8. Ladude planeerimine. Laoinventari ja laotehnika planeerimine. Uusi,suuremaid ja kaasaegsemaid ladusi vahavad nii tööstus kui kaubandus. Ladude vajadus tööstuses on suhteliselt kitsalt orjenteeritud, spetsiifilise iseloomuga ja seotud kasutatava tooraine, materjalide, komponentide ning valmistoodangu iseloomu ja eripäraga. Inventari all mõledakse eelkõige riiuleid , estakaade ja tugialuseid. Inventari abil püütakse ruumide kasutamine muuta efektiivseks ja kauba käsitsemine ning muud tegevused ühtlaseks, hästi toimivaks tervikuks. Laotehnika all mõeldakse erinevaid masinaid ja seadmeid mida vajatakse laotoimingute teostamiseks. Kõige enam vajatakse ladudes transpordimasinaid- erinevaid tõstukeid. Lisaks kasutatakse ladudes kaalusi, kiletamisseadmeid, tõstetavaid laadimissildu ja väravaid. 9. Ladude planeerimine. Lao toimingute ja protsesside planeerimine.
modaalseid lao- ja terminalikomplekse. Niisugused 1960.1970. aastatel ehitatud kompleksid on kasutusel Maardus, Tapal ja Tallinnas Liival. Kuigi laotõstukeid hakati tootma 1930. aastatest alates ja koos tõstukitega võeti kasutusele ka kauba teisaldamise alused kui kauba tõstemasinatega käsitsemist võimaldavad universaalsed laadimis- ja hoiustamisühikud, sai tõstukite ulatuslik tootmine ja kaubaaluste kasutamine alguse alles pärast Teist maailmasõda. Tänu tõstukite kasutuselevõtmisele oli võimalik hakata ehitama senisest kõrgemaid ladusid. Tõstukid olid suutelised tõstma alustele paigutatud kaupu 56 m kõr- gusele, mistõttu sai 67 m kõrgustes laohoonetes võtta kasutusele 34-korruselised laoriiulid. Tõs- tukid võimaldasid kiiresti käsitseda suuri kaubakoguseid ning muutsid ladustamise efektiivseks hea ruumikasutuse abil
(ekspedeetijad, vedajad, sadamaoperaatorid jne.) 10. Milline on avaliku ja lepingulise laopidaaja vastutus kauba klientide eest? Avaliku laopidajatel ei ole eriti suur vastutus kauba eest. Kauba omanik vastutab ise. Lepingulise lao puhul vastutus suurem kuna see nõuab enamasti ka laopidajalt lisateenuste osutamis näiteks naq kauba pakkimine, sildistamine, varustamine kasutusjuhendiga ja toote lõplik koostamine. 11. Mille järgi otsustatakse kas laohoone kasutamine hoiustamise seisukohalt on efektiivne või mitte? · Kaubad paiknevad infosüsteemis kirjeldatud hoiukohtadel · toodete kogused hoiukohtadel vastavad infosüsteemis kirjeldatud kogustele · kaupu siirdatakse ühelt hoiukohalt teisele minimaalselt · kaupade siirdamise teekonnad on minmaalsed · hoiukohad o kaubaga võimalikult täidetud · hoiukohtade kõrgused on kooskõlas aluste kõrgustega · hoiukohad on puhtad ja neil ei vedele pakendiosi, kile ja alusetükke
11. Kas laonduse kolm komponenti on omavahel seotud? komponendid pole omavahel seotud, muutused ühes komponendis ei põhjusta muutusi teistes komponentides ruumikasutuse optimeerimine toob endaga tavaliselt kaasa personali ja seadmete kasutamise optimeerimise komponendid on seotud, muutused ühe komponendi osas kutsuvad tavaliselt esile muutused muude komponentide osas ebaefektiivne personali kasutamine põhjustab alati ka ebaefektiivse seadmete ja laoruumi kasutamise 12. Kaupade väikese ringlemissagedusega laos on selle efektiivse toimimise seisukohalt kõige olulisem 4 hoiustamise efektiivsus töö tootlikkus ja efektiivsus lao efektiivne töökorraldus seadmete kasutamise efektiivsus 13
lao põrandapind, lao ruum, lao töökorraldus 11. Kas laonduse kolm komponenti on omavahel seotud? komponendid pole omavahel seotud, muutused ühes komponendis ei põhjusta muutusi teistes komponentides ruumikasutuse optimeerimine toob endaga tavaliselt kaasa personali ja seadmete kasutamise optimeerimise komponendid on seotud, muutused ühe komponendi osas kutsuvad tavaliselt esile muutused muude komponentide osas ebaefektiivne personali kasutamine põhjustab alati ka ebaefektiivse seadmete ja laoruumi kasutamise 12. Kaupade väikese ringlemissagedusega laos on selle efektiivse toimimise seisukohalt kõige olulisem hoiustamise efektiivsus töö tootlikkus ja efektiivsus lao efektiivne töökorraldus seadmete kasutamise efektiivsus 5 13
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
ning jäätmete töötlemise (waste disposal) koos kaasneva transpordi, ladustamise ning infotehnoloogiaga (The Institute of Logistics, 1998.) Tüüpilised probleemid , mille lahendamisele logistika on orienteeritud: Liigsed varud, allahindlused ja mahakantud varad (write-offs). Sagedane tellitud kauba puudumine laos ja kohaletoimetamise kärus. Õigeaegse kohaletoimetamise probleemid. varade kasutamise madal efektiivsus varude ringluskiirus, laoruumi kasutamine, lähetatud kaupade väärtus töötaja kohta. Klienditeeninduse probleemid. Probleemid tarnijatega. Vastavalt materiaalsete väärtuste Eikumisele mööda kujutatud tarneahelat võib kogu logistilise tegevuse jaotada kolmeks suhteliselt iseseisvaks astmeks: ~ Hankelogistika (sourcing/purchasing) eesmärgiks on laia sortimendi tooraine ja pooltoodete omandamine ning tootmis(töötlemis)paika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest;
Kõik kommentaarid