seistes). Erinevad liikumisviisid kõrge põlvetõste, sääretõste. Kestvus kokku 30 minutit. Venitusharjutused 5 minutit. 2. 2.nädal Põhilisi jooksuharjutusi teha pärast üldsoojendust ja Täiustada tehnikat. (2x) venitusharjutusi, kestvus kokku 10 minutit. Järgnevaid harjutusiteha ühekordselt 15 kuni 30 m: 1) sääretõstejooks (puudutada kannaga tuharaid) 2)pöiajooks pöidade suur aktiivsus ja liikuvus 3)kõrge põlvetõstejooks (rõhutada reietõstet ja aktiivset rajalelöömist) 4)kõrge põlvetõstejooks koos haarava sirutusega põlveliigesest. 5)kombinatsioon 1: kõrge põlvetõstejooks-kolm jooksusammu-sääretõstejooks-kolm
4) Kohapeal põlvetõstejooks tõsta kiiresti kordamööda põlvi puusakõrgusele, jookse nii kiiresti kui saad, et oleks tõhusam. Aeg 30 sekundit. Harjutus on aeroobne. Venitus reielihastele, sama mis eelmisel harjutusel. Ning samuti venitada ka säärelihaseid. Toetada jalg vastu seina nii, et kand toetab vastu maad ja pöid on vastu seina, venitust peaks olema tunda säärelihastes. 5) Kohapeal sääretõstejooks jookse ühe koha peal nii, et puudutad kannaga iga kord tuharalihast. Jookse nii kiiresti kui saad, et harjutus oleks lühikese aja jooksul tõhusam. Aeg 30 sekundit. Venitus: korda sääre- ning reielihasevenitust, mida varem juba tegid. 6) Plank Staatiline harjutus. Lama kõhuli, tõuse päkkadele ning toeta end küünarnukkidel nii, et käsi oleks 90kraadise nurga all. Jälgi, et kehahoiak oleks nii sirge kui võimalik, mitte kumer üles-, ega allapoole
hüpata 4x10 hüpet kuni 3x nädalas. Lisaks peaks lõdvestuseks jooksma 10-15min ning arvestama sellega, et võistlusperioodil võib sügavhüppeid kasutada mitte rohkem kui üks kord 10-14 päeva kohta. Kiirustreeningute abistavate vahendite hulka kuuluvad ka mitmesugused erialased harjutused. Äärmiselt oluline on nende harjutuste kvaliteetne ning korrektne sooritamine. Põhilisemad harjutused, mida kasutatakse on põlvetõstejooks, sääretõstejooks, sammhüpped, pöiajooks. Lihasjõu plahvatusliku rakenduse arendamiseks on kasulikud löögilise iseloomuga liigutused (nt. trossiga üle ploki kinnitatud raskuse järsk tõmme; 5-8 tõmmet ühes seerias).
samuti tõsta harjutuste keerukust lihtsatest kuni mänguliste situatsioonideni · kahe treeningu korral päevas ei tohiks teises treeningu ajal kiirusharjutusi teha, kui esimene treening oli intensiivne · hea tegevuskiiruse arendamiseks soovitatakse koormuse raskusastet järkjärgult suurendada · kiirustreeningu tuleks teha aastaringselt, pikad pausid mõjuvad halvasti kiiruse tasemele Põhilisemad harjutused, mida kasutatakse on: põlvetõstejooks, sääretõstejooks, sammhüpped, pöiajooks. Lihasjõu plahvatusliku rakenduse arendamiseks on kasulikud löögilise iseloomuga liigutused (nt. trossiga üle ploki kinnitatud raskuse järsk tõmme; 5-8 tõmmet ühes seerias). Reaktsiooni-, lähtekiirenduse ja maksimaalse kiiruse harjutuste kasutamisel on põhiline silmas pidada treeningumeetodit, milleks on kordusmeetod, laktaatse kiirusliku vastupidavuse arendamisel võib peale kordusmeetodi kasutada ka intensiivset intervallmeetodit.
tehnikat. 5. Sooritada tirel ette nii kiiresti ja nii aeglaselt kui võimalik. Eesmärk on täiustada terviklikku tireli sooritamise tehnikat. 4. Jooksuharjutused tunni põhiosas – õpetav tund, õpetamise osa (10 min). 1) Kõik võtavad kolonni, käed vastasõpilase õlgadel, jooks ümber torbikute. Lapsed jaotatakse kahte leeri: 2) Kiire jooks saali otsa, tagasi sörkides. (seina ääres) 3) Pölvetõstejooks 4) Sääretõstejooks 5) Galopp ühe küljega 6) Galopp teise küljega 7) Kesklemine MÄNG: Lapsed on juba kahes leeris, üks leer moodustab ühe võistkonna, teine teise. Saali tagaotsas on valmis pandud kaks rõngast. Mängu eesmärk on joosta erinevate tehnikatega. Alustab üks võistleja, jookseb saali lõppu, poeb rõngast läbi, tuleb tagasi, võtab teise inimese kaasa, poevad koos rõngast läbi, tulevad tagasi jne. (Peavad
aeglases tempos 15 - 20 minutit ja aktiveeri lihased venitamise ja jooksuharjutustega. Tavaliselt määrab jooksudistants soojenduse pikkuse. Lühemate maade jooksmisel on vaja põhjalikumalt soojendada, sest nende puhu tuleb kiirust rakendada kohe alguses. Maratonijooksjad saavad esimesi kilomeetreid kasutada rahulikult kõndides või joostes ning rahulikult üle minna oma temposse. Mõned head harjutused, mis panevad keha liikuma: Puusaringid Ülakeha keeramine vasakule ja paremale Sääretõstejooks ja põlvetõstejooks Käed: terve käega ette ja taha, õlaringid, soojenda randmeid Jalad: puusadest ringid mõlema jalaga, soojenda kindlasti põlvi ringidega ja jala labasi. Kiiguta oma jalgu ette ja taha. Kui tahad ka venitada, siis ära jäta seda viimaseks, alati tee soojendades pärast venitust mõni liikuv harjutus. Treeningu ajal Tervisekasvatuse 9. klassi õpik ütleb järgmist: Inimese igakülgseks arenemiseks ja kehaliselt
tegemine, hüpped, pidurdused jne. Individuaalne soojendus - harjutuste valik lähtub konkreetse sportlase iseärasustest. Kui näiteks jalgpalluril on sageli raskendatud liikuvus puusaliigeses ja on ka seljaga probleeme, tuleks suuremat tähelepanu pöörata niude-nimmelihaste venitusharjutustele. Soojendusharjutused Enne igat treeningut tuleks teha järgmisi harjutusi: 1)Kerge aeroobne liikumine 5 minutit – näiteks sörkjooks, rattasõit, sõudmine,põlve- ja sääretõstejooks 2)Dünaamilised venitused kogu kehale. Pööra erilist tähelepanu nendele lihasgruppidele, mis trennis kõige rohkem koormust saavad. Dünaamilised venitused peaksid eelnema igale sportlikule tegevusele ja olema vastavuses alaga, millele hakatakse pühenduma. Eesmärk on tekitada kehas tunnetus, milliseks tegevuseks peab ta valmis olema. Kestvusalade (jooks, rattasõit, suusatamine) harrastaja treeningu puhul sobib soojenduseks
rõhtseis. kettalt kettale. Harjutused matil veeretamine, selili kägarduda käte haardega ümber põlvede, kiikumine, veeremine turjale ja tagasi. 5 – 7 aastased Kõnd jalatõstega ette, taha, kõrvale, väljaastega, pöia sirutamisega, ristsammudega, „kurekõnd“, suletud silmadega edasi-tagasi, pikad sammud 3 suunda muutes, ringjoonel, kolonnis, ussina, erinevas tempos, esemete vahel, kiirjooks, kestusjooks. Jooks põlve-ja sääretõstejooks, jalatõstega ette, selg ees, üle takistuste, kiirjooks 30m, süstikjooks 2x10m, üle takistuste, vastupidavusjooks, teatejooksud, pendelteatejooks, 200m jooks mõõdukas tempos. Hüppamine kaugus-ja kõrgushüpe otsehoolt, hüplemine külg ees kahel jalal üle takistuse, käärihüplemine, kükist hüpe üles, sügavushüpe, harkiristi hüplemine, 30-40 hüplemist, hüplemised hüpitsaga.
MIDA TULEB VÄLTIDA! *tähelepanu kontsentreerimist vaid mõnele üksikule harjutusele või võttele; *sprindis vaid maksimaalsele pingutusele keskendumist, kasutamata jooksu erineva pikkusega distantsidel; * väsimust maksimaalse kiiruse arendamisel; * täistallal jooksmist sprindis. Märkus: Jõud ja kiirus arenevad noortel sportlastel järk-järgult. Seepärast tuleb harjutused ja koormused hoolikalt valida, arvestades iga sportlaste vanust ja ettevalmistust. Grupi harjutused: * sääretõstejooks- puudutada kannaga tuharaid ja harjutust sooritada 20–30 m. * pöiajooks- pöidade suur aktiivsus ja liikuvus ning sooritada harjutust 15 m. * kõrge põlvetõstejooks. Rõhutada reietõstet ja aktiivset rajalelöömist ning harjutust sooritada 20–30 m. * kõrge põlvetõstejooks koos haarava sirutusega põlve liigesest ja sooritada harjutust 20–30 m (Pöia liikumine peab olema aktiivne, tugijalg põlveliigesest Sirutunud).
Lõpuks tulid suuremad hüpped ning jooksud. Üheski tunnis ei saadud läbi ilma lõdvestus- ja hooharjutusteta kätele, jalgadele ja kerele. Lihaste pinge ja lõdvestuse tahtele allutatus on eelduseks oma keha valitsemisel, liigutuste joone tunnetamisel.Eriline osa on Idla kõnni- ning jooksukoolil, kuhu kuuluvad mitmesugused kõnni- ning jooksuvormid: rulluv kõnd, hiiliv kõnd, vetruv kõnd, pöiasirutsukõnd; pöiajooks, põlvetõste- ja sääretõstejooks, jooks pika ettehaarava sammuga, vabalt ettependelduva jalaga, väike ja suur väljendusjooks, jooks üksi, kahe- ja kolemkesi. Tegeledes kuni kaks korda nädalas kehakooliga, omandab õpilane ühe aasta jooksul kauni rühi, vaba, harmoonilise liikumise ning hea enesetunde.Astmeks edasi on edasijõudnute rühmad, valikrühamd, eliit-ehk musterrühmad, kus tunni sisuks kehakooli kõrval on juba suuremat koordinatsiooni ning peenemat lihastööd aendavad harjutused
erialased harjutused ehk jooksuharjutused ("drillid"), mis on suunatud kiirusharjutuste koordinatsioonilisele küljele. Neid harjutusi sooritades eraldatakse teadlikult üksikuid harjutuse osi tervikust. Tüüpilised "drillid", mida kasutavad sprinterid: · põlvetõstekõnd, · põlvetõstejooks, · sammhüpped kiirusele ja võimsusele, 9 · pöiajooks, · pöiatõukehüplemised, · sääretõstejooks, · "kätejooks". Äärmiselt oluline on nimetatud harjutuste sooritamise kvaliteet ja korrektsus. Kiirustreeningu vahendid võib jaotada maksimaalse kiiruse ja kiirusliku vastupidavuse arendamise vahenditeks. Kõik maksimaalse kiirusega joostavad kuni 80 m pikkused lõigud arendavad maksimaalset kiirust, üle 80 m pikkused lõigud aga kiiruslikku vastupidavust. Kui tippsportlastel võib maksimaalsete ja submaksimaalsete ehk
annaabi.ee 
