Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Allotroobid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on allotroopia allotroobid?
  • Mis on süsivesinikud?
  • Mis on alkaanid?
  • Millistes agregaatolekutes nad esinevad?

1.Mis on allotroopia , allotroobid ? Nimeta 4 süsiniku allotroopi.
Allotroopsed allotroobid on lihtained. Grafiit , teemant , karbüün, fullereenid.
2. Osata võrrelda süsiniku allotroopide ehitust (struktuuri) ning teemanti ja grafiidi omadusi.
Teemant - ei juhi elektrit, saab lõigata klaasi, keemiliselt püsiv mineraal , tekib süsiniku teistest vormidest , tekib üli suure rõhu ja kerge temperatuuri toimel, erakordselt suur murdumisnäitaja .
Grafiit – hallikasmust ja läbipaistmatu, üsna pehme, juhib elektrit , struktuuris leidub vabu elektrone, põleb õhu käes kõrgel temperatuuril.
3. Nimeta vähemalt 2 põhjust, miks on süsinikühendeid palju rohkem kui teiste elementide
ühendeid?
  • Kuna süsiniku aatomil võib olla kuni 4 sidet erinevalt teiste elementide aatomitest, annab see võimaluse arvukateks kombinatsioonideks .
  • Võivad ühineda mitmesuguste teiste elementide aatomitega, võivad tekkida väga pikad ja mitmesuguse kujuga ahelad , mis sisaldavad peale süsiniku aatomite veel näiteks lämmastiku aatomeid või hapniku aatomeid.
  • Muutes sama koostise ja suurusega molekulides aatomite järjestust, saame jällegi uued ühendid.
    4.Mis on süsivesinikud? Mis on alkaanid ? Millistes agregaatolekutes nad esinevad?
    Süsivesinikud on keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest.
    Alkaanid on süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega.
    Esinevad gaasilises agregaat olekus.
    5. Süsivesinike omadused.
    Vees lahustuv, vett-tõrjuvad ja ei märgu,madalamad temperatuuril keevad alkaanid on laialdaselt levinud kasutusel lahustitena, vedelad ja tahked , katsumisel tunduvad rasvastena.
    6. Teada 5 esimese alkaani (C arv 1-5) nimetusi ja osata koostada valemeid (nii hargnemata,
    hargnenud kui tsüklilisi)
    C-aatomite arv Alkaan C-aatomite arv
    1 metaan
    2 etaan
    3 propaan
    4 butaan
    5 pentaan
    7.Mis on polümeerid, too näide valemina.
    Polümeerid on väga suured molekulid, mis koosnevad tuhandetest väiksematest omavahel ühendatud molekulidest
    8. Süsivesinike leidumine looduses ja kasutamine (vähemalt 2 kasutusala). Teada
    naftasaadusi.
    9. Osata koostada süsivesinike põlemisreaktsioone ja neid tasakaalustada.
    10. Süsivesinike struktuurvalemite koostamine molekulvalemi järgi.
    11.Arvutusülesanne reaktsioonivõrrandi põhjal.
  • Allotroobid #1
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-02-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor merilypahnapuu Õppematerjali autor
    Küsimused ja vastused kõigele sellel teemal. Samuti kirjeldatud nähtused. Butaan, Mentaan jne

    Sarnased õppematerjalid

    Mis on alkaanid
    4
    docx

    Mis on alkaanid?

    ALKAANID. 1. Mis on alkaanid? Millised sidemed esinevad alkaanide molekulis? Alkaanid on süsivesinikud. Mille molekulid sisaldavad ainult C-C ja C-H üksiksidemed. Neil on ruumiline molekulistruktuur.(tetraeedriline e nelitahukas) Alkaani tunnusteks on järelliide –aan (metaan, etaan, propaan, butaan, pentaan jne…). Sõnatüvi (met, et, prop, but, pent) kirjeldab süsinikahela pikkus . 2. Millised on Alkaanide omadused? a. Süsinikahela pikenedes kasvavad molaarmass, tihedus, ning sulamis ja keemistemperatuur. Süsivesinikud vees ei lahustu. b. Vedelad ja tahked süsivesinikud tunduvad katsumisel rasvased. Nad on vett tõrjuvad ja ei märgu. c. Madal temperatuuril keevad alkaanid lahustavad rasvu ja õlisid. Kõrge keemistemperatuuriga vedelad ja poolvedelad naftasaadused on libedad ja kasutatakse määrdeainetena. d. Alkaanid on väga vähe reaktsioonivõimelised. e. Alkaanide molekuli süsinikahela kuj

    Keemia
    Orgaaniline keemia
    25
    doc

    Orgaaniline keemia

    Tartu Kivilinna Gümnaasium (konspekt) Koostas: Riho Rosin Klass: 11A Juhendas: Helgi Muoni Tartu 2004 Created by Riho Rosin 1 13666324649407.doc.doc Orgaaniline keemia Süsinikuühendeid nimetatakse orgaanilisteks ühenditeks, süsinikuühendite keemiat aga orgaaniliseks keemiaks. Vitalism ehk elujõuõpetus. Kõik orgaanilised ained sisaldavad süsinikku ning nende molekulmass on tavaliselt suur. Anorgaaniliste ja orgaaniliste ühendite võrdlus: Omadus või tunnus Anorgaaniline keemia Orgaaniline keemia Keemiline side Paljudel ühenditel iooniline Peamiselt kovalentne side Sulamistemp. Tavaliselt üle

    Analüütiline keemia
    Süsivesiniku orgaanilised molekulid
    4
    doc

    Süsivesiniku orgaanilised molekulid

    SÜSIVESINIKUD. ALKAANID Süsivesinikud on orgaanilised ühendid, mis koosnevad vaid süsiniku (C) ja vesiniku (H) aatomitest. Süsinikul on eripärane võime moodustada pikki ahelaid, kus süsiniku aatomite vahel on kovalentsed sidemed. See muudab süsinikuühendite maailma erinis paljunäoliseks. Alkaanid on sellised süsivesinikud, mille molekulid sisaldavad vaid C-C ja C-H üksiksidemeid. Näited lihtsamatest alkaanidest: metaan – CH4 butaan – C4H8 etaan – C2H6 isobutaan – C4H8 propaan – C3H8 Butaani ja isobutaani molekulide struktuure uurides näeme kergesti, et nende (summaarne) molekulvalem ehk molekuli koostis on ühesugune, kuid aatomite paigutus ehk struktuur erinev. Selliseid aineid, millel on ühesugune koostis ehk summaarne molekulvalem, ent erinev struktuur ja seega ka erinevad omadused, nimetatakse isomeerideks. Alkaanide molekulid võivad olla: sirg

    Füüsikaline keemia
    Orgaaniline keemia
    24
    doc

    Orgaaniline keemia

    Orgaaniline keemia Süsinikuühendeid nimetatakse orgaanilisteks ühenditeks, süsinikuühendite keemiat aga orgaaniliseks keemiaks. Vitalism ehk elujõuõpetus. Kõik orgaanilised ained sisaldavad süsinikku ning nende molekulmass on tavaliselt suur. Anorgaaniliste ja orgaaniliste ühendite võrdlus: Omadus või tunnus Anorgaaniline keemia Orgaaniline keemia Keemiline side Paljudel ühenditel iooniline Peamiselt kovalentne side Sulamistemp. Tavaliselt üle 350oC Tavaliselt alla 350oC Keemistemp. Tavaliselt üle 750oC Tavaliselt alla 750oC Lahustuvus a) Vees Enamasti lahutuvad Enamasti ei lahustu (sarnane lahustub sarnases) b) mittepolaarsetes Enamasti ei lahustu Enamasti lahustuvad lahustites (benseen, eeter)

    Keemia
    Süsiniku puks keemias
    2
    rtf

    Süsiniku puks keemias

    Süsinik *mittemetalliline element *moodustab ühendites tavaliselt 4 kov. sidet *esineb mitme allotroopse teisendina e. puhta lihtainena(teemant,grafiit jne) AT erinevad üksteisest ainult aatomite paigutuse või molekulis olevate aatomite arvu, mitte elementkoostise poolest. Teemanti omadused: kõva, rasksulavus. tiheda struktuuriga. Teemanti struktuur - ei ole üldse vabu väliskihi elektrone. Sp ei juhi elektrit. Grafiidi omadused: hallikasmust, läbipaistmatu, väga rasksulav, pehme. Grafiidi struktuur - kihid üksteisega nõrgalt seotud. * võib omada oksüdatsiooniastmeid -4 kuni 4 * kõrgel temperatuuril võib käituda oksüdeerijana või redutseerijana. Süsi - ei ole süsiniku allotroopne teisend.Koosneb peeneteralisest grafiidist nin sisaldab lisandeid. Tekib orgaaniliste ainete kuumutamisel ilma õhu juurdepääsuta. Kivisöest saadav süsi on KOKS. Süsinikuühendid Metaan CH4 - * oa -4 *molekul on ruumiline tetraeeder * sisaldab vaid üksiksidemeid * hästi p?

    Keemia
    Alkaanid
    22
    docx

    Alkaanid

    OLUSTVERE 2015 ALKAANID Koostas: 1 Alkaanid ALKAANID................................................................................................................................1 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Leidumine ja saamine.................................................................................................................4 Tuntumad esindajad....................................................................................................................5 Alkaanide nimetused...................................................................................................................6 Füüsikalised ja keemilised omadused.........................................................................................7 Ühendid ja nende kasutusalad..................................................

    Üldkeemia
    Alkaanid
    3
    docx

    Alkaanid

    Alkaanid 1. atsükline ühend ­ süsivesinikud, kus puuduvad tsüklid tsükliline ühend ­ süsivesinikud, mis sisaldavad süsiniku ahelas ühte, või mitut tsüklit 2. süsivesinik ­ orgaaniline ühend, mis koosneb süsiniku ja vesiniku aatomitest küllastunud süsivesinik ­ orgaaniline ühend, mille süsinike aatomite vahel on kovalentsed üksiksidemed küllastumata süsivesinik ­ orgaaniline ühend, kus süsinike aatomite vahel on kordsed kovalentsed kaksik- või kolmiksidemed. 3. Funktsionaalne rühm ­ e. Tunnusrühm on aatomit (halogeenid, lämmastik, hapnik) või aatomeid sisaldav rühm süsiniku ahela küljes, mis määrab ära aineklassi ja annab tallle iseloomulikud omadused. Ühefunktsionaalne ühend ­ ühend, mis sisaldab ainult üht liiki funktsionaalrühmi mitme- ehk polüfunktsionaalne ühend ­ ühe ja sama süsinikuühendi molekulis on vesiniku aatomid asendatud erinevate funktsionaals

    Keemia
    Alkaanid
    4
    rtf

    Alkaanid

    Alkaanid 1. atsükline ühend ­ süsivesinikud, kus puuduvad tsüklid tsükliline ühend ­ süsivesinikud, mis sisaldavad süsiniku ahelas ühte, või mitut tsüklit 2. süsivesinik ­ orgaaniline ühend, mis koosneb süsiniku ja vesiniku aatomitest küllastunud süsivesinik ­ orgaaniline ühend, mille süsinike aatomite vahel on kovalentsed üksiksidemed küllastumata süsivesinik ­ orgaaniline ühend, kus süsinike aatomite vahel on kordsed kovalentsed kaksik- või kolmiksidemed. 3. Funktsionaalne rühm ­ e. Tunnusrühm on aatomit (halogeenid, lämmastik, hapnik) või aatomeid sisaldav rühm süsiniku ahela küljes, mis määrab ära aineklassi ja annab tallle iseloomulikud omadused. Ühefunktsionaalne ühend ­ ühend, mis sisaldab ainult üht liiki funktsionaalrühmi mitme- ehk polüfunktsionaalne ühend ­ ühe ja sama süsinikuühendi molekulis on vesiniku aatomid asendatud erinevate funkts

    Keemia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun