Kiviga saab ilmastikukindla, turvalise ja kauni katuse. Katuse toimimisest aru saamine on esimene samm täiusliku katuseni. Tihti räägitakse katusest kui maja viiendast fassaadist. Ja nii see kindlasti ka on. Kuid tuleb tõdeda, et katuse ülesanded on pisut keerulisemad kui seda on tavalisel majaseinal. Vihmasadudele, tuultele ja lumele vastupidamine nõuab õigeid materjale. KUIDAS KATUS TOIMIB? 1.1 Katusekivid Klassikaline katusekivide materjal on savi. See on tugev, vastupidav ja looduslik materjal. Ta talub suuri temperatuurimuutusi, ilma ja mikroorganismide ning kahjurite rünnakuid. Vastupidiselt laast või rookatusele, mis on samuti traditsioonilised ja looduslikud katusematerjalid. Viimastel aastatel on savile konkurentsi hakanud pakkuma uuem materjal, betoon
tavapäraselt lõpptarbijale 105 krooni ning eelmisel aastal müüdi juunis tavahinnaga 12 000 ruutmeetrit katusekive. Ettevõtte püsikulud ühes kuus on 500 000 kroonining muutuvkulud 20 kr/m2. Ettevõte planeerib lõpptarbijatele hinnasoodustuskampaaniat. Lõpptarbija soodushinnaks planeeritakse 93 kr/m2. Ettevõte müüb tavapäraselt vahendajatele tooteid 80 kr/m 2. Kampaania ajal müüakse vahendajale tooteid 11% tavahinnast odavamalt. Ettevõtte A aastane katusekivide müügimaht Eesti turul on 120 000 ruutmeetrit. Eesti turul müüakse aastas kokku 250 000 ruutmeetrit katusekive. (3) Ettevõte võte müüb tavaliselt toodangut 120 kr. Allahindluse korral müüakse 99 krooni. Toote sisse ostuhind jaekauplusele on 77 kr. Allahindluse puhul lubatakse ettevõttele 15% alandada sisseostuhinda. Kulutused kampaania korraldamiseks on 10 000 kr Küsimused: a) Mitu protsenti alanes kampaania ajaks katusekivide lõpptarbija hind? sama 105-93/93*100%=12,9%
Risti-Muru, tööstuses, klaasi Saunamäe, Tuksi, tootmiseks Väike-Lähtru, Variku, Vatla Savi devon Kullamaa, Randsalu Kasutatakse telliste, katusekivide ja tsemendi tootmisel Dolomiit ordoviitsium Kurevere Katteplaatide, mosaiikplaatide, hauaplaatide ja tarbeesemete valmistamisel
· Rapsi kodumaadeks Euroopas peetakse Hollandit ja Inglismaad. Rapsi kasutatakse: · Suurimaks rapsi kasutusalaks on toiduainetööstus: rapsist pressitakse välja õli> · > peale õli pressimist jäävad alles rapsikoogid, mis on loomadele valgurikkaks jõusöödaks. · Füüsikainstituudis uuritakse rapsiõli kasutamise võimalusi saeketiõlina. · Rapsiõli leiab kasutust ka ehituses näiteks määritakse sellega katusekivide vorme · Uuritakes ka rapsiõli kasutamist kütusena Rootsis toodavad talunikud rapsiõlist diislikütuse asendajat rapsimetüülestrit. Rapsi kasvuriigid on (alustades suurimast, 2007.a andmed) : Hiina (10,3 miljonit tonni),
Jørn Utzon. Tegemist on 20.sajandi kuulsaima ehitisega, millest on saanud Sydney sümbol. Ooperiteater võtab enda ala 1,8 ha. Kõige laiemast kohast on see u. 120 m lai ja 183 m pikk; ehitis toetub 580-le betoonplokile, mis asuvad merepinnast 25 meetrit allpool. Kuigi kaugusest paistab katus ühtselt valgena, on katus tegelikult kaetud 1 056 miljoni läikiv-valgete katusekividega. Vaatamata katusekivide isepuhastamisvõimele on vaja neid aeg-ajalt puhastada ja vahetada. · Kookaburra on australlaste püha lind.Ta on jäälinnu sugulane. Ta on sööb sisalikke ja teisi väiksemaid imetajaid. Ta on suurselt 28-42 cm pikk. Ta pesitseb õõnsates puudes. Linnu keha on pruuni ja valget värvi, tiivad on sinakad-mustad ning silmad pruuni värvi. Tema laul meenutab inimese naeru. Teda ohustavad pemiselt tingitud elupaikade hävitamine ja nad on kerged sihtmärgid
P- ja Lääne-Eestis moodust. nad kivikülve. Muuga kabelikivi (kõrgus 7m, ümbermõõt 58m); Ehalakivi (930m 3). · Pinnakatte muud osad veeristik, kruus, liiv, viirsavi, turvas, muda. · Pinnakate on peamine muldade lähtekivim, oluline veereziimi ja vete keemilise koostise kujundaja. · Liustikujõgede setted kruus, jämedateraline liiv. · Jääjärvede setted peeneteralised (liiv, savi), rõhtsa lasumusega. · Viirsavi kasut. telliste, katusekivide ja drenaazitorude valmistamiseks. · Eestiga võrreldes on Soome ja Rootsi pinnakate katkendlikum, õhem, koosn. kividerohkest moreenist. Lätis ja Leedus pinnakatte paksus suurem. · Pinnamood: 1. etapp algas 250. milj. a. tagasi devoni ajastul, kestis kvarternaari mandrijäästumiseni. Kujunesid välja aluspõhja reljeefi peamised suurvormid (kõrgustikud, lavamaad, nõod). 2. etapp algas mandriliustike kulutav tegevus. 3.
mördiga Millised ühised omadused on ahjutellisel ja korstnatellisel,mille poolest erinevad? Mõlemad peavad olema kuumakindlad ja korstnatellis peab olema külmakindlam Millepoolest erineb samott-tellis tavalisest tellisest? Valmistatakse suura põlemiskindlusega savist millele lisatakse liiva asemel põletatud ja jahvatatud savi Kus kasutatakse samott-telliseid? kasutatakse kohtades kus on kõrged temperatuurid küttekollete sisevoodrid Millised on keraamiliste katusekivide plussid ja miinused? Nägusad, tulekindlad vastupidavad Ja puuduseks on suur kaal, haprus ja nõuab suurt katusekallet Millise kujuga katusekive toodetakse? S- kivi vaitskivi harjakivi Kuidas katusekivid katusele paigaldatakse ja kinnitatakse? Paksus 10- 12 mm , toetuvad kannaga roovlatile. Kannas võib olla auk Katusekivi tavapärased mõõdud? Pikkus ca 400mm , lauis ca 200mm, paksus 10-12mm Kuidas toodetakse keramsiiti? Kergeistsulavast ja paisuvast savist savis, savis
mida nimetatakse kannelüürideks. Muistses kreeka mütoloogias oli Artemis jahi- ja viljakusjumalanna. Artemise kuju Efesose templis oli valmistatud kullast, hõbedast, eebenipuust ja mustast kivist. Artemise kuju arvukad rinnad sümboliseerisid tema viljakust. Templi sambad kaunistati kreeka klassikalise arhitektuuri joonia stiilis. Sarikad ja horisontaalsed puittalad moodustasid karkassi, mis hoidis katust üleval. Puitsõrestik vooderdati ja kaeti terrakotast lamedate katusekivide ning harjakividega. Artemise tempel Templi siseruumi nimetati pühamuks, seal paiknes jumalanna hiilgav kuju, mida kaunistasid kalliskivid ja väärismetallid. Peale jumalanna austamise koha oli Artemise templil teinegi funktsioon: seal varjasid end riiklikud kurjategijad ja põgenenud orjad. Lõpuks kujutas Efesose tempel endast veel mitte ainult Artemise austamise kohta ja poliitilist varjupaika, vaid ka omaaja kõige suuremat panka Aasias
Kiviraidurid tahusid sambale ülevalt alla vaod, mida nimetatakse kannelüürideks. Artemise kuju Efesose templis oli valmistatud kullast, hõbedast, eebenipuust ja mustast kivist. Artemise kuju arvukad rinnad sümboliseerisid tema viljakust. Templi sambad kaunistati kreeka klassikalise arhitektuuri joonia stiilis. Sarikad ja horisontaalsed puittalad moodustasid karkassi, mis hoidis katust üleval. Puitsõrestik vooderdati ja kaeti terrakotast lamedate katusekivide ning harjakividega. Philon kirjutas templi kohta:"Efesose artemise tempel on ainus jumalate eluase maa peal..." Tempel oli ka varjupaigaks riiklikele kujategijatele ja põgenenud orjadele. Ta oli ka oma aja suurim pank Aasias. Seal hoiti raha ja anti laenu. Templil olid ka laialdased maa-alad. Seal kõlasid esimest korda Homerose "Iliase" ja "Odüsseia" värsid, seal sündis vanim kreeka eleegiline poeesia. Efesos oli juba enne Ateenat
Kerge tornaado17-24 m/sek., 39-54 mph Peenike kerge prügi kerkib maapinnalt spiraalina, telgid, suured telgid on tõsiselt segi aetud; enamus väljapandud katusekivid, katusetahvlid on paigalt nihutatud. Oksad on katki, viljapõllule on sissetallatud teerada Pehme tornaado25-32 m/sek., 55-72 mph Lamamistoolid, väikesed taimed, raske prügi on õhu teel edasi kantud, väiksemad kahjustused kuuridel ja garaazidel. Palju tõsisem katusekivide, katuseplaatide ja korstnakivide paigalt nihkumine. Puidust aiad maha lükatud. Puude ja hekkide väiksemad kahjustused. Mõõdukas tornaado33-41 m/sek, 73-92 mph Rasked mobiilsed majad on ümberpaigutatud, kerged karavanid on ümber puhutud, aiamajakesed on purustatud, garaazikatused on ära kistud, kivikatused ja korstnad on lõhutud. Puudel üldised vigastused, mõned suured oksad on ära väänatud või murtud, väikesed puud on välja juuritud. Tugev tornaado42-51 m/sek., 93-114 mph
Puit on suureparane ehitusmaterjal - see on kerge, ilus ja tervislik. Õigesti valitud ning hooldatud puit kestab mitmeid inimplvi. Puitu, kui kõige käepärasemat materjali on eluasemete katustel kasutatud juba alates muinasajast. Kuni katusekivide laialdase levikuni 15. saj., kaeti elumajade ja kirikute katuseid peamiselt kisklaudadest katustega. Uuesti hoogustus puitkatuste levik 19. saj. II poolel seoses muudatustega põllumajanduslikus tootmises. 20. saj. algul hakkasid ilmuma laudadest ja lohandikest katuste kõrvale ka pilbaste, laastude, sindlite ja kimmidega kaetud nägusad katused. Kim Sindel Laast Pilbas Poolpalk ehk lohandik Laud Kimmid olid eesti talumajadel XX sajandi algupoolel üsna
VTT 65 viimistlustäistellis; VAT 88 viimistlusauktellis, paksus 88 mm; KAT 65 korstnaauktellis; AT 88 auktellis; FAT 65 fassaaditellis; VAT 65 N nurktellis; VAT 65 R ümarnurktellis jne. Keraamilised katusekivid Keraamiline katus on nägus, tulekindel ja vastupidav. Puuduseks on suur kaal, haprus ja nõuab suurt katusekallet. Enamkasutatav on S kivi ja valtskivi. Katuse harjade katmiseks kasutatakse poolsilindrilisi harjakive. Katusekivide orieteeruvad mõõtmed: · pikkus ca 400 mm · laius ca 200 mm · paksus 10...12 mm roovlatile toetuvad kivid väljaulatuva kanna abil, milles on auk kivide traadiga roovlati külge sidumiseks. Keraamilised plaadid Valmistamismeetodi järgi võib jagada märjalt või kuivalt pressitud plaatideks. Plaadid kaetakse glasuuriga või mitte. Plaadid on enamasti sileda pealispinnaga, harvem ka reljeefse pinnaga (põranda libeduse vältimiseks)
punakaspruun, savikas ning suhteliselt kividevaene. Ülejäänud osa pinnakattest koosneb mitmesugustest mineraalsetest (kruus, liiv, viirsavi, veeristik) ja elutekkelistest setetest (turvas, muda). Liustikujõgede setted on harilikult põimkihiline kruus ning jämedateraline liiv, mida kasutatakse ehituses ning teede katteks. Jääjärvede setted on aga peeneteralised ning rõhtsa lasumusega. Neist kõige iseloomulikumaks on peamiselt Lääne-Eestis esinev viirsavi, mida kasutatakse telliste, katusekivide ning drenaažitorude valmistamiseks.2 1 http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=855 2 http://pmk.agri.ee/pkt/files/f22/eesti_muldadest_p6llumehele.pdf 4 Martna Mullastik Mullatüübid:, 2 rähk-liivsavimullad ehk rähksed rendsiinad (kollakashallil moreenil), 4 leede- ja leetunud liivmullad, 7
kangelaste vägitegusid. Iga sammas pandi kokku umbkaudu 12 ümmargusest kiviplokist, mis paigutati täpselt üksteise otsa. Samba alumine plokk oli enne paigaldamist skulptuuriks välja raiutud, kuid ülejäänud viimistlemine toimus hiljem. Kiviraidurid tahusid sambale ülevalt alla vaod, mida nimetatakse kannelüürideks. Sarikad ja horisontaalsed puittalad moodustasid karkassi, mis hoidis katust üleval. Puitsõrestik vooderdati ning kaeti terrakotast lamedate katusekivide ja harjakividega. Kolmas ehitus Kolmas tempel oli veel suurem kui teine. Tempel oli 137 m pikk 69 m lai ja 18 m kõrge, ning rohkem kui 127 sambaga. 262. aastal kahjustasid seda gootid, 401. aastal hävitas selle lõplikult Saint John Chrysostom. Zeusi kuju Olümpias Kuju oli 1213 meetrit kõrge ja kujutas oma aujärel istuvat Zeusi, see oli nii suur, et täitis kogu tema jaoks ehitatud templi. Strabon kirjutas: "kui Zeus tõuseks püsti, tõstaks ta templi katuse pealt"
ladestule vastab üks geoloogiline ajastu. [3] Vendi ajastu Esineb ligikaudu 100-200m sügavusel, ainult Põhja-Eestis ja Kirde-Eestis, ning maapinnal ei avaldu mitte kuskil. Esiveb liivakivisid ja savisid. Liivakivid ja savid on tekkinud peamiselt aluskorra kivimite murenemisel. [5] Kambriumi ajastu Kambriumi ajastu avaldub maapinnal Põhja-Eesti rannikumadalikul. Esinev sinisavim. Sinisavimit kaevandatakse ja kasutatakse relliste ja katusekivide tegemiseks. Kambriumi ajastul tekkinud sinisavid ja liivakivid (glaukoniitliivakivi) paljanduvad Põhja-Eesti paekalda alumises osas. Kambriumi savid on tähtsaks maavaraks. [5] Ordoviitsiumi ajastu Avaldub maapinnal Põhja-Eestis. Leidub liivakivisid, fosforiiti, põlevkivi, lubjakivi(enamasti hallika värvusega) [5] Siluri ajastu Siluri ladestu asub rööpselt Ordoviitsiumi ladestul ja avaneb Kesk-Eestis ning Lääne-Eesti saartel
vastupidav. Tellis talub karme ilmastikumõjusid ja suurt mehaanilist koormust. Need on happe-, soola- ja õlikindlad. Sillutustellist on lihtne hooldada ja tänu veidi krobelisele pealispinnale on sellel mugav ja ohutu kõndida. Mõõtmed 200x100x52mm ja 200x100x45mm. *Murutellis mõõtudega 240x170x70mm. 5.5. KERAAMILISED KATUSEKIVID *Head omadused: - nägus -tulekindel ja -vastupidav. *puudusteks: - suur kaal -haprus ja -nõuab suurt katusekallet. Katusekivide tüüpe on olnud väga palju, neist enamkasutatavad on S-kivi ja valtskivi. Tallinna ajalooliste hoonete juures on kasutatud veel nn munga ja nunna kive, mis on veidi koonilised poolsilindrid. Katusekivide orienteeruvad mõõtmed: pikkus ca 400mm, laius ca 200mm ja paksus 10-12 mm. Peale keraamiliste katusekivide toodetakse ka tsementbetoonkive. Need valmistatakse tsemendi, liiva ja vee segust ja kivistatakse aurutamise teel, kivide pealispind kaetakse värvikihiga. 5.6. KERAAMILISED PLAADID
· okkad pealt tumerohelised ja läikivad, all õhulõhed · pung ei ole vaigune · pungad helepruunid Abies nordmanniana - kaukaasia nulg · laiad läikivad okkad · isegi kuivanud võrsel ei tule okkad eriti kergesti lahti · pung ei ole vaigune Kaukaasia nulg ja värdnulg Thuja occidentalis - Harilik elupuu · oksad soomusjad · kollakas- või pruunikasrohelised, alt heledamad · asetsevad katusekivide taoliselt · pikkvõrsetel soomused piklikumad, lühivõrsetel lühemad, keskmisel soomusel õlinääre Thuja plicata - Hiigelelupuu · võrsed jämedad, lapikud · okkad soomusetaolised · pealt läikivad, tumerohelised, alt kahvatuvalgete laikudega · pealmisel küljel väike õlinääre · käbisoomused nahkjad, seemnesoomuste tipus terav sisselõige · seemned ovaalsed, õhukese kestaga, ümbritsetud kitsa helepruuni tiivaga
spetsiaalset tulekindlat kilet katuse alla ja sellisel juhul hävineb ainult rookatus. Lahenduse eeliseks on see, et tegemist on ainult ühekordse kulutusega. 4. PUITKATUS Puit on suurepärane ehitusmaterjal -- see on kerge, ilus ja tervislik. Õigesti valitud ning hooldatud puit kestab mitmeid inimpõlvi. Puitu, kui kõige käepärasemat materjali on eluasemete katustel kasutatud juba alates muinasajast. Kuni katusekivide laialdase levikuni 15. saj, kaeti elumajade ja kirikute katuseid peamiselt kisklaudadest katustega. Uuesti hoogustus puitkatuste levik 19. saj. II poolel seoses muudatustega põllumajanduslikus tootmises. 20. saj. algul sai valdavaks rehepeksumasinate kasutamine, millega pekstud õled ei sobinud enam katusekatteks. Laudadest ja lõhandikest katuste kõrvale ilmusid nüüd ka pilbaste, laastude, sindlite ja kimmidega kaetud nägusad katused. Puitkatus on kerge ja vastupidav
Need kuhjusid mandrijää sulamisel. Liiva ja kruusa kasutatakse tööstusaladel kuid ka ehituses. Savi, järvemuda ja järvelupja praegu enam ei kaevandata. Järvemuda tekkis lõpuni lagunemata orgaanilisest ainest ning seda kasutatakse põlluväetiseks, söödalisandiks ja ravimudaks. Järvelubi tekkis pärast jääaega sulglohkudesse peenest kaltsiidist valge ja kollakas sete. Kasutatakse söödakriidi ja ehitustöödel lubjavärvina. Savi kasutatakse mitmel alal, näiteks telliste, katusekivide ehitamiseks, keraamiliste plaatide, fasaadtellise valmistamiseks ja üldse keraamikas pottide jms valmistamiseks. (viide 2,5) 7 9. Kliima Ilm on Tartumaal sarnane Eesti keskmisega, ainult talved on veidi külmemad ja suved soojemad. Klimaatiliselt kuulub Tartu maakond Sise-Eesti mandrilise kliima valdkonda. Aasta keskmine õhutemperatuur on 4,4 kraadi, Tartus 4,8 kraadi. Kõige külmem
Üldjuhul eelistavad: () tugevalt kihistunud veekogusid; (x) turbulentset keskkonda; () vooluveekogusid; (jõed); () soojemaid troopilisi veekogusid; () orgaanikaga reostunud veekogusid Ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks on kujunenud: (x) spoorid; (x) puhkerakud; () akineedid; () statospoorid; () zoospoorid; () planogameedid; () rakukesta jätked Pantser koosneb: (x) kahest poolmest; () heksagonaalsetest plaatidest; () ränisoomustest, mis katavad üksteist katusekivide sarnaselt; () kihilisest limast Ränipantsrit läbivad: (x) poorid; () viburid; () tsütoplasma jätked; () endoplasmaatilise retiikulumi väljasopistised; () ränist piigid Põhiliseks liikide määramise tunnuseks on: () rakku katvate soomuste peenstruktuur; () kloroplastide arv, kuju ja paigutus; () viburite asetus ja arv; () raku kuju, suurus ja rakuseina ehitus; () rakkude jagunemise viis; (x) ränipantsri peenstruktuur Phaeophyceae e pruunvetikad Esineb klorofüll: (x) a; () b; (x) c
sümbol. Ooperiteater võtab enda alla 1,8 ha. Kõige laiemast kohast on see umbes 120 meetrit lai ja 183 meetrit pikk; ehitis toetub 580-le betoonplokile, mis asuvad merepinnast 25 meetrit allpool. Voolutarvet võib võrrelda linnaga, kus elab 25 000 inimest. Elektrikaableid on hoones ühtekokku 645 km. Kuigi kaugusest paistab katus ühtselt valgena, on katus tegelikult kaetud 1 056 miljoni läikiv-valge Rootsis valmistatud katusekiviga. Vaatamata katusekivide isepuhastumisvõimele on vaja neid aeg-ajalt puhastada ja vahetada. 16
Ülejäänud osa pinnakattest koosneb mitmesugustest mineraalsestest(kruus,liiv,viirsavi) ja elutekkelistest (turvas,muda) setetest. Liustikujõgede setted on harilikult kruus ning jämedateraline liiv. Jääjärvede setted on peeneteralised ning rõhtsa lasumusega. Neist kõige iseloomulikum on peamiselt Lääne-Eestis esinev viirsavi,mis on nime saanud kihilise ehk viirulise ehituse tõttu. Talvel settinud savikihid vahelduvad suvel moodustunud liivakihtidega. Viirsavi kasutatakse telliste,katusekivide ning drenazitorude valmistamiseks. Jääajajärgseid setteid eristatakse nende tekkeviisi alusel. Rannikualade liiv,kruus ja klibu on merelise päritoluga. Vähesel määral leidub ka eestis allikalupja(lubjarikkast põhjaveest sadestuv sete,mida saab kasutada näiteks happeliste põllumuldade lupjamiseks). Suurte astangute jalameil on raskusjõu toimel varisenud erineva jämedusega materjali. Lõuna-Eesti küngaste jalameil on nõlvadelt alla voolav vihmavesi kandnud savikaid uhtsetteid
· Porotherm kärgtellised on oma välismõõtudelt võrreldavad laialt levinud ehitusplokkidega. Porotherm kärgtelliseid toodetakse parima kvaliteediga savist.Tugevus 10-15MPa. Võimaldab paljukorruseliste ja konstruktsiooniliselt keerukate majade ehitamist. Kärgtellistest maja konstruktsioon on tulekindel kuni 4h 3.2.2.2 Katusekivi, tulekindel ja vastupidav. Tema puudusteks on suur kaal, haprus ja nõuab suurt katusekallet. Katusekivide tüüpe on olnud väga palju, neist enamkasutatavad on S kivi ja valtskivi. Katusekivide orienteeruvad mõõtmed: pikkus ca 400mm, laius ca 200mm ja paksus 10-12 mm. Tähtsamad nõuded katusekividele: · kivid peavad 150mm kõrgust veesammast kinni pidama vähemalt 30min, · otstest toetatud kivi peab taluma vähemalt 70kg koondatud koormust, · kivide külmakindlus 25 tsüklit, · 1m2 kivikatuse kaal märjalt ei tohi olla üle 50 kg,
Katusekonstruktsiooni tuulutus nEt katus töötaks õigesti peab olema tõkestatud sooja, aururikka õhu tõusmine vastu katusekatet nKatusekatte ja aluskatte ning soojustuse ja aluskatte vahelist ruumi tuleb ventileerida eraldi nMittehingava aluskatte ja soojustuse vahelisse ruumi juhitakse õhk tuulekasti laudade vaheliste avade kaudu ning see juhitakse välja harjatuulutuse kaudu nHingava aluskatte puhul ei jäeta soojustuse ja katte vahele tuulutusvahet nAluskatte ja katusekivide vaheline osa ventileerub tuulutusliistu kanali kaudu 60. Katused fermidel, liimitud taladel-raamidel. 61. Katuse kavandamine ja ehitamine lainelistest tsementkiudplaatidest. Lainelistest katteplaatidest katused Lainelisi katteplaate kasutatakse elu-ja tööstushoonete katuste ehitamiseks, kui katuse kalle on vähemalt 1:4, s.o. 25%. Katuste katmiseks kasutatakse plaate mõõtmetega: Plaadi liik Plaadi Plaadi Laine laius Kaal
sarikad. Sein ja vahelagi peavad olema omavahel tugevalt ankurdatud naelte, metallkobade ja ankrupoltide abil. Võimalusel on soovitav ühendad räästas sarika otsad läbi välisseina kulgevate laetala otstega. 46. Katusekalde sõltuvus katusekattematerjalidest · Rullmaterjali puhul 0...14 kraadi · Rannila lainelisest teraspleki puhul 8 kraadi · Lainelistest kiudtsementplaatidest materjali puhul üle 11 kraadi · Betoonist katusekivide puhul üle 12 kraadi · Plekkkatuse ühekordsete valtside puhul 18 kraadi · Orgaanilise materjali puhul (roog, laast, sindel, õlg) üle 45 kraadi 47. Nõuded lamekatuste sisemiste vihmaveekanalisatsioonitorudele Peavad olema varustatud puhastatavate äravoolulehtritega Üks äravoolulehter iga 200 m2 katuse pinna kohta Äravoolulehtrite vahekaugus ei tohi ületada 15 m, ummistumisohu korral ei või vahekaugus olla üle 12 m. 48. Katusele pääsu luugid ja redeleid
noorte kultuuriinimeste tegevuse toetuseks, mälestuskivi paigaldamine Metsakalmistule nende estoonlaste meelespidamiseks, kes hukati Nõukogude võimu poolt Siberis kõik need seltsi initsiatiivil toimunud sammud on teatud määral aidanud väärtustada ka teatri minevikku. Üheks kõige õnnestunumaks ettevõtmiseks oli kindlasti nn katusekivi kampaania, mille käigus Estonia Selts aitas koguda ligi miljon krooni Estonia Teatri-ja Kontserdimaja katusekivide muretsemiseks, ja mis kulmineerus 12.septembril 1998.a. lahtiste uste päevaga Johann Voldemar Jannsen (16. mai 1819 13. juuli 1890) oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte.Jannsen sündis Vana-Vändra vallas. Ta töötas nii kantori, hiljem ka köstri ja alates aastast 1838 koolmeistrina Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis. 1850 kolis Pärnusse, kus kuni 1863. aastani oli Pärnu Ülejõe vallakooli õpetaja. Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega
Õied- viietised, valged või roosad Viljad- kupar, paljude väikeste seemnetega MÜRGINE INIMESTELE KUI KA LOOMADELE KANARBIK Calluna Mullastik- Niiskus- kuivadel nõmmealadel armastab kasvada Valgus- 1 Haljastusväärtus- kasutatakse ohtralt pinnakattetaimena, liivaaladel Puu võra- Lehed- Väikesed, rootsudeta, lineaalsed, kolmetahtulised, asetsevad katusekivide taoliselt võrsel Õied- üksikult lehekaenaldes, palju, kellukjad, pikad, roosakad Viljad- munajas, karvane kupar, ümarate seemnetega Lilleseades kasutatakse edukalt kimpude valmistamisel, kuna taim püsib kaua värse MUSTIKAS Vaccinium Mullastik- happelist pinnast Niiskus- Valgus- varju Haljastusväärtus- Mõned liigid on haljastusliku tähtusega Puu võra- Lehed- lihtlehed Õied- valged, roosad, väikesed Viljad- punane, must või sinine söödav mari JALAKAS Ulmus Mullastik- Niiskus-
Mida kõrgem temp seda väiksem veeimavus. Mida kõrgem on põletustemp, seda suuremad on poorid ja seda suurem külmakindlus. Suured poorid imavad vett kiiremini. Suht head häält summutavad omadused. Efektiivne keraamika- väikese tihedusega <1450 kg/m³. Mullkeraamika- toodetakse mullilise struktuuriga savidest, treeplitest ja diatomiitidest. Gaaskeraamika- mass kobestub gaaside toimel. Ntx kergkruus. Plaadid ja katusekivid- fassaadiplaadid, seina,- põranda,- ja katusekatte materjalid. Katusekivide tooraineks on sinisavi. Toodetakse 6 erineva kujuga. Need valmistatakse madalama niiskusega. Valmistatakse kas lobri- või kuivpressimise meetodil. Mida suurem on plaadi tihedus, seda parem on keemiline püsivus. Eriotstarbelised kivid- tee- ehk klinkertellis toodetakse raskelt sulavatest savidest. Põletatakse täieliku paakumiseni, on ilmastikukindlad, püsivad, dekoratiivsed ja hea kulumiskindlusega, kasutatakse ka põrandamaterjalina, happekindlad- kasutatakse keemiatööstuses.
kaevandamisomadustega meie alal. Savimineraalid moodustavad tööstuslikult kaevandavas osas u. 60-70% kogukivimist. Muret tekitab rohke püriidilisand, mis põhjustab lahustuvate soolade valgeid kirmeid põletatud toodetel ja ühtlasi nende vastupidavust ilmale. Koostisest tingituna on sinisavi kergsulav (1200-1290ºC) ning suhteliselt kitsa paakumisintervalliga (60-120ºC). Sobib lihtsamate savitoodete valmistamiseks: telliste katusekivide, keraamiliste plaatide, äärmisel juhul lihtsama keraamika tootmiseks ning tsemendi toormeks. Sinisavi maardlad paiknevad Põhja-Eestis klindieelsel alal ning suurimad maardlad on Aseri ja Kunda, kus käesoleval ajal ka savi karjääriviisiliselt kaevandatakse. Suurimad savitööstused on Aseri ehituskeraamika tehas ja Kunda Nordic Cement. Arvestatavad maardlad on ka Kallavere ja Kolgaküla, kuid praegu neid ei kasutata. Kambriumi savi varud on T = 35 miljonit m³, R = 100 miljonit m³
minnes muutuvad põlevkivikihid õhemaks ning paiknevad sügavamal. *Elektrienergiat toodetakse. *Põlevkivi on vaja aherainest puhastada. *Narva karjäär. *Joosu karjäärist saadakse hea keraamika tootmiseks vajalikku savi. *Piusa karjäärist saadakse liiva, millest tehakse Järvakandi tehases klaasi. *Kvaternaari ajal tekkisid mineraalsetted. *Pärnumaal on pikka aega kasutatud viirsavi telliste, katusekivide jms tootmiseks. *Üks olulisemaid maavaru on turvas. *Seda ammutatakse freesimise teel. Nt. Kirde-Eestis Orul *Turvast kasutatakse : väetamiseks, kütteks. *Tarbimine ületab juurdekasvu. *Suurem osa Eesti ravimudast asub Väinamere äärsetes lahtedes. Seda tarbitakse nt. Värska sanatooriumis ravi eesmärgil. KLIIMA Miks nimetatakse Eesti kliimat üleminekukliimaks? *Eesti kliima on üleminekuline mereliselt kliimalt mandrilisele. Mereline kliima: sademete rohke, väike temp
pennkatuse maksimaalne sille on 20 m. lamavsarikaid (pärlinkatus) 10...11 m laiemate hoonete puhul. Lamavsarikad toetuvad ühelt otsat räästapärlinile ja teisest otsast vahe- või harjapärlinile. 46. Katusekalde sõltuvus katusekattematerjalidest Rullmaterjali puhul 0...14 kraadi Rannila lainelisest teraspleki puhul 8 kraadi Lainelistest kiudtsementplaatidest materjali puhul üle 11 kraadi Betoonist katusekivide puhul üle 12 kraadi Plekkkatuse ühekordsete valtside puhul 18 kraadi Orgaanilise materjali puhul (roog, laast, sindel, õlg) üle 45 kraadi 47. Nõuded lamekatuste sisemiste vihmaveekanalisatsioonitorudele Sisemise äravooluga katused peavad olema varustatud puhastatavate äravoolulehtritega. Sisemise äravooluga katusel peab olema üks äravoolulehter iga 200m² katuse pinna kohta ja
Keskaja Tallinna keskmise linnaelaniku (kui võtta nn keskmise linnaelaniku esindajaiks vaesed käsitöölised, palgatöölised, teenijad, päevilised jt töölised) toidusedeli väljaselgitamine on keeruline. Kuna puuduvad otsesed allikad, saab ülesande üksnes lahendada kaudseid teid pidi. Üks võimalus on inimeste palkade ja toiduainete hindade võrdlemine ehk toidukorvi väljaselgitamine. Tallinna rae arveraamatu järgi maksis raad 1498. aastal voorimees Laurile katusekivide vedamise eest 10 Riia marka. Tabelis 1 on see summa toiduaineteks ümber arvutatud. (1) Tabel 1. Voorimehe 10- margane töötasu toiduaineteks ümberarvutatuna 1489. aasta andmete põhjal. Toiduaine Kogus (ligikaudne) Nisu 700kg Lambaliha 100kg Loomaliha 278kg Pipar 4kg
millise ehituse juures. LUBJAKIVI- pae murdmine ja purustamine paekarjääris; killustik, ehituskivi; nt. lubja tootmine- sideaine; betooni tootmine- täitematerjal; ehituskivina kasutamine- silikaattelliskivi sisaldab kustutamata lupja LIIV JA KRUUS- kaevandamine liiva- ja kruusakarjääris; nt betooni tootmine- liiv peentäitematerjal SAVI- kaevandamine savikarjääris; nt telliste tootmine, katusekivide tootmine PUIDUTOOTED- nt lauad, prussid, uksed, aknad Konstruktsiooni või ehitusmaterjalide valik peab olema nii tehtud, et oleks saavutatud parim tasakaal keskkonna ja maksumuse vahel. (ju igaüks mäletab midagi ka ehitusmaterjalide loengutest) 4. Kuidas seondub ainete ringlus looduses ehitustegevusega? Et käsitleda adekvaatselt keskkonna probleeme on tarvis mõista ainete ringlust looduses Süsiniku ringlus looduses: läheb õhku autodest, lõketest, tehastest, majadest; taimede
9. Missuguseid telliseid kasutatakse pliitide ja soemüüride ladumisel? 6.5. Keraamilised katusekivid Keraamiline katus on ilus, tulekindel ja vastupidav. Keraamilise katuse puuduseks on, et ta on raske, habras ja katus nõuab suurt katusekallet. Katusekividest on enamkasutatud S-kivi ja valtskivi. Valtskivid liituvad üksteisega tihedamalt kui S-kivid. Ka katuse tulekindlus on valtskivide korral parem. Katuse harjade katmiseks kasutatakse poolsilindrilisi harjakive. Vaata katusekivide tüüpe allolevalt jooniselt. Joonis 6.5.1. Katusekivide tüüpe: a- S-kivi, b – valtskivi, 80 c – harjakivi. Tähtsamad nõuded katusekividele. Kivid peavad 150 mm kõrgust veesammast kinni pidama vähemalt 30 min. Kivi, mis on otstest toetatud, peab taluma vähemalt 70-kilogrammist
minnes muutuvad põlevkivikihid õhemaks ning paiknevad sügavamal. *Elektrienergiat toodetakse. *Põlevkivi on vaja aherainest puhastada. *Narva karjäär. *Joosu karjäärist saadakse hea keraamika tootmiseks vajalikku savi. *Piusa karjäärist saadakse liiva, millest tehakse Järvakandi tehases klaasi. *Kvaternaari ajal tekkisid mineraalsetted. *Pärnumaal on pikka aega kasutatud viirsavi telliste, katusekivide jms tootmiseks. *Üks olulisemaid maavaru on turvas. *Seda ammutatakse freesimise teel. Nt. Kirde-Eestis Orul *Turvast kasutatakse : väetamiseks, kütteks. *Tarbimine ületab juurdekasvu. *Suurem osa Eesti ravimudast asub Väinamere äärsetes lahtedes. Seda tarbitakse nt. Värska sanatooriumis ravi eesmärgil. KLIIMA Miks nimetatakse Eesti kliimat üleminekukliimaks? *Eesti kliima on üleminekuline mereliselt kliimalt mandrilisele. Mereline kliima: sademete rohke, väike temp
AREAAL Põhja-Ameerika idaosas, Suure Järvistu ümbruses SUURUS 15-25 m, tüve läbimõõt kuni 0,9 m. VÕRA Noorena kitsaskoonusjas ja tihe, hiljem ebakorrapäraselt silinderjas või munajas. KOOR, VÕRSED Tüvekoor noorelt sile, hallikaspruun, vanas eas punakaspruun, pikuti lõhenev, koorekiud sageli spiraalselt ümber tüve. OKKAD Soomusjad. Kollakas- või pruunikasrohelised, alt heledamad, asetsevad katusekivide taoliselt. Pikkvõrsetel soomused piklikumad, lühivõrsetel lühemad. Keskmisel soomusel õlinääre. Talvel muutuvad soomused pruunikaks. Soomused püsivad puul 3-4 aastat ja varisevad koos võrsetega. ÕIED, VILJAD Noorelt isas- ja emasõisikud rohekaskollased. Isaskäbid paiknevad rohkem võra alaosas, emasõied tipuosas. Emaskäbid umbes 1 cm pikkused, valminult helepruunid.
lülidevahemulgu, mille kaudu väljuvad lülisambakanalist seljaajunärvid. Lülisambalüli kaarest lähtuvad jätked. Ogajätke on suunatud tahapoole, paarilised ristijätked külgedele. Liigesejätkeid on kaks paari: ühed suunatud üles-, teised allapoole. 18. Nimeta kaela-, rinna- ja nimmelülile üks iseloomulik tunnus: a) Kaelalüli - ogajätked on hargnenud, v.a. seitsmes kaelalüli. b) Rinnalüli - ogajätked suunduvad allapoole ja katavad üksteist katusekivide taoliselt. c) Nimmelüli - ogajätked on plaaditaolised ja suunatud otse taha (horisontaalselt). 19. Lülisambalülid ühenduvad terviklikuks lülisambaks: Lülidevaheketaste, sidemete ja liigeste abil. 20. Lülisamba lülidevaheketta ehitus: Lülidevahekettad asetsevad kahe naaberlülikeha vahel ning koosnevad perifeerselt paiknevast fibroosvõrust ja tsentraalselt asetsevast säsituumast. Fibroosvõru kiud on ühendunud tihedalt lülikehade luuümbrisega. 21
(lõugpurusti, toruahjud, ka saht-kamberahjud). 8 Savi kasutamine ehitusmaterjalides (k.a. koostisosana) Savi on maailma levinuim ehitusmaavara. Savi koosneb peamiselt savimineraalidest, mille osakeste suurus on alla 0,01 mm. Savi iseloomulik tunnus on plastilisus ja voolitavus. Põletamisel omandab plastne mass kivimile omase kõvaduse. Keraamikas kasutatakse savi telliste, ahjupottide, drenaazitorude, katusekivide, tarbekeraamika jms tootmiseks. Savi on tsemendi ja ehituskeraamika põhiline tooraine, samuti kasutatakse seda veel keramsiidi tootmiseks, valu- ja keemiatööstuses, naftasaaduste ja rasvade puhastamiseks, puurimislahuste valmistamiseks jne. Tulekindluse järgi jaotatakse savi kolme rühma: tulekindel (sulamistemperatuur 1580°C ja kõrgem), raskelt sulav (1580- 1350°C) ja kergelt sulav (alla 1350°C). Toorsavist hoone ehitamine on energiasäästlik. Savi ettevalmistamisele ja
seminar XVII. Menetlus ringkonnakohtus XVIII. Menetlus Riigikohtus XIX. Tsiviilasjade tsiviilkohtumenetluse välise lahendamise võimalused Menetluslik taotlus-kirjalik , suuliselt( istungil), tähtajad- seadusest, kohtu poolt määratud 1. Tellija A esitas töövõtja B vastu nõude ehitise puuduste kõrvaldamiseks minevate kulutuste hüvitamiseks. Üks nõue on suunatud sellele, et töövõtja kannaks kulud, mis on vajalikud puudulikult kinnitatud katusekivide uuesti kinnitamiseks. Maakohus jätab selle nõude otsusega rahuldamata, põhjendusega, et A ei ole katusekivide halba paigutust tõendanud. A esitab maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, mille kohaselt kukkusid halvasti kinnitatud kivid pärast maakohtu otsuse tegemist katuselt alla. Kaebusele lisab A vastavad fotod ja palub üle kuulata seda kinnitavad tunnistajad. B taotleb ringkonnakohtult uute tõendite vastuvõtmisest keeldumist. Kuidas peaks ringkonnakohus asja lahendama?
(<1mm); mesopoor (2-50mm); makropoor (>50 mm). d. Pulbrite autoadhesioon on pulbri osakeste iseeneslik liikumine üksteise suhtes. Seda põhjustavad molekulaar-, elektrilised-, magnetilised-, kapillaar- ja mehhaanilised jõud. e. Agregaadid on sekundaarsed osakesed, millede vahel on nõrk side f. Aglomeraadid on kuumutamisel või surve all agregaatidest tekkinud osad, millede vahel on tugevad sidemed (nt. katusekivide valmistamisel kasutatav "punane savi"). g. Pulbrite koostise määramiseks kasutatakse: sõelumist, mikroskoopiat, erikaalust ja magnetetilisusest tulenevaid omadusi. 20. Mõisted kristallaine struktuurist: elementaarrakk, võre parameetrid. Võre klassifitseerimine võre sõlmpunktides olevate osakeste ja nende paiknemise geomeetria järgi. Näited. Kas kristalseid aineid on võimalik identifitseerida nii
Telliste tugevusklassi määramisel kontrollitakse nende surve- ja pindetugevust. Survetugevuse määramiseks saetakse tellis pooleks ja saadud pooled kleebitakse tsemenditaignaga kokku. Saadakse ligikaudu kuubikujuline proovikeha, mis peale tsemendi kivistumist asetatakse pressi alla ja surutakse katki. Valem: RS=P/A (N/mm2) 21. Katusekivid ja keraamilised plaadid Keraamiline katus on nägus, tulekindel ja vastupidav. Tema puudusteks on suur kaal, haprus ja nõuab suurt katusekallet. Katusekivide tüüpe on olnud väga palju, neist enamkasutatavad on S-kivi ja valtskidi. Valtskivid liituvad üksteisega tihedamalt ja katuse tuisukindlus on parem. Katuse harjade katmiseks kasutatakse poolsilindrilise harjakive. Orienteeruvad mõõtmed: pikkus ca 400 mm, laius ca 200 mm ja paksus 10...12 mm. Nõuded katusekividele: 1. kivid peavad 150 m kõrgust veesammast kinni pidama vähemalt 30 min 2. otstest toetatud kivi peab taluma vähemalt 70 kg koondatud koormist 3
peale) (Neeva Aed 2011b). 48 ELUPUU Kirjeldus Elupuu (Joonis 17), ladina k. Thuja, on perekond okaspuude klassist. Eestis elupuid pärismaiselt ei kasva, kuid neid leidub istutatuna (Wikipedia 2011). Harilik elupuu, ladina k. Thuja occidentalis, on levikualaga Põhja-Ameerika idaosas, Suure Järvistu ümbruses. Suurus kuni 10 m. Okkad soomusjad. Kollakas- või pruunikasrohelised, alt heledamad, asetsevad katusekivide taoliselt. Pikkvõrsetel soomused piklikumad, lühivõrsetel lühemad. Keskmisel soomusel õlinääre. Talvel muutuvad soomused pruunikaks. Soomused püsivad puul 3-4 aastat ja varisevad kood võrsetega. Külmakindel. Mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid ei talu liiga kuiva pinnast. Mõõdukalt varjutaluv. Juurestik pindmine ja laialiulatuv. Eluiga kuni 400 aastat. Joonis 12. Elupuu (http://juhanipuukool.ee/?et/istikute_nimekiri&id=7&mid=1099)
Eelistab kasvada poolvarjulises kohas. Täispäikest kannatab, täisvarjus edeneb, kuid see ei ole tema meeliskasvukoht. Talub rahuldavalt teiste suurte puude lähedust. Kui olete teda juba kord pügama hakanud, siis tuleb seda teha igal aastal (Calmia Istikuäri OÜ) 33.Thuja - perekond Elupuu Elupuu (ladina k. Thuja) on tänu mitmetele suurepärastele sortidele kujunenud üheks populaarsemaks igihalja heki puuks Eestis. Elupuul on soomusjad okkad, mis paiknevad võrsel katusekivide taoliselt. Osadel soomustel on vaigunäärmed, mis produtseerivad tugevasti lõhnavat õli. Elupuu eeterlikud õlid sisaldavad mürgist alkaloidi - tujooni. Soomused muutuvad talvel pruunikaks. Värvuse annab neile eriline kaitsepigment. Elupuud armastavad niiskemat mulda, mistõttu kuivas ja liivases pinnases kasvavad nad halvasti. Mida valgusrikkam on elupuusortide kasvukoht, seda tihedam on nende oksastik. Elupuid paljundatakse seemnetega ning sorte pistokstega
2013). Elupuu taimeperekonda kuulub 5 liiki, millest 2 on levinud Põhja-Ameerikas, ülejäänud Hiinas, Põhja- ja Lõuna-Koreas ning Jaapanis. Oma kodumaal kasvavad elupuud 10 60 m kõrgusteks puudeks. Eesti aedades ja haljasaladel kasutatakse külmakindluse eesmärgil enamasti harilikku elupuud (Thuja occidentalis) ning tema arvukaid vorme ja sorte (Hansaplant 2013). Elupuul on soomusjad okkad, mis paiknevad võrsel katusekivide taoliselt. Osadel soomustel on ka vaigunäärmed, mis produtseerivad tugevasti lõhnavat õli, milles leidub ka mürgist alkaloidi- tujooni. Talvel muutuvad soomused pruunikaks. Selle värvuse annab neile eriline kaitsepigment. Kevadel soojade ilmade saabudes muutub puu taas roheliseks. Joonis 4. Elupuud Priit Crepp (http://kodukiri.ee/aed/89E5/) 3.1.2. Elupuu Tagasilõikamine Okaspuule on parim vaid oksatippude eemaldamine. Päris puiduosani ei tohiks tagasi
Täispäikest kannatab, täisvarjus edeneb, kuid see ei ole tema meeliskasvukoht. Talub rahuldavalt teiste suurte puude lähedust. Kui olete teda juba kord pügama hakanud, siis tuleb seda teha igal aastal. ELUPUU (Thuja) Joonis 10. Elupuu. http://www.hortes.ee/static/artiklid/sisu_457.jpg Iseloomustus Elupuu on tänu mitmetele suurepärastele sortidele kujunenud üheks populaarsemaks igihalja heki puuks Eestis. Elupuul on soomusjad okkad, mis paiknevad võrsel katusekivide taoliselt. Osadel soomustel on vaigunäärmed, mis produtseerivad tugevasti lõhnavat õli. Elupuu 27 eeterlikud õlid sisaldavad mürgist alkaloidi - tujooni. Soomused muutuvad talvel pruunikaks. Värvuse annab neile eriline kaitsepigment [3]. Elupuud armastavad niiskemat mulda, mistõttu kuivas ja liivases pinnases kasvavad nad halvasti
idaosas, puududes Lõuna-Itaaliast ja Kreekast ning Vahemere saartelt ja tungides mäestikes kuni 2400 m kõrguseni. Tsoon (II) IV. Kultuuristatud väga ammu. Tunnused: Võrsed: maadjad, juurduvad tihti, tipud püstised, pruunikad. Lehed: väikesed, rootsutud, lineaalsed, kolmetahulised, kuni 3 mm pikad ja kuni 0,7 mm laiad, ristvastakud, asetsevad võrsel tavaliselt lähestikku nelja reana, katusekivide taoliselt. Õied: võrsete tipuosas üksikult lehekaenaldes, neid on rohkesti, kellukjad, kuni 3 mm pikad, roosakad. Õied sisaldavad palju nektarit, VII-IX. Viljad: munajad karvased kuprad, ümarate väheste seemnetega Lilleseadetes saab võrseid kasutada edukalt kimpude valmistamisel, kuna taim püsib kaua värske. On mükoriisamoodustaja, ei talu aluselisi muldi. Rahvameditsiinis kogutakse
Samblarinne pidev, esinevad: palusammal (D), laanik (D), metsakäharik, raunik, lehviksammal. RAUNIK kasvab niisketes metsades ja puisniitudel maapinnal, ka varjulistel kividel ja kraavikallastel. Raunik on suurimaid maksasamblaid Eestis, tema võsud on kuni 10 cm pikad ja 6-8 mm laiad, tumerohelised. Sammal kasvab polstrina, vahel harva üksikute võsudena teiste sammalde seas. Lehed laimunajad, katavad üksteist katusekivide taoliselt. Raiestikel on suurima katvusega metskastik, mis moodustab mättalise kamara ja on oluliseks seemnelise metsauuenduse takistajaks. Lisaks kasvab veel metsmaasikas, lillakas, põdrakanep; tüübi niiskemates kasvukohtades ka naat, luht-kastevars, roomav tulikas jt. Looduslikul uuenemisel toimub vaheldus arukase, halli lepa või haavaga. Levik: valdavalt Kagu- ja Lõuna-Eestis, vähesel määral ka Kesk- ja Põhja-Eestis.
Selle peamiseks põhjuseks oli katusekatte kvaliteedist ja vanusest tingitud amortisatsioon. Põhilised lekked on liidete ja neelukodade juures. Eterniitplaadid ja katusekivid (vt. Joonis 2.5) muutuvad aja jooksul rabedaks ega ole vastupidavad mehaanilistele löökidele. Puudelt kukkuvad oksad, katusel käimine, lumekoormusest põhjustatud deformatsioon jms. võivad eterniiti või katusekive purustada. Eterniitplaatide ja katusekivide pragunemine ning puudumine võib põhjustada katuse läbijooksu. Pragunenud eterniitplaatide kahjustused ei pruugi olla märgatavad maapinnalt ega ka eemalt, katusel ülevaatust tehes (vt. Joonis 2.6). Samas ei talu vana eterniitkate temal käimist, et kahjustuste ulatust kindlaks teha. Seetõttu võib eterniitkatte kahjustuste kindlakstegemine olla raskendatud. Joonis 2.5 Lagunenud eterniitkatus, puuduvad harjalauad, liited vintskapiga: katuse
annaabi.ee 
