ühendab eesti kirjanduse jaoks uudselt kunstiharitlase teema ja eneseiroonia. Esikkogule iseloomulikud irooniline seltskonnakriitika, hüperboliseeritud ja grotesksed tüübid, kunsti- ja haritlaselu veidruste kollektsioneerimine saadavad ka novellivihikut "Mehed" (LR 1981) ja osaliselt selle ainesele tuginevat teatriteemalist rom-i "Hiired tuules"(1982). Pööret suurema "eluläheduse" suunas tähistab romaani diloogia "Keerukuju" (1985, Lng 1984) ja "Kallid generatsioonid" (LR 1986), mis hindab mehe seisukohalt abielu ja lahutust ning abielu kui institutsiooni väljavaateid. Kogu "Vana Fabiani nutulaul" (1988) sisaldab diloogia teise osa taastrüki kõrval valiku novelle. Romaan "Pingviin ja raisakass" (1992) vaatleb nukra irooniaga "väikese inimese" kohanemisraskusi Eesti Vabariigi taasteajal, selle järgi tehtud telefilm "1991" (rez. I. Normet). M on kirjutanud ka lasteraamatud "Französisch!" (1981, vene k. Tln
Lehte Hainsalu lapstegelasi. Inimestega suhtlemine ja raamatute esitlused Lehte Hainsalu kohtub rahvaga tavaliselt raamatute esitlustel. Ta on enda raamatuid esitlenud mitmetes kohtates. Oma viimast 44-leheküljelist luuleraamatut ,,Mängiks midagi" esitles ta 21.mail Eesti Lastekirjanduse keskuses- see väike luuleraamat esitab muhedas, mängulikus laadis kahekümne kahe lastemängu sisu ja situatsioone (kükakull, mädamuna, keerukuju, ilmareis, tagumine paar välja, laevade pommitamine, Must Peeter, monopol jt). Pildid värsside juurde on joonistanud kunstnik Reet Eilsen. Prima Vista raamatulaadal Tartu Ülikooli ees 9.mail esitles Lehte Hainsalu raamatuid ,,Koerliblikas" ja ,,Rõõmuratas" Lehte Hainsalu käis 26.novembril 2008 külas Põlva Ühisgümnaasiumis. Avatud oli näitus kirjaniku loomingust: huvilistele oli tutvumiseks ülesse seatud Hainsalu
kohale tagasi. Kull püüab teda tabada. Tabatud linnu viib kull oma pessa, hakkavad koos püüdma. 1) Mingi hetk vähendan maa-ala. 2) Kull võib öelda ka: „Kõik linnud“ või „Harakas ja vares“. N: Luik, harakas, vares, lõoke, tihane, suitsupääsuke, leevike, part, toonekurg, öökull, tuttpütt, papagoi, kajakas, kägu, kakk, rähn, linavästrik, ööbik, kuldnokk, ronk. 10. Tunni lõpetav osa – kaks erinevat sobivat tegevust. • KEERUKUJU. Jälgida mängujuhti, mitu sõrme üles tõstab, nii mitme inimesega moodustada kujud. • „Klass, joonele kogu!“ „Klass, paariks, loe!“ - tennisepallidega üle keha massaaž. 11. Ringtreening põhiliikumisoskus(t)e .... arendamiseks. 1) Planking. Tugevdab käte ja õlavöötme lihaste jõudu. 2) Seinajooks. 3) Kõhulihased - selili asend, pall jalgade peal/hantel jalgade vahel, põlved painutatud. 4) Topispalli viskamine üle pea vastu seina
1980. aastal ilmunud kogumiku "Fabiani õpilane" esseistlikes novellides ning 1982. aastal ilmunud romaanis "Hiired tuules" kirjutab Mutt kirjandusloo sõnul "modernismi peateemad, hoiakud ja ideed üle kriitilis-paroodilises võtmes".Romaan kirjeldab teatraal Kalle Jermakoffi teatriuuenduskatset kultuuritegelase Victor Kaku vaatenurgast. Selles on nähtud dialoogi Mati Undi romaaniga "Via regia", kuid ka vihjet Hugo Raudsepa "Põrunud aru õnnistusele". Diloogia "Keerukuju" (1985) ja "Kallid generatsioonid" (1986) kirjeldab sugupoolte vahelisi suhteid "n-ö vaimse mehe vaatepunktist".Algul tajuti Muti proosat alternatiivkirjandusena, nähes selles paralleele ka Jüri Üdi luulega.Romaanis "Rahvusvaheline mees" kajastab Mutt oma kogemusi tööst välisministeeriumis. Raamatu nimitegelase prototüübiks on peetud toonast välisministrit, hilisemat presidenti Lennart Merit. "Grotesksusest hoolimata on
enese lepitamiseks selle ruumiga. Hiinalinna lasteaed on õnneks üks niisugustest majadest, mis tekitab tuju arhitektuuri järele. (Pae, 2008) Joonis 20 Kaasaja arhitektuur (erahoone) Tartu kortermaja Siili 6 Joonis 21 Hoone asub Tartus Jõekaare elurajoonis. Projekt valmis 2007 ja hoon 2008. Arhitektideks olid Austria arhitektid Thomas Pucher ja Alfred Bramberger. Keerukuju on laste mäng, kus üks keerutab suure hooga teist ning siis laseb käe lahti. Keerutatu peab üritama hetkega paigale tarduda, kuid tema juuksed jäävad veel mõneks ajaks lehvima ja keha kipub edasi keerlema. Niisugune on muje Emajõe kaldale ehitatud kortermajast. Ta on küll paigal aga justkui keerleks. Teda uudsitades avastame end ringiratast käimas, sest kogu aeg tundub, et nurga tagant avaneb veelgi huvitavam vaade. Maja vaadeldes võib aru saada, et see ei ole Eesti arhitektide
Tugev debüüt ja esimesed raamatud: ,,Fabiani õpilane" (1980) ja ,,Hiired tuules" (1982), mis annavad koondpildi, mida Mihkel Muti raamatust oodatakse ja otsitakse: iroonia, satiirilisus. Fabiani on Muti alterego, alustab rännakuid novellides. Fabiani tüüp on ka teises romaanis, mis algab lühikese konsentreeritud tekstiga (musternäide, kus iga lause on irooniast tulvil, pingestatud stiil). Lasteraamat ,,Französisch!" (1981). Tõsisemad asjad on ,,Keerukuju" (1985) ja ,,Kallid generatsioonid" (1986). Paroodilised: lühiproosa raamatud ,,Vana Fabiani nutulaul" (1988) ja ,,Kerge meel" (1988). Järgmine periood 1990ndad: kõige tuntum romaan ,,Rahvusvaheline mees" (1994). Novellikogu ,,Üleminekuaeg" (1995). Uuel sajandil on uuem Mihkel Mutt, 00ndatel ebamäärasust ja kõikuv tase. Tähtsamad teksti on loomingu alguses. 22. Nikolai Baturini looming. Baturiniga lõpeb kasseti autoritest rääkimine
ning pärast läheb Tallinnasse. 90ndate alguses teeb põike kirjandusest eemale ning läheb Välisminiteeriumisse tööle. Üsna varsti tuleb ta sealt ära. Alates 1997.aastast töötab ta Sirbi peatoimetajana ja hiljem saab ta ajakirja Looming peatoimetajaks, kes on ta praegugi. 1980 Fabiani õpilane o 1981 Französisch! – lasteraamat. 1982 Hiired tuules – järg „Progressiivsed hiired“ (igal juhul ebaõnnestunud). 1985 Keerukuju 1986 Kallid generatsioonid 1988 Vanaa Fabiani nutulaul 1988 Kerge meel 1994 Rahvusvaheline mees 1995 Üleminekuaeg o 2009-2011 Mälestused I-VI 2913 Kooparahvas läheb ajalukku Mihkel Mutiga ei juhtu kunagi seda, et ta hakkaks põhjakihi positiooni kirjeldama. Ta ei saa härrasmehe positsioonist lahti. Võib öelda, et Mutt kehtestab end 80ndate proosas väga kiiresti ja kärarikkalt
Praegu ajakirja Looming peatoimetaja. Vahepeal oli kutseline kirjanik. Loomingust Kirjanikuna leidis Mihkel Mutt tähelepanu novellikoguga "Fabiani õpilane"(1980). Esikkogule iseloomulikud irooniline seltskonnakriitika, hüperboliseeritud ja grotesksed tüübid, kunsti- ja haritlaselu veidruste kujutamine tulevad esile ka novellikogudes "Mehed" ja "Üleminekuaeg" ning teatriainelises romaanis "Hiired tuules" (1982). Pööret suurema eluläheduse suunas tuli romaanidiloogiaga "Keerukuju" ja "Kallid generatsioonid". Romaan "Pingviin ja raisakass" (1992) vaatleb nukra irooniaga "väikese inimese" kohanemisraskusi Eesti Vabariigi taastamisajal. Mutt on kirjutanud ka lasteraamatud "Französisch" ja "Näärivana". Aastail 1994-95 oli ta teleseriaali "Salmonid" stsenarist. Mutt oli oma varasemas loomingus irooniline ning sarkastiline. Loomingu hilisematel perioodel on tema stiil ja seisukohavõtud leebunud
See jutustamisviis on ka selline, et ta suurest 60ndatest müüdist, Tartu teatriuuenduse müüdist distantseeritud. Mutt käib teatris noore inimesena ja saab elamusi. Maailm on peapeale keeratud ja selles maailmas ei saa aru, mida võtta tõsiselt ja mida mitte. Hennoste kinnitanud, et tähtis podmodernistliku näide on "Hiired tuules" kisub kogu jutustamistehnika alasti: toetub võõrastele tekstidele, mängib keele pinnal, tinglikuse taastootmine. "Hiired tuules" äratas tähelepanu. "Keerukuju" 1985 ja Kallid generatsiooni 1986 on tõsisemad. Loomingus absurdikirjandusse liikuv suund esile kerkima. Esimeses loomingujärgus kujukalt tuleb välja mis 1988 Vana Fabiani jutulaul ja Kerge meel. Esimeses püüdnud tõsisemal moel kirjutada, teine kerge meelega kokku pandud raamat. "Kerge meel" sisaldab lühiromaani "Elu allikad" Võtab reaalelulise põhja, aga nihutab selle paigast. Novellid - raha, positsioon, seksuaalsus nende ümber asi tiirleb
annaabi.ee 
