Seened (0)

Seened
3.klassile
Koostas Anneli  Valgre
2008
Seene osad
  Seeneniidistik
  Viljakeha
 Jalg
  Kübar
Seeneniidistik
 Seeneniidistik on seeneniitide  kogumik
  Seeneniidid  elavad maa all väga kaua.
   Seeneniitidest  kasvab seene maapealne osa.  
(Enamasti sügisel)
Viljakeha
 Viljakeha on seene maapealne osa.
 Viljakeha koosneb kübarast ja jalast.
Seente paljunemine
 Seened paljunevad eostega.
 Kübara  alumisel poolel on väikesed  lehekesed  
(näiteks riisikal) või torukesed (puravikul).
 Lehekestelt ja torukestest variseb maapinnale 
pisikesi  eoseid , millest kasvavad uued seened.
Seened ei ole taimed ega 
loomad.
Seente toitumine
 Paljud seened toituvad taime surnud osadest.
 Seeneniidid lagundavad taime ja loomajäänuseid.
Seentest toituvad...
 Inimesed
 Mägrad
 Oravad
 Karud
 Putukad  jne.
Paljud seened on seotud puudega.
 Näiteks kuuskede all kasvavad kuuseriisikad, 
haabade lähedal haavapuravikud jne.
 Selline kooselu on mõlemale kasulik
  Seen  saab taimelt oma eluks vajalikke toitaineid
 Seen aitab aga taimel mullast kätte saada vett ja 
toitesoolasid.
Söögiseened
 Eesti metsades kasvab palju seeni. Mõned neist 
on  maitsvad  söögiseened, teised aga ohtlikult 
mürgised .
 Riisikaid ja pilvikuid tuleb enne söömist keeta  – 
kupatada. 
 Ilma keetmata võib kohe pannile panna  puravikud  
ja  kukeseened
Riisikad
 Riisika  tunneme  ära valgest piimjast vedelikust, 
mis voolab välja  vigastatud  kohast
  Kuuseriisikas
 Männiriisikas
  Kaseriisikas  jt
Männiriisikas
   Seen on  punakaspruun , noorelt valkja kirmega. 
Kübar on noorena  kumer , hiljem nõgus. 
Kasvab männikutes, rabades. 
Kuuseriisikas
   Kuuseriisikas on väga maitsev söögiseen , mida võib süüa 
värskelt, ilma kupatamata. See on noore porgandi värvi 
seen, kübaral rohekad laigud.
Kaseriisikas
   Roosaka kuni roosakas -lihapruuni karvase 
kübaraga seen. Vajab kupatamist.
Pilvikud
  Pilviku  kübar on ereda värvusega. 
 Kübara all olevad valged lehekesed purunevad 
kergesti, kuid piimjat vedelikku sealt ei tule.
Puravikud
 Puravikud  ilmuvad  hilissuvel. Puravikke  võib 
tarvitada ka kupatamata praetult, 
marineerimiseks ja suppideks.
  Kivipuravik
 Kasepuravik
 Haavapuravik jt
Kivipuravik
  Väga hea söögiseen, söödav värskelt. Tal on 
kollakas - kuni  tumepruun  kübar ning tema jalg 
on jäme.
Kasepuravik
   Väheväärtuslik söögiseen, söödav värskelt (korja 
ainult noori seeni!) 
Haavapuravik
kübar on põhivärvuselt kollakas-
punakasoranž,seeneliha muutub  katsumisel  ja 
lõikepinnal aeglaselt lillakaks, hiljem mustjaks
Pomerantspuravik
 Kübar on kollakas-punakasoranž. Seeneliha 
muutub katsumisel ja lõikepinnal aeglaselt 
lillakaks, hiljem mustjaks. Jalasoomusd on 
nõgimustad. 
Kukeseened
   Rebukollane, mõnikord kahvatukollane seen. 
Tarvitatakse peamiselt praetult, kupatamata.
Mürkseened
 Eestist on leitud umbes 15 seeneliiki, mis võivad 
inimesel mürgisust põhjustada.
 Surmava mürgituse võib esile kutsuda valge 
kärbseseen  ja roheline kärbseseen.Vähem 
mürgine on punane kärbseseen.
 Neid seeni ei tohi korjata ega süüa.
Punane kärbseseen
   Kübar on veripunast värvi  kaetud valkjate  
täpikestega.Vars on valge. Vart ümbritseb sakiline 
krae .
Roheline kärbseseen
   Väga mürgine seen. Seene  söömine  võib lõppeda 
surmaga.
Valge kärbseseen
Surmavalt mürgine.
Hallitus
 Hallitus on ka seen.
Pärm
 Pärm on kokkupressitud kuivatatud  pärmseened
 Pärmi kasutatakse leiva ja saia küpsetamisel.
Seened ei vaja oma eluks valgust.
 Seepärast saab vanades kaevanduskäikudes ja 
keldrites kasvatada šampinjone.
Tähtis teada!
 Korja ainult neid seeni, mida hästi tunned! 
Tundmatute seente söömisel võid saada 
seenemürgituse.
 Seenemürgituse korral tuleb kiiresti kutsuda arst 
(112).  

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15
• Slide 16
• Slide 17
• Slide 18
• Slide 19
• Slide 20
• Slide 21
• Slide 22
• Slide 23
• Slide 24
• Slide 25
• Slide 26
• Slide 27
• Slide 28
• Slide 29