Algloomad (0)

1319659837129285.doc Kärt Roomäe

ALGLOOMAD

Sisukord:
ALGLOOMAD 1
1.1 Orgaanilise aine tarbijad 1
1
1.2 Amööb liigub kulenditega 1
1.3 Silmviburlane liigub viburit keerutades 2
Joonis 3: näide silmviburlasest 3
1.4 Kingloom liigub ripsmete abil 3
Joonis 4: näide kingloomast 4
1.5 Algloomade tähtsus looduses ja inimese elus 4

1.1 Orgaanilise aine tarbijad

• Enamik algloomi on üherakulised organismid, kelle kogu elutegevus toimub ühes rakus.
  
• Algloomade keha katab väga õhuke elastne kest, nn pelliikul.
  
• Pelliikuli kaudu toimub ainevahetus ümbritseva keskkonnaga.
  
• Algloomad sarnanevad toitumistüübilt loomadega .
  
• Algloomad elavad märjas või rõskes keskkonnas, sest pelliikul ei kaitse neid kuivamise eest.
  
• Tsüstina elavad algloomad üle ebasoodsad keskkonnatingimused .
  

Mõisted:

• algloom – üherakuline organism; ainuraksetel algloomadel toimub kogu elutegevus ühes rakus.
  
• pelliikul – väga õhuke elastne kest, mille kaudu toimub ainevahetus ümbritseva keskkonnaga; rakukesta asemel.
  
• tsüst – tsüstina elavad algloomad üle ebasoodsad keskkonnatingimused; pelliikuli asemel katab tsüsti tihe kest.
  

Joonis 1: näide algloomadest

1.2 Amööb liigub kulenditega

• Amööb on muutliku kujuga algloom, kes pidevalt sopistab välja kulendeid.
  
• Amööb liigub ja haarab toitu kulendite abil.
  
• Toitevakuoolis (toitekublikus) toimub toidu seedimine.
  
• Liigse vee ja kahjulikud ained eritab amööb ümbritsevasse keskkonda pulseeriva vakuooli (tuikekubliku) ja kehapinna kaudu.
  
• Amööb paljuneb pooldumise teel.
  

Mõisted:

• kulend – väljasopistus. Selle abil amööb liigub (kui tsütoplasma valgub keha mingisse ossa , siis tekib selles kohas väljasopistus (kulend); ühed kulendid tekivad, teised kaovad; niimoodi tsütoplasmat kulenditesse ümber paigutades liigubki amööb edasi) ja haarab toitu.
  
• toitevakuool – selles toimub seedimine. Lahustunud toitained imenduvad toitevakuoolist tsütoplasmasse, kus neid elutegevuses tarbitakse.
  
• pulseeriv vakuool – aeg-ajalt tsütoplasmasse ilmuv põieke, mis täitub vedelikuga ja seejärel tühjendab end amööbi ümbritsevasse keskkonda.
  

Joonis 2: näide amööbist

1.3 Silmviburlane liigub viburit keerutades

• Silmviburlasel on püsiva kujuga piklik keha, mille eesotsas on vibur .
  
• Valgust tajub silmviburlane punase silmtäpiga.
  
• Silmviburlane saab valguse käes fotosünteesida, sest tal on kehas kloroplastid (nende tõttu on ta ka roheline).
  
• Pimedas omastab silmviburlane orgaanilisi aineid läbi kehapinna.
  
• Silmviburlane paljuneb pikipooldumise teel.
  

Mõisted:

• vibur – silmviburlase keha eesmises osas asuv pikk ja niitjas jätke. Seda keerutades ta nagu kruvib end vees edasi.
  
• silmtäpp – see on valgustundlik ja punane; selle abil tajub s. valgust, mille poole ta ujub.
  

Joonis 3: näide silmviburlasest

1.4 Kingloom liigub ripsmete abil

• Kingloom on keerulisema ehitusega kui amööb ja roheline silmviburlane.
  
• Kinglooma piklikku keha katavad ripsmed .
  
• Ripsmed liiguvad laineliselt ja nii ujub kingloom edasi.
  
• Bakterid, kes on kinglooma toiduks, juhib rakusuu juurde ripsmetega varustatud suuväli.
  
• Seedimata toidujäätmed heidab kingloom rakupäraku kaudu välja.
  
• Elutegevuse käigus tekkivaid jääkaineid ja liigset vett eemaldava pulseerivad vakuoolid , millel on toomakanalid .
  
• Enamasti paljuneb kingloom mittesuguliselt ristipooldumise teel.
  

Mõisted:

• suuväli – pikemate ripsmetega rennike, mis kulgeb kinglooma keha eesotsast kuni keskosani. Suuvälja ripsmed tekitavad pidevalt liikudes veevoolu, mis kannab rakusuu juurde baktereid.
  
• rakusuu – asub suuvälja tagumises otsas; selle kaudu kingloom toitub.
  
• rakuneel – lühike ja torujas; selle lõpus moodustub toidu ümber toitevakuool1, mis sealt baktereid seedides edasi liigub.
  
• rakupärak – selle kaudu heidetakse välja seedimata toidujäänused.
  
• toomakanalid – need on pulseerivatel vakuoolidel2; need suurendavad nende võimet eemaldada tsütoplasmast liigseid aineid.
  

Kinglooma kehas on kaks rakutuuma:
1) suurtuum – reguleerib kinglooma elutegevust.
2) pisituum – osaleb sugulisel paljunemisel (enamasti paljuneb kingloom siiski mittesuguliselt ristipooldumise teel).

Joonis 4: näide kingloomast

1.5 Algloomade tähtsus looduses ja inimese elus

• Algloomad osalevad looduse aineringes.
  
• Enamik vabalt elavaid algloomi toitub bakteritest ja teistest mikroorganismidest.
  
• Algloomad on olulised maakera geoloogilise mineviku uurimisel.
  
• Ürgsed algloomad elasid maakeral enne hulkrakseid organisme3.
  
• Paljudel ürgsetel algloomadel olid lubiainest kojad või ränistunud toesed .
  
• Ürgsete algloomade jäänustest moodustunud settekivimeid kaevandatakse ja kasutatakse mitmeks otstarbeks.
  
• Parasiitsed algloomad põhjustavad inimestel ja loomadel erinevaid haigusi.4
  

1 Vt. ptk. 1.2
2 Vt. ptk. 1.2
3 Vt. ptk. 1.1 algus
4 Parasiitsed algloomad:.
1) düsenteeria-amööb tekitab amöboidset düsenteeriat, mille puhul tekib verine kõhulahtisus. Nakatumine sellesse haigusesse toimub toidu ja veega.
2) vibruloomadest nt. lamblia elutseb nakatunud inimese peensooles, häirides seedimist ning kahjustades teisigi elundkondi (nakatumine toimub: toidu ja vee ning vähese hügieeni tõttu) , trihhomoonas aga põhjustab suguhaigust trihhomonoosi .
3) toksoplasma - inimesel suurenevad lümfisõlmed, esineb palavik, üldine nõrkus, pea- ja kurguvalu ning lööve. Nakatumine toimub siirutajate (kasside) vahedusel. Nakatumise vältimiseks tuleb hoiduda kassi väljaheidete ja nendega kokkupuutes olnud esemete (nt kassiliiva) katsumisest.
4) lõunamaades levib malaaria, mida põhjustab samuti algloom. Mallariatekitajaid levitavad hallasääsed. Need algloomad arenevad vaid neis hallasääse kehapiirkondades, kus õhutemperatuur ei lange alla +15˚C. Seega meil hallasääsed malaariatekitajaid ei levita.
4
1319659837129285.doc Kärt Roomäe