keerulised arengutsüklid ja osal liikidest ka peremehe vahetus. Valdavalt toimub areng ühe peremehe piires, kuid erinevates kehapiirkondades (vastsed enamasti kopsus, täiskasvanud ussid sooles). Tuntumad loomaparasiidid on solkmed (inimese, sea, hobusesolge jne), piuguss, kõõrpea, naaskelsaba, keeritsuss, elevantsustõve tekitaja, mediina niituss jne. Nakatumise allika järgi võib ümarusse jagada geohelmintideks (nakatumine mulla kaudu) ja biohelmintideks (nakatumine teiste elusorganismide kaudu).
(koobalt), 68-Ga (gallium), 89-Sr (strontsium), 90-Y (ütrium), 153-Sm (samaarium), 186-Re (reenium) jt. Radioaktiivseid aatomeid kasutatakse meditsiinis kas suletud kiirgusallikatena (on välistatud nende sattumine ainevahetusprotsessidesse) või lahtiste kiirgusallikatena (eesmärgiks on aatomite lülitumine ainevahetusprotsessidesse iseseisvalt või vastava märkaine abil). Pahaloomuliste kasvajate kiiritusraviks varases staadiumis, kui haigus on veel lokaliseeritud üksikuis kehapiirkondades, kasutatakse sageli radioaktiivset kiirgust. Noored vähirakud on kiirguse kahjustavale toimele palju tundlikumad kui keha terved rakud. See võimaldab kasvaja tuumakiirguse abil hävitada Tehislik kiirgus – inimtegevuse tulemusena tekkinud (eesmärgipäraselt või kaassaadusena) ● Meditsiiniasutused – röntgendiagnostika, tuumameditsiin, radioteraapia (kiiritusravi) Diagnoosimisel leiab kasutamist märgitud aatomite meetod. Selle meetodi
organismis Hanna A. Kari LA11 JKHK 2014 Lümf Väga hea viskoossusega vedel sidekude Koosneb plasmast ja rakkudest, millest enamus on lümfotsüüdid, leidub ka vähesel määral teisi vererakke Väga oluline organismi kaitsereaktsioonides ja transportija Lümfi koostis Keemiliselt koostiselt sarnane vereplasmale 2x vähem valke kui vereplasmas (10-20g/l) Erinevates kehapiirkondades võib lümfi koostis olla väga erinev Nõrk hüübimisvõime, tänu selles sisalduvalt fibrinogeenile Lümfis on ka ainevahetuse jäägid, mida transporditakse kudedest vereringesse tagasi Lümfisüsteem Koosneb: -Lümfikapillaarid -Lümfisooned, eristatakse väikeseid, keskmisi ja suuri -Lümfoidsüsteemi organid, mis sünteesivad lümfi koostisesse kuuluvaid rakke (tüümus, põrn) Lümfisooned Moodustavad koevedeliku drenaazsüsteemi
täilinimenti Riidetäi Elutseb pesus ja pealisriietes, sageli just õmbluste vahel, kuhu ta ka rohkesti mune poetab See parasiit on peatäist suurem ja temagi hammustus põhjustab sügelemist Põhjustajad Riidetäitõve tekitaja Elab rõivastes, muneb sinna ja käib söömas nahal Riidetäi esinemine on seotud vähese hügieeni ja kitsaste elamistingimustega Sümptomid ja diagnoos Tugev naha sügelus rõivastega kaetud kehapiirkondades, eriti kehatüvel Haige rõivastes rohkelt riidetäisid ja tinge Diagnoos kinnitub, kui täisid leitakse näiteks riiete õmblustest Ravi Riidetäid ravitakse nakatunud riiete pesemise või hävitamisega Samuti on oluline hügieeni eest hoolitsemine Kasutatud kirjandus http://www2.hariduskeskus.ee/opiobjektid/nahahaigused/? NAHAHAIGUSED:PARASITAARSED_NAHAHAIGUSED :T%E4it%F5bi http://www.nahakliinik.ee/nahahaigus/probleemid/nahaloobed/ http://www.hiv
suguhaigust trihhomonoosi. 3) toksoplasma - inimesel suurenevad lümfisõlmed, esineb palavik, üldine nõrkus, pea- ja kurguvalu ning lööve. Nakatumine toimub siirutajate (kasside) vahedusel. Nakatumise vältimiseks tuleb hoiduda kassi väljaheidete ja nendega kokkupuutes olnud esemete (nt kassiliiva) katsumisest. 4) lõunamaades levib malaaria, mida põhjustab samuti algloom. Mallariatekitajaid levitavad hallasääsed. Need algloomad arenevad vaid neis hallasääse kehapiirkondades, kus õhutemperatuur ei lange alla +15°C. Seega meil hallasääsed malaariatekitajaid ei levita. 1319659837129285.doc Kärt Roomäe 4
vahekardinad, libistusvastased matid, pesemisel sobiv veetemperatuur jm) v Järelvalve,kliente ei tohi üksi jätta pesemisruumi v Hügieenireeglite täitmine hooldustoimingute teostamisel v Pesemisraami kasutamisel lukustada rattad, klienti trantsportida kaetult ja ülestõstetud küljepiiretega v Pesemisel lukustada dusitooli rataste pidurid LAMATISTE VÄLTIMINE v Asendivahetus, asendivahetusel hinda nahka lamatisohtlikes kehapiirkondades nahakahjustuse tekke suhtes v Aktiviseerimine, ülesvõtmine, tooli võtmine v Nahahoolduse teostamine v Kudede hõõrdumise vältimine, võivad tekkida kahjustused sügavates kudedes v Lamatiste abivahendite(lambanahk, madrats) ja toestuspatjade kasutamine voodis ja ratastoolis v Ergonoomiliste abivahendite kasutamine kliendi tõstmisel ja asendivahetusel v Hoida kliendi ihuja voodipesu kuivad, vältida õmbluste sattumist survepindade piirkonda v
Kui teatud kõrguselt on haaratud seljaaju ülaosa, võib peatuda ka hingamine. Rinnaosa kahjustuste puhul on käed tavaliselt terved, probleem esineb vöökohast allapoole. Lisaks liigutuse ja tundlikkuse häirumisele võib esineda ka põie tühjendamise häireid ning pärasoole pidamatust. Teatud närvisüsteemi osade kahjustusel ei suuda inimene enam säilitada vererõhku ega kehatemperatuuri, võivad esineda valud kahjustatud kehapiirkondades. Kogu ägedate sümptomite kompleksi seljaaju kahjustuse korral nimetatakse ka spinaalseks sokiks, mille põhjuslikuks aluseks on turse trauma piirkonnas. Kui kahjustatud on nii käte kui jalgade töö, nimetatakse seda kvadripleegiaks (quadriplegia- ld.k), jalgade kahjustust parapleegiaks (paraplegia-ld.k). Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks.Kui on teada eelnevalt juhtunud trauma ning liigutused teatud kehaosast allapoole puuduvad, võib kahtlustada seljaaju
Epidermaalse karva idu on ümbritsetud mesodermiga. Selle põhjaks on karvajuur. Selle külgedel on vähem kondenseerunud mesenhüüm, mis varem oli karvajuure osa. Anageenis epidermaalsed maatriksi rakud liiguvad karvasibulas ülesse poole. Nende rakkude saatus määrab ära nende asetus. Folliikuli keskel olevatest rakkudest saab medulla ehk säsi. Äärel asetsevatest rakkudest saavad koor ehk cortex ning kutiikula, mis katab karva karvatupes. 7.2 Karva asetus ja kasv Teatud kehapiirkondades on karvad ja teatud piirkondades mitte. Samas pole teada miks nii on ning miks inimese karvad näol, ja juuksed kasvavad pidevalt, samas teised karvad, näiteks kätel ja kulmud kasvavad vaid teatud pikkusteni. See võib olla seotud pärisnaha asetusega, kuid mis roll sel täpselt on, pole teada. 7.3 Hüpertrihhoos Leidub inimesi, kel karvakasv on geneetiliselt muudetud. Heaks näiteks on kaasasündinud mutatsioon mida nimetatakse hüpertrihhoosiks ehk liigkarvasuseks. See on väga harva
Kui teatud kõrguselt on haaratud seljaaju ülaosa, võib peatuda ka hingamine. Rinnaosa kahjustuste puhul on käed tavaliselt terved, probleem esineb vöökohast allapoole. Lisaks liigutuse ja tundlikkuse häirumisele võib esineda ka põie tühjendamise häireid ning pärasoole pidamatust. Teatud närvisüsteemi osade kahjustusel ei suuda inimene enam säilitada vererõhku ega kehatemperatuuri, võivad esineda valud kahjustatud kehapiirkondades. Kogu ägedate sümptomite kompleksi seljaaju kahjustuse korral nimetatakse ka spinaalseks sokiks, mille põhjuslikuks aluseks on turse trauma piirkonnas. Osalise kahjustuse puhul on eelpool nimetatud sümptomid esindatud erinevas mahus ning sõltuvad otseselt kahjustuse "kõrgusest". Kui kahjustatud on nii käte kui jalgade töö, nimetatakse seda tetrapleegiaks (quadriplegia-ld.k), jalgade kahjustust parapleegiaks (paraplegia-ld.k).
Need ussid säilivad munadena mullas emaloomast moodustunud kookonis. Sobiva taimeliigi juurte eritised aktiveerivad muna arengu, ussid väljuvad munast ning tungivad taime juurtesse. Loomaparasiidid on kohastunud eluga praktiliselt kõigis ümarussidest kõrgema arengutasemega loomades, alates rõngussidest. Seoses sellega on neil kujunenud väga keerulised arengutsüklid ja osal liikidest ka peremehe vahetus. Valdavalt toimub areng ühe peremehe piires, kuid erinevates kehapiirkondades (vastsed enamasti kopsus, täiskasvanud ussid sooles). Tuntumad loomaparasiidid on solkmed (inimese-, sea-, hobusesolge jne), piuguss, kõõrpea, naaskelsaba, keeritsuss, elevantsustõve tekitaja, mediina niituss jne. Nakatumine mulla ja teiste elusorganismide kaudu. Hõimkond: Rõngussid. Lülistunud kehaga ussitaolised loomad. Keha katab nahklihasmõik, kutiikula puudub. Nahas palju limanäärmeid ja sageli ka harjaseid. Närvisüsteem on nn nöörredeltüüpi, koosneb peatängust ja sealt
Higinäärmete jagunemine: a) apokriinsed (paiknemine ja mille poolest erinevad teistest) ● nahas regionaalselt (nt kaenlaaukudes) ● avanevad karvafolliikulitesse ● sekreet on valgurikas ja spetsiifilise terava lõnaga ● naistel tugevamini arenenud b) merokriinsed ● väikesed higinäärmed üle keha, nt jalataldadel ja peopesades ● nende tegevusel toimub keha termoregulatsioon, AV-saaduste ja mürkainete eritamine Millistes kehapiirkondades on higinäärmeid kõige tihedamalt? ● kaenlaaukudes, nibuväljadel, suguelundite piirkonnas, peopesades, jalataldadel Higi on happelise reaktsiooniga. Milles seisneb higi eritumise tähtus? ● merokriinsete higinäärmete tegevusel toimub suurel määral kehatemperatuuri reguleerimine, nad võtavad osa ainevahetussaaduste ja mürkainete eritamisest ● higi on happeline ja moodustab naha pinnale bakteritsiidsete omadustega kaitsekile
kopsuvähi ennetamise moodused MELANOOM Naha pahaloomuline kasvaja tekib naha pindmise kihi rakkudest(pigmendirakkudest) värvuselt pruun või must, ka punakas, naha värvi või nahast heledam laik Põhjustavad erinevad kiirgused, tungides pindmistesse nahakihtidesse epidermisesse ja kahjustab melanotsüütide DNAd Pärilik Kahjustatud rakk on vähi tekke eelduseks. Võib tekkida nahal kõikides kehapiirkondades, samuti limaskestadel ja silmas, kus on olemas melanotsüüdid Samuti sünnimärgist või tekib nahale uus kiiresti kasvav ja muutuv pigmendilaik. RAVI Kirurgiline ravi kasvaja eemaldatakse koos ümbritsevate tervete kudedega Keemiaravi kasutatakse kui kasvaja on levinud mitmetesse lümfisõlmedesse või teistesse organitesse Kiiritusravi kasutatakse kirurgilise ravi järgselt kui kasvaja on levinud mitmetesse lümfisõlmedesse
). Kodutuks saamise-jäämise eeldused paljudel juhtudel on: pole perekonda kunagi olnudki(lastekodus kasvanud) või on nad pärit perekondadest,mis pole suutnud pakkuda ei majanduslikku ega hingelist tuge.Eestis läbi viidud uuringute põhjal võib järeldada, et oluliseks peetakse kohaliku omavalitsuse ja riigi rolli pere heaolu tagamisel. TERVIS Kodutute peamisteks terviseprobleemideks peetakse nii meil kui mujal haigeid hambaid, jalgu, valud eri kehapiirkondades, külmetushaigused.Mingi osa kannatab alatoitumuse all.Ka tuberkuloosi esineb.(Chenier 1999;Ericson,Page 1998;Hwang 2001;Wright 1987). Kõhuhädade ja seedimisprobleemide üle ei kaevatud. Kodututest hindas 42,1% oma tervise rahuldavaks, 22,8% heaks.Kuna valimis oli suhteliselt palju töövõimetuspensionäre, kes omavad tervisekindlustust, siis polnud probleem arstiabi kättesaadavusega. Uuringu käigus sooviti vastust saada ka alkoholi ja narkootikumide tarvitajate kohta.
Tugeva sügeluse tõttu on ööuni häiritud, seetõttu tekib päevane väsimus, tähelepanu hajub kergesti ja tekivad töö-ja õpiraskused (ITK 2012). 5. DIAGNOOSIMINE 4 AD diagnoositakse peamiselt kliiniliste sümptomite ja anamneesi põhjal. Diagnoosi põhitunnuseks loetakse sügelust. Lisaks sellele peab esinema vähemalt kolm lisakriteeriumit järgnevast loetelust: Anamneesis esineb lööve kindlates kehapiirkondades; Varem on esinenud või praegu esineb painutuspiirkondade AD; Nahk on kuiv; Haiguse sümptomid on tekkinud enne teist eluaastat; Haige anamneesis esineb allergiline riniit või astma. Diagnoosi aitab kinnitada ka perekonnas esinevad atoopilised haigused või atoopiline dermatiit. Imikueas AD eristamine keeruline, sellele viitab peamiselt näo, käsivarte ja säärte sirutuskülgede haaratus (Võikar 2010). Raskemate löövete korral võetakse vereanalüüs, kus on tõusnud eosinofiilide
Tegemist on mittelineaarse takistusega st. takistuse suurus sõltub pingest. Mida suurem on pinge, seda väiksem on takistus. Inimese keha elektritakistus moodustub: a keha väikesest sisetakistusest (600...1000 oomi); a voolu sisenemise ja väljumise koha takistusest, s.o. naha kahekordsest takistusest. Kogu takistusest põhilise osa moodustab naha pealmise, ehk sarvkihi takistus (kuni 20 000 oomi). Naha takistus on erinevatel inimestel väga erinev ja ka sama inimese erinevates kehapiirkondades samuti väga erinev. Eriti ohtlik on elektriline kontakt nn. akupunktuursetes tsoonides. Nendes kohtades on naha takistus kordi väiksem. Samuti on kesknärvisüsteem sealtkaudu otseselt mõjutatav. Viimase asjaolu tõttu on surmajuhtumi tõenäosus, kui elektrivool läbib akupunktuurset tsooni, eriti suur. Naha kaitsetoime kaob osaliselt või täielikult kui: a tekib elektriline läbilöök; a nahk on märg või higine a sarvkihis on sarvkihi mehhaanilisi vigastusi.
Tegemist on mittelineaarse takistusega st. takistuse suurus sõltub pingest. Mida suurem on pinge, seda väiksem on takistus. Inimese keha elektritakistus moodustub: a keha väikesest sisetakistusest (600...1000 oomi); a voolu sisenemise ja väljumise koha takistusest, s.o. naha kahekordsest takistusest. Kogu takistusest põhilise osa moodustab naha pealmise, ehk sarvkihi takistus (kuni 20 000 oomi). Naha takistus on erinevatel inimestel väga erinev ja ka sama inimese erinevates kehapiirkondades samuti väga erinev. Eriti ohtlik on elektriline kontakt nn. akupunktuursetes tsoonides. Nendes kohtades on naha takistus kordi väiksem. Samuti on kesknärvisüsteem sealtkaudu otseselt mõjutatav. Viimase asjaolu tõttu on surmajuhtumi tõenäosus, kui elektrivool läbib akupunktuurset tsooni, eriti suur. Naha kaitsetoime kaob osaliselt või täielikult kui: a tekib elektriline läbilöök; a nahk on märg või higine a sarvkihis on sarvkihi mehhaanilisi vigastusi.
nahavähk ja 10% melanoom. Nahavähi 2 esimest tüüpi on harva surmaga lõppevad, erinevalt melanoomist, mis võib olla vägagi agressiivne. 4.1 Kuidas tekib? Melanoomi tekkepõhjus ei ole lõplikult teada. Ultraviolett /UVA ja UVB/ kiirgus, mis tuleb päikesest või solaariumist, tungib pindmisesse nahakihti epidermisesse ja kahjustab melanotsüütide DNAd. Kahjustatud rakk on vähi tekke eelduseks. Melanoom võib tekkida nahal kõikides kehapiirkondades, samuti limaskestadel ja silmas, kus on olemas melanotsüüdid. Melanoom võib tekkida olemasolevast neevusest ehk nn. sünnimärgist või tekib nahale uus kiiresti kasvav ja muutuv pigmendilaik. Meestel on kõige sagedasemaks melanoomi asukohaks kehatüve nahk, eriti seljapiirkond, samuti pea-kaelapiirkond. Naistel tekib nahamelanoom sagedamini jalasäärtel ja reienahal. Oluline on regulaarselt jälgida oma nahal toimuvaid muutusi kas olemasolevad
kiiresti levida ja seetõttu on väga oluline avastada ja ravida seda haigust juba varases staadiumis. Kuidas melanoom tekib? Melanoomi tekkepõhjus ei ole lõplikult teada. Ultraviolettkiirgus UVA ja UVB, mis tuleb päikesest või solaariumist, tungib pindmisesse nahakihti epidermisesse ja kahjustab melanotsüütide DNAd. Kahjustatud rakk on vähi tekke eelduseks. Melanoom võib tekkida nahal kõikides kehapiirkondades, samuti limaskestadel ja silmas, kus on olemas melanotsüüdid. Melanoom võib tekkida olemasolevast neevusest ehk nn. sünnimärgist või tekib nahale uus kiiresti kasvav ja muutuv pigmendilaik. Meestel on kõige sagedasemaks melanoomi asukohaks kehatüve nahk, eriti seljapiirkond, samuti pea-kaelapiirkond. Naistel tekib nahamelanoom sagedamini jalasäärtel ja reienahal. Oluline on regulaarselt jälgida oma nahal toimuvaid muutusi - kas olemasolevad
Aktiiniline keratoos ehk päikesesarvestumus(kiirguskeratoosid) Aktiinilised keratoosid on tavalisemad kasvajaeelsed seisundid. See nahavähi vorm on üks kõige sagedasematest nahavähi varajastest vormidest ja võib areneda invasiivseks lamerakuliseks vähiks. Tegemist on eluohtliku nahavähiga, kui jätta see ravimata. Päikesesarvestumus võib tekkida igaühel korduvast päikesekiirgusest. Nahka mõjutab ka elu jooksul saadud summaarne kiirgusdoos. Enamasti esineb haiguskoldeid nendes kehapiirkondades, mis on rohkem päikese käes: näol, kaelal, kõrvadel,õlgadel ja kätel. Nahale tekivad erineva suuruse ja kujuga ketendavad ning punetavad laigud. Sageli tundub nahk katsumisel kare nagu liivapaber.Haigust saab ravida krüoteraapiaga (külmutamine), salvidega (bioloogiline ja keemiline ravi), kirurgiliselt ning fotodünaamilise valgusraviga. Aktiniilsed keratoosid ehk kiirguskeratoosid-päikesest kahjustatud nahal tekivad karedad, ketendavad laigud
toimub rasvhapete aktiivne lõhustumine ja soojuse intensiivne eraldumine. Seetõttu on sellel koetüübil oluline osa just vastsündinute ja imikute organismi soojusregulatsioonil. vastsündinutel pole termoregulatsioon veel täielikult välja kujunenud. Soojusproduktsiooni pruunis rasvkoes reguleerivad sümpaatiline närvisüsteem ning hormoonid adrenaliin ja noradrenaliin. Pruun rasvkude paikneb mõnedes kehapiirkondades (kuklas, abaluude piirkonnas, rinnaku taga, nahaaluses koes, lihaste vahel jne.). Kui imiku keha üldine soojusregulatsioonisüsteem on välja arenenud, siis kaob ka pruun rasvkude. · siseorganite ümber olevad rasvapadjandid on oluliseks mehhaaniliseks kaitseks - hoiavad siseelundeid põrutuste eest. Lipiidid koonduvad siseorganite ümber ja moodustavad mehaaniliste põrutuste eest kaitsva, amortiseeriva kihi. Selline kaitsekiht ümbritseb
Tavaliselt kaasneb ka teisi allergianähte. Sageli mitmest allergeenist tingitud. Võib olla põhjustatud ühest komponendist erinevates toitudes. Toiduallergia avaldumine 4 Toidust tingitud reaktsioonid võivad avalduda ühes kohas ainult suus või seedetraktis või siis erinevates kehapiirkondades. Üks toiduaine võib põhjustada inimestel väga mitmekesiseid ja erineva raskusastmega haigusnähte. Aja jooksul võivad sümptomid muutuda. Seedetrakti nähud: · Huulte, keele, suulae sügelus ja/või turse · Iiveldus, oksendamine, koolikud, kõhupuhisus · Kõhulahtisus tingituna pee-või jämesoole põletikust. Nahareaktsioon: · Sügelus ja punetus · Nõgesetõbi ehk urtikaaria, naha ja nahaaluste kudede turse
võivad olla mittefekaalse päritoluga või paljuneda vees temperatuuril üle 200 . See vähendab nende fekaalse reostuse tõendust, s.o. kasutamist indikaatororganismina. Paremateks on osutunud termotolerandsed coli-laadsed bakterid ja E.coli [4]. ** Stafülokokid on vähenõudlikud kasvutingimustele ning suhteliselt resistentsed väliskeskkonna teguritele. Seetõttu on neid inimeselt ja tema ümbrusest raske eemaldada. Neid leidub mitmetes kehapiirkondades, eeskätt nahal, ninasõõrmetes ja seedetraktis. Stafülokokid on kõige sagedasemad haavainfektsiooni tekitajad, nende elutegevuse tulemusena tekib haavas mäda. Samuti võivad nad põhjustada naha aluskoes piirdunud mädaseid infektsioone (furunkulid, karbunkulid, abstsessid), raskeid süvainfektsioone, nagu osteomüeliiti (luuüdipõletik), endokardiiti (südame kesta põletik). [4] ***Pseudomonas aeruginosa on tuntud oportunistlik patogeen. Tema vastupidavus
Keha vajab vett selleks, et me saaksime loputada ja sellega koos ka jääkained kehast välja viia. Paljud meie vaevused on tingitud just sellest, et meie organismis on liiga vähe vett. Probleemid kehaga ja tervisega hakkavad ilmnema siis, kui organism ei suuda enam happelisi jääkaineid väljutada ja hakkab neid ladestuma. ( PH tasakaal ) 2. PH TASE VERES JA ORGANISMIS 4 Erinevates kehapiirkondades on pH nõuded erinevad , näiteks vere ja kudede oma peaks olema natuke aluseline, uriin neutraalne või isegi natuke happeline, soolestiku alaosa aga happeline, sülje oma on kõikuv. Kuna veri on kõige olulisem ja peab püsima kõige täpemini sobivuse piirides, seetõttu on vere pH kõige usaldusväärsem ja seega kõige olulisem sisetingimuste indikaator. Vere ideaalne pH tase on 7,365. Organism ei saa endale pH taseme
“mustade punktikestega” laik – juuksed on murdunud ketendava peanaha lähedalt siledad juusteta laigud keerion – väga põletikuline ja mädane kolle Tavaliselt on põletikunähud tagasihoidlikud. Seenespooride kandjatel ei pruugi olla mingeid tunnuseid või on vaid vähene ketendus peanahal. Loomadelt saadud (M.canis) seeninfektsiooni vaatamisel Wood`i lambi (pikalaineline ultraviolettvalgus) all võib näha koldes rohelist fluorestseeruvat värvust. Peaseen võib põhjustada mujal kehapiirkondades allergilist laadi lööbeid, mis ise seeneelemente ei sisalda. Neid lööbeid võib esile kutsuda ka suukaudne seenevastane ravi (2-6 näd peale ravi alustamist). Tavaliselt võivad tekida tihedad, sügelevad villilised laigud kehatüvel või ka väikesed sõlmekesed otsmikul. Diagnoosimine Peaseene diagnoosi kinnitab mikroskoopiline preparaat ja külv nahalt ja juuste juurtelt saadud materjalist. Peaseent tuleb eristada seborroilisest nahapõletikust, mis tekib rohkem vanematel lastel ja ei
annavadki koele pruunika värvuse), kus toimub rasvhapete aktiivne lõhustumine ja soojuse intensiivne eraldumine. Seetõttu on sellel koetüübil oluline osa vastsündinute/imikute organismi soojusregulatsioonis. Vastsündinutel pole termoregulatsioon veel täielikult välja kujunenud. Soojusproduktsiooni pruunis rasvkoes reguleerivad sümpaatiline närvisüsteem ning hormoonid adrenaliin ja noradrenaliin. Pruun rasvkude paikneb imiku teatud kehapiirkondades (kuklas, abaluude piirkonnas, rinnaku taga, nahaaluses koes, lihaste vahel jne.) Kui imiku keha üldine soojusregulatsioonisüsteem on välja arenenud, siis kaob ka pruun rasvkude. 34. Hot dog Tavatsetakse öelda, et heal lapsel mitu nime. Nii kipubki olema. Näiteks hot dog, peaasjalikult ameeriklaste lemmik, kannabki mitmeid nimesid, sealhulgas: frankfurters, frank, weenie, wienie, wiener, dog ja red hot. Kusjuures, alati on olemas ka otsetõlkimise võimalus
NT. randmekanalisündroomi korral kahjustub keskpidine närv. PINDLUUNÄRVI NEUROPAATIA korral tekib rippuv labajalg, nii et haige varbad riivavad kõndimisel maad. Selle vältimiseks püüab ta jalga igal sammul kõrgele tõsta. SÄÄRELUUNÄRVI NEUROPAATIA all kannatav haige ei saa varvastel seista, käia ega ka varbaid painutada, ta jalataldade tundlikkus on kadunud. POLÜNEUROPAATIAD (mitmenärvi kahjustus)- Väheneb vastavates kehapiirkondades tundlikkus ja halveneb lihasfunktsioon, esimesena kahjustuvad reeglina labajalad, haiguse süvenedes tekivad ulatuslikumad kahjustused. 6 Esmaseks sümptomiks on sageli jalataldade ja labade ebamugavustunne- ,,vatised jalad,, ja ,,sipelgate jooksmine,, ehk paresteesiad. Kuna närvide kahjustuse tagajärel jäävad ka lihased nõrgaks, esineb raskusi kandadel kõndimisega ning käimisel võib labajala ,, kukkuda,, vastu maad.
PILET 5. 1) Kala nakatumise teed, septitseemia mõiste Infektsioon ehk nakkushaigusteks kitsamas tähenduses loetakse haigusi, mille tekitajaiks on viirused, bakterid ja seened. Esineb aga ka viirushaigusi, kus sekundaarsete haigustekitajatena osalevad bakterid, muutes haiguse komplitseeritumaks. 2)Angerjate stomatopapillomatoos Angerjate lõugadel ,harvem teistes kehapiirkondades,võivad areneda omapärased näsataolised kurrulised moodustised, mida nende väliskuju tõttu on võrreldud lillkapsaga(foto8). Algul on nad valged, hiljem muutuvad pruunikaks.Eriti tumedaks muutuvad nad kala selgmisel poolel . Tegemist on epiteelkoe kasvajaliste vohanditega,mida toetab sidekoeline strooma. Haiguse edasi arenedes kasvajaid nekrotiseeruvad, nekroosikolletesse
10 Haigus avaldub roosakate või lillakaspunaste, teravalt piirdunud, ümbritsevast nahast kõrgemate laikudena, mis on kaetud hõbevalge ketendusega, millest ka nimetus soomussammaspool. Sõltuvalt laikude suurusest (1mm-st kuni mitmekümne cm-ni), on haigusel palju erinevate nimedega vorme: punktikujuline, tilgakujuline, mündikujuline, naastuline psoriaas jne. Lööve võib paikneda kõikides kehapiirkondades, kuid tavalisemateks kohtadeks on peanahk, küünarnukid ja põlved, mis on tingitud sellest, et need piirkonnad alluvad sagedamini traumadele (kammimine, küünarnukkidele toetumine jne.). Haigestuda võivad ka küüned - küüne peale tekivad väikesed lohukesed nagu sõrmkübaral või kollased laigud, nagu oleks küüne all tilk õli. Mõnikord võib lööve sügeleda, aga ka mitte alati. Ravivalik sõltub haiguse vormist ning staadiumist ning sobiva raviskeemi määrab arst.
b. ZZ/ZW võetud kasutusele lindude sugukromosoomide tähistamiseks. ZZ isane, ZW emane c. XX/XY imetajad, kahepaiksed, kalad XX emased, XY isased Soolisus organismidel Liitsugulisus organismil on mõlema soopoole sugunäärmed. Nt õistaimed, selgrootud, pseudoliitsugulisus (on mõlemad organid, kuid need ei talitle) Lahksugulised ühel isendil on ühele soopoolele omased sugunäärmed. Mosaiiksus - keha on nn laiguline teatud kehapiirkondades naissugukromosoomidega rakud, osades isassugukromosoomidega rakud. Võivad olla viljakas. (organisiire) Sugutunnused Esmasteks sugutunnusteks loetakse sugunäärmed ja sugutunnused. Nende baasil tänu suguhormoonidele ja sugulisele küpsemisele kujunevad soost sõltuvad tunnused. Need võivad ise eluea jooksul muutuda (menopausi järgselt naistel karvakasv näol) või neid saab tahtlikult muuta (soovahetusoperatsioonid). Tunnus Naine Mees
nakkav. Leetriviirus levib inimeselt inimesele hingatava õhu kaudu või nakatunu nina- ja suueritistega kokku puutudes. Psoriaas - Psoriasis vulgaris Psoriaas on põletikuline nahahaigus,mis on tingitud marrasnaha (epidermise) rakkude kiiremast elutegevusest ja paljunemisest võrreldes normaalse nahaga. Haigus avaldub roosakate või lillakaspunaste, teravalt piirdunud, ümbritsevast nahast kõrgemate laikudena, mis on kaetud hõbevalge ketendusega. Lööve võib paikneda kõikides kehapiirkondades, kuid tavalisemateks kohtadeks on peanahk, küünarnukid, põlved ja küüned. Kuigi üldiselt on põhjused ebaselged, teatakse, et tegemist on päriliku eelsoodumusega haigusega. Arvatakse, et varajasem haigestumine on rohkem seotud päriliku eelsoodumusega kui hiline haigestumine. Kui geneetilise eelsoodumusega inimene satub kokku mõne haigust vallandava teguriga, arenebki välja haiguspilt. Nendeks provotseerivateks faktoriteks võivad olla: 1)traumad 2)teised ravimid
12 sõrmedega. Üks katsealustest ütles, et mis ta tundis sõrmedes, meenutas talle muusikat, mis ta lapsena kuulis enne kurdistumist. (Lloyd Leno, H. 02.03.2011) 2.2 Laulu tähtsus meeleolu loomisel Inimene on alati olnud aldis muusikalisele tegevusele, kasutades seda nii ajaviiteks kui ka enesetunde parandamiseks. Kui inimene laulab, levivad kehas helivibratsioonid. Erinevad häälikud on tuntavad erinevates kehapiirkondades. Laulu teraapilise mõju osas on tuntud tugevatel helivibratsioonidel põhinev kõrilaulutraditsioon, kus laulmine on vahendiks füüsilise ja psüühilise harmoonia loomisel. Aga ka tavalisel laulmisel võib olla teraapiline nüanss. Laulus peitub sõnum ja lauljal on alati midagi öelda kas endale või kuulajatele. (Lloyd Leno, H. 02.03.2011) Ühislaulu ajal võib kogeda tugevat kuuluvustunnet, tunnetada end ühena rühmast. Laulmine
2 adrenoretseptorite stimulatsioonil suureneb Ca-ioonide väljavool rakust, lõõgastuvad bronhide,seedetrakti, skeletilihaste veresoonte ja emaka silelihased. Transmiteri seondumine -adrenoretseptoritega kutsub esile CAMP tekke, mis põhjustab rakusisese proteiinkinaasi aktivatsiooni. 7 Adrenaliini ja noradrenaliin ilmudes vereringesse, mõjub see adrenergilistele retseptorite kaudu erinevates kehapiirkondades, suureneb südame löögisagedus, tugevneb südame kontraktsioonijõud, paranevad erutusjuhtivus ja erutuvus. Seedekulgla toonus langeb, motoorika aeglustub.(1) Adrenaliin tõstab veresuhkru taset suurendades maksas glükogeeni hüdrolüüsi glükoosiks (adrenaalne hüperglükeemia). Noradrenaliin ehk norepinefriin (tavaline lühend NA) on katehhoolamiinide ja seega ühtlasi fenetüülamiinide hulka kuuluv virgatsaine ja neurohormoon keemilise valemiga C8H11NO3.
Selle rasvkoe rakkudes on ohtralt mitokondreid (nende pigmendid tsütokroomid annavadki koele pruunika värvuse). Selles rasvkoes on rasvhapete intensiivne lõhustumine korraldatud nii, et ATP sisuliselt ei toodeta, s.t. energia eraldub lihtsalt soojusena. Seetõttu on sellel koetüübil oluline osa vastsündinute/imiute organismi soojusregulatsioonis. Vastsündinutel pole termoregulatsioon veel täielikult välja kujunenud. Pruun rasvkude paikneb mõnedes kehapiirkondades (kuklas, abaluude piirkonnas, rinnaku taga, nahaaluses koes, lihaste vahel jne). Imiku soe ja niiske kukal on pruuni rasvkoe rasvhapete lõhustumisel intensiivse soojuse vabanemise tundemärk. Soojusproduktsiooni pruunis rasvkoes reguleerivad sümpaatiline närvisüsteem ning hormoonidest eeskätt epinefriin ja norepinefriin. Kui keha üldine soojaregulatsioonisüsteem on välja arenenud, siis pruun rasvkude praktiliselt kaob; 3
3. nende ainete toimel tekib veresoonte laienemine ja nende seinte läbilaiskvuse suurenemine, leukotsüütide massiline ränne kahjustatud kohta ja nende poolt uute ainete eritamine, mis omakorda aktiveerib teisi valgeliblesid, mõnikord fibriini vabanemine kahjustuskoha ümber 4. bakterite, võõrkehade ja purunenud rakkude fagotsütoos 5. paranemine, hävinud rakkude asendamine Põletik võib olla lokaalne (piiratud alal) või süsteemne (paljudes kehapiirkondades korraga). Lokaalse põletiku tunnusteks on: punetus, valu, paistetus, temperatuuri tõus ja funktsiooni langus. Süsteemse põletiku korral lisanduvad vere valgeliblede produktsiooni tõus, palavik ja vere mahu vähenemine. Autoimmuunseteks e autoallergilisteks nimetatakse haigusi, mille puhul põhiliseks kahjustavaks teguriks on immuunsüsteemi reaktsioonid organismi enda rakkude vastu. Põhjused ei ole päris selged, enam pooldatakse kahte mehhanismi: 1
kõrgema arengutasemega loomades, alates rõngussidest. Seoses sellega on neil kujunenud väga keerulised arengutsüklid ja osal liikidest ka peremehe vahetus. Valdavalt toimub areng ühe peremehe piires, kuid erinevates kehapiirkondades (vastsed enamasti 5 kopsus, täiskasvanud ussid sooles). Tuntumad loomaparasiidid on solkmed (inimese-, sea-, hobusesolge jne), piuguss, kõõrpea, naaskelsaba, keeritsuss, elevantsustõve tekitaja, mediina niituss jne. (http://www.miksike.ee/en/forum.html
sajandi viimase aastakümne esimestel aastatel leitud sagedusega kuni 10% lestadel pikkusega 30cm või enam, emaslestadel sagedamini kui isastel. Makroskoopiliselt meenutavad need kasvajad vikerforelli maksakasvajaid, nende hulgas on leitud ka kartsinoome. Maksakasvajate esinemist lestal seostatakse veekogude reostusega ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike kantserogeense toimega. · Angerjate stomatopapillomatoos Angerjate lõugadel ,harvem teistes kehapiirkondades,võivad areneda omapärased näsataolised kurrulised moodustised, mida nende väliskuju tõttu on võrreldud lillkapsaga(foto8). Algul on nad valged, hiljem muutuvad pruunikaks.Eriti tumedaks muutuvad nad kala selgmisel poolel . Tegemist on epiteelkoe kasvajaliste vohanditega,mida toetab sidekoeline strooma. Haiguse edasi arenedes kasvajaid nekrotiseeruvad, nekroosikolletesse ilmuvad saprofüütsed seened ja bakterid, mis tüsistavad haiguse kulgu
Polümodaalsed notsitseptorid on tundlikud mehaanilistele, termilistele, keemilistele stiimulitele, ühenduvad C-kiududega. Siseorganites on vaikivad notsitseptorid, mille lävi langeb tunduvalt põletiku mõjul. Temperatuurimeele sensoriteks on nahas paiknevad külma-, sooja- ja valusensorid. Külmasensoriteks on spetsiifilised A müeliniseeritud, hargnevad närvilõpmed, mille harud tungivad epitermise basaalsesse ossa. Külmasensoreid on 3-10 korda rohkem kui soojasensoreid. Erinevatel kehapiirkondades on sensorite tihedus erinev. Soojasensoreid on vähem kui külmaseonsoreid. Sooja vastuvõtuga seostatakse vabu närvilõpmeid, mis juhivad C tüüpi närvikiudude kaudu erutust. Sensorite erutumise mehhaniski seotatakse nende ainevahetuse intensiivsuse muutusega temp mõjul. Temp muutus 10 kraadi muudab enam kui kahekordselt intratrellulaasete keemiliste reakstioonide kiirust. Termosensorite ärritamisel antakse erutus edasi mööda erinevaid aferentsed närvikiudusid:
rakkudes on ohtralt mitokondreid (nende pigmendid tsütokroomid annavadki koele pruunika värvuse). Selles rasvkoes on rasvhapete intensiivne lõhustumine korraldatud nii, et ATP sisuliselt ei toodeta, st energia eraldub lihtsalt soojusena. Seetõttu on sellel koetüübil oluline osa vastsündinute/imikute organismi soojusregulatsioonis. Vastsündinutel pole termoregulatsioon veel täielikult väljakujunenud. Pruun rasvkude paikneb mõnedes kehapiirkondades (kuklas, abaluude piirkonnas, rinnaku taga, nahaaluses koes, lihaste vahel jne). Imiku soe ja niiske kukal on pruuni rasvkoe rasvhapete lõhustumisel intensiivse soojuse vabanemise tundemärk. Soojusproduktiooni pruunis rasvkoes reguleerivad sümpaatiline närvisüsteem ning hormoonidest eeskätt epinefriin ja norepinefriin. Kui keha üldine soojaregulatsioonisüsteem on välja arenenud, siis pruun rasvkude praktiliselt kaob;
koele pruunika värvuse), kus toimub rasvhapete aktiivne lõhustumine ja soojuse intensiivne eraldumine. Seetõttu on sellel koetüübil oluline osa vastsündinute/imikute organismi soojusregulatsioonis. Vastsündinutel pole termoregulatsioon veel täielikult välja kujunenud. Soojusproduktsiooni pruunis rasvkoes reguleerivad sümpaatiline närvisüsteem ning hormoonid adrenaliin ja noradrenaliin. Pruun rasvkude paikneb imiku teatud kehapiirkondades (kuklas, abaluude piirkonnas, rinnaku taga, nahaaluses koes, lihaste vahel jne.) Kui imiku keha üldine soojusregulatsioonisüsteem on välja arenenud, siis kaob ka pruun rasvkude. Fosfolipiidide molekulide ehituslik omapära (molekulides on nii hüdrofoobsed kui ka hüdrofiilsed piirkonnad) võimaldab neil luua biomembraanides lipiidse kaksikkihi. Fosfolipiidide seisund membraanides (vedelam või tahkem) reguleerib biomembraanide tööd.
Polümodaalsed notsitseptorid on tundlikud mehaanilistele, termilistele, keemilistele stiimulitele, ühenduvad C-kiududega. Siseorganites on vaikivad notsitseptorid, mille lävi langeb tunduvalt põletiku mõjul. Temperatuurimeele sensoriteks on nahas paiknevad külma-, sooja- ja valusensorid. Külmasensoriteks on spetsiifilised Aδ müeliniseeritud, hargnevad närvilõpmed, mille harud tungivad epitermise basaalsesse ossa. Külmasensoreid on 3-10 korda rohkem kui soojasensoreid. Erinevatel kehapiirkondades on sensorite tihedus erinev. Soojasensoreid on vähem kui külmaseonsoreid. Sooja vastuvõtuga seostatakse vabu närvilõpmeid, mis juhivad C tüüpi närvikiudude kaudu erutust. Sensorite erutumise mehhaniski seotatakse nende ainevahetuse intensiivsuse muutusega temp mõjul. Temp muutus 10 kraadi muudab enam kui kahekordselt intratrellulaasete keemiliste reakstioonide kiirust. Termosensorite ärritamisel antakse erutus edasi mööda erinevaid aferentsed närvikiudusid:
B lümfotsüüdid. Kuigi neil ei ole märkimisväärset fagotsütootilist aktiivsust, on nad võimelised väikeseid molekulaarseid antigeene tabama, protsessima ja esitlema T helperitele. Nad esitlevad eriti efektiivselt antigeene, mis kinnituvad spetsiifiliselt nende pinna immunoglobuliinidega. Antigeeni presentatsioon läbi B lümfotsüüdi on oluline just humoraalse immuunsuse juures. Dendriitrakud. Dendriitrakkude hulka kuuluvad erinevad rakud erinevates kehapiirkondades. Kõikidele eri vormidele on ühine ebatavaline ämblikulaadne kuju. Neid leidub difuusselt, väikeste populatsioonidena kõikjal epiteelis ja mitmetes solid(läbini samast materjalist) organites. Võivad migreeruda ka läbi vere ja lümfi. Dendriitrakud on näiteks Langerhansi rakud, lümfi „varjatud“(?) rakud, vere dendriitrakud (moodustavad vähem kui 0,1% kõikidest tuumaga keharakkudest) ja interdigitating rakud, mida võib leida lümfoidorganites läbi kogu T raku tsooni
kokkutõmme - spasm. Kloonilised krambid. Kloonilistest krampidest räägitakse siis, kui tekivad vahelduvad lihaste kokkutõmbed, tõmblused. Krambitava kehapiirkonna järgi Fokaalsed krambid. Selle krambivormi puhul on krambid seotud kindlate kehapiirkondade või ka kindlate lihasgruppidega. Generaliseerunud krambid. Generaliseerunud krampide korral esinevad krambid kõigis kehapiirkondades. Patsiendi seisundi hindamine, anamnees ja patsiendi läbivaatamine Aktiivselt krampides või krambijärgses faasis patsiendi puhul on anamneesi võimalik läbi viia vaid lähedaste või pealtnägijate abil. S-HAREV skeemi küsimustele tuginedes (vt peatükki „Sündmuskoha ülevaatus, esmane hinnang ja patsiendi uurimine”) võivad välja tulla järgmised aspektid: S: Pealtnägija kirjeldus krambitüübi kohta. Enamasti kujutab pealtnägija krambihoogu
annaabi.ee 
