Artemise tempel (0)

ARTEMISE TEMPEL
Mis on Artemise tempel?
Artemise tempel Ephesoses  on jumalanna Artemisele pühendatud tempel, mis asus Ephesoses(tänapäeva Türgis İzmiri (ajaloolisest Smürna) linnast u 50 kilomeetrit lõunas). Rajatud aastal 550e.m.a. Templit peetakse üheks seitsmest maailmaimest. 365. aastal e.m.a. põletas selle maha Herostratos , et ajalukku pääseda ja kuulsaks saada, pärast taastamist hävitasid selle lõplikult gootid  aastal 262 m.a.j.
Artemise templi
ehitamine
Efesos oli umbes 2500 aastat tagasi tugev ja hästikindlustatud linn Väike-Aasias.   
Efesost peeti Jumalanna Artemise linnaks. Artemise tempel Efesose oli üks oma aja suurimaid
Artemis templit ehitati 120 aastat. Tempel oli 110 meetrit pikk ja 55 meetrit lai - seal oli 127 sammast, kõik kuni 18 meetrit kõrged. Templit kutsuti kaunistama kuulsamad kreeka maalikunstnikud ja skulptorid. Rännumehed jutustasid kõikjal templi ilust ja rikkusest ja nii polnud kellelgi põhjust vastu vaielda oma aja ühe suurima Artemise templi maailmaimeks tunnistamisele.
Templil kõiki 127 sammast kaunistasid keerulised skulptuurid, mis kujutasid jumalate ja kangelaste vägitegusid. Iga sammas pandi kokku umbkaudu 12 ümmargusest kiviplokist, mis paigutati täpselt üksteise otsa. Samba alumine plokk oli enne paigaldamist skulptuuriks väljaraiutud, kuid ülejäänud samba osa viimistlemine toimus hiljem. Kiviraidurid tahusid sambale ülevalt alla vaod , mida nimetatakse kannelüürideks. Muistses kreeka mütoloogias oli Artemis jahi- ja viljakusjumalanna . Artemise kuju Efesose templis oli valmistatud kullast, hõbedast, eebenipuust ja mustast kivist. Artemise kuju arvukad rinnad sümboliseerisid tema viljakust. Templi sambad kaunistati kreeka klassikalise arhitektuuri joonia stiilis. Sarikad ja horisontaalsed puittalad moodustasid karkassi, mis hoidis katust üleval . Puitsõrestik vooderdati ja kaeti terrakotast lamedate katusekivide ning harjakividega.
Artemise tempel
Templi siseruumi nimetati pühamuks, seal paiknes jumalanna hiilgav kuju, mida kaunistasid kalliskivid ja väärismetallid .
Peale jumalanna austamise koha oli Artemise templil teinegi funktsioon: seal varjasid end riiklikud kurjategijad ja põgenenud orjad . Lõpuks kujutas Efesose tempel endast veel mitte ainult Artemise austamise kohta ja poliitilist varjupaika, vaid ka omaaja kõige suuremat panka Aasias. Oma kapitali templisse hoiule panna või sealt laenu võtta tohtisid kõik: oma kodanikud ja võõramaalased, riigid ja nende valitsejad . Laenu anti kõrgete protsentidega, mistõttu templi rikkused pidevalt suurenesid.
Templi siseruumi nimetati pühamuks, seal paiknes jumalanna hiilgav kuju, mida kaunistasid kalliskivid ja väärismetallid.
Artemise templi lõpp
356. aastal e.K.r. ühel ööl süütas Herostratos templi põlema. Hoone katus varises sisse, sambad kukkusid ümber ja jumalanna kuju prantsatas maha. Kui Aleksander Suur mõni aasta hiljem Efeose vallutas, otsustas ta Artemise templi üles ehitada. Aastaks 250. e.K.r oli tempel taastatud endises hiilguses ja kuulutati peatselt üheks seitsmest maailmaimest. Aleksander Suur ise ei näinud iialgi oma unistuse täitumist, sest Artemise templi ülesehitamine võttis Efose elanikelt 120 aastat. Templi varemed vajusid aegamisi pinnasesse ja kadusid vaateväljalt. Sajandeid ei teadnud keegi, kus tempel asus. Lõpuks aastal 1863 avastas inglise insener Wood templi täpse asukoha.