Koosneb kahest osast: esimene on jutt ja teine osa on moraal. Poeem- mitmeosaline lüroeepiline teos, sisult jutustus kuid vormilt luuletus. Eeposest on ta vormilt vabam ja mahult väikesem. Tegelased poeemis on erakordsed ja/või romantilised kangelased, kes elavad läbi nn. hingelise seisundi. Sonett-vaga vana luulezanr, mis tekkis Itaalias 13 saj. Ajapikku jagunes ta kolmeks: Itaalia, Prantsuse ja Inglise. Sonetis on 14 värsirida, ta jaguneb sisult kaheks: nelikutes esitatakse teema, kolmikutes on kõrvalteema või lüüriline mõtisklus. Eesti esimese soneti autor on Eisen. Ballaad- sisult jutustus, vormilt luuletus. Tal on dramaatiline süzee ning ta loodi Prantsusmaal. Ballaadi teema on armastus, legendid jm, temas on palju romantilisi kangelasi. Sageli kasutatakse sonetis monolooge. Eestis on sonette kirjutanud M.Under ja J. Tamm. Ood- kiidulaul või pidulik ülev luuletus mõne isiku või tähtsa sündmuse auks. Pastoraat- karjaselaul Epiteet- ilustav sõna
Mis on isikustamine ehk personifikatsioon? Elutule antakse elusa võimed. 12.Mis on võrdlus?Too näide! Üht asja, olendit, nähtust võrreldakse teisega nt. loll nagu saabas. 13.Mitmest osast koosneb valm? Kahest 14.Mitu värssi on sonetis? 14.värssi 15.Kuidas jaguneb inglise soneti värsiskeem? 4+4+4+2 16.Kuidas jaguneb itaalia soneti värsiskeem? 4+4+3+3 17.Mis toimub soneti nelikutes? Esitatakse peateema. 18.Mis toimub soneti kolmikutes? Tuuakse juurde paralleelteema või mõtisklus. 19.Nimeta kuulsaim eestlane, kes on loonud sonette ja ballaade? Marie Under 20.Mis on haiku? Väike Jaapani loodusluuletus 21.Milline on haiku värsiskeem? 5+7+5 22.Millised on lüroeepilised teosed ja miks neid nõnda nimetatakse? Ballaad ja poeem, sest nad on jutustavad luuletused. 23.Nimeta ballaadi peamised tunnused! Sünge sisu, tegelased võivad olla kangelaslikud. 24.Nimeta poeemi peamised tunnused! Mitmeosaline, süzee 25.Mis on ood
istuja jalgade söötude vahel. Paaris üks ees teine seljataga .Juhtmängija veeretab palli kust poolt pall tuleb selle jalaga stardib paariline. 2 kükkist , 3 kõhuli jne. Paarilisega üks istub , teine viskab palli üle kaaslase pea ette. See tõuseb, spurdib, püüdes söödu lähteasendisse seljaga viskaja poole Üks paariline veeretab palli mööda maad ette , teine spurdib ja püüab palli kätte saada ennem tähist jäädes seisma pidurdussammuga. Kolmikutes- äärmine söödab keskmisele , keskmine seljataha ja sealt pikk sööt esimesele. Kaks palli sööt keskmisele , see kes keskmine on peab tervesaeg ennast pöörama . Kolmikul kaks palli sööt ühele ja sealt tagasi ja siis külgliikumiselt teise juurde sealt palli sööt ja tagasi . Sööt peakohale ja siis paarilisele Sööt paarilisele ja siis selgees jooks ümber tähise. Ringis (8-10 inimest ) sööt enda kohale liikumine eesoleva või taga oleva mängija kohale ja
Tüdrukud panevad rõhku graatsilisusele, poiste võimlemine kujutab endast aga hoopis akrobaatikat: tehakse hüppeid, kukerpalle ja saltosid. Mida õpitakse? Kõnniharjutused (kindla rütmi ja muusika järgi), hüplemisharjutused (kombinatsioonid), hüplemine hüpitsa ja hoonööriga, roomamine, veeremine ja veered, tirel ette ja taha, pool- ja täisspagaat, turiseis, kaarsild, tasakaaluharjutused, hundiratas, tiritamm, käetelseis, tirelringid, saltod kolmikutes, paarides ja individuaalselt, püramiidid jne. Akrobaatikat kasutatakse ka kehalise kasvatuse ainekavas: 1-3 klass: Akrobaatilised harjutused. Veeremine ja veered. Tirel ette. Poolspagaat. Turiseis. Kaarsild selililamangust (abistamisega). Tasakaaluharjutused. 4-6 klass: Kaarsild selili lamangust. Hüppetirel ette. Tirel taha. Kätelseis (abistamisega). Tiritamm. Tasakaal. Kõnni- ja hüplemisharjutused, tantsusammud ja takistuste ületamine poomil. Toenghüpped
kolmeks: itaalia, prantsuse ja inglise sonetiks. Sonett koosneb 14 värsireast, traditsioonilise riimiskeemiga. Itaalia ja prantsuse soneti värsid jagunevad stroofidesse ehk salmidesse skeemi 4+4+3+3 järgi. Inglise soneti värsiskeem on 4+4+42. klassikaliselt sonetilt nõutakse puhast kõlavat keelt ja korrapärast ülesehitust. Sisult jaguneb sonett kaheks. Nelikutes esitatakse teema, mida arendatakse tõusvas joones kaheksanda rea lõpuni. Kolmikutes tuuakse sisse paralleelteema või lüürilise mõtisklus. Sonett kulmineerub neljateistkümnendas värsis vaimuka puändiga. Tuntumad kirjanikud: Dante, Petrarca, Shakespeare. Eestlased: Marie Under. Valm- õpetliku sisuga mõistuluuletus või jutt, mille tegelasteks on enamasti loomad, kes kujutavad inimesi. Valmides naeruvääristatakse inimeste ja ühiskonna pahesid. Koosneb kahest osast: esimeses osas esitatakse tavaliselt sündmus, teises antakse õpetlik järeldus ehk moraal
1.4. Väljalangemissüsteemi plussid ja miinused.......................................7 1.1.5. Ühe kaotuse süsteem kahe mänguga................................................7 1.2. Mängude järjekord..........................................................................8 1.3. Rahvastepalli reeglid......................................................................8 1.4. Erinevad rahvastepalli mängimise variandid................................10 1.4.1. Mängud kolmikutes..........................................................................11 2. Tööprotsess.........................................................................................................13 2.1. Tööprotsessi kava.........................................................................13 2.2. Tööprotsessi kava analüüs............................................................14 3. EKSL Dumle võistlustel võistkondade poolt kasutatud mängutaktikate analüüs ............
puhul irdriimidest (lint:kink). Asendi järgi eristatakse paaris- (aabb), süli- (abba) ja ristriimi (abab). Silpide arvu järgi ühesilbilisi ehk meesriime (sööb:lööb), kahesilbilisi ehk naisriime (kivi:rivi) ja kolmesilbilisi ehk libisevaid riime (laotama: kaotama). SONETT loodi 13. saj Itaalias. Tunneme ära 14 värsireast (4+4+3+3), traditsioonilises riimiskeemiga abab abab cdc cdc Nelikutes esitatakse teema, kolmikutes tuuakse sisse paralleelteema või lüüriline mõtisklus. Luuletus kulmineerub 14. värsis vaimuka puändiga. Dante, Petrarca, Shakepseare, Eestist Marie Under. ,,Sirelite aegu" Marie Under Ju toomehelbed jätnud jumalaga ja sirelite õitseaeg on käes: kõik pungad pakatavad täies väes, kõik põõsad sinetavad aia taga. Ja öösiti nüüd ei ma enam maga: mu süda õhetab kui hõõguv ääs ah, sirelite õitseaeg on käes! Kuis võiks ükskõikne olla ma ja vaga.
4) Partner jälgib, kas sa tegid kõik olulised punktid viske ajal. Püüdmine: vaata palli, siruta pallile vastu ja tõmba pall enda juurde. 1) Viska palli paarilisele nii, et ta ei liigu püüdmisel. 2) Liikuge kaks suurt sammu tagasi ja visake paarilisele nii, et ta teeb püüdmisel ainult ühe sammu. 3) Mäng. Igakord kui partner saab palli kätte liikuge üks samm tagasi, kui pall kukub liikuge 1 samm üksteisele vastu. KOLMIKUTES: Koera mäng. 6. Hüppeharjutused tunni põhiosas – õpetav tund, õpetamise osa (10min). Hüppeharjutused – galopp, polkahüpped (külg ees), tõukejalalt hüpe üles, harkihüpe, käärhüpe. ALUSTUSEKS: (pane kõigile hularõngad maha, kui on) 1) Hüppa üles nii, et sa maandud samasse kohta. 2) Hüppa üles nii, et tõukad kahelt jalalt, maandud kahele jalale. 3) Tõuka üles kahel jalal, maandu kahel jalal.
sülisonett (4+3+3+4) jt. Sonetipärg koosneb 15 sonetist, kusjuures iga järgmine algab eelmise lõppreaga (1. soneti esimene värss kordub 14. soneti viimases värsis). 15. ehk juhtsonett moodustub eelnevate sonettide avavärssidest. Klassikaliselt sonetilt nõutakse puhast kõlavat keelt ja korrapärast ülesehitust. Sisult jaguneb sonett kaheks. Nelikutes esitatakse teema, mida arendatakse tõusvas joones 8. rea lõpuni. Kolmikutes tuuakse sisse paralleelteema või lüüriline mõtisklus. Sonett kulmineerub 14. värsis vaimuka puändiga. Maailmakirjanduses on sonetti kui zanri edasi arendanud Dante Alighieri (12651321), Francesco Petrarca (13041374), prantslane Pierre de Ronsard (15241585), inglane William Shakespeare (15641616); eestlastest on sonetti tulemuslikult viljelenud Marie Under (18831980), Bernard Kangro (19101994), Valmar Adams (18991993) jt. Näiteks: Lõoke
lüüriline romanss, ilukirjanduslik kunstballaad. Tekkis keskajal provansi tantsulauluna, kujunes lüroeepiliseks žanriks. Balladistroofiks on katrään: 3- ja 4-rõhuliste värsiridade vaheldumine, riimiskeem abcb. * sonett: 13.saj. Itaalia luuležanr, 14 värsireast, traditsioonilise skeemiga abab, abab, cdc, dcd. Klassikaliselt sonetilt nõutakse puhast keelt ja korrastatud ülesehitust: nelikutes teemarendus kuni 8. rea lõpuni, kolmikutes tuuakse sisse kõrvalteema või mõtisklus, 14. rida kulmineerub vaimuka puändiga. Riimipaigutuse järgi jaguneb kolmeks: itaalia sonett (4+4+3+3) abab abab cdc dcd prantsuse sonett (4+4+3+3) abba abba ccd eed inglise sonett (4+4+4+2) abab cdcd efef gg Sonetipärg - 15 sonetti, iga järgmine algab eelmise lõppreaga, 1.soneti esimene värss kordub 14.soneti viimases. 15. ehk juhtsonett moodustub eelnevate sonettide avavärssidest.
Variatsioonid: nt peata sonett (4+3+3), poolsonett (4+3), pöördsonett (3+3+4+4), sülisonett (4+3+3+4) jt. Sonetipärg - 15 sonetti, iga järgmine algab eelmise lõppreaga (1. soneti esimene värss kordub 14. soneti viimases värsis). 15. ehk juhtsonett moodustub eelnevate sonettide avavärssidest. Klassikaliselt sonetilt nõutakse puhast kõlavat keelt ja korrapärast ülesehitust. Sisult jaguneb sonett kaheks. Nelikutes esitatakse teema, mida arendatakse tõusvas joones 8. rea lõpuni. Kolmikutes tuuakse sisse paralleelteema või lüüriline mõtisklus. Sonett kulmineerub 14. värsis vaimuka puändiga. Nt M. Underi ”Sirelite aegu” itaalia sonett (värsiskeem 4+4+3+3). Veel kinnisvorme: eleegia, ood, pastoraal, epigramm. 12. Narratiiv. Lood aitavad maailma mõsta ja kogemusi korrastada, samuti inimese tähendust uurida. Lood aitavad igapäevaelust eemalduda. Lood võivad olla nii vahendavad kui loovad. Vahendav lugu ilmutab e näitab maailma korrastatust, loovad lood loovad midagi
lüüriline romanss, ilukirjanduslik kunstballaad. Tekkis keskajal provansi tantsulauluna, kujunes lüroeepiliseks zanriks. Balladistroofiks on katrään: 3- ja 4-rõhuliste värsiridade vaheldumine, riimiskeem abcb. * sonett: 13.saj. Itaalia luulezanr, 14 värsireast, traditsioonilise skeemiga abab, abab, cdc, dcd. Klassikaliselt sonetilt nõutakse puhast keelt ja korrastatud ülesehitust: nelikutes teemarendus kuni 8. rea lõpuni, kolmikutes tuuakse sisse kõrvalteema või mõtisklus, 14. rida kulmineerub vaimuka puändiga. Riimipaigutuse järgi jaguneb kolmeks: itaalia sonett (4+4+3+3) abab abab cdc dcd prantsuse sonett (4+4+3+3) abba abba ccd eed inglise sonett (4+4+4+2) abab cdcd efef gg Sonetipärg - 15 sonetti, iga järgmine algab eelmise lõppreaga, 1.soneti esimene värss kordub 14.soneti viimases. 15. ehk juhtsonett moodustub eelnevate sonettide avavärssidest.
(4+3+3+4) jt. Sonetipärg > 15 sonetti, iga järgmine algab eelmise lõppreaga (1. soneti esimene värss kordub 14. soneti viimases värsis). 15. ehk juhtsonett moodustub eelnevate sonettide avavärssidest. Klassikaliselt sonetilt nõutakse puhast kõlavat keelt ja korrapärast ülesehitust. Sisult jaguneb sonett kaheks. Nelikutes esitatakse teema, mida arendatakse tõusvas joones 8. rea lõpuni. Kolmikutes tuuakse sisse paralleelteema või lüüriline mõtisklus. Sonett kulmineerub 14. värsis vaimuka puändiga. Veel kinnisvorme: eleegia, ood, pastoraal, epigramm Itaalia, prantsuse ja inglise sonett. Narratiiv Narratiiv kui sündmustel rajaneva, ajalise korrastatuse loomise vahend. Narratiivi eelduseks on ajataju. Konkreetsest ajahetkest eemaldumist võimaldava narratiivi loomise võime on teadaolevalt omane ainult inimliigile.
(4+3+3+4) jt. Sonetipärg > 15 sonetti, iga järgmine algab eelmise lõppreaga (1. soneti esimene värss kordub 14. soneti viimases värsis). 15. ehk juhtsonett moodustub eelnevate sonettide avavärssidest. Klassikaliselt sonetilt nõutakse puhast kõlavat keelt ja korrapärast ülesehitust. Sisult jaguneb sonett kaheks. Nelikutes esitatakse teema, mida arendatakse tõusvas joones 8. rea lõpuni. Kolmikutes tuuakse sisse paralleelteema või lüüriline mõtisklus. Sonett kulmineerub 14. värsis vaimuka puändiga. Veel kinnisvorme: eleegia, ood, pastoraal, epigramm Itaalia, prantsuse ja inglise sonett. Narratiiv Narratiiv kui sündmustel rajaneva, ajalise korrastatuse loomise vahend. Narratiivi eelduseks on ajataju. Konkreetsest ajahetkest eemaldumist võimaldava narratiivi loomise võime on teadaolevalt omane ainult inimliigile.
sonett (4+3+3), poolsonett (4+3), pöördsonett (3+3+4+4), sülisonett (4+3+3+4) jt. Sonetipärg koosneb 15 sonetist, kusjuures iga järgmine algab eelmise lõppreaga (1. soneti esimene värss kordub 14. soneti viimases värsis). 15. ehk juhtsonett moodustub eelnevate sonettide avavärssidest. Klassikaliselt sonetilt nõutakse puhast kõlavat keelt ja korrapärast ülesehitust. Sisult jaguneb sonett kaheks. Nelikutes esitatakse teema, mida arendatakse tõusvas joones 8. rea lõpuni. Kolmikutes tuuakse sisse paralleelteema või lüüriline mõtisklus. Sonett kulmineerub 14. värsis vaimuka puändiga. Maailmakirjanduses on sonetti kui zanri edasi arendanud Dante Alighieri (12651321), Francesco Petrarca (13041374), prantslane Pierre de Ronsard (15241585), inglane William Shakespeare (15641616); eestlastest on sonetti tulemuslikult viljelenud Marie Under (18831980), Bernard Kangro (19101994), Valmar Adams (18991993) jt. Näiteks: Lõoke
annaabi.ee 
