Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Konveierite kasutamine (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Konveierite kasutamine ladudes
Konveiereid kasutatakse ladudes materjalide siirdamiseks kindlaksmääratud punktide vahel ja kaupade ning saadetiste sorteerimiseks. Konveiersüsteemid on laialt levinud suure käibesagedusega peenkaubaladudes, postitöötlemiskeskustes ja väikepakisaadetiste sorteerimisterminalides.
Konveiersüsteeme iseloomustab:
  • kõrge tootlikkus vähese personali ja väikese energiakuluga
  • võimalus kasutada neid ainult kindlate punktide (töökohtade) vahel laos
  • võimalus kasutada neid pidevalt või hoida töös katkendlikult vastavalt vajadusele
  • võimaldab kasutada täiuslikku kaupade (saadetiste) liikumise kontrolli

Konveiersüsteemid on viimastel aastatel hakanud suhteliselt laialt levima nii konventsionaalsetes ladudes kui ka poolautomaat - ja täisautomatiseeritud ladudes.
Seoses kooditehnika laialdase kasutuselevõtmisega kasutatakse üha enam erinevaid konveiersüsteeme sorteerimisliinidena saadetiste identifitseerimistunnuse põhisel sorteerimisel.
Konveiersüsteemide puudustena võib nimetada:
  • kõrge maksumus
  • võivad raskendada ligipääsu töökohtadele ning olla takistuseks koridorides ja tööaladel
  • vähene kasutamise paindlikkus seoses vajadusega tööd ümber korraldada

Konveiersüsteemid jaotatakse:
  • gravitatsioonijõul töötavad konveierid
  • jõuallikaga varustatud konveierid

Gravitatsioonijõul töötavad konveierid
Gravitatsioonijõul töötavad konveierid ei vaja elektriajameid, mootoreid ega lülitusseadmeid. Need on lihtsad ning töökindlad, kuid nende ülesseadmine nõuab hoolt ja täpsust. Eriti oluline on reguleerida välja õiged kaldenurgad, et tagada kaupade liikumine. Üldjuhul toodetakse kahte liiki konveiereid – ratas- ja rullkonveiereid. Levinumad neist on rullkonveierid. Toodetakse eri mõõtmetega rullkonveiereid alates väikepakikonveieritest ja lõpetades kaubaaluste konveieritega.
Rullide paigutus peab sobima käsitsemisühiku mõõtmetega selliselt , et vähemalt kolm rulli oleks pidevalt kontaktis konveieril liikuva kaubaga. Kõige kriitilisem on nende konveierite juures kaldenurk . Vahel võib võtta sobiva kaldenurga seadistamine arvestatavalt aega. Oluline on seadistada õigesti tööle ka konveieri otstes ja vahepeal paiknevad pidurdusrullid ning otsastopperid.
Elektriajamiga rullkonveierid
Jõuallikaga varustatud rullkonveiereid valmistatakse väga erinevates mõõtudes alates väikepakikonveieritest ja lõpetades kaubaaluste konveieritega. Üldjuhul on maksimaalseks konveieri laiuseks 1500 mm. Rullid peavad olema hästi siledad ning transporditava ühikuga peab olema korraga kontaktis vähemalt kolm rulli. Konveieri kalle ei tohiks olla väga suur. Kaupade suunamiseks peakonveierilt harukonveieritele kasutatakse spetsiaalseid tõukemehhanisme või liugrattaid.
Elektriajamiga varustatud lamerihmkonveierid
Lamerihmkonveierid on mõeldud eelkõige suhteliselt kergete kaupade transportimiseks. Need ei sobi kaubaaluste transportimiseks. Lamerihmaga konveier kujutab endast otsarullide vahel liikuvat lamerihma, mis toetub toerullidele. Üks otsarullidest on vedav ja ühendatud elektriajamiga. Konveieri rihm võib olla valmistatud armeeritud ja eelpingestatud kummist või plastikust. Need konveierid töötavad vaikselt, on suure tootlikkusega ning neid võib kasutada ka suurte kallete puhul. Kui hõõrdejõust jääb kallakutel väheseks, kasutatakse konveieritel ka spetsiaalseid karestatud või väljaulatuvate astmetega rihmu. Üldjuhul on lamerihmkonveierid rullkonveieritest odavamad.
Pilt 5.3. Rullkonveier laos Pilt 5.4. Kettkonveier postitöötlemiskeskuses
Kaubaaluste konveierid
Suurtes ladudes, kus on vaja ümber paigutada tunnis sadu kaubaaluseid, on efektiivsem kasutada sel otstarbel kaubaaluste konveiereid kui tõstukeid. Tõstuki tootlikkus on piiratud enamasti 25 – 30 kaubaaluse teisaldamisega tunnis. Ei aita ka paljude tõstukite kasutamine ühekorraga, kuna sel juhul hakkaksid need üksteist segama . Ka ekspluatatsiooni- ja tööjõukulud on tõstukite kasutamisel suhteliselt suured. Vahel võib eksisteerida vajadus teisaldada pidevalt suuri kaubakoguseid erinevate laokorruste vahel.
Alusekonveieritel võib teisaldada erinevate mõõtudega kaubaaluseid – 800 x 1200 mm, 1000 x 1200 mm ja 1200 x 1200 mm. Kaubaaluse kogukaal võib ulatuda 1500 kg-ni. Üldjuhul teisaldavad konveierid aluseid ühes suunas, kuid võimalik on ka liikumissuuna muutmine. Valmistatakse kaht eri tüüpi konveiereid – rullkonveierid ja kettkonveierid. Erinevate operatsioonide teostamiseks kaubaalustega kasutatakse ka täiendavaid erimooduleid – sammkonveierid, pöördlauad, tõstelauad, liftid, aluste gabariitide mõõtmise moodulid jne. Kauba liikumise kiirus konveieril on enamasti vahemikus 0,2 – 0,4 m/s.
Konveierit juhitakse mikroprotsessoritel baseeruva keeruka juhtimissüsteemi poolt. Mikroprotsessorid saavad informatsiooni anduritelt, mis paiknevad kogu konveieri pikkuses ja juhivad konveieri tööd vastavalt etteantud programmile ja tekkinud olukorrale. Võimalus on varustada kogu süsteem skannerite ja vöötkoodidega ning anda kogu vajalik informatsioon edasi lao serverile.
Spiraalkonveierid
Spiraalkonveier vastab kõikidele nõudmistele, mis kehtivad vertikaaltranspordi seadmetele.
Puudub vajadus jälgida kaupade liikumist konveierlindil, konveierilindi kaldenurk on väike ja konveieri tootlikkus suur. Seade ise on kompaktne ja töökindel. Spiraalkonveieri pidevat liikumist saab sünkroniseerida mahalaadimiskonveieri ja muude seadmetega.
Modulaarkonveierid
Modulaarkonveierid on integreeritavad lamerihmkonveierid. Selle linti võib panna liikuma otsesuunas ja läbima erinevaid nurkasid koos erinevate kalletega eri kohtades.
Pilt 5.5. Spiraalkonveier Pilt 5.6. Modulaarkonveier
Konveierite kasutamine #1 Konveierite kasutamine #2 Konveierite kasutamine #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-01-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor getter89 Õppematerjali autor
Põhjalikult kirjeldatud erinevaid konveieri tüüpe.

Sarnased õppematerjalid

Laomajanduse komplekseksami küsimused koos vastustega
14
doc

Laomajanduse komplekseksami küsimused koos vastustega

8. Ladude planeerimine. Laoinventari ja laotehnika planeerimine. Uusi,suuremaid ja kaasaegsemaid ladusi vahavad nii tööstus kui kaubandus. Ladude vajadus tööstuses on suhteliselt kitsalt orjenteeritud, spetsiifilise iseloomuga ja seotud kasutatava tooraine, materjalide, komponentide ning valmistoodangu iseloomu ja eripäraga. Inventari all mõledakse eelkõige riiuleid , estakaade ja tugialuseid. Inventari abil püütakse ruumide kasutamine muuta efektiivseks ja kauba käsitsemine ning muud tegevused ühtlaseks, hästi toimivaks tervikuks. Laotehnika all mõeldakse erinevaid masinaid ja seadmeid mida vajatakse laotoimingute teostamiseks. Kõige enam vajatakse ladudes transpordimasinaid- erinevaid tõstukeid. Lisaks kasutatakse ladudes kaalusi, kiletamisseadmeid, tõstetavaid laadimissildu ja väravaid. 9. Ladude planeerimine. Lao toimingute ja protsesside planeerimine.

Laomajandus
Kauba kaitlemine
54
pdf

Kauba kaitlemine

modaalseid lao- ja terminalikomplekse. Niisugused 1960.­1970. aastatel ehitatud kompleksid on kasutusel Maardus, Tapal ja Tallinnas Liival. Kuigi laotõstukeid hakati tootma 1930. aastatest alates ja koos tõstukitega võeti kasutusele ka kauba teisaldamise alused kui kauba tõstemasinatega käsitsemist võimaldavad universaalsed laadimis- ja hoiustamisühikud, sai tõstukite ulatuslik tootmine ja kaubaaluste kasutamine alguse alles pärast Teist maailmasõda. Tänu tõstukite kasutuselevõtmisele oli võimalik hakata ehitama senisest kõrgemaid ladusid. Tõstukid olid suutelised tõstma alustele paigutatud kaupu 5­6 m kõr- gusele, mistõttu sai 6­7 m kõrgustes laohoonetes võtta kasutusele 3­4-korruselised laoriiulid. Tõs- tukid võimaldasid kiiresti käsitseda suuri kaubakoguseid ning muutsid ladustamise efektiivseks hea ruumikasutuse abil

Logistika
LAOMAJANDUSE EKSAMI KÜSIMUSED
52
doc

LAOMAJANDUSE EKSAMI KÜSIMUSED

(ekspedeetijad, vedajad, sadamaoperaatorid jne.) 10. Milline on avaliku ja lepingulise laopidaaja vastutus kauba klientide eest? Avaliku laopidajatel ei ole eriti suur vastutus kauba eest. Kauba omanik vastutab ise. Lepingulise lao puhul vastutus suurem kuna see nõuab enamasti ka laopidajalt lisateenuste osutamis näiteks naq kauba pakkimine, sildistamine, varustamine kasutusjuhendiga ja toote lõplik koostamine. 11. Mille järgi otsustatakse kas laohoone kasutamine hoiustamise seisukohalt on efektiivne või mitte? · Kaubad paiknevad infosüsteemis kirjeldatud hoiukohtadel · toodete kogused hoiukohtadel vastavad infosüsteemis kirjeldatud kogustele · kaupu siirdatakse ühelt hoiukohalt teisele minimaalselt · kaupade siirdamise teekonnad on minmaalsed · hoiukohad o kaubaga võimalikult täidetud · hoiukohtade kõrgused on kooskõlas aluste kõrgustega · hoiukohad on puhtad ja neil ei vedele pakendiosi, kile ja alusetükke

Laomajandus
Laondus ja veokorraldus
114
doc

Laondus ja veokorraldus

11. Kas laonduse kolm komponenti on omavahel seotud? komponendid pole omavahel seotud, muutused ühes komponendis ei põhjusta muutusi teistes komponentides ruumikasutuse optimeerimine toob endaga tavaliselt kaasa personali ja seadmete kasutamise optimeerimise komponendid on seotud, muutused ühe komponendi osas kutsuvad tavaliselt esile muutused muude komponentide osas ebaefektiivne personali kasutamine põhjustab alati ka ebaefektiivse seadmete ja laoruumi kasutamise 12. Kaupade väikese ringlemissagedusega laos on selle efektiivse toimimise seisukohalt kõige olulisem 4 hoiustamise efektiivsus töö tootlikkus ja efektiivsus lao efektiivne töökorraldus seadmete kasutamise efektiivsus 13

Laomajandus
Töövihik-Laondus ja veokorraldus
288
doc

Töövihik: Laondus ja veokorraldus

 lao põrandapind, lao ruum, lao töökorraldus 11. Kas laonduse kolm komponenti on omavahel seotud?  komponendid pole omavahel seotud, muutused ühes komponendis ei põhjusta muutusi teistes komponentides  ruumikasutuse optimeerimine toob endaga tavaliselt kaasa personali ja seadmete kasutamise optimeerimise komponendid on seotud, muutused ühe komponendi osas kutsuvad tavaliselt esile muutused muude komponentide osas  ebaefektiivne personali kasutamine põhjustab alati ka ebaefektiivse seadmete ja laoruumi kasutamise 12. Kaupade väikese ringlemissagedusega laos on selle efektiivse toimimise seisukohalt kõige olulisem hoiustamise efektiivsus  töö tootlikkus ja efektiivsus  lao efektiivne töökorraldus  seadmete kasutamise efektiivsus 5 13

Logistika alused
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Baas Logistika
Logistika konspekt
56
doc

Logistika konspekt

ning jäätmete töötlemise (waste disposal) koos kaasneva transpordi, ladustamise ning infotehnoloogiaga (The Institute of Logistics, 1998.) Tüüpilised probleemid , mille lahendamisele logistika on orienteeritud: Liigsed varud, allahindlused ja mahakantud varad (write-offs). Sagedane tellitud kauba puudumine laos ja kohaletoimetamise kärus. Õigeaegse kohaletoimetamise probleemid. varade kasutamise madal efektiivsus ­ varude ringluskiirus, laoruumi kasutamine, lähetatud kaupade väärtus töötaja kohta. Klienditeeninduse probleemid. Probleemid tarnijatega. Vastavalt materiaalsete väärtuste Eikumisele mööda kujutatud tarneahelat võib kogu logistilise tegevuse jaotada kolmeks suhteliselt iseseisvaks astmeks: ~ Hankelogistika (sourcing/purchasing) eesmärgiks on laia sortimendi tooraine ja pooltoodete omandamine ning tootmis(töötlemis)paika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest;

Logistika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun