sõnast, mis tähendab teatrimaski. Kõikidel näitlejatel olid väga kõhedad, kuid samas väga omamoodi maskid, mis sobisid selle etendusega sama hästi kokku kui rusikas silmaauku. Etendus räägib sellest, kuidas ühes korteris elab neli erinevat kolmekümnendates inimest, kes ei tea enam, kes nad on või mis neist saab. Erinäolised olukorrad avavad tegelaskujude imelikke külgi, mida näitlejad andsid edasi ainult kehakeeles. Maskides näitlejad kehastasid väga hästi tänapäeva inimesi, kelle nüüdisaegne tehnoloogia on üle võtnud. Samuti näidati hästi välja, kuidas kõikidel on koguaeg väga kiire ning selle tormamise ja nutimaailma pärast ei osata enam kaaslastega suhelda ning kui ka suheldakse, siis läbi interneti. Loomulikult suheldi ka silmast silma, kuid seda näiteks siis kui oli lahkhelisid. See
Ei pea endast lugu · hinnang sellele, kuidas ma ennast Oma saavutuste alahindamine väärtustan (9) Enesekindluse puudumine Häbelikkus suhtlemisel Meeleolu kiire langemine ja teiste süüdistamine Vastumeelsus uute väljakutsete vastu, sest on kartus ebaõnnestuda · Kehakeeles: Uuele ülesandele vastu astudes on tal: Hinnang langetatakse oma: Kange kehahoid · Füüsilisele minale Jäik selg · Eetilisele minale · Sotsiaalsele minale Kergitatud õlad
Etenduse ettekandmine toimub auditooriumis kahes osas ning see räägib võimu ärakasutamisest suhtluses. Lavastus on ülesehituse poolest loogiline ja sujuv, väga hästi on kasutatud keskkonda (auditooriumit). Ülikooli professori ja õpilase vahel tekib suhtluskonflikt, kuna osapooled ei ole üksteisega rahul. Etenduse kvaliteet sõltub paljuski näitlejate oskustest. Selle lavastuse puhul oli näha, et näitlejad teavad, mida nad teevad. Emotsioone väljendati ka kehakeeles ning seda oli hästi aru saada. Vahepeal oli professori jutt arusaamatu, kuna oli kasutatud palju võõrsõnu. Väga hästi oli lahendatud vaatused ja näitlejate liikumine. Olukorrad, kus kasutati vägivalda, olid hästi mängitud ja tundusid realistlikud. Sisu sarnases palju päriselule, kuna tihti arvatakse, et töötades paremal ametikohal, võidakse seetõttu teistega üleolevamalt suhelda. Samuti arvatakse, et haritud inimesed on teistest tähtsamad või paremad. Ühiskonda puudutav
Milline suhtleja ma olen? Suhtlemine on elus väga oluline asi, milleta ei saa hakkama. Me suhtleme iga päev, vaatamata sellele kas suhtlemine toimub sõnaliselt, kirjutades või kehakeeles. Inimesed on aga suheldes väga erinevad, näiteks minule endast rääkida ei meeldi, aga kui inimene midagi küsib, siis loomulikult ma vastan. Kui aga jututeema on minu jaoks huvitav ning ma oskan kaasa rääkida, siis võib tekkida olukord kus ajataju kaob. Kuid kui jututeema on ebahuvitav ning minul ei ole sellest midagi kaasa rääkida, siis aga tekib pinge ning soov sellest vestlusest põgeneda. Siit võib järeldada, et inimesed ning jututeemad on väga erinevad.
4 komponenti, millega saab oma kõne väga tugevasti muuta: Toon Helitugevus (Kõne) kiirus Pausid Tugevus ja kiirus sõltuvad auditooriumi suurusest; toon ja pausid edastatava sisust, emotsioonist ja meeleolust Zargooni kasutamine Alandlik ja vabandav hääletoon õigustatud vs teadlik manipuleerimine? Suheldes inimene kasutab 7% häält. Suheldes kasutab inimene 38 % sõnu. Verbaalne suhtlemine Oskus selgelt väljenduda nii sõnades kui kehakeeles. Sirge selg ja kindel hoiak. Mina-sõnumite edastamine, kusjuures sõnumeid edastatakse pigem vormis ,,ma tean", mitte ,,ma arvan". Kehtestava käitumise üheks põhialuseks on adekvaatne, olukorrast lähtuv mõtlemine, mis on abiks oma soovide kohasele, teisi ja ennast arvestavale käitumisele. Lõpp
organisatsiooni üheks tähtsaimaks teguriks, ning nende käitumine praktiliselt sõltub tervest ettevõtte edust. Klienditeenindaja on inimene, kes loob ise klienti. (M. Saar 2015: 15 ). Teeninduskeel on väljendusviis, mis määrab ära, kas klienditeenindaja eneseväljendamine mõjutab klienti positiivselt või negatiivselt. On oluline leida positiivseid tulemusi, sest see loob usalduse klienditeenindaja ja kliendi vahel. Teeninduskeelt saab väljendada erinevalt: kehakeeles, kirjutades või verbaalselt. Hea teeninduskeel Hea teeninduskeel tähendab seda, et teenindajal on õige hoiak ja peab oma tööst lugu. Teenindaja peab olema hea inimesetundja ja oskama arvestada, et kõik kliendid on väga erinevad oma vanuselt, iseloomult, väärtustelt jne. Arvan, et hea teeninduskeel algab sellest, et teenindaja loob kliendile meeldiva õhkkonna ja olema valmis vajaduse korral kliendiga kontakti looma. Tähtis on osata viisakalt, selget ja ühemõttelisena end
Ka üksteise arvestamine on kõrgtasemel, eriti paistab seda välja Riho Kütsari ja Aarne Mäe konflikti hetkel, mil viimane neist astub piisavalt palju tagasi, et võimaldada esimesel justkui hakata kallale tulema, kuid viimasel hetkel on tal piisavalt ruumi hoopis lava tahaossa rahunema minna. Parima individuaalrolli mängib välja aga Guido Kangur, kes püsivalt kuulamata vestluskaaslasi, peab maha humoorikaid monolooge, mille võlu peitub tihti ka rääkija emotsioonides ja kehakeeles. Muusikalise kujunduse poole pealt kasutati ajastule vastavat muusikat, mida kujundlikult mängis vana mööbli hulka kuuluv grammofon. Seda kasutati küll vähe, ainult alguses ja lõpus, kuid see-eest tõi see taaskord juurde humoorika seiga. Ka eriefektide puhul kehtis sama. Iga kord, kui keegi sügavamasse mõttesse langes, vähenes valguse eredus ja üpriski humoorikas oli jälgida, kuidas mitmel korral vaid ühe repliigiga see nostalgiamull puruks torgati ja isik tagasi olevikku toodi
R. Jakobsoni ja teiste rahvusliku liikumise esindajate tegevusega. Nad kõik nägid keeles rahvuse tunnust ning püüdsid seda arendada. Tänu keelele saame igapäevast informatsiooni. Keel toob meieni läbi ajakirjanduse mitmesuguseid uudiseid. Ka koolitarkusega saab infot, mida saame keele abil. Võib öelda, et ,,keel on ülem kui tarkus, see äratundmine on justkui tarkuse algus." Keele üks tähtsamaid rolle on suhtlemine. Selle abil on suheldud juba sajandeid. Suhelda võib kehakeeles, erinevate loomade või inimkeeles. Suhtlemine tundub meile väga tavalisena, kuid selle taga on peidus väga eriline ja igapäevaselt mitte tajutav KEEL. Üldiselt kasutame me oma emakeelt , kuid muud keelt kõnelevate inimestega suhtleme tihti peale, näiteks inglise ja vene keeles. Ma arvan ,et inimesed võiksid vahetevahel mõelda rohkem, mis keeles nad suhtlevad ja räägivad, sest siis hakataks tähtsustama rohkem oma emakeelt, mis tänu suhtlemisele inimesi seob.
IDIOLEKT isikukeel FORMAALKEEL kunstlikult loodud märgisüsteem, tehiskeel, mis on välja arendatud teaduslikke ja tehnilisi eesmärke silmas pidades OBJEKTKEEL üksikkeel, mis on uurimise objektiks METAKEEL kirjeldustes kasutatav keel KOMMUNIKATSIOON suhtlus KÕNE kahe inimese vaheline keeleline suhtlus SÕNALINE/VERBAALNE keeleline suhtlus, selle tähtsaimad elemendid on sõnad ja sõnaühendid MITTEVERBAALNE SUHTLUS zestides, miimikas ja kehakeeles avalduv suhtlus FÜLOGENEETILINE inimese arenguloo seisukoht ONTOGENEETILINE ühe inimese bioloogilise, kognitiivse ja sotsiaalse arengu seisukoht KONVENTSIOONILINE kokkuleppeline KOOD süsteem, mille hulgast valitakse sõnumite põhiüksused (nt sõnad) SEMANTILINE INFORMATSIOON selle väljendamiseks kasutab kõneleja sõnade kokkulepitud tähendusi ja teisi keelestruktuuri elemente STATISTILINE INFORMATSIOON see põhineb koodi (sõnade) märkide arvul ja
Kodutöö: Suitsiidne patsient Kui sa oled saatjaks Suitsidaalsele patsiendile: Mida võtad arvesse ja kuidas oleks õigem suhelda? Kuidas juhendada ja käituda? Suhtlemine peab olema taktitundeline: • kuula tähelepanelikult, ole rahulik; • püüa mõista patsiendi tundeid (ole kaastundlik); • näita oma poolehoidu ja lugupidamist mitte üksnes sõnades vaid ka välises käitumises (kehakeeles); • austa patsiendi arvamusi ja väärtushinnanguid; • räägi ausalt ja siiralt; • ole muretsev, hoolitsev ja sõbralik; • pööra erilist tähelepanu vestluspartneri tunnetele. • kui patsient ei soovi rääkida, siis pole mõtet hakata pärima vaid võib lihtsalt soovitada tal kellegiga sellest rääkida. • ei tohi anda tühje lubadusi. Suheldes ei tohi:
Äraütlemine eeldab ja/ei valiku tegemist. Keeldumise puhul on esmatähtis, et teie ,,ei" oleks konkreetne ja kindel. Vastasel korral on suur tõenäosus, et keeldumine põhjustab vaid segadust ja ebamäärasust. Sarnane olukord kehtib ka püüdliku ja üliviisaka ei-ütlemise puhul. Lakoonilisust ja ühesõnalisust võidakse aga tõlgendada vaenulikkusena.Vajadusel on otstarbekas kasutada keeldumisel ka konkreetseid põhjendusi. Oskus selgelt väljenduda nii kehakeeles kui sõnades. Kindel hoiak ja sirge selg. Mina-sõnumite edastamine. Kehtestava käitumise üheks põhialuseks on adekvaatne, olukorrast lähtuv mõtlemine, mis on abiks oma soovide kohasele, teisi ja ennast arvestavale käitumisele. Mitteverbaalsed suhtlemise vahendid lisavad suhtlemisse värvi, võimaldavad rõhutada kontekstis olulist, tugevdavad ja aitavad reguleerida kontakti, reguleerida suhtlemise tempot ja annavad suurema osa meid huvitavast informatsioonist
Ostsin ühest putkast endale banaani, mille eest küsiti kaks eurot. Samas päevi tagasi ostsin teisest kohast samuti banaani, kuid see müüja andis puuvilja naerulsui, öeldes, et nii väikese ostu eest tema raha ei taha. Selle mehe käest, kes mult raha võttis, tahtsin küll küsida, miks banaan nii palju maksab, kuid ei hakanud pingutama. Paistis, et inglise keelt ta eriti ei osanud, muidugi ei mõistnud ka mina itaalia keelt rääkida ning kehakeeles enese väljendamine oleks üldiselt väga keeruline olnud. Kõndisingi siis 30 krooni maksnud banaaniga mõtlikult minema. Nende 6 nädala jooksul, mis ma tol ajal Itaalias veetsin, mõistsin, kui tähtis on osata keeli. Seal oli mul võimalus suhelda väga paljude erinevate inimestega. Kohtusin nii prantslaste, türklaste, hispaanlaste, hiinlaste, muidugi itaallaste ning ka paljude teiste rahvustega.
Kui nüüd rääkida sellest, mis on suhtlemine ja milleks seda vaja on üldse siis vastus sellele on lihtne - suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse edasi teadmisi, vilumusi, oskusi. Inimene suhtleb kogu oma isiksusega, kogu oma olemusega.Suhtlemises on väga oluline enese väljendamine, nii suuliselt kui kehakeeles. Nende alla kuuluvad kindlasti ka mõõdukalt aeglane ja selge rääkimine. See aitab paremini mõista, mida isik tahab öelda.Kui nüüd defineerida suhtlemisoskust siis see on aga inimeste oskus üksteisest aru saada ja üksteisega arvestada. See on väga vajalik oskus, sama vajalik kui töö tegemine, arvutamine, lugemine või kirjutamine. Suhtlemisoskustest võib sõltuda sinu edukus tööelus ja eraelus.Näiteks tööandjad
Selle essee eesmärgiks tuua esile olulisemad hea teeninduskeele tunnused ning kõige tüüpilisemad vead. Lisaks sellele analüüsida iseenda organisatsiooni teeninduskeelele ning anda sellele kriitiline hinnang. Viimaks esitada konkreetseid ettepanekuid oma organisatsiooni teeninduskeele parandamiseks. Olulisemad hea teeninduskeele tunnused Teeninduskeeleks loetakse suhtlemist teenindaja ning kliendi vahel, olgu see siis kehakeeles, verbaalne, Interneti vahendusel, meili teel või hoopis telefonitsi. Tähtsamaiks tunnuseks minu silmis on silmside suhtlemise ajal. Kui klient astub asutusse sisse on tähtis temast koheselt välja teha, panna ta tundma, et ta on oodatud sinna. Vestluse ajal on oluline kuulata klienti hoolikalt samal ajal silma vaadates ning vastata küsimustele korrektselt ning anda asjakohaseid lahendusi võimalikele probleemidele. Vähemtähtsaks
tahaksid väga oma arvamust avaldada, aga palun luba mul lõpetada.'' 3. Eskaleeruv kehtestamine. Pressingmüüki harrastavale helistajale võiks vastata: ,,Ma juba ütlesin teile, et s e d a ajakirja ma ei soovi tellida.'' Mida intensiivsemalt kedagi veenda, mõjutada, arvustada, kontrollida, seda suuremaks kujuneb oht, et kaasinimene näeb meie initsiatiivis enda õiguste kärpimist. 4. Vastanduvalt kehtestamist kasutatakse juhul kui kellegi sõnad on vastuolus tema kehakeeles väljenduvate tunnetega, suunates iseenda sõnumi siis rohkem teise inimese kehakeeles öeldule kui tema sõnades väljendatule. 2 OSKUS ÖELDA EI Kehtesamisel peetakse oluliseks kindlameelse, ent samas heasoovlikus toonis keeldumise ja eriarvamusele jäämise oskust. P. Breitman ja C. Hatch (2001) rõhutavad, et õppides ütlema ei ilma süütundeta ja suhteid kahjustamata, saame mitmeid elulised asjad taas oma kontolli alla,
Teine oluline osa esmamulje juures on kontakti asumine. Muidugi ei tohi professionaalne klienditeenindaja ära unustada kliendi tervitamist. Ma ei ole pealetükkiv ning lasen kliendil endal kaupa või teenust uurida ja vaadata. Ning seejärel vastan meelsasti kliendi küsimustele ja naudin tema aitamist või nõustamist. Teenindajana peab mul olema alati positiivne suhtumine klienti. Määrava tähtsusega on alateadlikud mõtted, mis avalduvad pilkudes ja kehakeeles. Klient samastab ennast alati teise kliendiga ja seetõttu tahab ta näha ja kuulda, et firmas suhtutakse kõikidesse klientidesse väga hästi. See on parim garantii, et ka tema on oodatud ja tähtis. Teenindajana tuleb mul püsida alati oma rollis nii hääletooni, sõnade valiku, emotsionaalsete reaktsioonide kui käitumisstiili osas. Näiteks kui klient kuuleb juhuslikult mõnda slängisõna, muutub tema alateadlik reaktsioon ja võib jätta
’’ 3. Eskaleeruv kehtestamine. Pressingmüüki harrastavale helistajale võiks vastata: „Ma juba ütlesin teile, et s e d a ajakirja ma ei soovi tellida.’’ Mida intensiivsemalt kedagi veenda, mõjutada, arvustada, kontrollida, seda suuremaks kujuneb oht, et kaasinimene näeb meie initsiatiivis enda õiguste kärpimist. 11 4. Vastanduvalt kehtestamist kasutatakse juhul kui kellegi sõnad on vastuolus tema kehakeeles väljenduvate tunnetega, suunates iseenda sõnumi siis rohkem teise inimese kehakeeles öeldule kui tema sõnades väljendatule. 3. KOKKUVÕTE Alguses, kui ma enesekehtestamise kohta üldse uurima hakkasin, ei olnud mul aimugi, et enesekehtestamise oskus on nii oluline inimese elus. See on oluline oskus inimese igapäevases elus. Kui inimesed oskavad end teisele inimesele hästi selgeks teha, siis see näitab, et inimene oskab hoida eneseväärikust.
millise keskkonna enda jaoks loob- räägib temas palju. Korralikult raseeritud, ülikonnas ja lipsuga mehed esindavad hoopis teist elulaadi, kui pikajuukselised noorukid kulunud teksades. Ka inimese elukoht, töökoht ja nende sisustus annavad inimese kohta infot- töölaud võib olla puhas või ülekuhjatud asjadega, elamine võib olla lihtne või ülipeen. Lugege mitteverbaalset keelt konteksti silmas pidades! Paljud raamatud väidavad, et kehakeeles on igal liigutusel oma kindel tähendus, kuid tegelikult iga liigutus iseenesest ei kanna edasi mingit kindlat tähendust. Kui näeme liigutust teiste liigutuste kontekstis, siis peame neid seostama ka inimeste sõnadega. Kui kuulame ainult sõnu või jälgime ainult kehakeelt, ei saa me õiget ettekujutust. Hea kuulaja võtab vihjeid vastu tervikuna. Pange tähele vasturääkivusi! Võib ette tulla juhuseid, kui inimese sõnad räägivad üht, aga kehakeel hoopis muud.
Kirjutasin referaadi teemal ,,Erinevate kultuuride kombed ja tavad". Erinevatel rahvastel, erinevates piirkondades ja erinevatel ajastutel on kultuuril erinev sisu, mistõttu räägitakse erinevatest kultuuridest ning kultuuride erinevustest. Enamasti on kultuuride erinevused määratletavad keele kaudu (näiteks eesti kultuuri puhul), kuid sellest on ka erandeid. Infot sain Internetis ja abiks oli ka üks Kersti Vellearu raamat. Uurisil lähemalt erinevaid kombeid ja tavasi keeles ja kehakeeles, tõin välja näited osade riikide näol. Mis on kultuur? Kultuur on õpitud, mitte päritav : ta omandatakse sotsiaalses ümbruses, teda ei saa kaasa geenidega. Kultuurid reeglina tekivad, arenevad ja kaovad. On kultuure, mis on kestnud ainult mõne sajandi ning on ka kultuure, mis on kestnud läbi aastatuhandete. Pikemate perioodide puhul võidakse eristada kultuuriepohhe. Kultuur: · Mõistuse kollektiivset programmeerimist, mis eristab ühte kategooriasse kuuluvaid inimesi teistest.
teemat vahetada. Ehk viib positiivsus tema mõtted siis mujale. Nüüd on temalgi selge, et asjatu halamine ei vii sihini. ... ,,Mulle ei meeldi, kui räägitakse kellestki negatiivselt, kui teda kohal ei ole" või ,,Lõpetame selle teema ja kõneleme edasi siis, kui kõnealune isik on ka kohal. Pole ju aus temale suunatud teemat lahata temaväliselt," on vaid mõned fraasid, mida olen ise edukalt kasutanud. Verbaalne suhtlemine Kui tekib tunne, et suhtluspartneri sõnad olid usutavad, kuid kehakeeles oli midagi, mis tekitas võõristust, sest sisu ja mitteverbaalne teade pole kooskõlas (näiteks kui keegi hambad ristis, tehislikult naeratab, kulm endal kortsus, öeldes: "Meil on nii hea meel teid siin taas näha.") tekib vastuolu, mil tavaliselt jäädakse uskuma kehakeelt. Veenva naeratuse tunnuseks on see, et naeratavad ka silmad. Vastasel juhul jääb naeratus külmaks ja teeselduks. Silmside on märk sellest, et vestluspartner ootab tagasisidet
9 salakaubandusega. Peab pöörama tähelepanu sektorisse, kus on väga madalad palgad. Suurem osa maksupettustest on ehitussekoris. Maksukuritegevus on kuritegeliku maailma huviorbiidis, peavad Maksu-ja Tolliameti töötajad olema tugevad. Kuna maksupetturite tegevus on väga hästi konspireeritud, nad on rahakad Ja isiksustena tugevad, siis ka MTA töötajad peavad tugevama isiksusega olema ja kehakeeles neist üle olema. Kindlasti on oluline ka korduvate maksupettustega seotud isikute tegevuse tõhusam jälgimine ja vajadusel ka karmimate meetmete rakendamine. Operatiivne riskide määratlemine võimaldab kiirelt rakendada meetmeid, et tõkestada maksupettuste toimepanekut või jätkumist ning vähendada seeläbi maksuauku. 10 KOKKUVÕTE Maksmata maksud jätavad jälje
suurendada; · Vältimine see strateegia sisaldab tundlike teemade mainimata jätmist teatud inimestele, piinliku küsimuse kiiret väljavahetamist, vaikimist või ruumist lahkumist. 2. Häbelikkus avaldub pelglikkuses teatud olukordade ees, hämmelduses , ebakindluses, sisemises pingeseisundid, kartuses sattuda teiste tähelepanu keskpunkti ning üle elada piinlikke hetki. See peegeldub kõnes, kehakeeles, madalas enesehinnangus, läbikukkumise tundes, aga ka haiglases enesejälgimises ja tahtelise aktiivsuse nõrgenemises. Eriti selgesti väljendub häbelikkus lastel võõraste inimestega suhtlemisel, kes varjavad näo kätega, püüavad peitu pugeda, keeravad pilgu kõrvale. Häbelikkus kui iseloomujoon kujuneb enamasti välja noorukieas, kui inimese identiteet hägustub ning tema enesehinnang lööb kõikuma. Terav emotsionaalne
võid keelduda ja põhjendada oma otsust sellega, et lisatöö ei võimalda sul piisaval määral põhikohustustele keskenduda. Alati on võimalik paluda ülemusel seada ülesanded tähtsuse järjekorda. Selline käitumine tekitab sageli inimestes hoopis respekti. Paljud ütlevad koheselt "jah", mõtlemata järele, mida nad tegelikult soovivad. Keeldumine on kergem, kui vastusega natuke viivitatakse, paludes aega järele mõtlemiseks. Oluline punkt keeldumise juures on konkreetsus, seda nii kehakeeles kui ka sõnades. Kui ütled "ei" langetatud pilguga, kasutad keeldumiseks pikki ja lohisevaid lauseid ning sinu kehakeel on ebakindel, on sind kerge ümber veenda. Otsusta enda eest seisma hakata, harjutades seda peegli ees. Seisa sirgelt, vaata vestluspartnerile otse silma sisse, ütle viisakalt "ei". Peegli ees harjutamine teeb reageerimise reaalses elus lihtsamaks, samuti on soovitav harjutada igapäevastes situatsioonides, mis ei ole
Õpetaja on klassis suvalises kohas ja lapsed kogunevad tema selja taha bussi. Kui õpetaja ütleb: ,,Buss hakkab liikuma!", siis enam bussi tulla ei saa". Nüüd tuleb kontroll. Kellel on vale vastus, saadetakse bussist välja. 35. KOSMOS Lastel paberteibiga riiete küljes mõisted: PÄIKE, MAA, KUU. Näidake ja seletage mõisteid PÖÖRLEMINE, TIIRLEMINE, KUUVARJUTUS, PÄIKESEVARJUTUS. Igas rühmas on üks, kes seletab mõiste lahti ja teised rühmaliikmed näitavad mõistet kehakeeles. 36. KORRUTUSTABEL Tahvlil erinevad korrutised. Lapsed veeretavad pingis kahte täringut ja korrutavad saadud tulemused. (Laudkonnad) Vastuse korral jookseb õpilane tahvli juurde, ütleb tehte ja vastuse, seejärel lööb kärbsepiitsaga tahvlile õige vastuse peale. See laudkond, kes jõuab esimesena, saab 2 punkti. Ülejäänud ühe punkti. 37. JAGA SOOVITUST/ KIITUST! Käeline tegevus. Kõik poisid tõusevad püsti ja annavad tüdrukute töödele soovitusi.
kultuurilisi, psühholoogilisi ning ametialaseid. Kolmandas peatükis vaatlen kehakeelt lähemalt. Alustan sellest, kuidas me seisame, siis teeme reisi mööda keha, vaadeldes erinevate kehaosade keelt pealaest jalatallani. Samuti toon mitmeid harjutusi, kuidas oleks Teil endil võimalik teisi inimesi mõjutada oma zestikuleerimisega ning teha lihtsalt põnev eneseavastamisreis. Neljandas peatükis räägin, kuidas võim, enesekindlus ja enda maksmapanemine kehakeeles avalduvad. Vaatleme, kuidas kasutada kehakeelt saamaks, mida tahate, ning uurime ka, kuidas inimese saatus on kehakeelega seotud. Samuti arutan, millist kehakeelt kasutada, et mõjutada tööandjat, kolleege ja sõpru. Kuidas saaksite näidata end parimast küljest erinevates olukordades. Üldine arusaamine kehakeelest aitaks meil efektiivsemalt suhelda kõikidel elualadel, samal ajal võib meie enda kehakeelt tõsta esile palju huvitavaid käitumisjooni. Kehakeele
Seda zesti osatakse tõlgendada juba Charles Darwini ajast, kes märkas, et nii loomad kui inimesed kallutavad huvi tärkamisel pea küljele. Pea ettekallutamine väljendab inimese eitavat või isegi halvakspanevat suhtumist. Põrnitsemisega kaasnevad ka kriitilise hinnangu liigutused. (Pease, 1994) Verbaalset keelt toetavad näoilmed. Kui me näiteks ütleme, et oleme rõhutud, siis on meil tõenäoliselt õnnetu ilme. Kuulutust, et oleme maruvihased, saadab vihane ilme. Nägu on kehakeeles kõige väljendusrikkam vahend, näidates meeleolu, tundeid ja mõtteid. (Jaskolka, 2004) 5.1.2 Näo puudutamine Kui inimene vestluses puudutab kätega oma nägu, siis annab see märku ebakindlusest. või valelikkusest kuuldes ennast või kõnelejat valetamas, katab inimene alateadlikult kätega oma kõrvu, suud või silmi. Näo puudutamist loetakse üldse üheks esimeseks valetamise signaaliks. Samas võivad need liigutused tähendada ka kõhklust, ebakindlust ning liialdamist.
Selles etenduses on mitmeid selliseid kohti, kus mingi olukord algab rahulikult, kuid kulmineerub edasi rahutuks ning pingeliseks. Võib oletada, et seda on soovitudki saavutada, et publik oleks pidevalt ergas ning ärkvel, pannes tähele kõiki detaile ning olles kogu etenduse vältel veidi pinges ning rahutu. Sellise analüüsi puhul tuleb rääkida ka näitejate kehakeelest ning zestidest. Selles etenduses oli palju erinevaid märke osatäitjate kehakeeles, mis viitasid nende sisemisele rahulolematusele või siis tegelaste vahel olevatele pingetele. Üheks oluliseks näiteks on siin Hedda ning tema pidev kaela ,,mudimine". Korduvalt on näha Heddat enda kaela mudimas ning õhku ahmimas, justkui oleks viimane kohe-kohe otsa lõppemas. Esmakordselt on seda näha kohe alguses, peale tädi Julle äraminekut. Hedda võtab käega kaelast kinni, mudib seda silmnähtavalt tugevasti ning õhku ahmides sõnab ta pooleldi sosistades: "Palun, palun...".
töötajal. Me kuuleme teise inimese juttu, aga meie mõtted on keskendunud endale. Kui juht kuulab esimesel tasemel, ei ole ta keskendunud töötajale ega aita viimasel õppida ja edasi areneda. Juhi asemel peaks esimesel tasemel kuulama alluv, sest ainult siis saab ta keskenduda endale, oma probleemidele ja kohustustele. (Wiles, Gregory 2018) Teine tase, keskendunud kuulamine, tähendab, et juht keskendub vestluses eelkõige oma alluvale, see väljendub tugevalt ka kehakeeles. Sellel tasemel on vestlus palju efektiivsem, kui esimesel tasemel. (Wiles, Gregory 2018) Kolmas tase, täielik kuulamine, toimub kui inimene saab informatsiooni kõikjalt, näeb, kuuleb, tajub. Sellel tasemel tajub juht kõige paremini töötaja emotsioone, kehakeelt. See viib omakorda mõjukate küsimuste küsimiseni. Juht võib ühel hetkel vestluse käigus kogutud informatsiooni põhjal mõista midagi väga olulist, mis vajab selgitamist ja küsida siis nii ennast kui töötajat
väldib konflikte, ahvatleb teisi kaitsma, võimaldab tugevamaid kontrollida, võimaldab ohvrirollist märtrirolli liikuda, lapsepõlve pikendamine. Mis hinnaga? Tekitab agressiooni, oma elu jääb elamata, tekitab teistes süütunnet, tekitab raskusi oma elu muutmises, kaob võime kontrollida oma emotsioone (toob esile vulkaankäitumise), ei teki sügavaid inimsuhteid. Tunnused: vabandamine, ennast väiksemaks tegevad repliigid, tunded puuduvad, kehakeeles on vaikne ebalev hääl, segane kõneviis, teise kaudu kõnelime, välditakse mina. Agressiivse käitumine puhul pannakse enda vajadused alati teistest ette. Suhted ei hakka toimima. Miks? Saad, mis tahad! Annab võimaluse kontrollida teisi inimesi, manipuleerida, hoolimatu olla, ignoreerida, oma elu korraldada. Hind? Üksindus, isolatsioon, hirm (kui mina teen seda, mida teevad teised, et ei saaks juhtuda vastuagressiooni), teise poole vastuhakk,
Käed ja jalad Kehakeele õpikud esitavad hulga näiteid selle kohta, kuidas inimesed väljendavad käte ja jalgadega oma meeleseisundeid. Ootusärevuses hõõrutakse käsi kokku, kurvastus paneb käsi murdma. Kimbatuses inimene kratsib pead, vihaselt või nördinult hõõrub peoga kaela. Põlvedele asetatud käed tähendavad valmisolekut, selja taha põimitud käed eneseohjeldamist. Avatud pihud ja väljasirutatud käed viitavad siirusele. Kui samas asendis kehitatakse õlgu, öeldakse kehakeeles Kust mina pean teadma? või Ma ei saanud sinna midagi parata. Kõrgenenud kaitstusetarve väljendub rinnale ristatud kätes. Hämmeldusse sattunu (laps) paneb sõrme suhu. Puusa asetetud käed demonstreerivad sõjakust. Kui inimene ristab kukla taga sõrmed, tunneb ta üleolekut, kui topib aga käed sügavale taskusse, kardab ta, et need võivad teme tundeid reeta. Kätega saab teha ka zheste millel on täpne sõnaline vaste, näiteks rahu või käi pikalt.
enesetapule viivat meeleheidet. Jutuajamise eesmärk on ehitada sild üle umbusust, meeleheitest ja lootu setusest põhjustatud kuristiku ning anda inimesele lootust, et elu võib pöör- duda paremuse poole. Suhtlemine peab olema taktitundeline: • kuula tähelepanelikult, ole rahulik; • püüa mõista vestluspartneri tundeid (ole kaastundlik); • näita oma poolehoidu ja lugupidamist mitte üksnes sõnades vaid ka välises käitumises (kehakeeles); • austa partneri arvamusi ja väärtushinnanguid; • räägi ausalt ja siiralt; • ole muretsev, hoolitsev ja sõbralik; • pööra erilist tähelepanu vestluspartneri tunnetele. 15 Suheldes ei tohi: • teist liiga sageli katkestada; • ilmutada jahmatust või erutust; • näidata, et sul pole aega; • käituda üleolevalt; • teha pealetükkivaid või ebaselgeid märkusi;
kolmandikku koguajast. Kuulamine – on sõna, mis kirjeldab füsioloogilisi sensoorseid protsesse, mille abil kõrvade vahendusel saadakse auditiivseid aistinguid ja antakse need edasi ajju. Kuulamine viitab aga keerukamale psühholoogilisele protseduurile, mis hõlmab sensoorse kogemuse olulisuse määramist ja mõistmist. TÄHELEPANU VÄLJENDAMISE OSKUSED Tähelepanu osutamine ilmneb tähelepanu väljendavas kehahoiakus, silmsides, sobilikus kehakeeles ja segajateta keskkonna tagamisest, et kuulaja saaks kõneleja jaoks ka psühholoohiliselt kohal olla. Oskus kasutada ukseavajaid (mitteverbaalsed vihjed – need tunded ilmnevad näoilmes, hääletoonis, kehahoiakus ja energiatasemes), anda rääkijale väike julgustus (lihtsad reaktsioonid, mis õhutavad kõnelejat oma lugu jutustama ja hoiavad kuulaja aktiivsena), kasutada avatud küsimusi ja tähelepanelikult vaikida võimaldavad kuulajal keskenduda kõnelejale.
Millised on etappide ja mehhanismide vahelised seosed? Isiku tajumise etapid: · Äratundmine - jälgitakse peamiselt üksiktunnuseid nagu näoväljendused, liigutused, kehaehitus, riietus. Tundmatu inimesega kohtudes luuakse emsamulje puhul kiiresti tervimulje. · Üldmulje - tajuja väärtustab enda jaoks teatud omadusi. Ta hindab teise meeldivaks või ebameeldivaks jne. Märgatakse inimese seisundeid, mis väljenduvad näos, kehakeeles jne. · Sotsiaalsete tunnuste tajumine - tajutakse rahvust, perekonnaseisu, oletatavat ametiala. · Omavaheliste suhete prognoos - püütakse ennustada, milliseks kujunevad omavahelised suhted, uuritakse teise poole kontaktivalmidust ja hoiakuid. Tajumehhanismid: · Tajuetalonid/stereotüübid - inimeste jagamine tüüpideks teatud tunnuste alusel (nt rahvus, vanus, amet jne. Kui oleme inimese ,,ära määranud", siis edaspidi märkame pigem seda, mis kinnitab meie
Peanõksu kasutatakse mõnele inimesele või asjale viitamiseka, kasutamata sealjuures silmi või käsi (Jaskolka 2004: 46 - 48). 2.1.1 Näoilmed Inimese tajumine teise poolt algab näo tajumisest (Nierenberg 1997: 24). Verbaalset keelt toetavad näoilmed. Kui me näiteks ütleme, et oleme rõhutud, siis on meil tõenäoliselt õnnetu ilme. Kuulutust, et oleme maruvihased, saadab vihane ilme. Nägu on kehakeeles kõige väljendusrikkam vahend, näidates meeleolu, tundeid ja mõtteid (Jaskolka 2004: 53). 2.1.1.1 Huuled Huuled on meie keha üks sensuaalsemaid piirkond. Me kasutame neid söömisel ja joomisel. Suudlus on märk poolehoiust ja sügavast tundest. Huulte torutamine või kokkupigistamine on taunimise avaldus, milles peitub ka soovimatus kõnelda. Kui me tunneme end negatiivselt, 9
maali, millel oli punast, meenutades verd. Philippe jaoks õhkas selles maalis rahu ning mõnes mõttes ka vägivalda ning talle väga meeldis see. Driss nimetas seda saastaks ning oli arvamusel, et ta võiks samasuguse maali teha ning temas oli arusaamatus, miks selline asi nii palju maksab. Kognitiivse komponendina võib sealt välja tuua väärtuste puudumine Drissi jaoks. Ta ei väärtustanud kunsti nii nagu seda tegi Philippe ning seda oli näha nii Drissi kehakeeles kui ka miimikas ning sõnavara kasutuses. Normatiivse komponendina saab välja tuua käitumisnormid ning kombed. Driss oli pärit vaesest perekonnast seevastu Philippe oli aga intelligentne ning väga rikas mees. Ilmselgelt olid nende käitumisnormid, kombed ja tavad hoopis erinevad. Driss ei osanud kunstis näha neid komponente, mida nägi Philippe ning seejärel hakkas kunsti maha tegema ja üritas veenda ka Philippe seda tegema. Materiaalse komponendina saabki välja tuua kunsti.
käitumise kohta edastavad, mitteverbaalsed. Laitus, rõõm, tõrjuvus, viha, kurbus, mitmetähenduslikud sõnumid ja kapituleerumine kõik need vahendid moodustavad varjatud kasvatusvahendi ja täiendavad kõike öeldut, kuid võivad olla ka öeldule vasturääkivad (Quilliam 1997: 108). Lapse sõnalisel kasvatamisel püütakse mõnikord kehakeele abil varjata tegelikke tundeid. Vanema kehakeeles võivad esineda noogutus, võlts naeratus, sunnitult meeldiv hääletoon, millega ta otsekui püüaks karistust leevendada, tegelikult ajab aga lapse segadusse. Nagu tõestas üks 1978. a läbiviidud uurimus, on lapsele kõige vastuvõetavam (ning paneb ta kergemini kuuletuma) kiire puhas ühemõtteline sõnum, et olete pahane õigele karistusele järgneb tavaliselt rõõmsameelse suhte kiire taastamine (Quilliam 1997: 97).
/.../ Kollektivistid /.../ on sündinud teatavatesse gruppidesse ja on nendega enam-vähem lahutamatult seotud. Seega ei pea kollektivistid tegema erilisi pingutusi, et olla aktsepteeritud, samas kui individualistid peavad selle nimel tublisti vaeva nägema. Seepärast tuleb individualistidel rohkem rääkida, katsuda olukorda verbaalselt oma võimu alla saada, ning nad ei hinda vaikust". Vaikimine iseloomustab pigem põhjapoolseid rahvaid, sellega kaasnevad vaikuse vasted kehakeeles. Põhjused: suurem distants? Kliima? Lehtonen and Sajavaara "The Silent Finn" (1985) mõõdupuu: vaikusetaluvus ("tolerance of silence"), nt ameeriklastel äärmiselt madal, soomlastel kõrge. Sajavaara and Lehtonen "The Silent Finn Revisited" (1996) mõõdupuu: kõnetaluvus ("tolerance of talk"). Uus mõiste: õigus kuulata. (NB! Vahepealse kümne aasta jooksul oli soomlaste enesehinnang tugevasti tõusnud).
Inimene püüab sümboolselt end kaitsta, end turvalisemalt tunda. Väikelastele eriti oluline. Märgid on tõlgendatavad sellest seisukohast, et toimus mingi emotsionaalne muutud, aga milline? Inimene suudab muud teavet tundes saab ta ka paremini neid emotsioone tõlgendada. Kõnetämber- hääletämbri muutus viitab emotsionaalse pinge tekkele, seda on kohe märgata. Häälepaelte pingestumine jne. Isegi kui inimene tahab emotsioone varjata, siis ta kehakeeles need väljenduvad. Hingamise- ja pulsimuutused- vale ja varjamise tuvastamiseks. Valetamine- hingamisrütm muutub, sügavam. Pulss muutub. Seda tahteliselt kontrollida on väga raske. Emotsioonide teooriad- James ja Lang- motoorne/füsioloogiline raktsioon emotsioon. Cannon ja Bard- taalamuse impulsid ajukoorde emotsioon. Keskkonna tõttu tekivad impulsid. 22
Näitlejast saab selline ülitehniline olend, kes tegelikult ei sarnanegi enam teiste inimestega. Teda eraldab teistest inimestest tema professionalism inimene, kes kasvatatud üles lava jaoks. Näitlejast saab omamoodi masin. Mingis mõttes kaotab oma inimliku loomuse. See protsess saab eriti ilmsiks Augustuse ajal. Augustuse ajal loob õitsema pantomiim. Täiesti ideaalsete nukkude tehniliste näitlejate koosseis, võidi kujutada ja edasi anda absoluutset igasugust teksti kehakeeles. Spetsialiseerumine mingis vallas toimubki selleks, et saavutada tipptase selles valdkonnas. Teine asi oli see, mida kohuse täiuslikkus vidi endast välja tooma milleks ideaalne vorm? Roomas ei osatud seda täiuslikkust seletada. Tehnikaga aga probleeme neil polnud. Võeti kasutusele üheselt mõistetav kommunikatsioonikõne zestid. See, kes kõnest aru ei saanud, see sai lihtsalt jälgida pantomiimi ja ikkagi aru saada, millest jutt on. Jääb ainult pantomiimika
Tavaelus toimib mitteverbaalne suhtlemine tahtmatult. Sama vaistlikult me seda ka "loeme". Oled ehk isegi olnud situatsioonis, kus tekib tunne, et suhtluspartner Kõige paremini kontrollime nägu, kõige rohkem infot valetab. Sõnad olid ju usutavad? Järelikult oli annavad seega hoopis jalad kehakeeles midagi, mis tekitas võõristust. Sellise situatsiooni puhul saab rääkida mittekongruentsusest suhtlemises. 21 Kongruentne on see käitumine, milles kogu teade, nii verbaalne kui mitteverbaalne, vastavad edasiantava tähendusele. Suhtlemises saadakse enam infot, kui rääkija eeldab. Kõik sõltub muidugi sellest , kas partner oskab jälgida ja märgata.
võimaldavad olulist rõhutada, tugevdavad kontakti, aitavad kontakti reguleerida, reguleerivad ka suhtlemise tempot, annavad enamuse informatsioonist. Järjest rohkem on rõhutatud just mitteverbaalse suhtlemiskeele oskuste valdamist. Tavaelus toimib mitteverbaalne suhtlemine tahtmatult. Sama vaistlikult me seda ka "loeme". Oled ehk isegi olnud situatsioonis, kus tekib tunne, et suhtluspartner valetab. Sõnad olid ju usutavad? Järelikult oli kehakeeles midagi, mis tekitas võõristust. Sellise situatsiooni puhul saab rääkida mittekongruentsusest suhtlemises. Kongruentne on see käitumine, milles kogu teade, nii verbaalne kui mitteverbaalne, vastavad edasiantava tähendusele. Suhtlemises saadakse enam infot, kui rääkija eeldab. Kõik sõltub muidugi sellest , kas partner oskab jälgida ja märgata.
Mõnedes õpilastes võib see isegi provotseerida tarbetult konku- tõhusat „kontrolli“, kuid osaliselt tähendas selline kokkulepe, et nad muudavad enese kontrolli- reerivat käitumist. Kui õpetaja seisab õpilaste rühma ees äreval ilmel, käed kaitsvalt – suletud mise õpetajale väljakutseks: „Sa pead tõestama, et suudad meid kontrollida.“ Õpilaste sedalaadi kehakeeles – rinnal risti või näol ebalev ja anuv naeratus, mis tegelikult ütleb, „palun olge minuga kenad...“ , võivad õpilased sellest välja lugeda „otsusekindlusetust“, „kehtestamisprobleeme“ või hoiakus on peidus ka olulisem sõnum turvalisuse kohta: nad ootavad, et nende õpetaja suudab
tegelikus elus? Kas agressiivne ja alistuv käitumine eeldab teatud oskuste olemasolu? Aga kehtestav käitumine? Millised võivad olla põhjused, et inimesed käituvad sageli agressiivselt või alistuvalt? Milline roll on siin tunnetel? Olete te ise agressiivselt või alistuvalt käitunud? Kuidas saaks seda edaspidi vältida? Mida tuleks enda kõnepruugis muuta, et olla rohkem kehtestava käitumisega? Kas te kehakeeles on midagi, mis vajaks muutmist? Mida pean rohkem õppima, teadma, harjutama, et olla enam kehtestava käitumisega? Kolm eesmärki. Merlecons ja Ko OÜ 290 SEGAMINI LINNAD Tööleht Millised linnad on nimekirjas? 1. Varna 11. Lidivan 2. Hillua 12. Lämelisa 3. Punär 13. Emuvest 4. Urvõ 14. Edipa 5
annaabi.ee 
