22) Võimalus valida sobiv sõiduaeg 23) Võimalus valida sobiv sõidumarsruut 24) Lühikeste vahemaade puhul kiire PUUDUSED: 25) Omahind tuleb kallis 26) Korraga saab vedada vähe kaupa 27) Teede ehitamine ja korrashoid kallis 28) Parkimisprobleemid 29) Suur keskkonnasaastaja 12 Veetranspordi eelised/puudused EELISED: 30) Merelaevadega saab vedada väga suuri kaubakoguseid 31) Vedu on odav 32) Tööviljakus kõrge PUUDUSED: 33) Tasub ennast ära vaid väga suurte kaubakoguste korral 34) Võimalik kasutada vaid rannikuriikidel 35) Sadamate asukoht 13 Raudtee transpordi eelised/puudused EELISED: 36) On võimalik katkematu ilmast sõltumatu ühendus 37) Veod on regulaarsed 38) võimaldab vedada suuri kaubakoguseid
kaupade veol • sobiv rasketele, mahukatele veostele – süsi, tsement, nafta jne. • ohutum toksiliste ja ohtlike veoste puhul • vähem kulutusi teede korrashoiuks • tööviljakus on kõrge ja vedu omahin on odav On suur läbilaskevõime Meretranspordi eelised ja puudused Eelised: Puudused: merelaevadega saab vedada väga suuri Sõltuvus looduslikest tingimustest kaubakoguseid Suurte ja kalliste sadamate rajamise vajadus vedude madal omahind Vajadus koondada suuri veosekoguseid tööviljakus on kõrge tasub ennast ära vaid väga suurte kaubakoguste Suhteliselt väike energiakulu korral Mereteede piiramatu läbilaskevõime võimalik kasutada vaid rannikuriikidel
Samuti hakkasid arenema esimesed transiitsüsteemid. Ühendkuningriigid Prantsusmaa Saksamaa http://people.hofstra.edu/geotrans/inde USA Kanalite ajastu 18. sajandil • Alates 1760. aastast hakati ehitama laevatatavaid kanaleid, mis ühendasid tööstuslinnu. • Lüüsid võimaldasid ühendada eri kõrgusel olevaid jõelõike, luues nii ühtse veeteede süsteemi. • Praamidel sai vedada suuri kaubakoguseid, veo hind oli odav. Vaid kanalite rajamine oli töömahukas ja kallis. • Kanalite ajastu jäi üsnagi lühikeseks, sest peagi võeti kasutusele veelgi uuemad tehnoloogiad. Bridgewater’i kanal Erie kanal 1767 1829 Esimene kanal Suurbritannias oli 16 580 km pikkune Erie kanal avati km pikkune ja ühendas Worsley 1821. a. See ühendas New Yorki söekaevandust Mancheste-riga
Samuti hakkasid arenema esimesed transiitsüsteemid. Ühendkuningriigid Prantsusmaa Saksamaa http://people.hofstra.edu/geotrans/inde USA Kanalite ajastu 18. sajandil • Alates 1760. aastast hakati ehitama laevatatavaid kanaleid, mis ühendasid tööstuslinnu. • Lüüsid võimaldasid ühendada eri kõrgusel olevaid jõelõike, luues nii ühtse veeteede süsteemi. • Praamidel sai vedada suuri kaubakoguseid, veo hind oli odav. Vaid kanalite rajamine oli töömahukas ja kallis. • Kanalite ajastu jäi üsnagi lühikeseks, sest peagi võeti kasutusele veelgi uuemad tehnoloogiad. Bridgewater’i kanal Erie kanal 1767 1829 Esimene kanal Suurbritannias oli 16 580 km pikkune Erie kanal avati km pikkune ja ühendas Worsley 1821. a. See ühendas New Yorki söekaevandust Mancheste-riga
Raudteetransport Eestis sai alguse 1870.aastal, mil ehitati raudteeliin PeterburiTallinnPaldiski. Praeguseks on kõige koormatum TallinnaTapa raudteelõik. On võimalik katkematu ilmast sõltumatu ühendus, öine vedu lähte ja sihtkohtade vahel. Veod on regulaarsed, ühendus on häireteta kõikidel aastaaegadel ja ööpäev läbi. Raudteel on suur läbilaske ja suur veovõime, mis võimaldab vedada suuri kaubakoguseid. Kauba lähetamisel suurele veokaugusele tekib eelis, kuna kulud veo ettevalmistamiseks ja lõpetamiseks kauguse suurenedes kaubaühikule vähenevad. Ühenduskiirused on suhteliselt kõrged. Kaupade massiline vedu on suhteliselt odav. Energiatarbimine (tkmle) on madal ja tööviljakus kõrge. Konkurentsi võimalus, kui on eraldatud ekspluatatsioon ja infrastruktuur. Kasumimäär raudteetranspordil on kõrge. Puudused : laadimine aeganõudev
e) Teha järeldus lõpliku asukoha valikuga. 5. Konteinerite kasutamine. Konteinerite kasutamise eelised ja puudused. Eelised: Varastada on suhteliselt raske, saab kasutada ajutise laona, saab transportida kõikide veoliikide kaudu, neid saab korduvalt uuesti kasutada kauba vedamiseks, on kergem lassida ja lossida, siis ei pea manuaalselt eraldi kaupa välja võtma. Puudused: Kallis kasutada odavate kaupade transportimiseks, lassimiseks ja lossimiseks on vajalik tehnika, väikseid kaubakoguseid pole mõtet transportida. 6. Pakkimine logistikas, kuidas defineeritakse pakendit? Milline on pakendi roll tänapäeval? Pakendit saab defineerida erinevalt. Turunduslikus mõistes kasutatakse seda peamiselt, et reklaamida firmat. Tootjale on peamine eesmärk, et toode oleks õigesti pakendatud. Logistika seisukohalt on peamiseks eesmärgiks kauba pakendi kaudu kauba kaitsmine ja samuti pakkuda ka lisateenuseid sellega. 7. Kirjeldage tagastuslogistika olemust ja nimetage tagastuslogistika
ladude minimaliseerimine, kauba käsitlemise lihtsustamine ja kergendamine, kaitse keskkonnamõjude eest. 2. Raudteetransport · vajab kõrvale mingit teist transpordi liiki, et kaup edasi toimetada · suhteliselt madal vedude omahind ja keskkonnasõbralik · laadimistöid võimalik korraldada efektiivselt · pikad veoajad · raudteeorganisatsioonide vähene paindlikkus · võimaldab kiiresti edasi toimetada suuri kaubakoguseid · raudteevõrgustiku haldamine on kulukas ning arendamine nõuab suuri investeeringuid. 3. Õhutransport · tarne kiirus · loob võimalused tellimuste kiiremaks täitmiseks, mille tulemusel tarneahel lüheneb, laovaru väheneb ja klienditeeninduse tase tõuseb. · reisi- ja kaubalennukid 4. Meretransport · rahvusvaheliste kaubavedude kõige levinum veoviis · võimaldab transportida raskeid ja mahukaid kaubakoguseid
+ mugavus reisijateveol ja suur kiirus (kiirrong). + pole parkimisprobleeme - kaubavedu suhteliselt aeglane - vajalikud ümberlaadimistööd, kokku- ja laialivedu - teede ehitamine kallis, - teid ei saa/tasu ehitada kõikjale ja väga tihedalt Meretransport + vedada saab korraga suuri kaubakoguseid - siis tuleb mahukad (puit, kütus, transpordivahendid, maavarad) vedu odav ja tööviljakus on kõrge. tasub ennast ära vaid väga suurte kaubakoguste korra + Teede ehitamisele raha ei kulu. - vedu on suhteliselt aeglane ja sõltub ilmastikuoludest. - Sadamate ja merekanalite ehitamine (korrashoid) kallis, - vajalikud ümberlaadimistööd, kokku- ja laialivedu
Laonduse ajalugu ulatub mitme tuhande aasta taha. Algselt varuti ja ladustati põllumajandussaadusi, et hoida ära võimalikku näljahäda. Renessansi ajal hakkasid arenema transpordisüsteemid maitseainete transportimiseks. Maitseainete mereveo järel hakati neid ka ladustama. Tööstusrevolutsiooni käigus mindi käsitööstuslikult tootmiselt üle masintootmisele, mis tõi kaasa suurte tootepartiide masstootmise. Ladustamine andis võimaluse hoida suuri kaubakoguseid enne müüki. Kuna laondusel olid tihedad koostöösuhted transpordiga, oli ladude ehitus ja planeering juba tollal mõjutatud domineerivatest veoviisidest ning vahenditest. Sadamatest paiknevad laod täitsid laevadega veetavate kaupade jaoks konsolideerimis- ja distributsiooni funktisooni. 19. sajandil hakati kasutuselevõtma raudteesid, mis tõi kaasa ladude ehitamise raudteesõlmedesse. Raudteevedude arenedes mindi üle kaupade transiitveole. Sellega
vaovarude ja suurema ringlemissageduse. Distributsioon · Distrubutsioon ehk jaotus on vastandiks konsolideerimisele. · Ühelt saatjalt saabunud saadetise lahutamine väiksemateks osadeks ja nende edastamine klientidele · Analoogiliselt konsolideerimisega annab distributsioon säästu eelkõige veokuludes, kuna ühe paikkonda viiakse selle käigus kohale suuri kaubakoguseid. Kliendi rahulolu tagamine · Vahel on kliendi rahulolu kindlustamisel ainsaks motiiviks laopidamine kliendile sobivas kohas. · Laopidaminesellises paikkonnas ei pruugi olla optimaale lahendus ja on õigustatud ainult kliendi nõuete täitmise seisukohalt. Eksisteerib terve rida põhjusi, miks on ladustamine vältimatu: · Toomtine peab kindlustama endale rütmilisuse tagamiseks ja seisakute
Jõetransport Torutransport Meretransport Õhutransport Sõitjatevedu ehk reisijatevedu Euroopas- on tihe teedevõrk (mis hõlmab maan-, raud-, vee- kui ka õhuteid). Enamus sõite tehakse autoga Euroopa kaubaveo kirjeldus- 76% moodustab autovedu, 18% raudteevedu ja 6% siseveeteedevedu. Enamus kaubavedusid Eestis tehakse raudteedel. Eesti ja Läti veoskäive on raudteedel suurem, sest nad vahendavad Venemaalt tulevaid suuri kaubakoguseid oma sadamate kaudu mujale maailma. Joonis Transiitveod kaupade läbivedu mingist riigist neid seal töötlemata Gaasi ja naftat transporditakse torudega Nordstream on gaasijuhe, mis sai alguse Venemaalt. See kulgeb piki Läänemerd Southstream- juhe, mis kavatsetakse rajada Musta merd läbima Laevatatavad jõed ja kanalid Lääne-Euroopas: Rein, Doonau, Elbe- neid on veel väga palju + seda saab atlasest vaadata
Suurtes ladudes, kus on vaja ümber paigutada tunnis sadu kaubaaluseid, on efektiivsem kasutada sel otstarbel kaubaaluste konveiereid kui tõstukeid. Tõstuki tootlikkus on piiratud enamasti 25 30 kaubaaluse teisaldamisega tunnis. Ei aita ka paljude tõstukite kasutamine ühekorraga, kuna sel juhul hakkaksid need üksteist segama. Ka ekspluatatsiooni- ja tööjõukulud on tõstukite kasutamisel suhteliselt suured. Vahel võib eksisteerida vajadus teisaldada pidevalt suuri kaubakoguseid erinevate laokorruste vahel. Alusekonveieritel võib teisaldada erinevate mõõtudega kaubaaluseid 800 x 1200 mm, 1000 x 1200 mm ja 1200 x 1200 mm. Kaubaaluse kogukaal võib ulatuda 1500 kg-ni. Üldjuhul teisaldavad konveierid aluseid ühes suunas, kuid võimalik on ka liikumissuuna muutmine. Valmistatakse kaht eri tüüpi konveiereid rullkonveierid ja kettkonveierid. Erinevate operatsioonide teostamiseks kaubaalustega kasutatakse ka
(kiirrongid reisijate veol kuni 270 km/h) reisijate kiirveod (kiirrong). + pole parkimisprobleeme - kaubavedu suhteliselt aeglane - vajalikud ümberlaadimistööd, kokku- ja laialivedu - teede ehitamine kallis, - teid ei saa/tasu ehitada kõikjale ja väga tihedalt Meretransport +vedada saab korraga suuri kaubakoguseid - Veetavad kogused suured ja siis tuleb vedu odav ja tööviljakus on kõrge. mahukad (puit, kütus, +Teede ehitamisele raha ei kulu. transpordivahendid, maavarad) - vedu on suhteliselt aeglane ja sõltub tasub ennast ära vaid väga suurte ilmastikuoludest. kaubakoguste korra - Sadamate ja merekanalite ehitamine
19.saj peamine transpordiliik sellel ajal, millega suutis konkureerida ainult rannikulaevandus; jõelaevandus jäi unarusse; uue pöörde veonduse arengusse tõi autode laialdane kasutuselevõtt 20.saj. Transpordiliigid- Veondus jagatakse transpordivahendite järgi: mere-, sisevee-, raudtee-, auto- ja õhutranspordiks. + torutransport(vesi,nafta,gaas) ning elektrienergia ülekanne, kuid need kuuluvad sisuliseld energia- ja kommunaalmaj. Juurde. Meretransport- odavaim, võimaldab vedada suuri kaubakoguseid. Mereteede hooldus piirdub sadamate, levasõiduteede süvendamisega ning meremärkide ja majakate rajamise, korrashoiuga. Otseseid investeeringuid meredel ja ookeanidel pole tarvis. Laevad on kallid, kuid kasutusiga on pikk. Negatiivne on see, et ei saa sõita kõikjal. Siseveetransport- vedu on aeglane (suuri jõgesid on vähe, käänulisus, vastuvoolsus). Pidev süvendamis, korrastamisvajadus ja kulukas hooldus. Raudteetransport-suur hulk kaupa võimalik vedada, kiire
klienditeeninduse taseme vahel. Optimaalne ostukogus Kui kaupa tellida väikestes kogustes sagedasti, kulub palju aega tellimuste tegemiseks ja nende täitmise jälgimiseks. Kuna kaupa veetakse väikestes kogustes, on veokulud tooteühiku kohta suured. Samas seisavad tooted laos enne müüki või tootmises kasutamist lühikest aega, mistõttu jäävad säilituskulud väikesteks. Kui suurendada tellitavaid kaubakoguseid mitu korda, tuleb teha juurdetellimisi harvemini, mistõttu tellimiseks tehtavad kulutused on väiksemad. Suurte koguste vedamine vähendab ühiku veokulusid, kuid suurendab samas säilituskulusid. Pikka aega on olnud kaubanduses ja tootmises tellimuspartii suuruse määramisel oluliseks küsimuseks – milline peaks olema nõudlust, tellimiseks tehtavaid kulusid, toote hinda ja selle säilituskulusid arvestades majanduslikus mõttes sobivaima (optimaalse) suurusega ühe laoartikli
antud kaupa müüakse erineva hinnaga, kusjuures erinevus ei tulene erinevatest tootmiskuludest Hinnadiskrimineerimisega on tegu, kui mingilt tarbijate grupilt küsitakse sama kauba eest kõrgemat hinda kui teistelt või kui konkreetselt tarbijalt küsitakse erineva suurusega kaubakoguseid müües erinevat ühiku hinda. Võimalus hinda diskrimineerida sõltub kahest tingimusest: Hinda on võimalik diskrimineerida vaid siis, kui tarbijatel puudub võimalus seda toodet edasi müüa. Edukas hinna diskrimineerimine eeldab, et ettevõte suudab vahet teha erineva nõudlusega tarbijate gruppide vahel.
kauges minevikus laevade ja veoloomadega, algul härgade ja kaamelite, hiljem hobustega. Kasutati algelisi ladusid viljatagavara ja muude säilivate toiduainete pikaajaliseks hoidmiseks järgmise saagini, samuti ka mitme aasta jooksul näljahädade ärahoidmiseks. Kaupmehed pidasid arvestust kaubatagavarade üle ja otsustasid, millal on õige midagi ja millise hinnaga osta, et seda õigel ajal kasudega maha müüa. -Vankrite kasutuselevõtuga sai võimalikuks suurendada veetavaid kaubakoguseid ühe veolooma kohta mitu korda. Pikkade meresõitude alustamisega keskajal sai võimalikuks mandritevaheline mitmesajatonniste kaubapartiide transportimine purjelaevadega. -Tõelised eeldused transpordi arenguks ja rahvusvahelise kaubavahetuse arenemiseks tekkisid alles üle-eelmisel sajandil aurulaevade kasutuselevõtmisega ja kaubavedude alustamisega raudteel 19. sajandi teisel poolel. -Kiire ja paindlik kaubavedu uksest ukseni sai võimalikuks alles pärast
Eelised : · On võimalik katkematu ilmast sõltumatu ühendus, öine vedu lähte- ja sihtkohtade vahel raudtee infrastruktuur ja terminalid peavad kindlustama kauba veo tooraineallika ja tooraine tarbija vahel. Vastasel juhul kaovad raudteetranspordi eelised. · Veod on regulaarsed, ühendus on häireteta kõikidel aastaaegadel ja ööpäev läbi. · Raudteel on suur läbilaske- ja suur veovõime, mis võimaldab vedada suuri kaubakoguseid. · Kauba lähetamisel suurele veokaugusele tekib eelis, kuna kulud veo ettevalmistamiseks ja lõpetamiseks kauguse suurenedes kaubaühikule vähenevad. · Ühenduskiirused on suhteliselt kõrged. · Kaupade massiline vedu on suhteliselt odav madalad muutuvkulud ja kõrged püsikulud. Kuid ühikukulud on madalad, kui süsteem juba eksisteerib ja seda ekspluateeritakse maksimaalselt. · Energiatarbimine (tkm-le) on madal ja tööviljakus kõrge.
aastate keskpaigas. Meie linnade vanad tänavad ja liikluskorraldus pole sellise autode hulga jaoks valmis · Palgikoormad teel Pärnu metsaveosadamasse · Pikkasilla. Oluline ühenduslüli teel KaguEestist Viljandi maakonda Lisamaterjal: · Tallinn Tartu kiirtee · Via Baltica · Via Hansaetica Raudteetransport võimaldab kiiresti edasi toimetada suuri kaubakoguseid. Raudteel tasub vedada mahukaid kaupu ja eelkõige pika vahemaa taha, sellisel juhul on tööviljakus kõrge ja vedu odav. Kuid veo teostamiseks on vaja kokku koguda suur kaubakogus, mis tuleb pärast paljudele klientidele teiste transpordivahenditega laiali vedada. Nii kaotatakse osa võidetud ajast ja kulud suurenevad. Raudteevõrk
leivavedu varahommikul ja jaotusveod, mida tehakse enne tööpäeva lõppu. Juhuslikku laadi kõikumised, mida on raskem ette ennustada (ilmastik, tootmishäired). 6.3 Transpordisüsteemi ülesanded kaubaveol Transport peab tagama nii ühekordsed kui ka regulaarsed veod kaugetesse ja hõreda asustusega piirkondadesse. Transport peab suutma teenindada oma klientuuri nii, et hoida ära ettevõtete töö seiskumise Transport peab suutma vedada suhteliselt väikesi kaubakoguseid väikeste intervallide tagant kooskõlas klientide muutuvate nõudmistega. - juurdeveosageduse kindlustamine - optimaalsete veotingimuste tagamine - kaupade säilimise kindlustamine 6.4 Mõjutegurid Netokaal puhaskaal pakendita Brutokaal kaal pakendiga Mahukaal veose ruumalaühiku (m³) kaal (333kg) Arvestuslik kaal kaalu, ruumala ja kujuga veoseid ühele universaalsele suurusele taandav mõiste
OPEC- Naftat eksportivate riikide organisatsioon (Pärsia lahe riigid) Maailmapank EFTA- riigid kes ei kuulu EL-i aga teevad sellega koostööd ASEAN- kogu Aasia riikide koostööorganisatsioon TRANSPORDI ARENG JA MÕJU MAAILMAMAJANDUSELE Raudteede kasutuselevõtuga 19.saj algul tegi maismaatransport läbi suure arenguhüppe võimaldas tehaseid rajada sisemaa kaugematesse piirkondadesse, rongidega sai kiiresti edasi toimetada suuri kaubakoguseid raudteedega suutis konkureerida vaid rannikulaevandus jõelaevandus jäi soiku- kanalid muutusid kasutuks Autode laialdane kasutuselevõtt 20.saj algul lahendas sadamates ja teistes transpordikeskustes kaupade kokku- ja laialiveo probleemi. 20.saj keskpaigal tulid konveierveod- need nõuavad mitu korda vähemtööjõudu kui tavalise ümberlaadimisega veod. VEONDUSE PEAMISED ARENGUSUUNAD veondusfirmade koondumine ja kitsam spetsialiseerumine
võimalik kindlustada tarnete hea regulaarsus; veoste pakkimisele kehtivad suhteliselt madalad nõuded; lühike veoaeg; veovahendite suhteliselt madal kapitalikulu; veovahendite mitmekesisus. Puudused: vedude suhteliselt kõrge omahind; suhteliselt väike kandevõime ja tehnilised piirangud (kaal, mõõtmed); suur keskkonnasaastatuse ja liiklusummikute põhjustaja. RAUDTEETRANSPORT: Eelised: võimaldab suuri kaubakoguseid toimetada suurte vahemaade taha; suhteliselt madal vedude omahind; vedude hea regulaarsus; vedude sõltumatus ilmastikust; keskkonnasõbralik veoviis; laadimistööde teostamise suur efektiivsus. Puudused: Euroopas 3 erinevat rööpmevahet; vähene paindlikkus ja raudtee suhteliselt suured haldamiskulud; ÕHUTRANSPORT: Eelised: suur veokiirus, võimalus toimetada saadetisi kiiresti kaugetesse paikadesse;
E)torutransport A) Autotransport on kõige maugavam transpordiliik selles mõttes, et võimaldab inimesi ja kaupu vedada ,,uksest ukseni". Kui kaupade veol on kõige olulisemal kohal veetransport, siis reisijateveo mahust (sõitjakäibest) moodustab autotransport 80%. Paljudele eelistele vaatamata on autotranspordil ka mitmeid puudusi. * efektiivseks tööks on vaja häid teid, tihedaid teenindusvõrgustikke (bensiini ja remonditöökodasi). *Autotranspordiga saab vedada küllaldki väikseid kaubakoguseid. *on kütuse pärast kallimaid transpordiliike. *Autotransport on 1 enim keskkonda saastav transpordiliike. B)Raudteetransport hakkas arenema juba XIX saj esimesel poolel ja on seega üle poole sajandi pikema ajalooga kui autotransport. Elektriraudyee tekkis 1895.a ja elektrironhi eelisteks on see, et ta ei saasta keskkonda. Raudteid on 140 riigis kogupikkusega 1,2- 1,3 mln km ja enamasti on need riigi omandis. Kuna raudtee- ehitus on kallis, siis on see tulus ainult
LOGISTIKA ÜLESANDED JA MISSIOON 1. Nimetada ärilogistika peamised ülesanded. vajadusel toimetada lühikese aja jooksul mitmete piirangute olemasolul lähtekohast sihtkohta suuri kaubakoguseid sõjaväe liikumise ja toitlustamise tagamine 2. Mis on ärilogistika missioon? Logistika missiooniks on tagada tarbijaile vajalike kaupade ja teenuste saadavus sobiva hinnaga, soovitud kohas ja soovitud koguses 3. Määratleda logistikat kui valdkonda tarneahela seisukohalt. Tarneahel on ettevõtluse traditsioonilisi protsesse ja tegevusi koordineeriv süsteem tarbijast kuni tarneahela alguseni (materjalide tarnijani) tagamaks
• standardiseerimine teeb võimalikuks konteinerite paindliku laadimise ühelt veovahendilt teisele. • konteinerit on võimalik kasutada ajutise laona. Konteinerite kasutamise probleeme: • konteinerit on suhteliselt kallis kasutada odavate kaupade transportimiseks; • kaubasaatjal ja vastuvõtjal peab olema konteineri tõstmiseks vajalik tehnika (siirdetõstukid, jms. seadmed); • konteinerites ei tasu transportida väikesi kaubakoguseid, kus puudub võimalus nende koondamiseks suuremateks ühikuteks; • võrreldes konteinerite kasutamisaega on konteinerite all kinni suhteliselt palju kapitali. Logitikateenuste sisseost.Millistesse nelsja arengujärku jaotub logistikateenuste osutamise areng,nimetage neid ja kirjeldage lühidalt? 1. Aastad 1950-1970 1PL (First Part Logistics) ehk ettevõttesisene logistikateenus. Sel perioodil teostas ettevõtte oma jõududega kõik logistilised tegevused. 2
kinnipidamine (Ennetähtaegne tehnika (siirdetõstukid, jms. Logistika arenguetapid 1960- varumine nõuab täiendavalt seadmed); 2000a ja tegurid,mis kiirendasid käibevahendeid ning suurendab • konteinerites ei tasu transportida ladustamisega seotud kulusid, väikesi kaubakoguseid, kus puudub logitika arengut Varustamisega hilinemine seab aga võimalus nende koondamiseks I ARENGUETAPP 1960- ohtu tootmisprogrammi või kutsub suuremateks ühikuteks; esile soovimatuid muutusi). • võrreldes konteinerite 1980.HAJUTATUD TEGEVUS
hinnale. Tagasisuunalise veo korral ollakse üldjuhul rahul ka 5%-lise juurdehindlusega, kui kokkuleppel veoste omanikega ei suudeta enamat saavutada. Ülesanne 1. Leida interaktiivsetest vedude ja veoste haldamise keskkondadest sobivad tagasisuunalised veosed 2. Teha veoste omanikele pakkumised ja sõlmida kokkulepped vedude tegemiseks. Pakkumiste tegemisel jaotada kokkuveo ja jaotusveo kulud klientide vahel võimalikult proportsionaalselt arvestades veetavaid kaubakoguseid ja veoteekonna pikkust. 3. Määrata kindlaks saadetiste pealevõtmise järjekord optimaalsel veomarsruudil (tavaliselt pakub seda Google-maps) 4. Määrata kindlaks tagasisuunalise veo lõplik marsruut 5. Määrata marsruudil juhi ööbimiste kohad ja Eesti piirile jõudmise kuupäev ning kellaaeg Arvestan juhi tegevuskavas selliseid reegleid: Keskmine kiirus 70km/h Sõidu kestvus 4,5h, selle aja jooksul on võimalik sõita 315km Pausi aeg 45 min
ümberarvestamisega seotud kulu 38. Inflatsiooni saab mõõta: THI ja SKP deflaatori võrdlus: indeksite arvutamisel arvestatakse erinevaid hüviseid nt. Avaliku sektori/firmade poolt tarbitavate hüviste hinna muutuse mõju kajastab ainult SKP deflaator. SKP deflaatoris kajastub ainult kodumaine toodang, THI arvutamisel lähetutakse baasperioodi ostukorvist, deflaatori leidmisel kasutatakse aga jooksma perioodi kaubakoguseid. 39. Loomuliku töötuse määr näitab: töötuse minimaalset taset ja võrdub siirde- ja struktuurse töötuse määra summaga. töötuse taset näitab: töötuse määr, mis on töötute ja tööjõu arvu suhe % hõivetaset näitab: hõivemäär, mis on hõivatute ja tööealiste inimeste arvu suhe % 40. MJAU!
minimaalne ökonoomne veokaugus 600 - 700 km; vajalik regulaarne sagedus ja teatud kaubamaht; kõrged terminalikulud; madal kättesaadavus/juurdepääsetavus; topelt käsitsuse vajadus tõstab ooteaega ja kulusid; raudtee infrastruktuuri arendamine on ajaliselt ja rahaliselt mahukas; mittepaindlik veoviis vajades pikaajalist etteplaneerimist; erinev infrastruktuur (Ida-Lääs). Järeldus raudteetranspordi kohta. Rongidega saab vedada suuri kaubakoguseid suhteliselt kiiresti ja odavalt suurte vahemaade taha. Kuna kaubaveo puhul tuleb küllaltki palju kaupa lähetada väikeste vahemaade taha ja kui sel juhul kasutatakse rongi, siis tuleb teha jõupingutusi, et vedu oleks efektiivne ka lühikestel vahemaadel. Üheks võimaluseks on vähendada maha- ja pealelaadimisaega. 17. Õhutransport (sh. eelised, puudused, järeldused). [5 p.] Õhutranspordi eelised: kaugus ja veokiirus; manööverdamisvõimelisem kui raudteetransport.
hindu. 3. Oligopol - paar suurt firmat kontrollivad kogu turgu. Olgopson turg, kus on vähe suuri ostjaid. 4. Monopol - turgu valitseb ainult üks tootja. Monopson turg, kus on üks ostja. Monopolist võib hinnaga diskrimineerida. Kasum maksimaalne. Kuidas saab hinnaga diskrimineerida? Hinnaga diskrimineerimine on situatsioon, kus mingilt tarbijate grupilt küsitakse sama kauba eest kõrgemat hinda kui teistelt või kui konkreetselt tarbijalt küsitakse erineva suurusega kaubakoguseid müües kõrgemat hinda ühiku eest. Kartell - oligopolide liit. Lepitakse kokku hindades ja tootmismahus. Sisuliselt monopol. 8.3Turustruktuuride võrdlus Allolevas tabelis on neli erinevat konkurentsi liiki ja sama palju struktuuri iseloomujooni. Sinu ülesanne on leida iga turu jaoks sobivad tunnused. Liik Müüjaid Mõju hinnale Sisenemine Toodang turule Täiuslik Väga palju
kaubanduslikku funktsiooni. Renessansi ajal hakkasid arenema transpordisüsteemid maitseainete transportimiseks idamaadest. Maitseainete mereveo järel hakati ka neid enne realiseerimist ladustama. Tööstusrevolutsiooni käigus siirduti käsitöönduslikult tootmiselt masintootmisele, mis tõi kaasa ülemineku üksikute, tellitud toodete valmistamiselt suurte tootepartiide masstootmisele. Ladustamine kujutas endast nii võimalust kui vajadust hoida suuri kaubakoguseid enne müüki. Nõudlust prognoositi vähe ja tarbijate erinevate vajaduste rahuldamiseks toodeti kaupu üha enam ladudesse. Tolleaegne marketingifilosoofia väitis, et müük kaotatakse, kui laos puudub toodete tagavara. Kuna laondusel olid tihedad koostöösuhted transpordiga, oli ladude ehitus ja planeering juba tollal mõjutatud domineerivatest veoviisidest ning vahenditest. Sadamates paiknevad laod täitsid laevadega veetavate kaupade jaoks konsolideerimis- ja distributsiooni
kõrgete riiulite tehnoloogia kitsaste vahekoridoridega Milline on riiuliõrre tavapärane pikkus, millel hoiustatakse korraga kolm EUR alust? 1850 mm 2300 mm 2750 mm 3400 mm Kas lisaks tavapärasele kaubaaluste riiulite sügavusele (1100 mm) kasutatakse ka muid sügavusi? ei kasutata, kuna selle järele puudub praktiline vajadus ei kasutata, kuna riiulipostide raame pole võimalik monteerida väiksemate või suuremate sügavuste tarvis kasutatakse, kui on vajadus hoiustada aeg-ajalt väikseid kaubakoguseid erimõõtmetega kaubaalustel kasutatakse vastavalt vajadusele hoiustada pidevalt suuri kaubakoguseid erimõõtudega kaubaalustel Missuguse kauba hoiustamiseks kasutatakse konsoolriiuleid? konteinerite hoiustamiseks talade, profiilide, torude jms hoiustamiseks kaubaalustel kauba hoiustamiseks nõukauba hoiustamiseks Milline peamine puudus on virnastamisel võrreldes hoiustamisega riiulikohtadel? LIFO põhimõtte järgimine on raskendatud FIFO põhimõtte järgimine on raskendatud
korraga saab vedada vähe kaupa teede ehitamine ja korrashoid kallis parkimisprobleemid suur keskkonnasaastaja Merelaevanduse areng: nõuab 25 korda vähem tööjõudu kui tavalise ümberlaadimisega vedu; vähendab viivitusi ümberlaadimisel, lühendab veoaega; suurendab töökindlust; alandab veohinda; võimaldab transpordi paindlikkust; Kondeinerivedu Eelised: merelaevadega saab vedada väga suuri kaubakoguseid vedu tuleb odav, tööviljakus on kõrge Puudused: tasub ennast ära vaid väga suurte kaubakoguste korral võimalik kasutada vaid rannikuriikidel sadamate asukoht Õhutranspordi areng: Positiivne vedu on kiire kopteriga pääseb igale poole ligi Negatiivne vedada saab vaid väikeseid kaubakoguseid vedu on kallis rajatised ja lennukid on kallid sõltub suuresti ka ilmastikust lennukiga ei saa igal pool maanduda Rauteetranspordi areng:
Tegevuste planeerimine • Tegevuste kavandamist alustatakse sellest, et kirjeldatakse kõik tegevused, mida tuleb töö käigus sooritada. • Erilist tähelepanu tuleb pöörata komplekteerimisele, kuna see toiming nõuab suurema osa laotöö ajast. • Tegevuste planeerimisel tuleb arvesse võtta ka vajalike ruumide suhted. ladude planeerimine 38 • Vastuvõtuala ja loovutusala peavad olema sobiva pindalaga, arvestades liikuvaid kaubakoguseid. • Efektiivsema töö tagab vastuvõtuala ja loovutusala kõrvuti olek, kuna siis on võimalik üht teise arvelt ajutiselt kasutada. ladude planeerimine 39 • Kaupade ladustamiseks on vaja ette näha pinnad riiulikohtadele ja kaubakogustele virnades. • Ladustamisalade hulka tuleb lugeda ka riiulite ja virnade vahelised koridorid. ladude planeerimine 40 • Lao planeerimisel peab meeles pidama, et
Distributsioon ehk jaotus on vastandiks konsolideerimisele. Analoogiliselt 7. Tellimise mugavus näitab raskuste taseme , millega klient puutub kokku tellimuste esitamisel. konsolideerimisega annab distributsioon säästu eelkõige veokuludes, kuna ühte paikkonda 8. Toote asendamine. Kauba asendamine leiab aset , kui tellitud toode asendatakse sarnase viiakse selle käigus kohale suuri kaubakoguseid. tootega. Tegevusjärgsed elemendid leiavad aset pärast toote müüki: 1. Installatsioon, garantii, ümberehitamine, varuosad. 2. Toote jälgimine, tagasivõtmine 3. Klientide kaebused, tagastamine. Logistilised süsteemid on ettenähtud kauba liikumiseks ühte pidi tootjalt kliendile. Vastupidi liikumine osutub äärmiselt kulukaks. Ettevõtte strateegias peaks olema ettekirjutused kuidas antud situatsioonides toimida ehk tegelemine kauguste ja reklamatsioonidega
täielik konkurents (ka: täiuslik konkurents) - turuvorm, kus turg on killustunud paljude väikeste ettevõtete vahel, kes kõik on hinnavõtjad hinnavõtja - on turul osaleja, kes lepib juba väljakujunenud hinnaga ja ei kehtesta oma tootele madalamat ega kõrgemat hinda hinna diskrimineerimine - situatsioon, kus mingilt tarbijate grupilt küsitakse sama kauba eest kõrgemat hinda kui teistelt või kui konkreetselt tarbijalt küsitakse erineva suurusega kaubakoguseid müües kõrgemat hinda ühiku eest Valitsus- 1) püüab mõjutada turustruktuuri a) ettevõtete ühinemised b) ettevõtete ülevõtmised c) ettevõtete kokkulepped d)kõlvatu konkurents - keelatakse konkurentsi piirav tegevus tulevikus 2) arvestab olemasoleva turustruktuuriga a) piirhindade kehtestamine
lahkus 3,43 miljonit. Eesti lennujaamu ja kopteriväljakuid läbis 1 472 729 reisijat ehk 34,5% rohkem võrreldes 2004 aastaga. Välislendudel oli neist 1377,8 tuhat. Eesti transpordikorraldust mõjutavad regionaalsed tegurid Eesti on hõredalt asustatud ning majanduslikult kiirelt arenev riik, kus majandustegevus on kontsentreerunud suurematesse keskustesse. Lisaks on Eesti transiidiriik, vahendades ida-lääne suunal suuri kaubakoguseid. Riigisisese transpordikorralduse probleeme on otstarbekas vaadelda kahes kategoorias: Suurtes keskustes ja nende ümbruses, samuti linnadevahelistel magistraalidel on transpordi infrastruktuur ülekoormatud. Tallinn ja tema lähiümbruskond on Eesti tähtsamaks transpordisõlmeks, kuhu suubuvad kõik peamised raudtee- ja maanteemagistraalid ning mere- ja õhuteed. Tallinnasse on koondunud peamised kauba- ja
tarbekaupu. Veidi erineb Põhja kaubavahetus uustööstusriikidega, kes veavad Põhjast sisse ka masinaosi ja ekspordivad tabekaupu tagasi. Võib eristada kolme eelissuunda. Jaapan ja IdaAasia kaupleb valdevalt KaguAasia ja Austraaliaga, PõhjaAmeerika Kariibia ja LadAmeerikaga ning Euroopa Vahemere maade ja Aafrikaga. Kaubanduspoliitika. Tollimaksud nõutakse sisse kaupade eest riigipiiri ületamisel, need ei piira kaubakoguseid, kuid tõstavad imporditud kaupade hinda, mõjutades nende konkurentsivõimet. Kvootidega kehtestatakse teatud kaupade sisse ja väljaveole kindel koguseline piirang. Rakendatakse veel mitmeid kaudseid piiranguid nagu tervisekaitse ja turvalisuse nõuded ning sisereegleid, nagu tolliformaalsused ja dokumentatsioon jne. Riiklik ekspordipoliitika soodustab tootmist ekspordiks, et tagada kodustele ettevõtetele suurem
- Üksik ettevõte, ei pea alluma turuhinnale, vaid määrab selle ise. Monopoli nõudlus ja piirtulu Monopoli kulud ja kasumi maksimeerimine Ettevõtte turujõu hindamine Hinna diskrimineerimine - Monopol saab küsida erinevatelt tarbijatelt erinevat hinda - Hinna diskrimineerimisega on tegu, kui mingilt tarbijate grupilt küsitakse sama kauba eest kõrgemat hinda kui teistelt või kui konkreetselt tarbijalt küsitakse erineva suurusega kaubakoguseid müües kõrgemat hinda ühiku kohta. - Hinda on võimalik diskrimineerida vaid siis, kui tarbijatel puudub võimalus seda toodet edasi müüa; - Edukas hinna diskrimineerimine eeldab, et ettevõte suudab vahet teha erineva nõudlusega tarbijate gruppide vahel. Mastaabiefekt Mastaabiefekti liigid - sisenemise mastaabiefektiga on tegemist, kui ühiku kulud olenevad üksiku firma suurusest aga mitte tööstusharu suurusest
Monopson – on turul ainuostja. Monopoolse turu tunnused: 1. Turul (majandusharus) on üks ettevõte; 2. Kapitali sissepääs harusse on takistatud; 3. Tootel puuudvad lähedased asenduskaubad; 4. Kontroll hinna üle (tootmismahu kontrolli kaudu) on täielik. Hinna diskrimineerimine – situatsioon, kus mingilt tarbijate grupilt küsitakse sama kauba eest kõrgemat hinda kui teistelt või kui konkreetselt tarbijalt küsitakse erineva suurusega kaubakoguseid müües kõrgemat hinda ühiku eest. 8 Võimalus hinda diskrimineerida sõltub kahest tingimusest: 1. Hinda on võimalik diskrimineerida vaid siis, kui tarbijatel puudub võimalus seda toodet edasi müüa 2. Edukas hinna diskrimineerimine eeldab, et ettevõte suudab vahet teha erineva nõudlusega tarbijate gruppide vahel Monopoli negatiivsed jooned: 1. Kõrgem hind ja madalam tootmismaht; 2. Suurem kulu; 3
Põhi on oma arengus nii kaugele ette jõudnud lõunast, et juba 3-4 sajandit kontrollib ta kogu maailma arengut. Põhi on valitsev osa maailmast. Kokkuvõttes kuulub Põhja umbes 40 riiki, kus elab veerand maakera rahvast. Transpordi liigid, nende iseloomustus? On olemas järgmisi transpordiliike: maantetransport (on paindlik ja kõikjale pääsev), raudteetransport (regulaarne, usaldatav, võib kiiresti edasi toimetada suuri kaubakoguseid, tööviljakus on võrdlemisi kõrge ja odav, siseveetransport (väga odav, kuid suhteliselt aeglane veondusliik, kasutatakse peamiselt suurteks vedudeks), meretransport (teed ise on maksuta ja õhku pidi pääseb kõikjale nii kuival maal kui ka üle merede, lennuväljad on see-eest kulukad, veovõime on väike, kallis, aga kiire) ja torutransport (vedu on odav, toimub pidevalt, veokogused on suured kui
ja müüa suurtes kogustes, tarbijad seevastu eelistavad väiksemaid koguseid. Valikulõhe: üksiktootja suudab harilikult pakkuda kitsast kaubasortimenti, tarbijad eelistavad teha valikuid aga laiast sortimendist. Infolõhe: tootjad sageli ei tea, kes, kus, millal ja kui palju nende tooteid vajab. Sama-laadne info puudub ka tarbijatel. Väärtuslõhe: kaupade väärtus tootjate silmis sõltub tehtud kulutustest ja konkurentide turuhindadest. Omandiõiguslõhe: tootjad käsutavad suuri kaubakoguseid, mida nad ise ei kasuta, tarbijatel on aga raha või vahetuskaup, mida nad samuti ise ei kasuta. 5. Turundustegevuse 5 osategevust. Turunduse planeerimine: ülevalt alla, alt üles, eesmärgid alla-plaanid üles. Turundusvõimaluste määratlemine: väliskeskkonna analüüs (makrokeskkonda hinnatakse sageli PEST analüüsi kaudu), sisekeskkonna analüüs. Siht turunduse arendamine: segmentimine, sihtturgude valimine, positsioonimine. Turunduskompleksi kujundamine: toode, hind, jaotus, edustus
Võimalik kindlustada tarnete hea regulaarsus Veoste pakkimisele kehtivad suhteliselt väikesed nõuded Lühike veoaeg Veovahendite suhteliselt väike kapitalikulu Veovahendite mitmekesisus Puudused: Vedude suhteliselt kõrge omahind Suhteliselt väike kandevõime ja tehnilised piirangud (kaal, mõõtmed) Suur keskkonnasaaste ja liiklusummikute põhjustaja 7) Raudteetranspordi plussid ja miinused lk 238-239 Eelised: Võimaldab toimetada suuri kaubakoguseid suurte vahemaade taha Vedude suhteliselt madal omahind Vedude hea regulaarsus vedude sõltumatus ilmastikust keskkonnasäästlik veoviis laadimistööde teostamise efektiivsus Puudused: Euroopas 3 erinevat rööpmevahet Vähene paindlikkus ja raudtee suhteliselt suured haldamiskulud Rongide koostamisel kaasnevad vagunite haakimisega järsud tõuked, mis võivad kahjustada veoseid siit ranged nõuded kaupade pakkimise ja koormakinnituse osas
funktsiooni. Renessansi ajal hakkasid arenema transpordisüsteemid maitseainete transportimiseks idamaadest. Maitseainete mereveo järel hakati ka neid enne realiseerimist ladustama. Tööstusrevolutsiooni käigus siirduti käsitöönduslikult tootmiselt masintootmisele, mis tõi kaasa ülemineku üksikute, tellitud toodete valmistamiselt suurte tootepartiide masstootmisele. Ladustamine kujutas endast nii võimalust kui vajadust hoida suuri kaubakoguseid enne müüki. Kuna laondusel olid tihedad koostöösuhted transpordiga, oli ladude ehitus ja planeering juba tollal mõjutatud domineerivatest veoviisidest ning vahenditest. Sadamates paiknevad laod täitsid laevadega veetavate kaupade jaoks konsolideerimis- ja distributsiooni funktsiooni. Seoses raudteede kasutuselevõtuga 19. sajandil hakati ehitama ladusid raudteesõlmedesse. Raudteevedude arenedes mindi üha enam üle kaupade transiitveole
piitsaefekti põhjustab tarneahela lülide ebaratsionaalne käitumine ning oluliste tegurite valesti tõlgendamine, samas kui Lee et al (2004) mudeli kohaselt on tarneahela lülide käitumise 4 mootoriks ratsionaliseerimise ja optimeerimise püüe. Täpsemalt: Stermani (1989) järgi on piitsaefekt põhjustatud eelkõige selle poolt, et tarneahela osalised tellivad aina rohkem ja rohkem, arvestamata varasemalt tellitud kaubakoguseid, mis ei ole veel nendeni jõudnud, vaid on alles nende poole teel. Lee et al (2004) väidavad aga, et piitsaefekti põhjustab hoopiski tarneahela osaliste käitumine, mis on küll ratsionaalne, kuid ebapiisava nõudlusalase info tingimustes ei too soovitud tulemust (varude ratsionaliseerimise asemel on varusid ikka kas liiga palju või liiga vähe). 5 NÄITEID PIITSAEFEKTI LEEVENDAMISE MEETMETEST
siirderiiulitega saavutada kuni 70% parem ruumikasutus, võrreldes madalate riiulite ja laiade vahekoridoridega laoga. 37. Vastavalt lao tüübile ning kauba hoiustamise tüübile. Kui vastuvõtuala kavandatakse liiga suureks, on oht, et kaubavoog seiskub liiga pikaks ajaks. Väikese pindalaga vastuvõtualalt on vaja kaup paigutada kiiremini ümber ladustamisala hoiukohtadele. Vastuvõtuala peab olema sobiva suurusega (pindalaga), arvestades saabuvaid kaubakoguseid. Liiga suured vastuvõtualad laos võivad põhjustada ...ebaefektiivset vastuvõtutegevust. 38. Loovutusala peab vastama suuruselt väljuva kauba kogustele ja väljuvate saadetiste tihedusele. Kui loovutusala on liiga suur, on tõenäoline, et kaupa hakatakse komplekteerima ette liiga palju. Kaubad seisavad ja ootavad loovutamist kogu päeva või kauemgi ja on takistuseks efektiivsele tegutsemisele 39. 10-20% 40
kindlasse sihtpunkti. Laokulud on siinjuures õigustatud ja efekt saadakse eelkõige suurte kaubakoguste veokulude säästmisest. Hulgimüügifirmad saavad konsolideerimisest kasu eelkõige läbi väiksemate laovarude ja suurema ringlemissageduse. Distributsioon Distributsioon ehk jaotus on vastandiks konsolideerimisele. Analoogiliselt konsolideerimisega annab distributsioon säästu eelkõige veokuludes, kuna ühte paikkonda viiakse selle käigus kohale suuri kaubakoguseid. Distributsioon on vastupidine protsess konsolideerimisele. Toiduainete tootjad kasutavad jaotusladusid selleks, et ladustada kaupa klientidele (hulgimüüjad, kaubamajade ketid) sobivas ja vastuvõetavas kohas. Nii konsolideerimine kui distributsioon teenivad mõlemad üht ja sama eesmärki - parandada teenindamist, tuues kaubad kliendi jaoks sobivasse piirkonda. Kliendi rahulolu tagamine Vahel on kliendi rahulolu kindlustamisel ainsaks motiiviks laopidamine kliendile sobivas kohas
Põhi saab Lõunast toorainet, kütust ja põllumajandussaadusi, vastu müüb masinaid ja tarbekaupu. Jaapan ja IdaAasia kaupleb peamiselt KaguAasia ja Austraaliaga, PõhjaAmeerika Kariibia ja LadinaAmeerikaga ning Euroopa Vahemeremaade ja Aafrikaga. Neomerkantilism ehk riigi oma turgu kaitsev poliitika ilmneb LõunaKoreas ja Jaapanis. Tollimaks on maks, ms nõutakse sisse kaupade eest riigipiiri ületamisel. Tollid ei piira kaubakoguseid, kuid tõstavad imporditud kaupade hinda, mõjutades nii nende konkurentsivõimet. Kvootidega kehtestatakse teatud kaupade sisse ja väljaveole kindel koguseline piirang. Kaudsete piirangute alla kuuluvad tervisekaitse ja turvalisuse nõuded ning sisereeglid. Riiklik ekspordipoliitika soodustab tootmist ekspordiks, et tagada kodustele ettevõtetele suurem tootmismaht ja seega ka efektiivsus. Riigid jagavad finants
Õigete otsuste ja tegevuste abil püüti teenida kaubandustehingutelt võimalikult suurt tulu. Need otsused ja tegevused olid seotud eelkõige vedude kiiruse ja maksumusega, tagavarade hoidmise turvamise ning tehtud kulutustega enne müüki. Müügieelseks kaubavarude kaitsmiseks paigutasid kaupmehed tihti kaubad oma maja katusekorrusele. Enne ratta leiutamist veeti kaupu kandeloomadega. Vankrite kasutuselevõtuga sai võimalikuks suurendada veetavaid kaubakoguseid ühe veolooma kohta mitu korda. Jõeteed said suurte kaubakoguste edastoimetamisevõimaluseks pikal veoteekonnal. Seda võimalust kasutasid ka väejuhid, kavandades vägede liikumist jõgede lähedusse. Keskajal alustatud pikad meresõitud pidasid võimalikuks mandritevahelise mitmesajatonniste kaubapartiide transportimise purjelaevadega. Murrangulised muudatused transpordi arengus ja rahvusvahelise kaubavahetuse arenemises tekkisid alles üle-eelmisel sajandil aurulaevade
Õigete otsuste ja tegevuste abil püüti teenida kaubandustehingutelt võimalikult suurt tulu. Need otsused ja tegevused olid seotud eelkõige vedude kiiruse ja maksumusega, tagavarade hoidmise turvamise ning tehtud kulutustega enne müüki. Müügieelseks kaubavarude kaitsmiseks paigutasid kaupmehed tihti kaubad oma maja katusekorrusele. Enne ratta leiutamist veeti kaupu kandeloomadega. Vankrite kasutuselevõtuga sai võimalikuks suurendada veetavaid kaubakoguseid ühe veolooma kohta mitu korda. Jõeteed said suurte kaubakoguste edastoimetamisevõimaluseks pikal veoteekonnal. Seda võimalust kasutasid ka väejuhid, kavandades vägede liikumist jõgede lähedusse. Keskajal alustatud pikad meresõitud pidasid võimalikuks mandritevahelise mitmesajatonniste kaubapartiide transportimise purjelaevadega. Murrangulised muudatused transpordi arengus ja rahvusvahelise kaubavahetuse arenemises tekkisid alles üle-eelmisel sajandil aurulaevade
annaabi.ee 
