Ladude planeerimine (2)

Ladude planeerimine
Kaubandus ja tootmisettevõtete
laod
• Ladude vajadus tööstuses on kitsalt
orienteeritud, spetsiifilise iseloomuga ja
seotud kasutatava tooraine, materjalide,
komponentide ning valmistoodangu
iseloomu ja eripäraga.
ladude planeerimine 2
• Kaubanduse poolel on ladude otstarve ja
funktsioonid universaalsemad.
• Laotoimingud kaubanduses on
protsesside kaupa selged ja määratletud,
kuna laod teenivad kaubanduses
protsessi ost- ladustamine- müük.
ladude planeerimine 3
• Kaubanduses moodustavad toimingud
laos olulise osa tarneahelas või selle
lõigus.
• Seetõttu pöörataksegi kaubanduses
laomajanduse kavandamisele,
arendamisele ja toimingute
ratsionaliseerimisele rohkem tähelepanu
kui tööstuse poolel.
ladude planeerimine 4
Uue ehitamine või vana
renoveerimine
Probleemid, mis võivad ilmneda vana lao
uuendamisel:
• hooned ei sobi ruumilahenduse poolest
kaasaegseks laoks
• hooned ei sobi mõõdusuhtelt (pikkus,
laius, kõrgus) kaasaegseks laoks
ladude planeerimine 5
• kaarhallid ei sobi laoks, kuna suur osa
põrandapinda jääb kasutamata
• hooned ei sobi köetavaks laoks, kuna
seinad ja lagi on soojustamata
ladude planeerimine 6
• kaasaegsete laadimistaskute, -sildade ja
estakaadide lisamine võib olla
raskendatud ja väga kulukas
• olemasolevad hooned on krundil seotud
muude hoonetega või on krundi suurus ja
kuju sellised, et puudub edaspidine
laienemisvõimalus
• hooned on sedavõrd amortiseerunud, et
nende uuendamine ei ole majanduslikult
õigustatud
ladude planeerimine 7
Kaasaegsetele laopindadele
kehtivad nõuded:
• Asukoht- logistiliselt soodne: kiired
kaubaveod kliendini, hea ligipääs ja
transpordi liikumine (soovitatavalt suure
magistraaltee ja liiklussõlme lähedal)
• Krunt- võimalikult lage ala, vaba
territoorium hoonest 25-45m, (krundi
suurus peab ületama hoone alust pinda
vähemalt 3 korda)
ladude planeerimine 8
• Suurus- alla 3000m2 laopinna ehitamisel
läheb m2 hind liiga kalliks
• Kõrgus- alla 7,5-8m kõrguse lao korral
läheb m2 hind liiga kalliks
ladude planeerimine 9
• Kuju- võimalikult ruudu kujuline
• Põrand- võimalikult tasased, suure
koormustaluvusega
• Väravad- tõstetavad, seatavad
laadimissillad ja kaasaegsed
laadimistaskud
ladude planeerimine 10
• Temperatuur- tavalaod 14-18 C, külmlaod
4-6 C, külmutuslaod -18C
• Muud nõuded- vajadusel
sprinklersüsteemid, tiivikud laes, mis
suunavad sooja õhu lae lähedalt alla,
tulekustutid
ladude planeerimine 11
Ladude planeerimise
kriteeriumid
Tootevalik
• tooteartiklite arv
• andmed tooteartiklite kohta (pikkus, kaal,
ruumala jne)
• prognoositav käibe kasv tulevikus
• lao ringlemissagedus
ladude planeerimine 12
Ladustamissüsteem
• ladustamine kaubaalustel kõrgetel riiulitel
kitsaste vahekoridoridega
• ladustamine kaubaalustel madalatel
riiulitel laiade vahekoridoridega
• ladustamine madalatel peenkaubariiulitel
või peenkauba korrusriiulitel
• eelnevate ladustamisvariantide
kombinatsioon
• ladustamine spetsiaalsetel tugikonsoolidel
ladude planeerimine 13
Kauba käsitsemise seadmed (tõstukid jne)
• hoiustamiskõrgus
• vahekoridoride laius
• maha- ja pealelaadimine
ladude planeerimine 14
Kaubavoo liikumise trajektoor laos
• otseläbivool
• U-kujuline läbivool
Liiklemiskorraldus territooriumil
• Kasutatavad transpordivahendid
• Kontoriruumide paiknemine
• Parklad
ladude planeerimine 15
Munitsipaalküsimused ja tehnovõrgud
• asendplaan
• liitumine sõiduteega
• elektrivalgustus
• veevarustus, kanalisatsioon, kaugküte
ladude planeerimine 16
Lao planeerimise eesmärgid
• Planeerimise eesmärgiks on saavutada
lao majanduslikult tulus ja efektiivne
tegevus, mida võib lugeda ka
konkurentsieeliseks.
ladude planeerimine 17
Planeerimise erinevad etapid:
• lao asukoha valik
• hoonete, ruumide ja tehnoloogia
planeerimine
• laoinventari planeerimine
• laotehnika planeerimine
• tegevuste planeerimine
• personali planeerimine
ladude planeerimine 18
Lao asukoha valik
Logistiliselt soodsale asukohale kehtivad
nõuded:
• sadama, lennuvälja, raudteesõlme
lähedus
• kaubaterminali(de) lähedus
• liiklussõlme lähedus, kust on võimalik
sõita välja erinevatele magistraalteedele
• hea ligipääsetavus klientidele ja
teenindavale veopargile
ladude planeerimine 19
• lähedus peamistele klientidele
• sõltumatus ülekoormatud liiklussõlmedest
• muude laokomplekside ja jaotuskeskuste
lähedus
• reservmaa olemasolu, mis tagab
vajadusel laienemisvõimaluse
• Lao asukoha määramine on üks
tähtsamaid otsuseid lao planeerimise
juures.
ladude planeerimine 20
Hoonete, ruumide ja tehnoloogia
planeerimine
• Hoonete planeerimine algab krundi
planeerimisest.
• Autode liikumiseks mõeldud territooriumi
osa ja laadimissildade asukoha
määramisel on tähtsamad küsimused:
mitu väravat ja sõiduteed on võimalik
krundile rajada, kui palju vaba ruumi on
võimalik saada laadimissildade ette, mitu
laadimissilda vajatakse?
ladude planeerimine 21
• Laoruumide kavandamisel vajatakse
ettevõtte tegevuse kohta palju
informatsiooni: mida ladustatakse,
millistes kogustes ladustatakse, milliseid
tõstukeid, seadmeid ja inventari
vajatakse?
ladude planeerimine 22
• Planeerida tuleb ka abiruumid. Need on
elektrikilpide ruumid, puhastusvahendite
ruumid, olme- ja kontoriruumid. Sellised
ruumid paigutada nii, et nad võtaksid enda
alla võimalikult väikse osa efektiivse
kasutusega laopindadest.
ladude planeerimine 23
• Tähtsal kohal laos on ka põrand ja katus.
Põrand peab olema tasane ja suure
kandevõimega. Katus peab ära hoidma
kauba märgumise. Läbijooksva katuse
parandamine on kulukas ja raskesti
teostatav.
ladude planeerimine 24
• Arvestada tuleb ka laadimissildade ja –
väravatega, kuna need on
võtmepunktideks sisenevate ja väljuvate
materjalivoogude käsitsemisel.
Laadimissillad peavad olema töökindlad ja
nõudma vähe hoolt. Laadimissilla
valgustus peab olema piisav, et tagada
tootlik ning ohutu töö.
ladude planeerimine 25
• Lao valgustus peab olema piisav, et
tagada ohutu ja vigadeta töö. Ebapiisava
valgustuse all kannatab enamasti
komplekteerimine.
ladude planeerimine 26
• Uue lao kavandamisel on vaja otsustada,
kas ehitada ruudukujuline madal ladu või
kõrgem, pikliku kujuga ladu. Peamiseks
otsustamise kriteeriumiks on kaupade
ringlemissagedus.
ladude planeerimine 27
• Kui ringlemissagedus on väike, tuleks
eelistada kõrget ladu, kui aga suur siis
madalat ladu.
• Piklikku ja kõrget ladu on tulevikus kergem
eraldi osadeks jaotada.
ladude planeerimine 28
• Üha enam levib selliste ladude ehitamine,
mille puhul tavapäraseid seina- ja
katusekonstruktsioone ei kasutata.
• Valmis põrandale püstitatakse
riiulikonstruktsioonid, mis ühendatakse
omavahel jäigaks konstruktsiooniks.
Äärmiste riiulipostide külge kinnitatakse
seinapaneelid, postid kannavad lisaks
kaubale ka katuseelemente.
ladude planeerimine 29
Laoinventari planeerimine
• Kauba käsitsemise eesmärgiks on: õiged
kaubad, õigesse kohta, õigel ajal.
• Ladustamise eesmärgiks on kaupade
säilitamine selliselt, et ei toimuks nende
vigastamist ja/või hävinemist.
ladude planeerimine 30
• Laoinventari all mõeldakse eelkõige
riiuleid, estakaade ja tugialuseid.
• Inventari abil muudetakse lihtsamaks lattu
saabuva kauba esialgne paigutamine,
edaspidine hoiustamine ja
komplekteerimine väljastamiseks.
ladude planeerimine 31
• Inventari funktsioon on ära hoida kauba
vigastamine ja segunemine ladustamise
ajal ning soodustada korra hoidmist laos.
• Inventari kasutamine teeb võimalikuks
hoiukohtade aadresside määramise ja
nende edaspidise efektiivse kasutamise.
ladude planeerimine 32
• Riiulite ja tugialuste valik otsustatakse
selle põhjal, mida ladustatakse (kaup,
kauba ruumala, kaal, kogus, ühikud,
pakendi eripära), kui palju ladustatakse ja
milline on kauba käsitsemisviis.
• Üldiselt on kasutusel 3 eri tüüpi riiulid:
kaubaaluste riiulid, peenkaubariiulid ja
konsoolriiulid.
ladude planeerimine 33
• Inventari valimisel jaotatakse kaubad
gruppidesse:
• peenkaubad
• alusekaubad
• spetsiifilised kaubad
ladude planeerimine 34
Laotehnika planeerimine
• Laotehnika all mõistetakse erinevaid
masinaid ja seadmeid, mida vajatakse
laotoimingute teostamiseks.
• Kõige enam vajatakse ladudes
transpordimasinaid-erinevaid tõstukeid.
ladude planeerimine 35
• Lisaks tõstukitele kasutatakse ladudes
kaalusid, kiletamisseadmeid, tõstetavaid
laadimissildu ja –väravaid.
• Vaja minevate tõstukite tüübid määratakse
ära laotehnoloogiate ja kasutatavate
riiulite ning lao kõrguse poolt.
ladude planeerimine 36
• Tavakauba ladudes piisab ühest
alusekaalust ja ühest kiletamisseadmest.
Kui tekivad järjekorrad (rohkem kui 6
inimest seadme juures) tuleks mõelda lisa
seadmete soetamisele.
• Tavakaubaga ladudes peaks olema
vastuvõtutsoonis vähemalt üks sillaga
laadimisvärav 1000 kaubaaluse kohta.
ladude planeerimine 37
Tegevuste planeerimine
• Tegevuste kavandamist alustatakse
sellest, et kirjeldatakse kõik tegevused,
mida tuleb töö käigus sooritada.
• Erilist tähelepanu tuleb pöörata
komplekteerimisele, kuna see toiming
nõuab suurema osa laotöö ajast.
• Tegevuste planeerimisel tuleb arvesse
võtta ka vajalike ruumide suhted.
ladude planeerimine 38
• Vastuvõtuala ja loovutusala peavad olema
sobiva pindalaga, arvestades liikuvaid
kaubakoguseid.
• Efektiivsema töö tagab vastuvõtuala ja
loovutusala kõrvuti olek, kuna siis on
võimalik üht teise arvelt ajutiselt kasutada.
ladude planeerimine 39
• Kaupade ladustamiseks on vaja ette näha
pinnad riiulikohtadele ja kaubakogustele
virnades.
• Ladustamisalade hulka tuleb lugeda ka
riiulite ja virnade vahelised koridorid.
ladude planeerimine 40
• Lao planeerimisel peab meeles pidama, et
valitud laotehnoloogia rakendamine
eeldab väljaarenenud hoiustamiskohtade
süsteemi olemasolu.
ladude planeerimine 41
• Lao hoiukohtadest võtavad valdava osa
enda alla kaubad, mida hoiustatakse
kaubaalustel. Laoruumi efektiivseks
planeerimiseks on vaja omada pidevalt
andmeid hoiukoha suuruste kohta ja
hoiukoha saldo kohta.
ladude planeerimine 42
Personali planeerimine
• Tuleb saavutada, et õige arv inimesi oleks
õiges kohas ja õigel ajal tegemas
kvaliteetset tööd.
• Kui töötajaid on liiga palju, on tagajärjeks
madal tootlikkus ja suured tööjõukulud.
• Kui töötajaid pole piisavalt, tekivad
kvaliteediprobleemid.
ladude planeerimine 43
• Personali planeerimiseks on vaja teada
teostatavate laotööde mahtu.
• Samuti on vaja teada, kui suur ajaressurss
kulub ühe või teise tööoperatsiooni
tegemiseks.
ladude planeerimine 44
Personalivajaduse planeerimiseks
laos on vaja:
• määratleda ja defineerida põhilised
tegevused laotöös
• teha kindlaks mitteproduktiivse aja
osakaal laotöös
ladude planeerimine 45
• kasutada standardeid või bencmarking
uuringutulemusi põhiliste tootlike
tegevuste sooritamiseks kuluva aja
kindlaksmääramiseks
• ennustada töömahtusid tulevikus.
ladude planeerimine 46
• Inimene suudab 8 tunnise tööpäeva
jooksul teha produktiivset tööd u. 6 tundi.
ladude planeerimine 47
Tööalade planeerimine
Erinevate tegevuste teostamiseks laos vajatakse
järgmisi alasid:
• vastuvõtuala
• ühitamisala
• pakkimisala
• loovutusala
• tõstukite hoidmise ruum
• klienditeenindus
• lisaväärtuste loomiseks vajalikud alad
• kontoriruumid
ladude planeerimine 48
Tööalade suurust mõjutavad:
• käsitsetava kauba eripära
• käsitsetava kauba mõõtmed
• kaubavoo suurus ja struktuur
• laotoimingute iseloom
• kasutatavad tõstukid ja muud seadmed
• kasutatavad töömeetodid
ladude planeerimine 49
• Vastuvõtuala moodustab tööalast:
alusekauba ladudes 30-40%
peenkauba ladudes 30-40%
• Ühitamis- ja pakkimisala moodustavad tööalast:
alusekauba ladudes 10%
peenkauba ladudes 20%
• Loovutusala moodustab tööalast:
alusekauba ladudes 50-60%
peenkauba ladudes 40-50%
• Lisaks sellele vajatakse 1-2% kontoripinda.
ladude planeerimine 50
Lao pinna jaotamisel meeles
pidada:
• Kui vastuvõtuala kavandatakse liiga
suureks on oht, et kaubavoog seiskub liiga
pikaks ajaks.
• Oluline osa laotööst tehakse
komplekteerimise alal.
• Laoriiulite paigutusel on suur mõju
komplekteerimise efektiivsusele.
ladude planeerimine 51
• Ühitamisala vajatakse juhul, kui lao eri
osadest komplekteeritakse ühe saadetise
tarvis eri ajahetkel tooteid, mis tuleb
pakkida kokku ühtsesse veopakendisse
(alusele).
• Vajadus kontoripinna järgi väheneb
infotehnoloogia arenguga.
ladude planeerimine 52
ladude planeerimine 53