MITTEVERBAALNE SUHTLEMINE Mitteverbaalne suhtluskomponent võimaldab: · ilmestada ja täpsustada kõnet · kannab mitteteadvustatud infot · kergendab rääkija/kuulaja tegevust Mitteverbaalne suhtlemine sisaldab: 1. Miimika. 2. Kehaasendid. 3. Zestid. 4. Inimese seisundi autonoomsed signaalid. 5. Prokseemika. Miimika · P. Ekman ja kuus kultuuridevaheliselt sarnast miimilist emotsiooni · pilgukontakt: reguleeritud, agressiivne, allaheitlik · amiimika probleem · suujoon Supernormaalsed stiimulid Kehaasendid: · avatud (siiras soov suhelda, agressiivsus) · suletud (peidetud agressiivsus, hirm, häbelikkus) Zestid
Jälgitakse traditsioone ja õpetaja juhiseid Ühismeditatsioonid ja ka üksinda Budistlik meditatsioon tee meelerahu ja ületava mõistmiseni Arendatakse meelerahu, lõdvestumist, ühte suunatud keskendumist, südamlikku sõbralikust, kaastunnet, heaolutunnet Et saada valgustatuks, vabastada lõplikult meeled ja jõuda nirvaanasse Suunatakse tähelepanu mõnele objektile Budistliku meditatsiooni abivahenid Mantra Mandla Hingamistehnikad (nt pranayama) Kehaasendid (nt asana) 8-osaline tee Saavutatakse mediteerimise teel ja lõpptulemuseks on jõudmine nirvaanasse. 8-osalise tee astmed: 1. täiuslik nägemus 2. täiuslik tunne 3. täiuslik kõne 4. täiuslik tegu 5. täiuslik eluviis 6. täiuslik püüdlus 7. täiuslik teadvustamine 8. täiuslik keskendumine Kuidas alustada mediteerimisega? 1. Leia aega mediteerimiseks. 2. Leia rahustav ja vaikne keskkond 3
Vanimad tantsijad olid mitmekülgselt haritud templitantsiatarid Bharata natyam - kindlas järjekorras esitatav tantsude tsükkel Tants on justkui üksteisele järgnevate tardunud pooside rida Igal liigutusel, miimikal, silmade mängul on oma kindel tähendus Kathakali klassikaline india tantsudraama. Uhked kostüümid, pea- ja kaelaehted, kirevad näomaalingud. Tantsudes kehastatakse mütoloogilisi olendeid. Meestel tuleb etendada ka naiste osi Kõik liikumised, kehaasendid ja zestid on kindla tähendusega Kasutatud allikad · Wikipedia, Google + Google Image ja Youtube
USUNDITES · Traditsioonide osa · Järgitakse traditsiooni või õpetaja juhiseid · Ühismeditatsioonid kloostrites, enamasti õpetaja järelevalve all · Kombeks üksinda metsas mediteerida · Meditatsiooni abivahendid · Mantra silp, sõna, lause või heli, mida korratakse kas mõttes, häälega või mida kuulatakse · Mandala joonis, pilt või kuju, millesse süvenetakse ja mida vaadeldatakse kindlaksmääratud viisil · Hingamistehnikad ja kehaasendid Algajatele · Suhtu mediteerimisse kergelt. Liigne tõsidus ei aita, vaid teeb selle vastupidi hoopiski keerulisemaks · Naudi mediteerimist, kasuta meetodeid, mis sulle rahuldust pakuvad · Ära kuluta jõudu probleemide üle mõtlemisele -- las kogu maailm ootab! See aeg kuulub üksnes sulle · Püüa mediteerida kas või pool tundi päevas. Tee seda regulaarselt ning edu on kindel · Kaasa ka oma lähedasi
pähklitest, noortest võrsetest, seemnetest ja puukoorest, kuid ei põlga vahel ka sipelgaid ja termiite. On jälgitud, kuidas šimpans pistis kepikese sipelgapessa ning lakkus siis selle peale kogunenud sipelgaid. Mõndade teadete kohaselt valmistavad šimpansid endale jooginõu lehe torbikuks keerates. Lävimisel kasutavad šimpansid umbes 30 erinevat häälitsust ; suurt osa etendavad ka käte žestid ja kehaasendid. Eriline osa on näoilmel. Nende näoilme muutusi kirjeldatakse erutuse, hirmu, nutu ning naeru korral. Huvitaval kombel sulevad nad nuttes silmad ja karjuvad valjusti. Erinevalt inimestest ei voola neil silmist pisaraid. Maiuspala saamisel manavad šimpansid näole midagi naeratuse taolist. Silmanurgad lähevad krimpsu, silmad säravad, suunurgad koolduvad ülespoole. Allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/%C5%A0impans_%28perekond%29 ja http://simpans- bioloogia.blogspot.com/
3) mõtlemisvahend- inimene mõtleb oma emakeeles 4) identiteedi kandja-rahvusliku enesemääratluse tähtsamaid tunnuseid 5) emotsioonide väljendaja- kehakeel, muud häälitsused, sõimud, kehaline agresiivsus 6) maagilisus- kasutatakse maagiaks 7) kultuuri kandja- keelega pärandadakse kultuuri järgmistele sugupõlvedele 3) Suhtlemine eluslooduses Loomad, linnud, putukad jm. suhtlevad ka märgisüsteemi kasutades. Häälitsused, kehaasendid (putukatel ka värvus). 4) Ikoon- märk, mille tähis on sarnane objektiga, mida see tähistab (Naerunäo smail tähistab naeratamist Indeks- märk, mis on loomulikul viisil seotud nähtusega, mida see tähistab. (Mjäu tähistab kassi) Sümbol- märk, mille seos on mõtteline ja kokkuleppeline objektiga, mida see tähistab 5) Loomulikud- ja tehiskeeled Loomulik keel on kellegi emakeel. See on ka variatiivne(murre, släng)
MEDITEERIMINE IDA USUNDITES Traditsioonide osa Järgitakse traditsiooni või õpetaja juhiseid. Ühismeditatsioonid kloostrites, enamasti õpetaja järelevalve all. Kombeks üksinda metsas mediteerida. Meditatsiooni abivahendid. Mantra silp, sõna, lause või heli, mida korratakse kas mõttes, häälega või mida kuulatakse. Mandala joonis, pilt või kuju, millesse süvenetakse ja mida vaadeldatakse kindlaksmääratud viisil. Hingamistehnikad ja kehaasendid Bahá'í usk Meditatsioon on vajalik hingelise arengu jaoks Kohustuslik palvetamine ja paastumine Ei ole täpsustatud kindlaid meditatsiooniliike Laialdasemalt on levinud meditatsioon, mille puhul tuleb igapäevaselt korrata araabiakeelset fraasi Allahu Abha, mis tõlkes tähendab "Jumal on hiilgavaim". Budismi meditatsioon Usundi kesksed meditatiivsed harjutused on säilinud antiiksetes tekstides ja on levinud õpetajalt õpilasele.
- adapterid liigutused, mis aitavad meil kohaneda pingesituatsioonides, võivad olla suunatud esemetele, endale, partneritele (pastaka klõbistamine, seeliku kruttimine, trummeldamine, lehitsemine). Pinge mingisse tegevusse suunamine. Enesele suunatud adapterid juuste kruttimine, kratsimine, nina puudutamine. Teistele suunatud adapterid korjavad teistelt karvu, sodi. Informeerib meid sellest, et inimene on kontaktiks liiga ärev, liiga pinges. *Kehaasendid mida kõige tihedamini kasutatakse: kükitamine (sügav kükk), välja sirutatud jalgadega istumine, põlvitamine, jalad küljel istumine, rätsepiste, niiluse puhkeseis (üks jalg vastu seina; jalg teise jala peal, vastu põlve) - Avatus-suletus: jäsemete ja rindkere kaitstuse kaudu (lootepoos suletud) - pinge: ülakehas (õlad üleval, käed rusikas) - kalded: ette-taha, kõrvale kalded kuivõrd oleme selle inimese jaoks, kas neutraalses seisundis,
seal veenva sügavusillusiooni renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba 7. Esimese vabalt seisva alasti figuur pärast keskajal (looduse teaduslik uurimine, meelelist antiikaega(Taaveti kuju) maailma jäljendav kunst jne.), 15.saj lisandus juurde 8. Perspektiivid olid keerulised, raskeloomulised antiikkunsti austamine kehaasendid, figuurid kattuvad, emotsioonide täpne 2. Humanism on inimese ja inimlikkuse väärtustamine edastamine, toodi sisse ruumilisus. Temaatika 3. Kunstnikku hakati rohkem austama ning tema roll muutumine – antiikmütoloogia, floora, loodus, suurenes. ajaloomaal jne. 4. Palazzod- Midagi kindluse sarnast – 1 sissepääs ja 9. Üks esimesi perspektiivi kasutajaid Masaccio
kõige sagedasemateks töövõimetuse ja kutsehaiguste põhjuseks füüsilise töö tegijatel. Lihas- ja liigeshaigused kujunevad välja pika aja jooksul, aga nende teket saab ära hoida ergonoomilisi töövõtteid ja terviseergonoomilisi soovitusi järgides. Ergonoomiliste töövõtete õppimine toimub praktikumides, kus tuleb olla nii patsiendi, abistaja kui ka vaatleja rollis. Põhivõtete õppimisel on patsient täiesti passiivne ega osuta vastupanu. Eesmärgiks on omandada ergonoomilised kehaasendid, haarded ja erinevad töövõtted, mida praktilises töös rakendatakse vastavalt vajadusele. Tööergonoomika konspekt 3 Maie Timm
horisontaaljooned arhitektuuris. Avalikesse paikadesse telliti kunstiteoseid oma patriootlikkuse väljendamiseks. Eeskujuks olid kreeklased. Skulptuur hakkas kohta tagasi võitma taas eraldi kunstiharuna. Hakati tegema monumentaalskulptuuri. Kujutati usutegelasi nagu nad oleks tõesti elavad. Kunstnike huvitas looduslähedus ja kujud olid toretsevad ning rõõmsameelsed. Püüti kujutada vaimset ja hingelist tervikut. Maalikunst Perspektiivid olid keerulised, raskeloomulised kehaasendid, figuurid kattuvad, emotsioonide täpne edastamine, toodi sisse ruumilisus. Temaatika muutumine antiikmütoloogia, floora, loodus, ajaloomaal jne. Maalikunsti temaatika oli enamasti usuline, kuid piiblitegelased muudeti kaasaegsete inimeste taoliseks. Pühalik ja ilmalik sulasid kokku. 15. saj II poolel segunesid ilmalike sündmuste kujutused ja kaasaegsete inimeste portreed. Loodi üksikuid teoseid ka antiikmütoloogia teemadel. Seintele maaliti peamiselt
Nende uute teadmiste omandamise aeg oli just vararenessanss. Tolleaegsetelt maalidelt hoovab vastu erilist helget ja pühalikku meeleolu. Tihtipeale on maalide tagaplaan hele ja lagedavõitu ning seal kujutatud hooned või maastikud antud väga teravate joontega; käsutatakse puhtaid värvitoone. Naiivse põhjalikkusega on ära toodud kõik kujutatava sündmuse üksikasjad, tihti on tegelased paigutatud ridamisi ning eraldatud taustast selgete piirjoontega. Perspektiivid olid keerulised, kehaasendid olid raskeloomulised, figuurid kattuvad, emotsioone edastati täpselt, maalidesse toodi sisse ruumilisus. Muutus maalide temaatika- antiikmütoloogia, floora, loodus, ajaloomaal jne. Maalikunsti temaatika oli enamasti usuline, kuid piiblitegelased muudeti kaasaegsete inimeste taoliseks. Pühak ja ilmalik sulasid kokku. 15.sajandi teisel poolel segunesid ilmalike sündmuste kujutused ja kaasaegsete inimeste portreed. Seintele maaliti peamiselt freskotehnikas, puutahvlitele temperavärvidega
Nende uute teadmiste omandamise aeg oli just vararenessanss. Tolleaegsetelt maalidelt hoovab vastu erilist helget ja pühalikku meeleolu. Tihtipeale on maalide tagaplaan hele ja lagedavõitu ning seal kujutatud hooned või maastikud antud väga teravate joontega; käsutatakse puhtaid värvitoone. Naiivse põhjalikkusega on ära toodud kõik kujutatava sündmuse üksikasjad, tihti on tegelased paigutatud ridamisi ning eraldatud taustast selgete piirjoontega. Perspektiivid olid keerulised, kehaasendid olid raskeloomulised, figuurid kattuvad, emotsioone edastati täpselt, maalidesse toodi sisse ruumilisus. Muutus maalide temaatika- antiikmütoloogia, floora, loodus, ajaloomaal jne. Maalikunsti temaatika oli enamasti usuline, kuid piiblitegelased muudeti kaasaegsete inimeste taoliseks. Pühak ja ilmalik sulasid kokku. 15.sajandi teisel poolel segunesid ilmalike sündmuste kujutused ja kaasaegsete inimeste portreed. Seintele maaliti peamiselt freskotehnikas, puutahvlitele temperavärvidega
Õige kehahoid- Ilmneb lihaste ja luustiku tasakaal. Alajäsemed joondatud, kandmaks keharaskust. Vaagen neutraalses asendis. Pea otse, tasakaalustatud, ei põhjusta stressi kaelalihastele. Rühivead- Lülisamba kõverused. Alajäsemed ei kanna keharaskust. Vaagen on kas liiga ees või taga. Pea on taga või ees. Rühiprobleemid- Keha tugistruktuuride stress (ühekülgne, pikaajaliselt korduv kutsetöö ja treening, vähene liikumisaktiivsus). Mittekorrektsed kehaasendid. Nõrk või mittetasakaalustatud lihaskond. Kaasasündinud luulise struktuuri defektid. 13) Lülisammas, lülisamba stabilisatsioon Stabilisatsioon- Kehapoolte tasakaal. Sirutajate ja painutajate tasakaal. Süvalihaste vastupidavus. Ligamentide töökindlus. 14) Terviseriskid lihastreeningul ja harjutuse efektiivsus. V: Kõrge risk, madal efektiivsus. Kõrge risk, kõrge efektiivsus. Madal rist, kõrge efektiivsus. Madal risk, madal efektiivsus. 15) Lihaskontraktsiooni tüübid.
mitmekesiste tunnete edasiandmist. Renessanssajastu maalidelt hoovab vastu erilist helget ja pühalikku meeleolu. Tihtipeale on maalide tagaplaan tühi ja igav, ning seal kujutatud hooned või maastikud antud väga teravate joontega. Naiivse põhjalikkusega on ära toodud kõik kujutatava sündmuse üksikasjad, tihti on tegelased paigutatud ridamisi ning eraldatud taustast selgete piirjoontega. Perspektiivid olid keerulised, kehaasendid olid raskeloomulised, figuurid kattuvad, emotsioone edastati täpselt, maalidesse toodi sisse ruumilisus. Muutus maalide temaatika- antiikmütoloogia, floora, loodus, ajaloomaal jne. 15.sajandi teisel poolel segunesid ilmalike sündmuste kujutused ja kaasaegsete inimeste portreed. Seintele maaliti peamiselt freskotehnikas, puutahvlitele temperavärvidega. Hakkasid levima ka õlivärvid. Vararenessansi maalikunst alles püüdles täiuslikkuse poole,
Suurimad lubatavad raskused (tõstmistöös vilunutele ja heades tõstmistingimustes): mehed – episoodiliselt 55 kg; - regulaarselt 35 kg naised – episoodiliselt 30 kg; - regulaarselt 20 kg väldi tõstmist, püüa piirduda eeltooduga võrreldes oluliselt väiksemate raskustega. Töötamisel arvestamist vajavad momendid: ebaharilikud pingutused ja ebareeglipärasused töös. (suur pingutus pärast pikka puhkust) ohtlikud ekstreemsed kehaasendid. Selliste keha positsioonide puhul võib tekkida kõõluse tugev surve pehmetele kudedele ning sellega kaasnevad kahjustused. Mehhaaniline surve võib kahjustada ka närve. kahjulikud võivad olla palju korratud ühetaolised liigutused. liigesele on ebasoodne liigutuste puudumine ja kestvad koormused, kuna ainevahetus toimub liigeses normaalselt ainult regulaarsete, kuid mitte väga aeglaste ja piisavalt suure ulatusega liigutuste korral.
14.-16. saj. • 14.-16. sajandil väldanud periood • Perspektiivi avastamine ja kasutuselevõtt • Enamjaolt levinud: Madalmaades Itaalias Saksamaal Perspektiivi avastamine • Avastas Firenze toomkiriku kupli arhitekt Brunellechi • Tähelepanek, et kõik paralleelsed jooned paistavad ühte punkti koonduvatene • Kõik kujutatav pildipinnal koondub ühte punkti, nn. pagupunkti Tunnusjooned • Keerulised perspektiivid • Raskeloomulised kehaasendid • Figuurid kattuvad • Emotsioonid täpne edastamine • Toodi sisse ruumilisus • Temaatika muutumine – antiikmütoloogia, floora, loodus, ajaloomaal jms. Temaatika • Enamasti usuline • Piiblitegelasi muudeti kaasaegsete inimeste taoliseks • Pühalik ja ilmalik sulasid kokku • Seintele maaliti peamiselt freskotehnikas, puutahvlitele temperavärvidega • Hakkasid levima ka õlivärvid Masaccio • „Püha kolmainsus“ Sandro Botticelli • „Venuse sünd“
Kohatakse ka erakuina elavaid isasloomi. Šimpanside karjasisestes vastastikustes suhetes erilist hierarhiat ei täheldata. On täheldatud nende elu looduslikes tingimustes uurides õige harva tülisid ja agressiivsust; ta rõhutab sallivat vahekorda täiskasvanud isaste ja noorloomade vahel. Täisealised hoolitsevad üksteise eest ja otsivad vastastikku karva. Lävimisel kasutavad šimpansid umbes 30 erinevat häälitsust ; suurt osa etendavad ka käte žestid ja kehaasendid. Eriline osa on näoilmel, nende näoilme muutused 9 erutuse, hirmu, nutu ning naeru korral. Huvitaval kombel sulevad nad nuttes silmad ja karjuvad valjusti. Erinevalt inimestest ei voola neil silmist pisaraid. Maiuspala saamisel manavad šimpansid näole midagi naeratuse taolist. Silmanurgad lähevad krimpsu, silmad säravad, suunurgad koolduvad ülespoole
Nabaväät toitumine ja jääkainete eemaldamine Väljutatakse sündimisel ja visatakse ära. 15. Kui kaua kestab normaalne rasedus? Kuidas saab umbkaudselt arvestada tulevase lapse sünnikuupäeva? Normaalne rasedus kestab 280 päeva viljastumisest Viimase menstruatsiooni algusest 3 kuud maha ja siis 7 päeva juurde 16. Kuidas saab sünnitusvalusid vähendada, et tulevane ema ei peaks seda kartma? Naerugaas, narkoos Erinevad kehaasendid, hingamine Veesünnitus Keisrilõige 17. Millel põhineb rasedustest? Naise uriinis leiduva hormooni järgi. 18. Miks ei soovita arstid teha keisrilõiget, kui selleks pole meditsiinilist vajadust? Vastsündinu ei saa vajalikku stiimulit hingamiseks ja neile peab tihti hapnikku andma Vastsündinu ei saa nii loomulikke hormoone Kiurginuga võib last riivata Laps ja ema kohanevad üksteisega kauem
asendub nt kogu käega haaramisega. · Premotoorse ala kahjustused ei tekita lihaste nõrkust, kuid keerukamate liigutuste tegemine on häiritud. · Uusaju koorel motoorikaga seotud ülesanne: siduda motoorsed refleksid õppimise teel sujuvateks osavateks liigutusteks Motoorika kontroll ajutüves Lisaks peamistele närviteedele, mis sõnumeid korteksist seljaajusse viivad, pärineb 26 närviteed ajutüve erinevatest osadest. · Tasakaal · Baasilised kehaasendid: püsti, pikali, käimine, pesategemine, hooldamine, agressiivsed ja hirmunud hoiakud ning ka tagaajamine (koos emotsionaalsete vastusega), ...) · Autonoomse NS kontroll · Kui korteksist tulevad nn osavad liigutused, siis ajutüvest pärinevad kogu-keha-liigutused. Basaalganglionide ülesanne liigutuste tugevuse reguleerimisel: kaudne tee korteksist läbi subtalaamilise tuuma ergutab BG, otsene tee pärsib BG, nende teede
(1435-1488) 15.sai II poole tähtsaim skulptor. Võiduka Taaveti pronkskuju ja kavandas Veneetsiasse teise sealse väepealiku Colleoni ratsamonumendi. 15. saj levis Itaalias ilmalik portreekunst, loodi realistlike, individualiseeritud portreebüste. Väga populaarsed olid madonnareljeefid.Hakati kasutama uut majoolikatehnikat, kus põletatud savireljeef on kaetud värvilise glasuuriga. Taaselustati medalikunst. 8. Uuendused: Perspektiivid olid keerulised, raskeloomulised kehaasendid, figuurid kattuvad, emotsioonide täpne edastamine, toodi sisse ruumilisus. Temaatika muutumine antiikmütoloogia, floora, loodus, ajaloomaal jne. Maalikunsti temaatika oli enamasti usuline, kuid piiblitegelased muudeti kaasaegsete inimeste taoliseks. Pühalik ja ilmalik sulasid kokku. Masaccio (1401-1428) ,,Püha kolmainsus" (fresko), Brancacci kabeli freskod. Andis ruumilisuse maalidele ja kehalisuse, kasutas valguse suunamist ja varje. ,,Paradiisist väljaajamine" (fresko,
käitumisega - Uurimisobjektiks on inimese psüühilised protsessid ja väline käitumine seoses religiooniga - Meetodid (3): filosoofilis-teoloogilised arutlused ja tõlgendused kuni ranged ekperimentaalsed uuringud (kvalitatiivsed ankeedid, süvaintervjuu) 2. Usulise kogemuse psühholoogilised käsitlused. - usulise kogemuse psühholoogilised komponendid (kognitsioonid, emotsioonid, kehaasendid ja füsioloogilised seisundid) - usulise kogemuse tüpoloogiad: metaanalüütiline (järelduste tegemine mitme erineva uuringu põhjal; üldistused) ja uurimuspõhiline (konkreetse uurimuse abil selgitatakse välja usulise kogemuse eri tüübid) - usuliste liikumiste tekkimine ja kujunemine 3. Dorpati eksperimentaalse introspektsiooni (sisekaemus) koolkond. - selgitas välja usulise kogemuse struktuuri: usuline kogemus koosneb primaarsetest
Levis ka antiikmütoloogia temaatika. Kirikute ja kabelite seintele maaliti enamasti freskotehnikas (maalimine märjale krohvile), puutahvlitele aga temperavärvidega. 15. sajandi teisel poolel hakkasid levima ka õlivärvid. Kõrgrenessanssi olulisemaks stiilitunnuseks on harmoonia pildi terviku ja üksikosade vahel. Itaalia maalikunstis oli õitseaeg: Raffaei ja Leonardo da Vinci ajastu. 10 Perspektiivid olid keerulised, raskeloomulised kehaasendid, figuurid kattuvad, emotsioonide täpne edastamine, toodi sisse ruumilisus. Temaatika muutumine antiikmütoloogia, floora, loodus, ajaloomaal jne. Maalikunsti temaatika oli enamasti usuline, kuid piiblitegelased muudeti kaasaegsete inimeste taoliseks. Pühalik ja ilmalik sulasid kokku. 15. saj II poolel segunesid ilmalike sündmuste kujutused ja kaasaegsete inimeste portreed. Loodi üksikuid teoseid ka antiikmütoloogia teemadel
3) respektitsoon 120-200 cm. Räägime endast kõrgemate inimestega, nt. ülemused, õpetajad. 4) publikutsoon üle 200 cm kasutatakse avalikel esinemistel. Kui me rikume tsooni reegleid ja siseneme valesse piirkonda, siis vestluspartner sulgub ja tunneb ennast ebamugavalt, sama juhtub meiega, kui meie tsooni sisenetakse. Alateadvusliku kehakeele sõnumid Silmside Miimika Kehaliigutused Kehaasendid Zestid Distantsid Teadvuslikud kehakeele sõnumid Soeng Riietus Ehted Tätoveeringud Kehahoid Kõnnak Lõhn PARAKEEL Hääl annab 38% üldmuljest. Parima tulemuse saame rääkides selgelt, madalama häälega. Häälekvaliteedi olulised faktorid on hääle kõrgus, toon, kõne tempo ja naeratus hääles. Häälest väljaloetavat infot nimetatakse parakeeleks. Parakeele koostisosad
käitumisega - Uurimisobjektiks on inimese psüühilised protsessid ja väline käitumine seoses religiooniga - Meetodid (3): filosoofilis-teoloogilised arutlused ja tõlgendused kuni ranged ekperimentaalsed uuringud (kvalitatiivsed ankeedid, süvaintervjuu) 2. Usulise kogemuse psühholoogilised käsitlused. Komponendid, tüpoloogiad ja seos usuliste liikumistega. - usulise kogemuse psühholoogilised komponendid (kognitsioonid, emotsioonid, kehaasendid ja füsioloogilised seisundid) - usulise kogemuse tüpoloogiad: metaanalüütiline (järelduste tegemine mitme erineva uuringu põhjal; üldistused) ja uurimuspõhiline (konkreetse uurimuse abil selgitatakse välja usulise kogemuse eri tüübid) - usuliste liikumiste tekkimine ja kujunemine 3. Dorpati eksperimentaalse introspektsiooni koolkond. Karl Girgensohni eksperimentide metoodika ja tulemused. Usulise kogemuse struktuur.
käitumine lähtub alateadvusest. Probleemid on sellega, et uurimisel peab olema võimalikult individuaalne, ehk siis võtab kauem aega ja nõuab teistpidi lähenemist, ei saa teha väga üldiseid uuringuid ja loota mõistlike tulemusi, järeldusi. Erinevates religioonides kogetakse ekstaasi erinevalt. 4. Usulise kogemuse psühholoogilised komponendid. (Grom 2007) on usulise kogemus komponentideks kognitsioonid , emotsioonid, kehaasendid ja füsioloogilised seisundid. Kognitsioonid tähendavad usulise kogemuse ratsionaalset komponenti. Need väljenduvad religioossetes õpetustes, seisukohtades ja kogemuste kirjeldustest. Nende ülesandeks on luua valmidus teatud kogemusteks, võimaldada tunnetada usulisi sümboleid ja tõlgendada usuliselt erinevaid kogemusi. Emotsioonid usulises kogemuses hõlmavad kogu tunnete skaala. See tähendab, et usuline kogemus võib oma emotsionaalselt laadilt olla nii positiivne kui ka negatiivne.
tööõnnetuse kordumise vältimiseks. 22. Töökaitsestruktuurid ettevõttes (alla 50 töötajaga ettevõte). Kuni 50 töötajaga ettevõttes otsustavad töökaitsenõukogu moodustamise tööandja ja töötajad omavahelisel kokkuleppel. 23. Töökaitsestruktuurid ettevõttes (üle 50 töötajaga ettevõte). Ettevõttes, kus on üle 50 töötaja, moodustavad tööandja ja töötajad töökaitsenõukogu. Poole selle liikmetest määrab tööandja ning poole valivad töötajad endi hulgast. 24. Kehaasendid tööl. Püsti,- iste- ja lamamisasend 25. Püstiasendi ebasoodne mõju. Püstiasendiga kaasneb lihastele, liigestele ebasoodne staatiline koormus, liikumatult seismine koormab närvisüsteemi, südame löögisagedus on püstiasendis ca 10% kõrgem kui isteasendis. 26. Isteasendi ebasoodne mõju. Liiga kõrge või teravaservaline iste jalad väsivad, tursuvad, hakkavad surema või valutama, halb
· Sotsiaalne distants sotsiaalne problemaatika läbi sotsiaalsete rollide (ülemus alluvasuhe), keskseks on tegevus mitte isiklik suhe, sotsiaalnehierarhia, võistlusmomendid, enese pakkumine (enesetutvustus). · Avalik tsoon põgusad kontatid, kõikidel on võrded õigused, sündumused väljaspool kontrolli, suhteliselt vähe isiklikku riski. Esimeses kolmes tagasisidestatud, avalikus tsoonis tagasisidestamatu. Kehaasendid asend kui esitlus, asend kui tegu. Tunnused avatus, suletus, pinge ja kalded. Suhtlusnurk. Enesekehtestamise erivõtted 1. Loomulik väide spontaanselt, ilma formaalse skeemita antakse teada oma vajadustest. On nagu on, aga seistakse enda eest. 2. Eneseavamine, tunnete väljendamine tunnetest rääkimine on esikohal. Mitte ükskõik kellele ja ükskõik kus! Oluline osa lähisuhetes 3. Tunnustus kirjeldamine kaudu kolmeosalise minateate esimesel osal rõhk,
vastandina Donatello omale - rõõmus ja elav - naeratav poiss. Ka kehahoiak on tal loomulikum. Erilisem on Michelangelo Buonarotti Taavet (u 1504), kelles peitub hoopiski tahtejõuline vägilane, kes on valmis heitluseks. Keha poos ja üldistatud vorm teenivad hingelise ja vaimse tähenduse avamist. Samasuguse tähendusega on ka üldmulje, mis on vapustavalt jõuline ja dramaatiline. Michelangelot iseloomustavad raskeloomulised kehaasendid ning Taavet peatus justkui üksnes korraks, et silmata Koljatit ja hakkab justkui kohe astuma. Sectio aurea abil on antud kunstiteosele ideaalne proportsioon ning tänu laipade lahkamisele ka anatoomiline 6 täiuslikkus. Michelangelo Taavet on küll ühest küljest jõuline: lihaseline, sitke, hoiab üht kätt rusikas; rind uhke, suursugune, pilk on tal terav, kaugelevaatav - ta on ründevalmis... Kõik on
Ööpäevarütmid on endogeensed, püsivad ilma keskkondlike vihjeteta. Rütme moduleeritakse väliste ajastusvihjete alusel, mis adapteerib rütmi keskkonnale – peamiseks valgus, aga ka müratase, söögiajad, KK t, kehaline aktiivsus. Kuna ööpäevarütmid on endogeensed, vajavad rütmiandjat e sisemist kella (SCN). Une käitumuslikud kriteemiumid : vähenenud motoorne aktiivsus, vähenenud vastus stimulatsioonile, stereotüüpsed kehaasendid (pikali, silmad kinni), suhteliselt lihtne pööratavus (eraldab koomast, talveunest). Regulatsioon : Suprakiasmaatiline tuum (SCN), Nn. ajavalke kodeerivad geenid, melatoniini tase. SUPRAKIASMAATILINE TUUM – mõned tuhanded tihedalt pakitud parvotsellulaarsed neuronid, bilateraalselt; 3. ajuvatsakesest külgmisemal, optilise kiasmi kohal. SCN kõhtmised neuronid saavad glutamaatergilist sisendit otse reetinast läbi reetinohüpotalaamilise trakti (RHT);
Sagedamini esinevad väsimuse ja diskomfordi aistingud keha piirkondades, mis on otseselt seotud füüsiliste pingutustega, nii staatiliste kui ka dünaamiliste koormustega. Ebasoodsates tingimustes arenevad nad päev- päevalt edasi, andes lõpuks haigussümptomeid. Olulise tähtsusega on ebaharilikud pingutused ja ebareeglipärasused töös. Näiteks võiks siin olla intensiivne töö pärast aastapuhkust. Ohtlikud on ekstreemsed kehaasendid. Selliste keha positsioonide puhul võib tekkida kõõluse tugev surve pehmetele kudedele ning sellega kaasnevad isheemia ja kahjustused. Kahjulikud võivad olla palju korratud ühetaolised liigutused, eriti kui nendega kaasnevad ebasoodsad tegurid. Liigesele on ebasoodne ka liigutuste puudumine ja kestvad staatilised koormused, kuna ainevahetus toimub liigeses normaalselt ainult regulaarsete, kuid mitte väga aeglaste ja piisavalt suure ulatusega liigutuste korral
● Erinevad inimesed mõistavad usulise kogemuse mõistet erinevalt. Seepärast on uurimise jaoks oluline töötada mitte niivõrd mõiste kui selle tähenduse tasandil. 4) Usulise kogemuse psühholoogilised komponendid. Ühe levinud käsitluse järgi (Grom 2007) on usulise kogemuse komponentideks kognitsioonid (üldmõiste teadmise ja teadlikkuse kohta. Hõlmab selliseid protsesse nagu nt. mõtlemine, otsustamine, planeerimine.), emotsioonid, kehaasendid ja füsioloogilised seisundid. Kognitsioonid tähendavad usulise kogemuse ratsionaalset komponenti. Kognitsioonid väljenduvad religioossetes õpetustes, seisukohtades, kogemuste kirjeldustes. Nende ül. on luua valmidus teatud kogemusteks, võimaldada tunnetada usulisi sümboleid ja tõlgendada usuliselt erinevaid kogemusi. Emotsioonid usulises kogemuses hõlmavad kogu tunnete skaala. S.t, et usuline kogemus võib oma emotsionaalselt laadilt olla nii positiivne kui ka negatiivne. Nt
signalisatsioon, üldistamine Assotsiatiivne eksperiment - idee lähtub sellest,et iga sõna kutsub esile teatud assotsiatsiooni, mida saab väljendada teise sõnaga ( puu lehed ; naelad haamer ) Afaasia - osaline või täielik kõnelemisvõimetus, mis ei tulene kõneelundi puudest. Peamisel on tegemist kõnekeskuste anatoomilis-füsioloogilise kahjustusega. Broca piirkond - Wernicke piirkond Kõne mitteverbaalsed komponendid - näoväljendused, zestid, kehaasendid, inimese seisundi autonoomsed signaalid (higistamine ntx) , pilkkontakt, ruumilised vahekaugused. Ilmestab ja täpsustab kõnet, kannab mitteteadvustanud infot, kergendab rääkija enda kommunikatiivset tegevust. Naeratus, silmade kissitamine jne Kõne paraverbaalsed tunnused - Individuaalsed tämber, intonatsioon (võib tahtlikult peegeldada meeleolu), kõne tempo, pauside iseloom, pikkus, jaotus, loogiline korrastatus,
Ilmsed on ka kultuuridevahelised erinevused, sest inimese käitumise mall kujuneb just seetõttu, et arengu käigus keskkonna mõjul mõningaid süsteeme hakatakse varases eas tagasihoidma ning mingisuguseid süsteeme edendatakse. Emotsioonidel on oma ekspressiivne aspekt, mistõttu on uuritud palju ka seda, kuidas emotsioonid väljenduvad välistes tunnustes. Enim uuritud sh inimeste miimikat. Nägu ei olemuidugi ainus väljendusvahend. Lisaks sellele on veel inimese motoorika ja kehaasendid, autonoomsed signaalid jms. Levinuimad teooriad emotsioonidest James-Lange teooria – Motoorsed ja füsioloogilised reaktsioonid põhjustavad emotsioonide teket. Ehk oleme nukrad seepärast, et nutame Cannon- Brandi teooria – Taalamuse tähtsusest. Kui taalamus saadab ajukoorde oma aktiveeritud impulsi, tekib meil emotsioon. Vastasel korral mitte. Pavel Simonovi teooria – atributsiooni-idee ehk omistamise teooria. Inimene omistab oma elamustele
23. oktoober 2007 Usu tunnistamine on islamis oluliseks asjaks ei ole Jumalat peale Jumala ja Muhamed on Jumala saadik. Meka suunas palvetatakse 5 korda päevas: õhtul pärast päikeseloojangut, enne keskööd, enne päikesetõusu, keskpäeval ja enne päikeseloojangut. Islam on kõige puhtam religioon maailmas palvetaja ja palvekoht peab olema puhas. Sealt tuleb ka palvevaiba traditsioon. Mosee seinas on süvend, mis näitab kätte Meka suuna. Tegemist on rituaalpalvusega teatud kehaasendid, kindlad ütlused, teod. Kõige olulisem 17 palvus on reede keskpäeva palvus. Mosees on eespalvetaja. Mehed palvetavad eespool, naised- lapsed tagapool. Almus tõlgendatakse kui oma vara puhastamist; see on maks, mis antakse oma varanduse pealt heategevuseks. Vara, mille pealt almust makstakse, peab olema inimese käes vähemalt aasta. See on 2,5% aastas. Lisaks sellele toimub üks kord aastas paast ramadaanikuus.
Rikkamatel poistel oli lala-meeshoidja ja kasvataja. Tema hakkas poisile algset kirjatarkust õpetama. Seejärel läks poiss hodza- targa juurde, kes andis poisile põhihariduse. Tavaliselt läks poiss mektebesse- algkooli. Algkooli õpetajaks määras mosee vaimulik kellegi uskliku ja kõlbelise inimese. Kõigepealt õpiti selgeks tähestik, seejärel hakati tsiteerima Koraani. Õpilased omandasid samal ajal ja õiged zestid, kehaasendid ja hääle intonatsiooni, mis oli palvusel ja seega ka hariduses esmatähtis. Õpetaja otsustas ainuisiklikuliselt, kas õpilane on vajaliku omandanud ja õpetuse läbinud. Paljude õpilaste haridus sellega piirduski. 29 Paljud lapsed, kes olid õpingud lõpetanud, asusid tööle, tavaliselt abistasid nad oma isa tema tegevuses. Alates 12. eluaastast võisid poisid hakata mosees ulemi juures, kus
Rikkamatel poistel oli lala-meeshoidja ja kasvataja. Tema hakkas poisile algset kirjatarkust õpetama. Seejärel läks poiss hodza- targa juurde, kes andis poisile põhihariduse. Tavaliselt läks poiss mektebesse- algkooli. Algkooli õpetajaks määras mosee vaimulik kellegi uskliku ja kõlbelise inimese. Kõigepealt õpiti selgeks tähestik, seejärel hakati tsiteerima Koraani. Õpilased omandasid samal ajal ja õiged zestid, kehaasendid ja hääle intonatsiooni, mis oli palvusel ja seega ka hariduses esmatähtis. Õpetaja otsustas ainuisiklikuliselt, kas õpilane on vajaliku omandanud ja õpetuse läbinud. Paljude õpilaste haridus sellega piirduski. 29 Paljud lapsed, kes olid õpingud lõpetanud, asusid tööle, tavaliselt abistasid nad oma isa tema tegevuses. Alates 12. eluaastast võisid poisid hakata mosees ulemi juures, kus õpetamise tase oli tunduvalt kõrgem kui algkoolis.
- Premotoorse ala, frontaal ja parietaalsagara lülgmsed osad sh Broca ala Hajutatud peegelneuronite alad: • - Reageerivad liigutustele, kus arusaadavat eesmärki pole, nt käeliigutused • - Dorsaalne premotoorne ala, eesmine parietaalsagara osa, temporaalvao ümbrus Motoorika kontroll ajutüves Lisaks peamistele närviteedele mis sõnumeid korteksist seljaajusse viivad pärineb 26 närviteed ajutüve erinevatest osadest. - Tasakaal • - Baasilised kehaasendid: püsti, pikali, käimine, pesategemine, hooldamine, agressiivsed ja hirmunud hoiakud ning ka tagaajamine (koos emotsionaalsete vastusega), …) • - Autonoomse NS kontroll • - Kui korteksist tulevad nn osavad liigutused, siis ajutüvest pärinevad kogu-keha-liigutused. Basaalganglionid ja liigutuste tugevus 2 peamist sisendit basaalganglionidesse: - Kõikjalt uusaju koorest ja limbilasest süsteemist kus liigutusi hakatakse reguleerima
keskuste juures. Selle kahjustuse tüüpilisteks sümptomiteks on rääkimisraskused ja grammatikavead kõne produktsioonis. Inimesel on olemas idee sellest, mida ta tahab öelda, kuid väljendus on raskendatud. Wernicke piirkond ajukoore piirkond, mille kahjustus põhjustab kõne mõistmise häireid, asub aju vasaku poolkera koores, kuid võrreldes Broca alaga tsentraalvao suhtes tagapool, lähemal kuklasagarale. Kõne mitteverbaalsed komponendid näoväljendused, zestid, kehaasendid, inimese seisundi autonoomsed signaalid (punastamine, kahvatamine, higistamine), pilkkontakt, ruumilised vahekaugused ja suhtlejate asetus ruumis, jpm. Kõne paraverbaalsed tunnused · Kõne helilised individuaalsed tunnused 1. Tämber 2. Intonatsioon on situatsiooniline, sõltuv psüühilisest seisundist kõne ajal. Selles võivad tahtmatult peegelduda meeleolu, suhtumine ja ärevus. 3. Kõne tempo 4. Pauside iseloom, pikkus ja jaotus.
juures. Selle kahjustuse tüüpilisteks sümptomiteks on rääkimisraskused ja grammatikavead kõne produktsioonis. Inimesel on olemas idee sellest, mida ta tahab öelda, kuid väljendus on raskendatud. Wernicke piirkond ajukoore piirkond, mille kahjustus põhjustab kõne mõistmise häireid, asub aju vasaku poolkera koores, kuid võrreldes Broca alaga tsentraalvao suhtes tagapool, lähemal kuklasagarale. Kõne mitteverbaalsed komponendid näoväljendused, zestid, kehaasendid, inimese seisundi autonoomsed signaalid (punastamine, kahvatamine, higistamine), pilkkontakt, ruumilised vahekaugused ja suhtlejate asetus ruumis, jpm. Kõne paraverbaalsed tunnused Kõne helilised individuaalsed tunnused 1. Tämber 2. Intonatsioon on situatsiooniline, sõltuv psüühilisest seisundist kõne ajal. Selles võivad tahtmatult peegelduda meeleolu, suhtumine ja ärevus. 3. Kõne tempo 4. Pauside iseloom, pikkus ja jaotus. 5
käega haaramisega. • Premotoorse ala kahjustused ei tekita lihaste nõrkust, kuid keerukamate liigutuste tegemine on häiritud. • Uusaju koorel motoorikaga seotud ülesanne: siduda motoorsed refleksid õppimise teel sujuvateks osavateks liigutusteks. Motoorika kontroll ajutüves Lisaks peamistele närviteedele, mis sõnumeid korteksist seljaajusse viivad, pärineb 26 närviteed ajutüve erinevatest osadest. • Tasakaal • Baasilised kehaasendid: püsti, pikali, käimine, pesategemine, hooldamine, agressiivsed ja hirmunud hoiakud ning ka tagaajamine (koos emotsionaalsete vastusega), …) • Autonoomse NS kontroll • Kui korteksist tulevad nn osavad liigutused, siis ajutüvest pärinevad kogu-keha-liigutused. Basaalganglionide ülesanne liigutuste tugevuse reguleerimisel: kaudne tee korteksist läbi subtalaamilise tuuma ergutab BG, otsene tee pärsib BG, nende teede tasakaalust sõltub, kui tugev on
Sensoorne ja motoorne homonukulus – keskel jalad, ääres pea piirkond; kontralateraalse kehapoole tunnetus ja kontroll. - Motoorse koore stimulatsioon tingib vastavate kehaosade liigutused - Liigutused on esmases motoorses korteksis topograafiliselt organiseeritud Motoorse süsteemi kõige olulisemad osad. - Motoorne korteks (käsklused) - Basaalganglionid (jõud) - Väikeaju (täpsus) - Ajutüvi ja seljaaju (liigutused) - Motoneuronid - Tasakaal - Baasilised kehaasendid - Autonoomse NS kontroll - Kui korteksist tulevad nn osavad liigutused siis ajutüvest pärinevad kogu keha liigutused. Tuleb osata kirjeldada, kuidas näiteks õun vaagnalt kätte satub 1) Signaali lokaliseerimiseks on vaja nägemisinfot 2) Frontaalsagara motoorika alad planeeriad ja juhivad liigutust 3) Seljaaju kaudu kandub info kätte 4) Motoneuronid viivad sõnumi käe lihastesse 5) Sõrmede sensoorsed retseptorid saadav sõnumi korteksisse „tass on käes“
Näiteks peaks sa kasutama noogutusi, silmsidet ja keha avatud hoiakut. Ka kergete nõusolevate ühmatustega saad sa näidata, et kuulad aktiivselt. USA teadlased väidavad, et mida enam teenindajad kasutavad suhtlemisel klientidega toetavaid mitteverbaalseid vahendeid (naeratus, silmside, avatud poosid, puudu- tamine jne), seda meeldivamaks hindavad kliendid teenindust. Mitteverbaalse suhtlemise vahendid on: • žestid ja liigutused; • näoilme, miimika, silmside; • poosid, kehaasendid; • isiklik ala; • puudutused. 24 Karjäärinõustamine 2. Visualiseerimine ja metafoorid Selleks, et endast, oma olukorrast või soovidest paremini aru saada, tuleb leida neile võrdlus- alused ehk metafoorid. Lõpeta laused: • Minu töö on kui… • Minu abielu on kui… • Minu eelmine aasta oli kui… • Minu elu on kui… • Minu tulevik on kui…
o Spastiline diparees o Spastiline hemiparees - Ekstrapüramidaalne vorm (10-20%) kontrollimatud, aeglased või väänlevad liigutused, tekivad iseenesest. o Düskineetiline (hüperkineertiline) atetootlised või koreaatilised liigutused. Atetoos on mittetahtlik, aeglane väänlev mittekorrapärane liigutus. Korea . tahtmatud, kiired, katkendlikud, arütmilised lihasgruppide liigutused. o Düstooniline kujunevad ebaloomulikud kehaasendid. - Hüpotoonilne või atooniline vorm lapsel on nõrk lihastoonus, mis haarab praktiliselt kogu keha. - Segavormi puhul esinevad nii spastilisus kui ekstrapüramidaalsed liigutushäired. Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 33 - Ataktiline vorm on kõige harvemini esinev vorm, põhjuseks on väikeaju arenguhäire. Ataksia on liigutushäire, mida iseloomustab motoorika halb koordinatsioon, st vead liigutuste
Olulise tähtsusega on ebaharilikud pingutused ja ebareeglipärasused töös. Näiteks võiks siin olla intensiivne töö pärast aastapuhkust. Tavatud pingutused võivad põhjustada ainevahetusjääkide ja vedelike kogunemise lihasesse ja üksikute lihaskiudude kahjustusi. Võib suureneda rakkude hukkumine kõõluse ja sidemete piirkonnas, kuna verevarustus on lihaste pingutuse ajal piiratud (isheemia verevaegus). Ohtlikud on ekstreemsed kehaasendid. Selliste keha positsioonide puhul võib tekkida kõõluse tugev surve pehmetele kudedele ning sellega kaasnevad isheemia ja kahjustused. Ekstreemne asend on ohtlik liigesele, mille mõnes osas tekib tugev mehhaaniline surve. Mehhaaniline surve võib kahjustada ka närve. Kahjulikud võivad olla palju korratud ühetaolised liigutused, eriti kui nendega kaasnevad ebasoodsad tegurid. Hõõrdepindade tõttu satub kõõlus kõõlusetupes ebasoodsasse mehhaanilisse
ekstravagantsuse, isalt teadmised antiigist ja renessansist. Ema korraldas kodus salongiüritusi. Külalised, jutud. Oscar vennaga samuti seltskonnas, talle sobis. 12aastaselt täieõiguslik liige, varaküps. Meeldis, võttis maneerid üle kooliaega, kus erines ülejäänud õpilastest. Küpsusega, rõhutatud üleolekuga. Suhtumine tema vastu halvustav. Sai ka peksa. Tubli, silmapaistev keeltes. Loodusteadused, matemaatika ei läinud kohe üldse. Kehaline kasvatus oli vastik, ebasündsad kehaasendid. Lõpetas Oxfordi. Lemmikloengud eetikast, esteetikast. Järeldas, et eetikal ja esteetikal pole absoluutselt midagi ühist. Õppis, uuris, lõpetas kuldmedaliga. Lõpuaastal esitas luuletuse „Ravenna“ suurepäraselt. Seejärel seab end sisse Londonis, kirjandus, esteetika, ajalugu, kirjutab, luulekogu. Alguses ei leia kirjastajat. Võidab ekstravagantsusega seltskonna tähelepanu. Alguses naerualune, hiljem pälvib tähelepanu.
annaabi.ee 
