VÕRKPALLI TUNNI TÖÖKAVA (0)
TREENINGTUNNI TÖÖKAVA
TREENINGTUNNI TÖÖKAVA
Spordiklubi: KJS Sakala
Treeningrühm: 6.klassi kehalise kasvatuse tund
Sportlik eriala: võrkpall
Treeningrühma suurus: 14 inimest
Tunni toimumise aeg: 04.10.2021
Treeningtunni kestus: 1,5h
Tunni teema: Sulustamine (tehnika, liikumised sulustamisel, individuaalne sulustamine,
grupi sulustamine)
Makrotsükli (aasta) (psühho-motoorsed, kognitiivsed, afektiivsed) eesmärgid: grupp
suudab mängu ajal hoida võrkpalli õhus (õnnestunud pallingud, servide vastuvõtt, palli
saatmine tagasi vastaste poolele).
Mesotsükli (u 3-6 nädalat) (psühho-motoorsed, kognitiivsed, afektiivsed) eesmärgid:
jaotamine osadeks, igas etapis arendatakse üht kindlat kehalist võimet, nt. vastupidavust,
jõudu jms. Esimestel nädalatel järkjärguline koormuse tõstmine ja viimasel nädalal taastav
treening.
Mikrotsükli
(nädal)
(psühho-motoorsed,
kognitiivsed,
afektiivsed)
eesmärgid:
igapäevane painduvuse ja aeroobse vastupidavuse arendamine. Treeningute eesmärk
arendada, mistõttu on suur maht keskmise intensiivsusega.
Tunni (psühho-motoorsed, kognitiivsed, afektiivsed) eesmärgid: võrkpalli ülaltsöödu ja
ründesöödu tehniliste komponentide omandamine, pingete maandamine.
Tunniks vajalikud õppevahendid: võrkpall, koonused
Üliõpilane: Helin Toom
Tunni osa, aeg
Harjutuse toime
Harjutuse/tegevuse
kirjeldus
Doseering
Metoodilised
märkused
Soojendus
1. Verevarustuse
käivitamine ja
keha soojaks
saamine.
2. Vigastuste
ennetamine.
3. Koordinatsiooni
arendamine,
jalalihaste
treening
4. Et külmalt
kiireid liigutusi
tehes lihastele
viga ei teeks ja
midagi ära ei
tõmbaks.
5. Lõbus soojendus
veel enne päris
tunni sisu.
1. Sörkjooks ümber saali.
2. Pöiaringid, põlveringid,
puusaringid, kerepöörded,
õlaringid, käteringid,
sõrmeringid, pearingid.
3. 1) Põlvetõste kõnd +
põlvetõste jooks
2) Sääretõste kõnd +
sääretõste jooks
3) Sirged jalad ees kõnd +
sirged jalad ees jooks
4) Parem külg ees
astumine + galopp parem
külg ees
5) Vasak külg ees
astumine + galopp vasak
külg ees
6) Käsi-jalg astumine +
kekshüpped
4. Neli kiirendust ühest
saali otsast teise.
5. “Ketikull” - õpilane,
kes on kulliks löödud
võtab eelmisel kullil käest
kinni ja nad asuvad teisi
kahekesi edasi püüdma.
Mängus venib kullikett
2-3 min
5 min
6-7 min
4 min
5 min
1. Kaks ringi
ühtepidi, kaks
teistpidi.
2. Alustada venitusi
ülevalt ja lõpetada
all.
3. Jälgida tehnikat.
5. Vastavalt õpilaste
arvule määratleda
mängu jaoks piirid.
üha pikemaks. Võitja on
viimane püüdmatu
õpilane.
Sidemängija
harjutused
1. Ülaltsöödu asendi
õppimine, et oskaks
palli ülalt vastu võtta.
2. Et õpilane oskaks ka
peale väikest jooksu
kiirelt ülaltsöötu vastu
võtta.
3. Sama mis eelmine
punkt, ainult et nüüd
küljele liikudes.
4. Sama mis punkt 2,
kuid ristsamm on
koordinatsiooni
arendamiseks juures.
Samuti sedasi tulekski
mängus liikuda, kui pall
tuleb teise platsi otsa.
5. Sama mis punkt 2,
kuid selg ees, et
õpilased oskaksid
mängu ajal ka selg ees
liikuda, mitte ei keeraks
pallile selga.
6. Õpetada õpilasele,
kuidas õigesti pallile
alla liikuda.
7. Õpetada lastele,
kuidas palli tulekul
1. Ülaltsöödu asendi
imiteerimine:
Õlgadelaiune harkseis,
üks jalg veidi eespool,
raskus ees oleval jalal,
jalad põlvist veidi
kõverdatud, ülakeha
kergelt ette kallutatud,
küünarliigesest
kõverdatud käed silmade
kohal otsmiku ees.
2. Teha väike jooks ette ja
jääda ülaltsöödu La-sse.
3. Liikumine
juurdevõtusammudega
külje suunas, peatumine
söödu lähteasendisse.
4. Tehakse
juurdevõtusamm, seejärel
ristsamm eest ja
peatutakse söödu La-sse.
5. Jooks selg ees,
peatumine söödu
lähteasendisse.
6. Üks paarilistest viskab
palli ja teine söödab selle
otsmikuga tagasi.
7. Üks paariline viskab alt
kaarega palli paarilisele
1 minut
1 minut
1 minut
1 minut
1 minut
Mõlemad
teha 5x
läbi.
Teha
mõlemal
6. Harjutuse
eesmärk õpetada
pallile õiget
allaliikumist.
7. Tuleks kindlasti
jälgida, et pöidlad ja
kiirelt käed õigesse
asendisse tuua.
8.Kiire reageerimise
arendamine, et mitte
palliga vastu pead
saada.
9. Täpsuse harjutamine,
et mängu käigus
oskaksid noorukid palli
õigesti suunata.
10. Harjutada täpset
söötmist, et mäng
sujuvamalt edeneks ja
saaksime hakata
rünnakut õppima.
11. Tsoonidega mängu
õppimine.
12. Tsoonidega mängu
õppimine ja hüppe pealt
otsmiku kohale nii, et ta
püüab palli söödu La-sse
ja kontrollib sõrmede
asendit.
8. Ülaltsööt enda kohale,
peale igat söötu teha
käteplaks. Kui palju
suudad järjest teha?
9. Ründesööt
korvirõngasse väljaku
erinevatest kohtadest.
10. Sidemängija seisab
küljega võrgus, söödab
üle võrgu, liigub võrgu alt
läbi, söödab enda kohale,
sööt üle võrgu jne.
11. Sööt tsoonist 6 tsooni
3, sealt ründesööt selja
taha tsooni 2, uus sööt
tsooni 6. Liikuda sinna,
kuhu söödeti pall.
12. Sööt tsoonist 6 tsooni
3, sealt ründesööt tsooni
4, hüppelt sööt üle võrgu
10x läbi.
2 minutit
3 minutit
2 minutit
Kõik
teevad igat
tsooni 2x
läbi.
Kõik
teevad igat
tsooni 2x
esimesed sõrmed
moodustaksid
kolmnurga. Pall
puudutab sõrmi
kuni teise liigeseni,
tagumised kaks
sõrme on ainult
õrnalt pallile toeks,
põhiraskus on siiski
pöialdel ja kolmel
esimesel sõrmel.
8. Käteplaksu ajal
lüüa peopesad pea
kohal kokku, et
fikseerida pöialde
õige asend.
9. Jalgade töö ja
palli tabamine
analoogsed
ülaltsöödu
tehnikale. Palli
mitte sõrmedega
saata. Randmed
teevad kerge pöörde
sissepoole, sõrmed
väljapoole. Nii ei
lange pall kaarega,
vaid kukub otse alla
ja seda on kergem
rünnata.
12. 4. tsooni
mängija peab
seisma ründejoone
palli söötmise
harjutamine.
13. Tsoonidega mängu
õppimine.
14. Tõste ja rünnaku
harjutamine, et seda
mängus kasutada saaks.
tsooni 6.
13. Tsoonist 6 sööt tsooni
2, sealt pikk ründesööt
tsooni 4 ja edasi sööt üle
võrgu tsooni 6.
14. Sidemängija asub
tsoonis 3, ründajad
tsoonides 2 ja 4 ning üks
mängija tsoonis 6 koos
pallidega. Pall visatakse
kaarega sidele, kes tõstab
vahelduvalt ründajatele.
läbi.
Kõik
teevad igat
tsooni 2x
läbi.
Kõik
teevad igat
tsooni 2x
läbi.
taga. Sama kordub
teisel pool võrku.
13. Mängija tsoonis
4 peaks söötma
hüppelt ja liikuma
alati ründejoone
taha tagasi.
14. Keerulisemaks
variandiks võib
sidemängija tõsta
hüppelt, teha
kaugeid tõsteid
vms.
Tunni
lõpetamine
1. Lõbus mäng, et
õpilased ainult kuiva ja
igavat teooriat õppima
ei peaks ja et neil
võrkpall ikkagi
meeldima hakkaks ja et
tekiks ikkagi mängu
käigus hasart, kes
võidab.
2. Et õpilased omale
vigastusi ei tekitaks ja
samuti lihasvalu
vältimiseks, mis võib
tekkida peale sportlikku
tegevust.
1. Võrkpallimäng,
süsteemiga 5:1.
Sidemängija mängib
eesliinis tsoonis 2 ja
tagaliinis tsoonis 1,
algasetuses mängu algul
paikneb ta tavaliselt
tsoonis 1.
2. Venitusharjutused (iga
õpilane näitab ühe
harjutuse ette)
30 minutit
15min
1. Meeles tuleb
pidada, et
sidemängija tohib
kohti vahetada alles
pärast pallingut.
Sobib 6. klassile. Tunni teema sulustamine (tehnika, liikumised sulustamisel, individuaalne sulustamine, grupi sulustamine). Räägime tunni erinevate tsüklite eesmärkidest.
Sarnased õppematerjalid
32
pdf
Võrkpallitreeningu harjutusvara
Tallinna Ülikool
Võrkpallitreeningu harjutusvara
Koostaja: Erik Allas
Juhendaja: Raini Stamm
Make the play first, then decide if it was impossible.
Sportmängud (pallimängud)
24
docx
50 võrkpalli harjutust
Palli söötmine
teisele kord paremale, kord ülaltsööduga vastu seina.
vasakule. Teine liigub
juurdevõtusammudega külje 45. Paaris ülalt söötmine
suunas ja söödab pallid nii,et saad söödu, söödad ühe
altsööduga tagasi. Nõuda palli korra enda kohale ja siis alles
söötmist keha ees. paarilisele.
46. Võrkpalli mängimine
ainult altsööduga kahe
40. Mängijad liiguvad
võistkonna vahel.
tsoonides 2, 1 ja 3 ringi.
Tsoonist 4 söödetakse pall nr 1 47. Võrkpalli mängimine
peal olevale mängijale, kes ainult ülaltsööduga kahe
võtab vastu. Vastuvõtt võrgu võistkonna vahel.
alla tsooni nr 3. Ja tsoonis nr 3
olev mängija tõstab selg ees 48
14
docx
VÕRKPALL
Töö põhimaterjal on saadaval võrkpalliõpikus ning internetis, lisaks saab kasutada
ka võrkpalliõpikut algajatele.
VÕRKPALLIMÄNG
VÕRKPALLI AJALUGU
Võrkpall tekkis Ameerikas 1895 aastal, mille mõtles välja William Morgan.
Morgan mõtles mängu välja ärimeeste ühingute kehalise tegevuse käigus. Ta tahtis
mängu mis poleks nii jõulised kui pesapall, korvpall ning jalgpall, mis olid tol ajal
Ameerikas ainsad kohalikud mängud. Nüüdseks on võrkpall (volleyball) mänguna
püsinud maailmas juba üle 100 aasta.
Riigid mida võrkpalliajalugu on mõjutanud:
· USA
· Venemaa
· Jaapan
· Itaalia
· Eesti
4
VÕRKPALLI ISELOOMUSTUS
Mängul on vaatamata teistele pallimängudele ainulaadseid iseärasusi.
· 12 mängijat asuvad suht. Väikesel maaalal, 6 mängijat mõlemal poolel.
9
doc
Võrkpall algajatele
Võrkpall
Võrkpall on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul.
Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule nii, et see maanduks
vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest auti või vastasmängija eksiks reeglite vastu.
Samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel.
Ajalugu: Võrkpalli sünnimaaks peetakse USA-d (1985). Ala loojaks peetakse
Ameerika võimlemisõpetajat William G. Morganit.
Võrkpall algajatele
Võrkpalli õpetamist tuleb alustada õpilastele mängu eesmärgi selgitamisest. See on: saata pall üle võrgu
nii, et see maanduks vastaste väljakupoolel, ja takistada palli maandumist oma väljakupoolel.
Pallipuuted peavad vastama võrkpallimäärustele ja neid on lubatud teha ühel võistkonnal korraga
maksimaalselt kolm
29
doc
Võrkpall
Võrkpall
Sünnimaa Ameerika- 1895 William Morgan, ärimeeste ühingule kehaliste
harjutuste ettevalmistamise käigus, „mintonette“, mängitud maailmas juba üle
saja aasta, levis euroopasse I maailmasõja ajal, sotsialistlikud riigis eesotsas NSV
liiduga võimutsesid eesotsas, ilmusid aasia riigid, venemaa naiskondi viiekordsed
maailmameistrid ja neljakordsed olümpiavõitjad, 1919 jõudis võrkpall eestisse ja
mängima hakati seda kõigepealt koolides, nii mõnedki uuendused tehnikas ja
taktikas võeti eestis kasutusele, „eesti palling“, tallina „kalevi“ tulek NSVL
meistriks, Viljar Loor- OM ja MM võitja,
Iseloomustus- 12 mängijat, 6 kummalgi väljakualal, mängijad mängivad kõikides
tsoonides, igas tsoonis on erinevad tehnilised ja taktikalised nõuded,
maksimaalset jõudu tuleb kasutada ilma toetuspinnata, täpne liikumine oluline,
15
odt
Blokeerimine ja julgestamine võrkpallis, erinevad süsteemid. Blokeerimise treenimine.
Ründetegevused on palling, rünnak,
ründesööt ning kaitsetegevused on blokeerimine, pallingu vastuvõtt, kaitsemäng. Võistkond saab
võita punkti neljal erineval moel: pallingust, blokeerimisest, rünnakust või vastase eksimuse korral.
Mängu tulemus sõltub võistkonna ja iga mängija suutlikkusest sooritada erinevaid tehnilisi elemente
(M. Häyrinen jt., 2004).
Käesoleva referaadi eesmärgid on anda teaduskirjandusel põhinev ülevaade võrkpalli
blokeerimisele; tutvustada sulustamise taktikat, ning julgestamist ja kaitsemängu erinevaid
süsteeme; anda teadmisi blokeerimise treenimiseks.
3
1.VÕRKPALLIMÄNGU TEKKIMINE JA ARENG
Mängu mõtles välja William G. Morgan (1870-1942), USA Massaschusettsi osariigi Holyoke
kolledzi võimlemise õpetaja, lõi uue spordiala, mille eesmärgiks oli palli löömine kätega üle võrgu
(FIVB, 2013)
Sportmängud (pallimängud)
48
docx
Võrkpall (Referaat)
SISSEJUHATUS
Võrkpall (inglise keeles volleyball 'lendav pall') on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda
võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu
vastaspoole mängijate väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija
puudutusest auti või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Samas peab takistama palli maandumist
oma väljakupoolel.
Tänapäeval on võrkpall väga levinud ja võrkpalli harrastajaid arvatakse olevat kogu maailmas
üle 800 miljoni.
Rahvusvaheline Võrkpalliföderatsioon FIVB ehk Fédération Internationale de Volleyball loodi
1947. aastal. FIVB-is on 218 liikmesriiki ja aktiivseid mängijaid ligi 200 miljonit.
AJALUGU
Võrkpalli, mida on nimetatud ka kuningate mänguks ja intelligentsete spordialaks harrastab
hinnanguliselt 800 miljonit inimest. Ühtlasi on võrkpall jalg- ja korvpalli järel populaarsuselt 3.
spordiala
Sportmängud (pallimängud)
56
pdf
Korvpalli harjutusvara “100 harjutust”
Tallinna Ülikool
Loodus- ja terviseteaduste instituut
Korvpalli harjutusvara "100 harjutust"
Iseseisev töö
Eero Maling
Tallinn 2019
Harjutused.
Harjutus 1.
Joonis1.
Asetus: 3 söötjat rõngaste vahelisel joonel ringide sees- joonisel kolmnurgad.
Paarid ühe palliga alumise otsajoone taga.
Töö: sööda keskele ja jookse risti!
See mängija, kes söödab- jookseb esimesena risti.
Peale palli tagasi saamist viimaselt mängijalt (#3-lt) võib jätkata:
a) teha omavahel veel 1 sööt ja minna viskele.
Harjutus 2.
Joonis2. Joonis3.
6 ja rohkem mängijat, nurgas igal mehel pall.
6 söödab 1-le.
Palli saajal on oluline põlvist alla lasta ja püüda pall põhiasendisse.
1 läheb viskele.(Joonis2.)
4 võtab laua ja põrgatab söötjate kolonni.
1 läheb korvi alla. Nurgast 6 liigub keskele. (Joonis3.)
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid