märklauda, paarilisele parema ja vasaku käega, läbi rippuva rõnga. Palli põrgatamine kahe käega, vasaku ja parema käega. Rõnga veeretamine. Roomamine kõhuli ja selili põrandal, võimlemispingil. Pugemine tunnelis lisaülesannetega, takistuste all. Ronimine varbseinal vahelduva sammuga, toengpõlvituses kaldlaual, ripped köiel, vahenditel. Tasakaal kõnd pingil ja pööratud pingil, seis ühel jalal käte erinevad asendid, mõõtsammud, juurdevõtusammud kõrvale, selg ees, jooks, seis päkkadel, silmad suletud, astumine üle takistuste, seis topispallil, jooks- signaali järgi peatumine ühel jalal, päkkadel, keerlemine paigal, rõhtseis. kettalt kettale. Harjutused matil veeretamine, selili kägarduda käte haardega ümber põlvede, kiikumine, veeremine turjale ja tagasi. 5 – 7 aastased Kõnd jalatõstega ette, taha, kõrvale, väljaastega, pöia sirutamisega, ristsammudega, „kurekõnd“,
Pea igat spordiala, kus on täielik kehaline liikuvus lühikestes ja tugevasti kontrollitud liikumise pursetes, saab pidada aktrobaatikaks. Erinevad harjutused Tirel ette ja taha: Tirel ette - toengkükist (käed 30 - 40 cm kaugusel pöidadest) sirutatakse jalad, millele järgneb keharaskuse kandmine kätele. Sellega kaasneb käte kõverdamine, ning viies pea rinnale ja tõugates jalgadega, veeretakse üle turja, maandudes kägarasendis turjal.Tireli lõpetab veere turjalt toengkükki. Tirel taha - sooritatakse toengkükist ( käed pöidadest 15cm - 30cm ees ), veeredes kägarasendis taha.Jõudes turjale, asetada käed kiiresti õlgade taha, sõrmed sees, ning neile toetudes veeretakse üle pea lähteasendisse. Ettevalmistavad harjutused *Veeremine kägarasendis seljale ja ette *Veeremine kägarasendis seljale ja ette, veere lõpul ette lüüa käteplaks *Toengkägarast veere taha seljale, asetada käed taha tireli asendisse ja hooga
REFERAAT Kehaline kasvatus Akrobaatika Tallinna Mustamäe Gümnaasium Jaana-Kristiina Jõgevest Tallinn 2009 TIREL Tirel ette toengkükist (käed 30 - 40 cm kaugusel pöidadest) sirutatakse jalad, millele järgneb keharaskuse kandmine kätele. Sellega kaasneb käte kõverdamine, ning viies pea rinnale ja tõugates jalgadega, veeretakse üle turja, maandudes kägarasendis turjal. Tireli lõpetab veere turjalt toengkükki Tiret taha sooritatakse toengkükist (käed pöidadest 15cm - 30cm ees), veeredes kägarasendis taha. Jõudes turjale, asetada käed kiiresti õlgade taha, sõrmed sees, ning neile toetudes veeretakse üle pea lähteasendisse. Ettevalmistavad harjutused · Veeremine kägarasendis seljale ja ette · Veeremine kägarasendis seljale ja ette, veere lõpul ette lüüa käteplaks
Tallinna Ülikool Võrkpallitreeningu harjutusvara Koostaja: Erik Allas Juhendaja: Raini Stamm Make the play first, then decide if it was impossible.
hügieeni- ja ohutusnõudeid. Kägariste – isteasend kõverdatud jalgadega, selg kumer, pea rinnal Toengiste – käed toetuvad taga 2. SÕNASTA BAASMOTOORIKA KLASSIFIKATSIOON. Põhliiikumised – kõnd, jooks, hüppamine, maha Harkiste – iste, sirutatud jalad harkis Kõhuli – keha horisontaalses asendis, toetudes esipinnaga hüplemine jm; Asendid – seismine, istumine, lamamine, ripped, toengud jne; Liigutused – veeremine
Palli tabamine toimub otsmiku ees silmade kohal. Kõik sõrmed puudutavad palli, kuid põhiliselt toetub pall pöialdele ja kahele esimesele sõrmele. Peopesad palli ei puuduta. Järgneb söödu sooritamine. Kõigepealt sirutuvad jalad, siis kere ja käed. Mida pikemalt käed palli saadavad, seda täpsem on sööt. Söödu lõpul jalad sirutuvad, keharaskus kandub päkkadele. Mida pikem on sööt, seda rohkem tuleb kasutada jalgade jõudu. Juurdeviivad harjutused : · Jooks (liikumine juurdevõtusammudega külgsuunas, selg ees jooks), peatumine söödu lähteasendisse. · Sõrmede ja käte asendit ning tööd saab alguses õppida ilma liikumiseta, sest kogu tähelepanu on suunatud käte tegevusele. · Palli ülesvise vähemalt 4 m kõrgusele. Pärast palli põrget põrandale tuleb liikuda palli alla ja püüda pall söödu lähteasendisse. Palli võib visata endale ette, aga võib visata ka paarilisele.
2. Jänes ei tohi paariliste käte alt läbu uru joosta. 3. Paariliste käte vahel seismajäänud jänese selja taga olev mängija peab kohe hundi eest põgenema. 4. Urgu jooksnud mängija haarab kinni tema ees seisva mängija kätest. Kullimäng- anna käed Mängujuht: Õpetaja või keegi õpilaste seast Osavõtjate arv: Vähemalt 4 Ettevalmistus mänguks: Mängujuht määrab mängijate hulgast ühe või mitu kulli. Kõik ülejäänud mängijad seisavad mänguväljakul vabas asetuses. Mäng: Kull hüüab: „Üks, kaks, kolm!“ ja hakkab mängijaid püüdma. Kulli eest põgeneja võib ennast päästa kulliks löömisest (käega puudutamine) sel teel, et jookseb ükskõik millise mängija juurde ja võtab viimasel käest kinni. Sellises asendis olevaid mängijaid pole kullil õigus kulliks lüüa. Kui kull puudutas mõnda üksikult jooksvat või seisvat mängijat käega, siis vahetavad nad osad, kusjuures uus kull peab hüüdma enne, kui ta tahab teisi püüdma: „Mina olen kull
Numbrite järgi moodust 2 meeskonda. Mängu käik: Lapsed moodustavad grupid. Igale grupile antakse üks sõna. Tähed on kõik koos teises saali otsas ning igast grupist käib üks laps korraga ja võtab ühe tähe, mida tema grupi sõna moodustamiseks vaja on. See võistkond, kes enne sõna kokku saab, see on võitja. 7. liikumistegevus valdkond mina ja keskkond mõistete omandamiseks Valdkond: mina ja keskkond Igale mängijale antakse roll : ema, isa, tütar, poeg. Kull on teisel pool saali otsas seljaga mängijate poole, kes küsivad "Kui vanad on pojad?" . Püüdja vastab nt. Pojad on 4 aastased . Siis teevad need mängijad, kelle roll oli poeg mängijad neli sammu kulli poole. Siis küsivad mängijad ,,Kui vanad on emad" jne. Kui kull ütleb ,,Perekond" , peavad kõik kiiresti koju jooksma ja kull püüab kellegi kätte saada. 8. liikumistegevus matemaatiliste mõistete omandamiseks Valdkond: matemaatika
kehalise võimete testide tulemused erinevatel ajaperioodidel (sügis 2015 - kevad 2016) ning võistlustulemused (kevad 2015 kevad 2016). Treeningetappide jälgimiseks on kõik treeningud eraldi üles kirjutatud autori treeningpäevikusse. Loovtööga uuritava protsessi lõppeesmärk on kõik aastatagused kiirjooksu ajad (60 m, 60 m tõkkejooks, 200 m) ületada vähemalt poole sekundi võrra. Kergejõustikualad võib piltlikult jagada kolmeks: jooksud, hüpped ja heited. Paljudel aladel on väga tähtis liikumise kiirus. Lisaks kiirjooksualadele, annavad head kiiruslikud võimed eelduse pikkadeks hüpeteks kaugus- ja kolmikhüppes ning teivashüppes. Samuti paistavad silma heitjad kiirete aegade poolest lühikeses sprindis. Näiteks, meie olümpiavõitja Gerd Kanter on oma kettaheite hoovõtukiiruse poolest maailma kiireim. Kiire liikumine ringis loob eelduse kettale suurema algkiiruse andmiseks.
Kõige üldisemalt eristatakse laskumise seljale, küljele, rinnale. Laskumisel kasutatakse ülaltsöötu, altsöötu kahe käega, altsöötu ühe käega. „pannkook“ Laskumine seljale- kahe käega ülaltsööt laskumisega seljale otse mängija suunas tulevat palli mängitakse madalas asendis, pallile „poetakse“ alla, palli söödetakse otsaesise kohalt, söödumomendil on allaiste kõverdatud tagapool olevale jalale, keharaskus kaldub taha, järgneb veere üle kanna istmikule, kumerale seljale ja tõus vaba jala hooga kükki. Külje suunas jäävat palli mängitakse pika väljaastesammuga, keharaskus viiakse madalale väljaastutud tugijalale, tugijala kand pööratakse väljapoole, põlv aga sissepoole, laskumine üle kanna istmikule, kumerale seljale ja tõus vaba jala hooga, väljaastesammuga võib mängida ka ettepoole jäävaid palle laskumine küljele-
7 1. Hollow body rocks. Pigista jalad kokku, tõsta käed pea kohale. Õlad ja jalad ei puuduta maad, kiiguta keha nagu kiiktooli. (Nemer, Sauer-Klein 2008: 28) 2. Press walks ehk Elevandikõnd. Ettepainutus, käed toengus. Suru käed tugevalt vastu maad ja pressi jalad maast lahti ning liiguta jalgu koos edasi käte poole, kätest eemale tahapoole või küljele. (Nemer, Sauer-Klein 2008: 28) 3. Hüpped upselt kätelseisu. Kõverda uppasendis põlved ning aja istmik taha üles. Tiri keha kätest nii kaugele kui võimalik. Tõmba kõht sisse, siruta läbi käte ja käsivarte. Tõuka kokkumurtud asendist jalad otse üles ning vetru nii kõrgele, kui saad. (Smith, kelly, Monks 2006: 182) Eelnev harjutus on hea üldiseks keha soojendamiseks ning aitab järk-järguliselt õppida puusi õlgadega ühele joonele viima. Esialgu saab teha väiksemaid hüppeid, hiljem juba suuremaid.
vähemalt 3 m laiuse sümmeetrilise ristküliku kujulise vabaalaga. Vaba mänguruum on mänguväljaku kohal olev ruum, kus ei asu ühtegi kõrvalist takistust. Mänguväljaku kohal peab olema vähemalt 7 m kõrgune vaba ruum. (Lisa: Foto 1 „Võrkpalliväljak“) Võrk Võrk on tõmmatud kahe posti vahele nii, et ülemine serv on väljakust 2,43 m kõrgusel (naistel 2,24 m). Võrgu ülemises ja alumises servas on valge kant, mille sees on painduv tross (ülemises) ja nöör (alumises). Selle nööri abil tõmmatakse võrk pingule. Võrgu äärtes on painduvad 1,8 m pikkused vardad (antennid). Kui pall puudutab mängus antenni, siis see loetakse veaks ja vastasvõistkond saab selle eest punkti. Pall Võrkpalli pall kaalub 260-280 grammi ja ümbermõõt on 65-67 cm. (Lisa: Foto 2 „Pall“) 6 MÄNG Võistkond Väljakul on korraga kummalgi võistkonnal 6 mängijat. Võistkonnal on õigus registreerida koos
............................................................................................................. 34 LAULAN TUJU HEAKS .................................................................................................... 34 PEHME JA KÕVA ............................................................................................................. 35 KÕIK ASJAD VÕIVAD RÄÄKIDA ..................................................................................... 35 VEERE, VEERE VURINAGA ............................................................................................ 35 MÄNGIME KLOTSIDEGA ................................................................................................. 36 JUTUAEG.......................................................................................................................... 36 LÄHME ÕUE ..............................................................................................................
100m, 200m, 400m, 800m, 1500m, 5000m, 10 000m ja maraton. Lisaks võib veel olla 110m ja 400m tõkkejooksu ja 3000m takistusjooksu ning 4x100m või 4x400m teatejooksu. 3.Nimeta viske- ja tõukealasid Sinu vastus oli: Kuulitõuge, odavise. Kettaheide, vasaraheide. 4.Nimeta hüppealasid Sinu vastus oli: Kõrgushüpe, kaugushüpe, teivashüpe, kolmikhüpe. 5.Kuidas antakse jooksualadel käsklusi? Sinu vastus oli: Stardikohtunik annab käsklusi "Kohtadele!" ja "Valmis!" oma emakeeles. Jooks algab, kui stardikohtunik vajutab stardipüstoli päästikule. 6.Mitu valestarti on lubatud teha võistlejal? Sinu vastus oli: Üks. 7.Kas lühimaajooksjad võivad enne finishit vahetada rada? Sinu vastus oli: Ei või. 8.Kuidas toimub 800 m jooksus radade vahetus? Sinu vastus oli: Oma rajal jookstakse esimese kaare lõpuni ja seejärel jätkatakse koos siserajal. 9.Kas taganttuulega saavutatud jooksurekordit kinnitatakse? Sinu vastus oli: Ei, kui taganttuule kiirus ületab 2,0 m/s. 10
- Jalapöia töö on keerukam ja intensiivne, jalga peab suusa igaks sammuks lumelt üles tõstma, etteviimise ajal ei tohi pöid lasta suusaninal langeda, suusk tuleb igaks sammuks eraldi lumele asetada sõidu suhtes nurga all (ca 30°), tõuke lõpul jalapöid lõtvub; - Suusal ei ole seisufaasi, tõugatakse libisevalt suusalt, valdavalt libisetakse ühel suusal. Sellele vaatamata sõidavad paljud poisid uisku ja suhteliselt kehvasti klassikalist tehnikat. Põhjusteks võib olla: uisklemine on kiirem, määrimine lihtsam, klassikajäljed lõhutakse tihti ära ja pole kohta klassika tehnika harjutamiseks, mood (sõidetakse rohkem). Klassikalise- ja uisutehnika kasutamise kohta on kasutusel järgmisi seisukohti: - Noorte treeningus kasutada 50-70% klassikalist ja 30-50% uisutehnikat. Võistlustel olgu vahekord 50:50% või mõningatel seisukohtadel kuni 70:30%. Põhjuseks
Blokeerimine ja julgestamine võrkpallis, erinevad süsteemid. Blokeerimise treenimine. Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................. 3 1. VÕRKPALLIMÄNGU TEKKIMINE JA ARENG.................................................... 4 2. BLOKEERIMISE ISELOOMUSTUS...................................................................... 5 2.1. Blokeerimise liigid ............................................................................. 5 2.2. Mängijate positsioonide iseloomustus ......................................................5-6 3. BLOKEERIMISE TEHNIKA............................................................................ 7 3.1. Individuaalne blokk ........................................................................... 7 3.2. Grupisulustamine ............
kõrva juures justkui karu juttu kuulates. Räägi lapsele, et karu ütles: "Hakkame mängima!" · Ütle "Hakkame mängima!" kõrge hääletooniga. · Anna kaisukaru lapsele ja küsi, mida karu tema arvates ütleb. · Jätka mängu, küsides lapselt, mida mänguasjad ja teised esemed toas räägivad. · Mänguasja või mõne eseme eest rääkides kasuta alati kõrget hääletooni. VEERE, VEERE VURINAGA Maimik on jõudnud ikka, kus palli veeretamine pakub lõbu. · Istu lapsega põrandale. Hüüa last, et ta sinu poole vaataks ning veereta siis pall temale . · Õhuta last palli tagasi veeretama. · Palli veeretades ütle: "Ma veeretan palli sulle. Vurr!" · Kui laps veeretab palli sulle tagasi, ütle: "Veereta pall emale/isale! Vurr!" · Ütle "Vurr!" ainult palli veerema lükates. MÄNGIME KLOTSIDEGA
Korvpall Korvpall on spordiala, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel ning kus eesmärgiks on saada pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel visata pall enda korvi. Eesti korvpall 2006. a. möödus 90 aastat korvpallimängu algusest Eestis. Korvpall pääses olümpiamängudele esmakordselt 1936. a. Berliinis ja eestlastele langes au see turniir avada, nad jäid lõpuks jagama üheksandat kohta. Esimesed eestlastest maailmameistrid olid Maret-Mai Otsa ja Ene Kitsing, kahekordseks tsempioniks krooniti Priit Tompson, esimeseks olümpiavõitjaks Tiit Sokk, aga hõbemedalivõitjaid kogunes terve rida Lõssov, Kullam, Kruus, Lipso (viimane on ainus, kel kaks olümpiamedalit kodus). Korvpallis on maailmameistriks kullatud kuus eestlast, Euroopa meistriteks koguni 13 ja kõigist neist saab selles raamatus lugeda. Mõistagi ka ainsast NBA-s mänginud Martin Müürsepast ja teistest ässadest viimase poole sajandi jooksul. Ameerikas ja Euroopas U
Kiirendustsoonis kasutatakse jooksu alustamiseks märgistust. Märk asub tavaliselt 15–25 pöiapikkuse kaugusel kiirendustsooni algusest raja sellel poolel, kus jookseb teatepulga andja. 3. Pallivise: 1. Millest sõltub viske resultaat biomehaanika seisukohast väljalennu nurk - ? (40º) väljalennu kiirus - ? (20-30m/sek) väljalennu kõrgus – ? 2. Pallihoie - Palli hoitakse kolme keskmise sõrmega, pöial ja väike sõrm toetavad palli külgedelt. Pall toetub keskmistele sõrmelülidele (mitte peopesale). 3. Palliviske tehnika osade jaotus - Hoojooks, ristsamm ja palli tahaviimine, äravise, tasakaalustamine/pidurdus. 4. Enamlevinud vead palliviskes 1) Hoojooksu esimene pool on liiga pikk ja sammumärgile jõudes on viskaja kiirus liialt suur. Soovitus: vähendada eelhoo sammude arvu ja joosta natuke lühemate sammudega.
oma sabast ilma jääb või laiali laguneb. 7.1.5 Pallimäng Mängijaid: paarisarv, vaja: tennisepall,õun vms. Mängijad jagatakse kahte võistkonda ja siis omakorda paaridesse. Pall/õun vms paigutatakse paariliste otsmike vahele ja jookstakse tähiseni ja tagasi, kui apelsin vahepeal maha kukub, peavad mängijad peatuma ja enne võidujooksu jätkamist selle uuesti otsmike vahele panema, käsi tohib kasutada ainult apelsini kohale asetamiseks. Jooks kestab kuni üks vöistkond lõpetab. 7.2 Individuaalsed 7.2.1 Minu ema kook Mängijate arv: üle 10 Paarisarv mängijaid. Kaks võistkonda istuvad rivis üksteise vastas, jalad välja sirutatud, teineteisest ca 2 meetri kaugusel. Igale mängijale antakse ühe koogiretsepti kuuluva aine nimi. Mängujuht hakkab 18 koogi küpsetamist kirjeldama kasutades nende ainete nimetusi
Millised on talvekuud? Ütle üks talve tunnus.) Kui grupp vastab küsimusele õigesti, saab ta lumehelbe. Kui vastus on vale, siis ei saa. Teised grupid võivad ka vastata. Kes vastab kõigile küsimustele õigesti ja kogub sama palju lumehelbeid, on võitja. LIIKUMISMÄNGUD, KEHATUNNETUSMÄNGUD PÜÜA ROHKEM! Eesmärk: tugevdada lapse pöialihaseid Vanus: 5-7 a Osavõtjad: 10-20 mängijat (sõltub ringi suurusest) Vahendid: nöör, rõngas, matid, lindid Reeglid: Võidab see, kes saab kõige rohkem linte. Korraga võib võtta ühe lindi, mis tuleb oma mati peale asetada. Mängu käik: Nöörist tehakse ring. Ringi sisse moodustatakse rõngast väiksem ring. Väiksema ringi sisse asetatakse värvilised paelad. Lapsed istuvad märgistatud ringjoone taga toengistes kõverdatud jalgadega. Märguande peale peavad lapsed ühe jala varvastega linte püüdma. VARIANDID: Võtta lint parema/vasaku või mõlema jalapöiaga.
*1 punkti vise- vabaviske joone tagant sisse saades *2 punktivise-mänguolukorras sisse saades *3 punktivise-kolme punkti joone tagant sisse saades *Tagasimäng- *Mäng kestab 40 minutit, 4veerandit iga neist 10 minutit. Kaitsetaktika: *mees mehe kaitse- igale mängijaile jagatakse üks vastane *maa-ala kaitse- mängijal on vastav territoorium mida kaitsta teiste mängijate eest. Tehnilised eksimused: * rohkem kui kaks sammu palliga jooks *kahekordne- kui põrgatades võtad palli kahte kätte ning hakkad edasi põrgatama, tegelikult peab siis söötma või korvi viskama. *palli kandmine- õhku viskamine ja püüdmine Võrkpall. Võrkpall on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule
tööle. Üleüldine enesetunne paraneb, peavalud ja väsimustunne vähenevad. Kõigepealt tuleks vaadata, kuidas probleem üldse alguse sai. Tänapäeva ühiskonnas soodustavad suurem osa tegevustest rühiprobleemide tekkimist: sa istud arvuti taga selg kõver, õlad ja kael ees. Autoga sõites hoiad samasugust pinges asendit ning jõusaalis selle vastu võideldes võib juhtuda, et vigastad oma liigeseid või lihaseid. Rühi parandamiseks pole absoluutselt vaja rakendada sama tehnikat nagu jõusaalis, sest treenitakse paindlikkust ning liigeste liikuvust, mitte lihaseid. Nüüd, et vältida vigastusi tuleks rangelt selja-, kaela-, õlaprobleemidega inimestel kindlasti külastada arsti. See võib tunduda imelik, kuid kui näiteks õlg on olnud pikka aega vales asendis siis mõnda harjutust tehes võib liiges liiga palju koormust saada ning teha asja hullemaks. Nüüd siis harjutuste juurde. Esiteks, läheb sul vaja paari kerget hantlit. Väldi liiga raske hantli kasutamist
kasutatakse jooksu alustamiseks märgistust. Märk asub tavaliselt 1525 pöiapikkuse kaugusel kiirendustsooni algusest raja sellel poolel, kus jookseb teatepulga andja. 3. Pallivise: 1. Millest sõltub viske resultaat biomehaanika seisukohast (väljalennu nurk, väljalennu kiirus, väljalennu kõrgus)? - Hoojooksust, viskekiirusest, nurgast (40º), õigest visketehnikast. 2. Pallihoie - Palli hoitakse kolme keskmise sõrmega, pöial ja väike sõrm toetavad palli külgedelt. Pall toetub keskmistele sõrmelülidele (mitte peopesale). Juurdeviiva harjutusena kasutada palli mahaviskamist (sõrmed saadavad palli). 3. Palliviske tehnika osade jaotus - Hoojooks, ristsamm, palli tahaviimine, äravise, pidurdus. 4. Enamlevinud vead palliviskes - Hoojooksu esimene pool on liiga pikk ja sammumärgile jõudes on viskaja kiirus liialt suur.
NB! Kõik lapsed ja külalised on pealtvaatajateks. Korraldus: Palun rivistuda kõigil isadel rühmade kaupa korvpalli korvi alla nii, et saali ühel pool korvi all on sõimerühma ning noorema rühma laste isad ja teisel pool korvi all on vanema rühma laste isad. Ülesanne: Kõigil isadel tuleb väikesed pallid korvi visata. Rühmaõpetajad loevad kokku oma rühma laste isade tabatud pallid ja teatavad hiljem tulemused. Reegel: hinga kergendatult ja viska rõõmuga. Kõik viskepallid jäävad saali põrandale laiali ja isad lähevad oma kohtadele istuma. 15 Korraldus: Kõik õpetajad võtavad ämbrid ja tõstavad oma rühma lipud. NB! Asukoht ruumis hajutatult. Ülesanne lastele: Kõik lapsed korjavad saalis laiali olevad pallid oma rühma ämbritesse peale vile märguannet. Käsklus: Tähelepanu, valmis olla... vile! NB! Anda positiivne hinnang lastele.
kui mittesportlikud inimesed. Tuleks rõhutada, et igasugu liikumine on tervisele hea, nii kõndimine, kui ka tantsimine ning ennast tuleb vähemalt korra nädalas liigutada. Võiks ka arutleda, et kus on kõige parem sporti teha, näiteks metsaradadel kõndida või joosta jne. Meisterdamine Iga laps meisterdab ise omale medali, mille ta pärast spordivõistlusi kaela saab riputada. Vahenditeks võiks olla ükskõik milline nöör või pael või isegi lint, seda mida hetkel on. Medaliks võiks olla papitükist välja lõigatud ja lastepoolt kujundatud medal. Papitüki asemel võib kasutada ka teisi vahendeid, puit vms. Õpetaja võiks lasta lastel endil kõike teha, kui juhtub, et lapsel kuidagi ei lähe meisterdamine, siis võiks teda juhendada või tagant utsitada, aga enamasti lasta laste fantaasial lennata. Spordivõistlused Viiakse lastega läbi spordivõistlused, mis hõlmavad jooksmist ja palliviskamist
Aeroobikatunni eesmärgid ja mõju. Aeroobikaks nimetame tänapäeval muusika saatel tsükliliselt korduvate harjutuste ja liikumiskombinatsioonide sooritamist, mille käigus haaratakse tegevusse suur osa lihaskonnast ning energiatootmine kulgeb hapniku osalusel. Aeroobika on universaalne treenimisviis, mis võimaldab valida paljude erinevate stiilide vahel ning pakkuda sobivat treeningut nii algajale kui ka edasijõudnule, nii tantsulist liikumist armastavale kui ka tugevat lihastreeningut eelistavale harrastajale. Aeroobikatreeninguga on võimalik parandada oma kehalist vormi, st • tõsta lihastoonust; • reguleerida kehakaalu (kaalus allavõtmine); • maandada stressi, lõdvestuda; • suurendada üldist vastupanuvõimet; • parandada energiakulutusvõimet. Treeningtundides osalejad on tavaliselt väga erinevad oma vanuse ja füüsilise ettevalmistuse poolest. Enamik neist vajab võimalikult mitmekülgsemat liikumist südame-veresoonkonna arendamiseks ning lihaste ja liigeste
Skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia Doris Vahtrik Sissejuhatus skeleti-lihassüsteemi füsioteraapiasse Luumurdude, pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia „Esimene samm edu suunas iga eriala puhul, on olla sellest huvitatud.“ Sir William Osler (1849-1919) Ortopeedia on väga laiaulatuslik ning samas kompleksne arstiteaduse valdkond. See hõlmab nii traumade kui skeleti- lihassüsteemi haiguste ravi. Traumatoloogiliste ja ortopeediliste probleemidega patsiente ravivad füsioterapeudid igapäevaselt. Eristatakse primaarset ortopeedilist füsioteraapiat ja teiste patoloogiate tagajärjel tekkinud vajadust skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia järele. Ortopeedia ja ortopeediline füsioteraapia peaksid olema füsioteraapia õppekavade baasained, sest paljude ortopeediliste haiguste tundmine on aluseks tead
iseärasustest. Spordiala tehnika sooritamise oskus spetsiifilise harjutuse või liigutuse järjestikune sooritamise oskus; erineva tasemega võistkonna või indiviidi mängimise oskus; sooritus heale rahvusvahelisele tasemele. Spordiala tehnika efektiivne ja ratsionaalne harjutuse sooritamise oskus maksimaalse tulemuse saavutamiseks; tehnika kirjeldab liikumise üksikuid osi ajalis-ruumiliste parameetritega; tehnikat on lihtne mõõta. Tehnika eksisteerib väljaspool sooritajat, st. sooritajal pole võimalik tehnika õigsuses kindel olla enne, kui ta näiteks saab seda video vahendusel hiljem kontrollida. !! Kui mängusituatsioonis ei suuda sportlane liigutust perfektse tehnikaga sooritada (teeb seda küll treeningsaalis), siis pole tal selle elemendi sooritamise oskus veel välja kujunenud. See on seotud hea tehnika rakendamisega õigel ajal. Võimekus on tunnus, mis rõhutab isiku
nagu eelnevalt õpetati ja kinnitage täis salv. Kinnistage harjutustega. Laske relvad tühjaks laadida Kinnitatud salvega relva ohutu käsitsemine Selgitage: Kui on kästud salv kinnitada, peab sõdur hoidma relva kinnitatud salvega seni, kuni antakse käsklus salve eemaldamiseks. Sõdur vastutab kogu aeg relva ohutu käsitsemise eest ning ta peab jälgima, et a) tuleümberseadur oleks kogu aeg asendis S, välja arvatud olukordades, mis nõuavad teisiti. Sõrm oleks päästikukaitsel ja relv oleks suunatud ohutusse suunda; b) tuleümberseadur peab alati olema asendis R. Asendisse A pannakse tuleümberseadur ainult siis, kui on vaja anda automaattuld või valmistutakse seda tegema; c) relv laetakse tühjaks käskluse peale või olukordades, kus ei ole enam võimalik kindlustada selle ohutust nagu näiteks relva üleandmisel või teise sõduri järelevalve alla jätmisel
6. Linavästrikud tallavad jõed lahti, põrutavad ehk sõtkuvad jää katki. 7. Linavästrik on jäälõhkuja, sest kui ta väljas, siis jää laguneb, ilmad on sedavõrd soojad. q Henrik Visnapuu Kuldnokk tuli, üle kõndis, lõo lendas, laulu kandis, hänilane pildus hända. Siis lõi oras haljendama, kraaviperved tegid sama. Nii kõik kevadesse rändas. q Mart Raud Västri, väike väle lind, küllap tunnen sind: teised nii ei lenda, rända ega viska hända. q Linavästrik Peep Ilmet Võbeleb saba ning nõelub nokk teeveeres putukaid tokktokk-tokk. Hoiab just nii pikka vahemaad, nii et sa teda kätte ei saa. Küsi: ,,Kas purustada kevadel jää?" tokk-tokk-tokk ta nõkutab pääd. 14 LINAVÄSTRIK · RÄHN q Linavästrik Venda Sõelsepp Sina, jah see päris paras lõhestama järvejääd! Vedruhända teivastaras hetkeks viibutama jääd.
SPORTLASE LIHASHOOLDUS - ÕPPEMATERJAL 1. LIHASHOOLDUSE ERIVORMID Lihashooldus Venitusharjutused, Massaaz, Saun, Veeprotseduurid, Valgusravi, Soojaprotseduurid, Teipimine, Farmakoloogia, Värvusteraapia, Krüoteraapia ehk külmaravi, Tervisekapsel ja Energiakookon, Muusikateraapia, Aroomiteraapia, Tugisidemed, Elektroteraapia, Manuaalteraapia, Jooga, Mudaravi, jne. Skeletilihased moodustavad 85% meie kehamassist ja 85% meie valukaebustest. Kehas on 696 lihast 347 paarilist ja 2 üksikut lihast). Massaaz Massaaz on üks vanemaid meetodeid pingete kõrvaldamiseks ja lõdvestumiseks. Ravi ja ennetava meetodina kasutati seda Hiinas, Indias, Egiptuses ja teistes idamaades. Aastasadu on rõhutatud pehmetele kudedele mõjuvate mehaaniliste ärrituste tähtsust haiguste ja vigastuste ravis. Massaaz - teaduslikult põhjendatud ja praktiliselt proovitud võtete kompleks inimese organismi mehhaaniliseks mõjutamiseks, eesmärgiga arendada, tugevdada ja taastada tema funktsioone. Massaaz
Tallinna Raamatutrükikoda. Lk 24) 25 Õpetajaraamat T. Mee "Vaata, mis mul on!" Vaata, mul on käsi kaks, nendega teen pliks ja plaks. Vaata, jalgu on ka kaks, nendega teen tips ja taps. (A. Kumpas. Väikese lapse laulud. Tallinna Raamatutrükikoda. Lk 38) L. Verlin "Koputamise laul" Kopp-kopp-kopp, sõrmekene koputab. Kopp-kopp, kopp-kopp-kopp, teine teda abistab. Kui on tarvis, appi ruttab kolmas sõrm ja kaasa võtab neljanda, viies pealt jääb vaatama. (Laule mudilastele. Kirjastus "Muusika" 2001. Lk 4) Laste laulumäng "Pimesikk" Pimesikk, nüüd tule siia, kõiki meid sa kinni püüa! Mis mu nimi, mõista sa, seo siis minu silmad ka! (R. Eespere, M. Vikat, M. Klaas. Laulik 1.2. kl. Tallinn: Koolibri 1993. Lk 121) "Kop ja plaks" Kop-kop jalaga, Plaks-plaks kätega, La-la laulan ma. Natukene tantsin ka! (I. Joandi, N. Lunjova) Liisusalm "Teen ise!" Ma seon ise kingapaelad,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
