WTO, IMF, G8 WTO Mis on? World Trade Organization (Maailma Kaubandusorganisatsioon), Organisatsiooni kuulub 158 riiki. Kuidas tekkis ? 1948. aastal sõlmiti Tolli ja kaubanduskokkulepe (GATT), GATT reorganiseeriti 1994. aastal ja selle asemel moodustati Maailma Kaubandusorganisatsioon Millega tegeleb ? elavdada rahvusvahelist kaubandust soodustada vaba konkurentsi rahvusvahelises kaubanduses soodustada rahvusvahelise kaubanduse stabiilset arengut. Seos Eestiga ? Eesti liitus Maailma Kaubandusorganisatsiooniga 13. november 1999. aastal IMF Mis on ? The International Monetary Fund
Kaubandus Euroopas Ken Pähn Mart Niidas 11.klass Kärdla ÜG EL maailmakaubanduses Maailma suurim kaubandusüksus 20% maailma ekspordist-impordist( kaubad ja teenused kokku) GATT'i ja praeguse WTO üks võtmefiguure Rahvusvahelise kaubanduse kaks tasandit Eesti jaoks ELis GATT Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe 1947.aastal juhtivate tööstusriikide vahel sõlmitud leping, mille ülesandeks sai rahvusvahelise kaubanduse reguleerimine Leping jõustus 1948.aastal WTO ja selle põhimõtted Ehk rahvusvaheline kaubandus organisatsioon vastatikulisus(soodustustele tuleb vastata soodustustega) läbipaistvus(vajadusel tollilised piirangud) Kellega pole sooduskaubandustingimusi EL-l Austraalia, Kanada, Hiina Vabariik, Hiina RV,
Tai, USA, Vietnam. Organisatsioon annab 55 % maailma SKT-st ja 49 % maailma kaubavahetusest, suurim organisatsioon rahvaarvult Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni ja Arengupank (IBRD) - üks Maailmapanga grupist. Alustas tööd 1945. Ülesanne on anda riikidele arenguabi laenude näol ja teha ülevaateid riikide arengutasemest. Aastakoosolek koos IMF-ga. Liikemeid üle 180 Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) - 1948 sõlmiti Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe (GATT), mille ülesandeks oli alandada riikidevahelisi kaubanduspiiranguid. Hakati korraldama läbirääkimisi ja välja töötama ühiseid reegleid kaubavahetuseks.1994 reorganiseeriti, alates 1995-st WTO. Seisab hea selle eest, et kõikidel riikidel oleks ühesugused võimalused kaubavahetuseks ja püüab vältida kaubandusbarjääre. 2008 aasta juuli seisuga 153 liiget. Eesti liige aastast 1999. Kõigi kolme maailma majandust juhtiva organisatsiooni ühine ülesanne on aidata
tööjõud, aga vähe kapitali. Suur osa tööstusel. Näiteks Singapur, Taiwan, Brasiilia jne. • Nn. Toorainemaad – Ressursirikkad arengumaad, mis ei suuda industrialiseerida. Vaesed või alla keskmise rikkad. Näiteks Sambia, Mehhiko, Tsiili ja Indoneesia. • Päritolumaa – • Arengumaa - Arengumaa ehk arenguriik on madalate sotsiaalse, majandusliku ja inimarengu taseme näitajatega riik. • GATT - Üldine tolli- ja kaubanduskokkulepe (Inglise keelest lühend GATT) oli 1947. aastal sõlmitud rahvusvaheline leping, mille eesmärgiks oli tollibarjääride vähendamine ning liikmete kaitsmine kaubandusliku diskrimineerimise eest. • WTO - Maailma Kaubandusorganisatsioon (Inglise keelest lühend WTO) on rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib riikide omavahelist kaubandust. • IMF - Rahvusvaheline Valuutafond (Inglise keelest lühend IMF) on
2. Tolliliit – vabakaubandus + ühtsed tollieeskirjad 3. Ühisturg – vabakaubandus + ühtsed tollieeskirjad + vaba tööjõu ja kapitali liikumine 4. Majandusliit - vabakaubandus + ühtsed tollieeskirjad + vaba tööjõu ja kapitali liikumine + ühised majandusreeglid, valuuta (EL*) Kõikide riikide arengu ja vabama kaubavahetuse eest: WTO – Maailma Kaubandusorganisatsioon (jaanuar 1955, Eesti 1999); tema eelkäija GATT GATT (1947) – Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe 4 põhimõtet: 1) Lubada kodumaist tootmist, kaitsta välismaiste konkurentide eest üksnes tollimaksudega 2) Läbirääkimiste teel püütakse vähendada... ? 3) Koheldakse võrdsetel alustel omamaist ja importkaupa 4) Kõiki riike koheldakse võrdselt v.a. enamsoodustusrežiim Lepingut laiendati teenustele – GATS Eestil suurimad probleemid: Intellektuaalse omandi kaitse - TRIPS IBRD – Maailmapank EBRD IMF – Rahvusvaheline Valuutafond
meelelahutustööstus,sotsiaalteenused.Lääne-euroopa, p-ameerika,jaapan Uustööstusmaad:usin,kuid odav töötajaskonnaga olemasolu,kapitali nappus,tööstustoodang,keskmisest jõukamad riigid: ida-aasia(singapur,taiwan),l-ameerika(brazil),ida-euroopa. Toorainemaad:arengumaad,alzeeria,tsiili,indoneesia,erandid-saudi-araabia,kuveit Vaesed-tööjõuta,loodusvaradeta ja kapitalita riigid:afganistan,nepal,niger. GATT-1948. tolli ja kaubanduskokkulepe,kaubandustõkete alandamine, see reorganiseeriti 94 WTO-ks Maailma kaubandusorganisatsiooniks. Aitavad luua uusi töökohti ning suurendada investeeringuid, tänaseks üle 140 riigi. Eesti k.a. IMF-rahvusvaheline valuutafond 1944a. Üle 180 riigi.väldib järske majandust ohustavaid valuutakursside kõikumisi ja finantskriise. Eesti 92 aastal. Vabakaubanduspiirkond-ühendus,kus kaubandustõkked kaotatud, individuaalne kaubanduspoliitika alles väljaspool liitu olevate riikidega
Euroopa Liidu Nõukogu ministrite tasemel (iga riigi vastavad ministrid), annab välja ühenduse õigusakte ja jälgib lepingute täitmist, otsustatakse häälteenamusega (häälte arv jaguneb majandusvõimu alusel), istungid Brüsselis või Luxembourg'is. Euroopa Kohus lahendab kohtu pädevuses olevaid küsimusi, mis ei leia lahendust riigikohtu tasemel. WTO Maailma Kaubandusorganisatsioon Selle nime all alates 1995. aastast Eelkäija GATT (Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe, 1948. aastal) Eesmärk parandada kõikide riikide vahelist kaubavahetust, alandada kaubandustõkkeid, võrdsed aktsiisimaksud kõikidel kaupadele (nii oma riigi kui välisriigi), vaba konkurents, heaolu suurendamine. IMF Rahvusvaheline valuutafond Asutati aastal 1994 Ülesanne koordineerida maailma majandust ja eelkõige vältida järske valuutakursi kõikumisis, aidata kaasa majandusarengule, anda ka laena (arveldusühik SDR koosneb neljast valuutast).
Välismaine otseinvesteering välisinvestori rahapaigutus mingi riigi ettevõtte põhivarasse. Peamiselt suured rahvusvahelised ettevõtted. Kõige enam tehakse välisinvesteeringuid: *finantsteenused pangandus, kindlustus, raamatupidamine *kaubandusteenused hulgimüük, turustus *telekommunikatsioon geograafia *äriteenused reklaam, trantsport, ehitus *isikuteenused kiirtoit, jaekaubandus Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid Miks? Tolli- ja kaubanduskokkulepe (GATT)Et alandada kaubandustõkkeid ja sellega kaubandust lihtsustada. Selle asemel on nüüd Maailma kaubandusorganisatsioon (WTO) elavdab rahvusvahelist kaubandust Rahvusvaheline valuutafond (IMF) püüab vältida järske, maailmamajandust ohustavaid valuutakursside kõikumisi ja leevendada finantskriise. Vabakaubanduspiirkond ühendus, mille liikmesmaade vahel on kaotatud kaubandustõkked. NAFTA, EFTA. Tolliliit koostöövorm, mille liikmesmaade vahel kaubandustõkked puuduvad
Vabakaubanduspiirkonna puhul kaotatakse samuti liikmesriikidevahelised tollimaksud, kuid kuna kolmandate riikide suhtes võib iga riik fikseerida oma individuaalsed piirangud, siis säilivad nende kaupade sisetollid, mis on toodetud väljaspool vabakaubanduspiirkonda. Euroopa Vabakaubanduspiirkond (EFTA European Free Trade Association) Island, Norra, Sveits, Liechtenstein, (Soome, Rootsi, Austria). Rahvusvahelised kaubandusorganisatsioonid: 1. Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe (GATT) 2. Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) 3. Maailmapank (WB) Kaubandusbilanss vahe riigi ekspordi ja impordi vahel. Otsesed- ja kaudsed investeeringud. Maksebilanss on statistilise arvestuse süsteem, mis peegeldab rahalises vormis sisemaa majandussubjektide tegevuse suhet kogu välismajanduslikku tegevusse. Aktiva (andja rollis) Passiva (saaja rollis) Kaupade eksport kaupade import Kapitali import kapitali eksport Saadud laenud antavad laenud
Umbes miljard inimest kannatab kroonilise alatoitluse, 0,5 miljardit nälja käes, neist valdav osa elab arengumaades. Suur osa arengumaid asub Aafrikas, Aasias ja Ladina-Ameerikas, kuid arengumaadena klassifitseeritakse ka mitmeid üleminekuriike, nt Balkani, SRÜ ja Ida-Euroopa riike. Arengumaade praeguse olukorra põhjuseks on paljud ühiskonnakriitikud pidanud kolonialismi, neokolonialismi ning üleilmastumist. 8.Üldine tolli- ja kaubanduskokkulepe (General Agreement on Tariffs and Trade ehk GATT) oli 1947. aastal sõlmitud rahvusvaheline leping, mille eesmärgiks oli tollibarjääride vähendamine ning liikmete kaitsmine kaubandusliku diskrimineerimise eest. 9.WTO- kaubandusorganisatsioon. 10.IMF-rahvusvaheline valuutafond. 11.Vabakaubanduspiirkond hõlmab endas kaupade ladustamishooneid, tollivabadust ning on võimalust kaupu ladustada, töödelda, pakkida, sorteerida. Vabakaubanduspiirkondade puhul on
esialgu andis Lääne-Euroopale sõjapurustuste korvamiseks hiljem arengumaadele siis endistele plaanimajandusriikidele EBRD Euroopa Rekonstruktsiooni ja Arengu Pank 3 toetab rahaliselt (teede ehitus + objektid(nt Tartu Vangla)) võib olla laenupuhkus, max 5 aastat launud maksab kinni tarbija GATT Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe moodustati 1948 loodi riikidevahelise kaubanduse soodustamiseks kaubandusbarjääride vähendamine Reorganiseeriti 1994 alates 1995 on nimeks WTO Maailma Kaubanduse Organisatsioon kõikide kaupade ja teenuste võrdne kohtlemine ühesugused maksud ei tohi eelistada GATT on nüüd üks põhilepinguid, mille alusel organisatsioon töötab lahendab küsimusi kaupade üle piiri veol Oli vaja uut lepingut GATS reguleerib teenuste liikumist
GEOGRAAFIA KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED 1. Millised demograafilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme tekitab rahvastiku vananemine? 1)DEMOGRAAFILISED: keskmise eluea pikenemine, tõuseb vanurite osatähtsus. 2)SOTSIAALSED: palju pensionääre, sündide arvu vähenemine. 3)MAJANDUSLIKUD: vähe maksumaksjaid, riigikassa ei täitu nii kiirelt. 2. Majandusorganisatsioonid 1) GATT: 1948. a loodud tolli-ja kaubanduskokkulepe, mille eesmärk oli välja töötada maailmakaubanduse reeglid ja korraldada läbirääkimisi. 2) WTO: 1994.a loodud Maailma Kaubandusorganisatsioon, mille eesmärk on elavdada rahvusvahelist kaubandus. 3) IMF: 1944.a loodud Rahvusvaheline Valuutafond, püüab vältida ülemäära järske, maailmamajandust ohustavaid valuutakursside kõikumisi ning leevendada eri riikide finantskriise. 4) Vabakaubanduspiirkond: ühendus, mille liikmesmaade vahel on kaotatud kõik kaubandustõkked
· Embargo kehtestamine kauplemispiirangu kehtestamine mõne riigi või riikide rühmaga. Võib kehtestada teatud toodete või kogu kaupade kohta. · Rahvusvaluuta devalveerimine alandamine Näited ja selgitused rahvusvahelistest organisatsioonidest. NATO sõjaline ühendus, loodi 1949. ÜRO poliitiline ühendus, demokraatia tagamine ESCO Euroopa julgeoleku- ja koostöö organisatsioon, demokraatia tagamine WTO tolli- ja kaubanduskokkulepe, loodi 1948. Võimaldab kaupadel riikide vahel väiksemate piirangutega liikuda. NAFTA, EFTA vabakaubandusassotsatsioonid MERCOSUR Lõuna-Ameerika riikide vaheline tolliliit. (ühesugused reeglid väljaspool tolliliitu ASEAN Kagu-Aasia riikide vaheline ühendus, majandus, kultuur jne. APEC Aasia ja Vaikse Ookeani majandusliku koostöö foorum
kindlustus, turu-uuringud jne w Vahed arenenud (tuumik) riikide ja arengumaade (perifeeria) vahel järjest kasvavad. RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID · On loodud vähemalt kolme riigi või nende institutsioonide omavaheliseks kooskõlastaud tegevuseks Põhjused loomiseks: w Majanduse globaliseerumine. w Rahvusvahelise tööjaotus kasv. w Majandusorganisatsioonid võimaldavad lihtsustatud kaubandust riikide vahel. GATT Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe (General Agreement on Tariffs and Trade ) 1948 WTO Maailma Kaubandusorganisatsioon( World Trade Organization) 1995 IMF - Rahvusvaheline Valuutafond International Monetary Fund 1944 · Rahvusvahelise rahandusalase koostöö ja kaubanduse hõlbustamine · Valuutakursside stabiilsuse hoidmine · Riikide majanduspoliitika koordineerime · Sekkumine majanduskriisi (Läti, Island, Kreeka) Maailmapank - esmane ülesanne pikaajaliste laenude andmine sõjas kannatanud Euroopa
Arendusprotokolliks (Doha Round), mis alustas 2001. aastal. WTO koosneb 153 liikmesriigist, kes esindavad rohkem kui 95% maailma kaubandusest. Maailma Kaubandusorganisatsiooni juhitakse Ministrite Konverentsi abil, mis kohtub iga kahe aasta tagant. WTO peamaja asub Sveitsis, Genfi linnas. WTO direktor on alates 2005 aastast Pascal Lamy. Ajalugu ITO ja GATT Maailma Kaubandusorganisatsiooni eelkäija, Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe (GATT General Agreement on Tariffs and Trade), asutati pärast Teist maailmasõda koos teiste mitmepoolsete asutustega rahvusvahelise majandusliku koostöö nimel. Võrreldav rahvusvaheline kaubandusasutus ITO (Rahvusvaheline Kaubandusorganisatsioon) oli juba edukalt loodud. See pidi olema ÜRO eriline asutus, mis ei oleks tegelenud mitte ainult kaubandustõkete vaid kaudselt kõigega, mis
toode, mis on ühenduse õigusnormi alusel heaks kiidetud ühes liikmesriigis, on üldjuhul seaduspärane ka kõigis teistes liikmesriikides. Jällegi erinevalt naabermaadest on Norra NATO liige, alates selle loomisest e. 1949.aastast. Norra heaolu ja majanduskasv sõltuvad suuresti heast kaubanduskoostööst teiste maadega. Seetõttu on Norra olnud 1947. Aastast Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liige (ennem oli selle nimi Rahvusvaheline Tolli- ja kaubanduskokkulepe e. GATT). Norra on ka ammune Euroopa Nõukogu liige (üks asutajaliikmest). Norra kuulub ka Ühinenud Rahvaste organisatsiooni (ÜRO), alates selle asutamisest 1945. aastast. 3.Asend oluliste liiklusteede suhtes! Norra on oma geograafilise asendi poolest väga heas kohas. Mööda Norra lõunarannikut kulgeb üks pealmisi naftaveoliine. Mööda kogu põhja ja lääne rannikut kulgeb aga üks peamistest kaubaveoteedest, mis saab alguse Murmanskis (Venemaal)
koostöövorm, mille raames liikmesriigid kõrvaldavad omavahelise kaubavahetuse tõkked, ent säilitavad need igaüks eraldi kaubavahetuses kolmandate riikidega Tolliliit – koostöövorm, kus lisaks omavaheliste kaubandustõkete kõrvaldamisele töötavad liikmesriigid välja ühised tolli- eeskirjad kolmandatest riikidest imporditavate kaupade osas GATT – Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe 1947. aastal juhtivate tööstusriikide vahel sõlmitud leping, mille ülesandeks sai rahvusvahelise kaubanduse reguleerimine. Leping jõustus 1948. WTO – Maailma Kaubandusorganisatsioon Asutati 1. jaanuaril 1995. a. eesmärgiga edendada vabakaubanduse ja samuti maailmas ühtsete kaubandusreeglite kehtestamiseks WTO tegevusprintsiipide kohaselt peab rahvusvaheline kaubandus olema: mittediskrimineeriv vabam läbipaistvam
Kolm Bretton Woodsi institutsiooni olid ● Rahvusvaheline Valuutafond, mille eesmärk on anda lühiajalist laenu likviidsusprobleemidega riikidele ● Maailmapank, mis võimaldab riikidel võtta pikajalisi laene ülesehitustöö ja arenguprogrammideks ● Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe, millest praeguseks on välja kasvanud Maailma Kaubandusorganisatsioon. 2.6 Rahvusvaheline valuutafond Ameerika Ühendriigid kohustusid omakorda esimesel nõudmisel dollarite vastu kulda andma. Süsteemi tagamiseks asutati Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank. Seoses kulla turuhinna tõusuga üle ametliku kursi, lõi see süsteem kõikuma ja maailma kaubanduskäive kasvas pidevalt. 1971 laskis USA dollari kursi "ujuvaks". Siiski jätkusid katsed rahaturu
sõlmimine. 1939. aasta mais, välisminister Maksim Litvinov lasti lahti ja Molotov määrati tema järglaseks. Molotov jäi Rahvakomissaride Nõukogu peaks kuni 1941. aasta maini, kuni Stalin võttis üle tema koha ametliku Nõukogude Liidu valitsuse peana. Algul lükkas Hitler tagasi Nõukogude diplomaatilised vihjed sellest, et Stalin tahtis kokkulepet, aga augusti alguses, pani ta välisministri Joachim von Ribbentropi alustama tõsiseid läbirääkimisi. Kaubanduskokkulepe sõlmiti 18. augustil ja 22. augustil lendas Ribbentrop Moskvasse, et sõlmida ametlik mittepealetungileping. Kuigi see leping on tuntud, kui Molotovi-Ribbentropi leping, olid Molotov ja Ribbentrop vaid agendid oma pealikele, Stalinile ja Hitlerile. Kõige olulisem kokkuleppe osa oli aga salaprotokoll, mis hoolitses Poola, Soome ja Balti riikide jaotamise üle Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel ning Nõukogude Liidu liidenduse Bessaraabia üle
Vabakaubanduspiirkond koostöövorm, mille raames liikmesriigid kõrvaldavad omavahelise kaubavahetuse tõkked, ent säilitavad need igaüks eraldi kaubavahetuses kolmandate riikidega Tolliliit koostöövorm, kus lisaks omavaheliste kaubandustõkete kõrvaldamisele töötavad liikmesriigid välja ühised tollieeskirjad kolmandatest riikidest imporditavate kaupade osas GATT (General Agreement on Tariffs and Trade, Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe) - 1947. aastal juhtivate tööstusriikide vahel sõlmitud leping, mille ülesandeks sai rahvusvahelise kaubanduse reguleerimine. Leping jõustus 1948. WTO (World Trade Organisation, Maailma Kaubandusorganisatsioon) - Asutati 1. jaanuaril 1995. a. eesmärgiga edendada vabakaubandust ja kehtestada maailmas ühtsed kaubandusreeglid.
Marokos ei esine järvi, kuna on suhteliselt kuiv maa, mistõttu puudub riigis ka laevatatavate siseveekogude olemasolu. Enamus riigi veest on veehoidlates. Kalandus Maroko on maailma suurim sardiinikonservide tootja. Maroko läänerannikul on erakordselt rikkad: sardiinide, pelamiide ja tuunikala poolest. Kahjuks ei saa riik täielmääral neist mereressussidest kasu, kuna puudub kaasaegse laevastik ja töötlemise vahendid. Marokol on kaubanduskokkulepe Euroopa Liiduga aastat 1996, mille abil EL maksab Marokole aastamaksu, et laevad (peamiselt Hispaaniast) võiksid püüda kala Maroko vetest. Rahvusvahelised organisatsioonid UNESCO, UNHCR, UNIDO, UNOCI, UNSC , UNWTO, WCO, WIPO, WMO, WTO, ABEDA, AFESD, AMF, AMU, CAEU, CD, EBRD, FAO, IAEA, IBRD, ICAO, ICC, ICRM, IDA, IDB, IFAD, IFC, IFRCS, IHO, ILO, IMF, IMO, IMSO, IOC, IOM, ISO, ITSO, ITU, ITUC, LAS, MIGA, MONUSCO, NAM, OIC, OIF, OPCW, PCA, UN, UNCTAD
(11) Eksperimendid ja analüüsid näitavad, et alkoholist tulenev kahju on otseses seoses alkoholi tarvitamise muudatustega. Kokkuvõtlikult on hinnatud, et ühe liitri absoluutalkoholi tarvitamise vähenemine tooks endaga kaasa 1%-lise suremuse vähenemise Lõuna- ja Kesk-Euroopas ning 3%-lise suremuse vähenemise Põhja- Euroopas. (11) 6. EUROOPA ALKOHOLIPOLIITIKA Rahvusvahelised kohustused, mis mõjutavad alkoholipoliitikat, on üldine tolli- ja kaubanduskokkulepe (GATT) ja teenuskaubanduse üldleping (GATS). Enim mõjutavad alkoholipoliitikat siiski EL-i turureeglid. Liikmesriigid ei tohi diskrimineerida kohalikke kaupu, eelistades mujalt pärinevaid kaupu. Erandeid ei tohi teha ka tervise kaalutlustel. Selle tulemusena on riikidel oma maksupoliitika kujundamisel teatud piirangud. Pikemas perspektiivis on standardiseeritud aktsiisimaksud, et vähendada piiriülest ostmist. (11)
Ressurssirikkad arengumaad, mis ei suuda undustrialiseeruda, on jäänud toorainemaadeks. Sellised riigid on Alzeeria, Sambia, Mehhiko, Tsiili ja Indoneesia. Erandi moodustavad nafta eksportijad Saudi Araabia, Araabia ÜE, Kuveit jt. Need riigid, kellel pole kapitali, loodusvarasid ega tööinimesi, on vaesed riigid. Sellised on näiteks Afganistan, Jeemen, Nepal, Niger jt. 1.8 Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid 1948. sõlmiti Tolli ja kaubanduskokkulepe (GATT), mille ülesanne oli alandada imperiaalsete ja riiklike majanduste huvides püstitatud kaubandustõkkeid. GATT reorganiseeriti 1994. aastal ja selle asemel moodustati Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO). Selle eesmärk on elavdada rahvusvahelist kaubandust. Rahvusvahelist rahandust kooskõlastab IMF Rahvusvaheline valuutafond, mis asutati 1944. aastal. IMF püüab vältida ülemäära järske,
arenguülevaate tegemine teatud projektide rahastamine (haridus ja keskkonna) laenude andmine USD'tes esialgu andis Lääne-Euroopale sõjapurustuste korvamiseks hiljem arengumaadele siis endistele plaanimajandusriikidele EBRD Euroopa Rekonstruktsiooni ja Arengu Pank toetab rahaliselt (teede ehitus + objektid(nt Tartu Vangla)) võib olla laenupuhkus, max 5 aastat launud maksab kinni tarbija GATT Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe moodustati 1948 loodi riikidevahelise kaubanduse soodustamiseks kaubandusbarjääride vähendamine Reorganiseeriti 1994 alates 1995 on nimeks WTO Maailma Kaubanduse Organisatsioon kõikide kaupade ja teenuste võrdne kohtlemine ühesugused maksud ei tohi eelistada GATT on nüüd üks põhilepinguid, mille alusel organisatsioon töötab lahendab küsimusi kaupade üle piiri veol Oli vaja uut lepingut GATS reguleerib teenuste liikumist
o Muutunud globaalse maailmamajanduse seisukohalt tähtsusetuks o Afganistan, Jeemen, Nepal, Ruanda, Niger, Eritrea 1.8. Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid · Suunavad riikidevaheliste majandussidemete arendamist, sh ka RVE tegevust · Põhjuseks: globaliseerumine ja rahvusvahelise tööjaotuse kasv · Regionaalsed majandusühendused kuna riigid ei suuda kõigis pisiasjades kokku leppida ja ühtseid reegleid kehtestada · Tolli- ja kaubanduskokkulepe (GATT) - 1948 o Ülesandeks alandada imperiaalsete ja riiklike majanduste huvides püstitatud kaubandustõkkeid o Reorganiseeriti 1994 asemele moodustati · Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) o Üle 140 liikme o Eesmärgiks elavdada rahvusvahelist kaubandust tuleb kõrvaldada kaubandussuhetest kitsendused ja barjäärid; alandada kaubandus- ja tollitariife · Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) o Kooskõlastab rahvusvahelist rahandust
WIPO asutamisel defineeriti ka mõiste 'intellektuaalomand' rahvusvaheline tähendus. Eriti 6 Maailma Kaubandusorganisatsioon ja intellektuaalomandi õiguskaitse Eero Ringmäe kiire areng WIPO poolt hallatavate lepingute loomises ning osalejate arvus on toimunud pärast külma sõja lõppu 1990ndatel. Juba palju varem, 1947. aastal, sõlmiti Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe (General Agreement on Tariffs and Trade, GATT), mille eesmärgiks II Maailmasõja järgse maailma kaubanduse liberaliseerimine. GATT oli ulatuslik rahvusvahelist kaubandust reguleeriv leping. Intellekstuaalomandi õiguskaitsega tegeles GATT vähesel määral. Suurim probleem kõigi seniste kaubandus- ning intellektuaalomandi õiguskaitse alaste lepingute juures oli vahendite puudumine sundimaks kokkuleppe osapooli leppes ettenähtut ka tegelikult ellu viima
WTO (World Trade Organization) Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) iseloomustus. Asutatud: 1. jaanuaril 1995.a. Uruguay läbirääkimiste tulemusena, mis kestsid 1986- 1994. WTO peakorter asub Genfis, Sveitsis Liikmed: 153 (23.07.2008 seisuga) Eelarve: 2011.a. 196 mln CHF Sekretariaat: 640 inimest Peadirektor: Pascal Lamy Koduleht: www.wto.org Ajalugu Kaubanduse liberaliseerimise ja WTO ning tema eelkäija GATT-i (General Agreement on Tariffs and Trade, Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe) ajaloost rääkides tuleb kõigepealt pöörata pilk maailma ajalukku. 1929.a. börsikrahhi tulemusena USA aktsiaturgudel algas Suur Depressioon, mille käigus maailma majandus langes enneolematusse madalseisu. Smoot-Hawely tolliseaduse vastuvõtmine USAs, juunis 1930, andis laastava efekti maailma kaubandusele. Importtollid tõusid keskmiselt 39 %-lt (rakendatav tariif) 53 %-ni. Selle seaduse peamine eesmärk oli kaitsta sisemaist tööstust välismaise konkurentsi eest. Ka
1945 IMF - Rahvusvaheline valuutafond. Eesmärgiks tagada rahvuslike valuutade konventeeritavus. Aluseks Bretton-Woodsi süsteem - fikseeritud valuutakurss, valuutaarvelduste aluseks - USD, millel kindel kulla väärtus. See süsteem kehtis kuni aastani 1971. IBRD - Maailmapank e. Rahvusvaheline Rekonstrueerimise ja Arendamise Pank. Eesmärgiks toetada oma liikmesriikide majanduslikku arengut rahvusvaheliste investeerimisprogrammide kaudu. 1947. GATT - Üldine Tolli ja kaubanduskokkulepe - liikmesriikide omavahelises kauplemises rakendada enamsoodustusreiimi ja hoiduda protektsionismist. Majanduse areng 50ndatel60ndatel. 50ndatel algas kõigis arenenud riikides majanduslik tõus. Põhjuseks II ms. Majandusliku kasvu tempo keskmiselt 5- 8%. Enne II ms 1,5-3% - oli hea. Teadlikult rakendati kensianistlikku majanduspoliitikat - katteta paberraha juurde trükkimine, teadlikult inflatsiooni tekitamine.
11. WTO WTO- Genfis Asutatud: 1. jaanuaril 1995. a. Liikmed: 153 (2008 seisuga) WTO asutasid GATTi osalised riigid 1995. a. WTO ülesanded on kaasa aidata WTO raames sõlmitud lepingute rakendamisele ning korraldada liikmetevahelisi läbirääkimisi, riikidevaheliste WTO lepingutest kinnipidamisega seotud vaidluste lahendamist, liikmesriikide kaubanduspoliitika korrapärast läbivaatamist. WTO põhilepinguks on üldine tolli- ja kaubanduskokkulepe GATT. Vastavalt WTO tegevusprintsiipidele peab rahvusvaheline kaubandus olema: Mittediskrimineeriv riik ei tohi teha vahet oma kaubanduspartnerite vahel ja siseriiklike ja välismaiste toodete, teenuste vahel. Vabam läbirääkimiste käigus vähendatakse oluliselt tariifseid ja mittetariifseid kaubandusbarjääre. Läbipaistvam ja stabiilsem enam kindlust välisettevõtete, -investorite ja -valitsuste jaoks, et kaubandusbarjääre ei tõsteta (sh
6) Monetaarsed piirangud valuutapoliitika on riikidel erinev. Limiteeritud palju ja kuidas vahetada. Konventeeritav ehk vabalt vahetatav valuuta. 7) Füüsilised piirangud asjaajamises nõutakse ülemäärast dokumentatsiooni, paberimajandus. Piiridel pikad järjekorrad, korruptsioon. 8) Administratiivsed piirangud- embargo- kauba osas välja-, sisseveokeeld. Nt relvaembargo riikidele, kes armastavad sõdimist. GATT-> WTO GATT- üldine tolli-ja kaubanduskokkulepe, 1995a muutus WTOks maailmakaubandusorganisatsiooniks. 1944 toimus USA Bretton Woodsi linnas rahvusvaheline majandusalane konverents. Alustati 23 riigiga 20.okt 1947, GATT alustas 01.01.1948. Töövormiks roundid ehk läbirääkimiste voorud. Kokku jõudis läbi pidada 8 vooru. Tegevusprintsiibid: 1) Enamsoodustusreziim (võrdse kohtlemise printsiip) Kui ühele GATTi liikmele kehtestati mingi soodustus, siis see laienes ka teistele liikmetele. 2) Üldsoodustusreziim
võrdne *Ühinenud rahvaste organisatsioon(ÜRO- United Nations Organization)- 1945. San Franciscos, ülemaailmne rahu- ja julgeolekuorganisatsiooon.Kuulub hetkel 191 riiki sinna.*Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon(North Atlantic Treaty Organization- Nato) 4.aprilli.1949 Washingtonis,sõljalis-poliitiline liit *Maailma Kaubandusorganisatsioon(Wordl Trade Organization- WTO)- 1948a algul kui Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe(GATT) maailmakaubandust reguleeriv instituatsioon, tollimaksude alandamine.*Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon(Association of Souht East Asian Nations-ASEAN)- 1967a. Mittekommunistlike riikide loodud et vastu hakata Hiina kultuurirevolutsiooni mõjudele ja Vietnamist levima hakanud kommunismile.*Põhja- Ameerika Vabakaubandusleping(Nort American Free Trade Agreement- NAFTA)- 1jaanuar 1994,Kanda Mehhiko ja Usa on liimed. Kaubandusorganisatsioon, et konkureerida EL-iga
muuta (nn. "kohandatav-fikseeritud" valuutakursside süsteem) Bretton Woodsi süsteemi institutsioonid: Maailmapank eesmärk arengumaade majanduse edendamine pikaajaliste laenude ja strateegiliste nõustamiste abil, vaesuse vähendamine Rahvusvaheline Valuutafond eesmärk tagada rahvusvahelisel tasemel rahandussüsteemi stabiilsus Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe eesmärk tollibarjääride vähendamine ning liikmete kaitsmine kaubandusliku diskrimineerimise eest. Bretton Woodsi süsteemi lagunemise põhjused: USA majanduslikud raskused (inflatsioon, kaubandusbilanssi puudujääk, USA ei saanud enam tagada kogu maailma majandusarengut) Erinevate majanduste ebaühtlane areng (vahetuskursside seotud süsteem hakkas segama) Kulla hinna tõus vabal turul: 30
sünonüümiks diskretsioon, peavad juristid terminit 'suvaõigus' ebaõnnestunud vasteks. Printsiibid, millest komisjon diskretsiooniõiguses lähtub: - vajalikkuse printsiip riigiabi skeem peab olema teatud keskkonnaalase eesmärgi saavutamsieks vajalik - proportsionaalsuse printsiip riigiabi skeemi positiivne mõju keskkonnaseisundile peab konkurentsi kahjustamise üles kaaluma. KAITSTUSE TASE MAALIMA KAUBANDUSORGANISATSIOONI KONTEKTSTIS GATT Üldine Tolli-Ja Kaubanduskokkulepe 1947 1995 loode selle asemel Maailma Kaubandusorgansiatsioon WTO Põhjendamatute kaubanduspiirangute vältimine. Erandid: - kaitsta inimeste, loomade ja taimede elu ja tervist - säilitada taastumatuid loodusressursse, arvestusega, et sellised meetmed on vastavuses siseriiklike tootmis- ja tarbimispiirangutega - keskkonnalased piirangud liikemsriikide vahelistes kaubanduskokkulepetes. Ettevaatusprintsiipi vähem, kuna liikmesriikidel selles osas erinevad seisukohad.
“kohandatav- fikseeritud” valuutakursside süsteem) Bretton Woodsi süsteemi institutsioonid: 1.Maailmapank (World Bank, WB). Eesmärk: arengumaade majanduse edendamine pikaajaliste laenude ja strateegilise nõustamise abil, vaesuse vähendamine 2. Rahvusvaheline Valuutafond (International Monetary Fund, IMF). Eesmärk: tagada rahvusvahelisel tasemel rahandussüsteemi stabiilsus 3. Üldine Tolli-ja Kaubanduskokkulepe (General Agreement on Tariffs and Trade, GATT, praegune Maailma Kaubandusorganisatsioon, WTO). Eesmärk: tollibarjääride vähendamine ning liikmete kaitsmine kaubandusliku diskrimineerimise eest Bretton Woodsi süsteemi lagunemise põhjused: • USA majanduslikud raskused (inflatsioon, kaubandusbilanssi puudujääk, USA ei saanud enam tagada kogu maailma majandusarengut) • Erinevate majanduste ebaühtlane areng (vahetuskursside seotud süsteem hakkas segama) 29
(nn. "kohandatav-fikseeritud" valuutakursside süsteem) Bretton Woodsi süsteemi institutsioonid: 1.Maailmapank (World Bank, WB). Eesmärk: arengumaade majanduse edendamine pikaajaliste laenude ja strateegilise nõustamise abil, vaesuse vähendamine 2. Rahvusvaheline Valuutafond (International Monetary Fund, IMF). Eesmärk: tagada rahvusvahelisel tasemel rahandussüsteemi stabiilsus 3. Üldine Tolli-ja Kaubanduskokkulepe (General Agreement on Tariffs and Trade, GATT, praegune Maailma Kaubandusorganisatsioon, WTO). Eesmärk: tollibarjääride vähendamine ning liikmete kaitsmine kaubandusliku diskrimineerimise eest Bretton Woodsi süsteemi lagunemise põhjused: · USA majanduslikud raskused (inflatsioon, kaubandusbilanssi puudujääk, USA ei saanud enam tagada kogu maailma majandusarengut) · Erinevate majanduste ebaühtlane areng (vahetuskursside seotud süsteem hakkas segama) · Kulla hinda tõus vabal turul:
aidata kaasa rahvusvahelise kaubanduse tasakaalustatud kasvule aidata kaasa maksesüsteemide rajamisele liikmesriikides toetada vahetuskursside stabiilsust. · Maailmapank (International Bank for Reconstruction and Development, IBRD). Pank pakub madala ja keskmise sissetulekuga riikidele laene, strateegilist nõustamist, tehnilist abi ning kogemuste jagamist. Eesmärk: vaesuse vähendamine, inimeste elustandardi parandamine. · Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe (General Agreement on Tariffs and Trade, GATT), millest praeguseks on välja kasvanud Maailma Kaubandusorganisatsioon. IMF'i ja Maailmapanga erinevused Maailmapank IMF · Laenab vaid arengu- või · Teenuseid ja ressursse saavad kasutada üleminekumajandusega riikidele kõik liikmesriigid
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (United Nationals Organization-ÜRO) asutati 1945.a San Franciscos kui ülemaailmne rahu ja julgeolekuorganisatsioon. Pidi edasi arendama Rahvasteliidu põhimõtteid. Põhikirjale kirjutas alla 50 riiki.2003.a suvel oli ÜRO-s juba 191 riiki , kuhu kuulub ka Rootsi liitudes aastal 1946. Rootsi on ka Maailma Kaubandusorganisatsioonis (World Trade Organization- WTO) 1.jaanuarist 1995. WTO asutati 1948aasta algul , kui Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe(General Agreement on Tariffs and Trade) ning tegutseb valitsustevahelise organisatsioonina ÜRO egiidi kui tähtsaima maailmakaubandust reguleeriv institutsioon. Peamiseks tegevuspõhimõtteks on olnud tollimaksude alandamine. Läänemeremaade Nõukogu. Asustati 1992.aastal. liikmeteks on Eesti , Läti, Leedu, Norra, Rootsi, Poola, Saksamaa, Soome, Taani, Venemaa.Alates 1999 aastast on kaasatud vaatlejatena ka Itaalia, Prantsusmaa, Suurbritannia, Ukraina ja USA.
EL - Euroopa Liit - Alguse saanud 1950 Euroopa Söe- ja Teraseühendusest, 1993-st EL...Eesti liitus 2004 - Ühisturg, majanduse elavdamine piirkonnas, liikmesriikide kaupadele parema turu loomine. - Lepitakse kokku riikide poliitika põhisuunad nt rahvusvahelistes organisatsioonides NATO - Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon - Kollektiivse kaitse pakkumine liikmetele WTO - Maailma Kaubandusorganisatsioon - alguses Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe; Eesti liitus 1999 - Tollimaksude alandamine, kaubanduse elavdamine, abistamine investeerimisel IMF - Rahvusvaheline Valuutafond; Eesti liitus 1992 - Kooskõlastada rahvusvahelist rahandust, valuutakursside kõikumist jne Pilet 5. 1. Kivimite jagunemine tekke järgi. Kivimite ringe. Kivimid jagatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma: tard(magma)-, moonde- ja settekivimid. Tardkivimid - Tardkivimid moodustavad umbes 4/5 maakoorest, nad on tekkinud sügaval
Vabakaubanduspiirkonna puhul kaotatakse samuti liikmesriikidevahelised tollimaksud, kuid kuna kolmandate riikide suhtes võib iga riik fikseerida oma individuaalsed piirangud, siis säilivad nende kaupade sisetollid, mis on toodetud väljaspool vabakaubanduspiirkonda. Euroopa Vabakaubanduspiirkond (EFTA European Free Trade Association) Island, Norra, Sveits, Liechtenstein, (Soome, Rootsi, Austria). Rahvusvahelised kaubandusorganisatsioonid: 1. Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe (GATT) 2. Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) 3. Maailmapank (WB) Kaubandusbilanss vahe riigi ekspordi ja impordi vahel. Otsesed- ja kaudsed investeeringud. Maksebilanss on statistilisse arvestuse süsteem, mis peegeldab rahalises vormis sisemaa majandussubjektide kogu välismajanduslikku tegevust. Aktiva (andja rollis) Passiva (saaja rollis) Kaupade eksport kaupade import Kapitali import kapitali eksport Saadud laenud antavad laenud
Varjatud mobilisatsiooni (õppused) ei teostatud. 25. IX 1939 Selter Tallinnas, valituse koosolek Luure oli teadlik piirile koondatud väeüksustest, mobilisatsioon oli läbi viimata. Ühestki riigist abi ei küsitud. Moodustati delegatsioon, mis pidi Moskvalt välja kauplema võimalikult head tingimused (Selter, Rei, Piip, Uluots). 27. IX 1939 läbirääkimised Moskvas 28. IX 1939 allakirjastatakse vastastikuse abistamise leping, selle lisaprotokoll ja kaubanduskokkulepe Lepinguosalised kohustusid andma üksteisele igasugust (sh sõjalist) abi otsese kallaletungi või kallaletungi ähvarduse tekkimise korral ükskõik missuguse Euroopa suurriigi poolt. Vastavalt lisaprotokollile sai NSVL õiguse käimasoleva sõja jooksul hoida lennuväljade ja baaside alla eraldatud piirkondades üksikute garnisonidena kuni 25 000 meest (baasid: Saaremaa, Hiiumaa, Paldiski). –hilisem praktika näitas, et polnud võimalik kontrollida, palju neid punaarmeelisi Eestis on. 5
Ühendus sõlmis suhteid ka endiste kolooniatega ning 72.-73.aastal astusid ühendusse mh Ühendkuningriik, Taani, Iirimaa, Norra. 32. II maailmasõja järgne globaalse majanduse taassünd. 1944. Bretton Woodsi kokkulepped – riigid sidusid oma raha USDga, see omakorda seotud kullaga – eesmärgiks stabiilsed vääringud (USA autoriteet). Loodi Maailmapank ja Rahvusvaheline Valuutafond, et soodustada Vaba Euroopa ülesehitamist. ’47 moodustati Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe soodustamaks rahvusvahelist kaubandust – 1995. loodud WTO eelkäija. USA huvides seekord ka Euroopa jalule aitamine – Marshalli plaaniga välistati kommunismi laienemine, sõjavõlgade tülid ja soodustati abisaanute omavahelist koostööd. Vääringud konverteeritavaks, dollar kui reaalne valuuta – globaalse kapitalituru taassünd. Organisatsioonid ka II ja III maailmas – ’49 idablokis Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, Araabia naftariikide ja Venezuela ’60. loodud Naftat
ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon 1946 - Ülemaailmne rahu ja julgeolek EL Euroopa Liit Alguse saanud 1950 Euroopa Söe- ja Teraseühendusest, 1993-st EL Eesti liitus 2004 - Ühisturg, majanduse elavdamine piirkonnas, liikmesriikide kaupadele parema turu loomine. NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon 1949, Eesti liitus 2003 - Kollektiivse kaitse pakkumine liikmetele WTO Maailma Kaubandusorganisatsioon 1948, alguses Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe Eesti liitus 1999 - Tollimaksude alandamine, kaubanduse elavdamine, abistamine investeerimisel IMF Rahvusvaheline Valuutafond 1944 Eesti liitus 1992 - Kooskõlastada rahvusvahelist rahandust, valuutakursside kõikumist jne ASEAN Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon 1967 vastukaaluks Hiina kultuurirevolutsioonile ja levivale kommunismile - Aasia riikide majanduse arendamine NAFTA Põhja-Ameerika Vabakaubandusleping 1994 USA, Kanada, Mehhiko
liberaliseerida kaubandust täiendavalt uutes läbirääkimiste voorudes panna paika vaidluste lahendamise kord, kompensatsioonide nõuded kokkulepete rikkumise eest jne. WTO süsteem koosneb kolmest põhilepingust GATT - Multilateral Agreement on Trade in Goods including the General Agreement on Tariffs and Trade (GATT 1994) and its associate Agreements - Mitmepoolsed kaubavahetuslepingud, sealhulgas Üldine tolli ja kaubanduskokkulepe (GATT 1994) ja selle siduslepingud GATS - General Agreement on Trade in Services - Üldine Teenustekaubanduse kokkulepe TRIPS - (Agreement on) Trade-Related Aspects of Intellectual Property Rights - Intellektuaalomandiõiguste kaitset reguleeriv intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide kokkulepe Sanktsioonid Pole oma loomult majanduslikud kaubanduspoliitika meetmed vaid välispoliitika meetmed Rahvusvahelistes suhetes on tingimuslikkus instrumendiks,mis seob omavahel riike ja
- omatoodetele kehtestatud piirangutele samaga vastamine 12. Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid ja ühendused Maailmamajanduse reguleerimiseks on loodud rida rahvusvahelisi organisatsioone. Neist olulisemad oleks - rahvusvahelist rahandust kontrolliv IMF (Rahvusvaheline Valuutafond) ja IBRD (Maailmapank), - kaubandust kontrollib Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO), mille liige Eesti on ja Venemaa tahab saada (enne 1995.a. oli selle organisatsiooni nimi GATT - Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe) ja - suurriikide klubi G-7 (USA, Kanada, GBR, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan), - OECD - loodi esialgu Marshalli plaani koordineerimiseks , nüüd liidab 29 arenenud tööstusriiki riiki ja oma eesmärgina näeb majanduskontaktide edendamist ja majanduslike suundumuste prognoosimist. IMF-i eesmärgid: - soodustada rahvusvahelist rahanduskoostööd ja valuutade vahetuskursside stabiilsust, et toetada stabiilset maailmamajanduskeskkonda
rahasüsteemi loomist, milles USA dollari konverteeritavuse alusena nähti kulda ja teiste riikide valuutade pariteedid loeti määratuteks dollari kaudu. Bretton Woodsi süsteem toimis 1971. aastani, mil Ameerika Ühendriikide president Richard Nixon tühistas Ameerika Ühendriikides kullastandardi. Bretton Woodsis pakuti välja ka rahvusvahelise kaubanduse arendamise süsteem, mis sellisel kujul rakendust ei leidnud, vaid mille asemel jõustus 1948.a Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe (GATT), mille alusel 1995.a hakkas tegutsema Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO). Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid OECD - Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon. Organisatsioon asutati 1960.a Pariisis. Asendas 1948.a asutatud Euroopa Majandusliku Koostöö organisatsiooni (OEEC). Tegevus: majanduspoliitika ühtlustamine tööstusriikides; · meetmed liikmesriikide kaubanduse ja üldise majanduspoliitika koordineerimiseks; · arengumaade abistamine; ·