Alkeenid ja alküünid

Q: Mis on polüetüleen?

Vastus leiad õppematerjalist: Alkeenid ja alküünid

Q: Kus seda kasutakse?

Vastus leiad õppematerjalist: Alkeenid ja alküünid

Palatu, Katri

Alkeenid ja alküünid (0)

Keskkool - Keemia - Keemia

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis on polüetüleen?
Kus seda kasutakse?

Alkeenid ja alküünid
Kaksiksidemega süsivesikuid nimetatakse alkeenideks ning kolmiksidemega süsivesikuid alküünideks. Kõige lihtsam alkaan on eteen ning kõige lihtsam etüün.
C2H4 – eteen
C2H2 – etüün
Tähtsamad vinüülpolümeerid

Polüetüleen (PE)
Mis on polüetüleen? Polüetüleen on poolkristallilise struktuuriga kõige levinum plast , mida on erinevaid liike: HDPE, (PE-HD)- kõrgtihe polüetüleen, LLDPE, (PE-LLD)- lineaarne madaltihe polüetüleen ja LDPE , (PE-LD)- madaltihe polüetüleen. on madala hinna ja mitmekülgsete omadustega ( sitke , tugev, veniv , keemiliselt inertne). See sulab vahemikus 100ْC-140ْC.
Kus seda kasutakse? Peamiselt kasutatakse polüetüleeni veel ja rasval põhineva toidu ning jookide pakendamisel madalatel temperatuuridel, kaasa arvatud miinuskraadides. Polüetüleeni kasutatakse palju toidu (pagaritoodete, puuviljade) pakendamisel. Kõrgtihedast polüetüleenist (HDPE) saadakse termovormimisel või puhumisel plastnõusid (näiteks ketšupi, majoneesi pudelid ). Madaltihedast polüetüleenist (LDPE) ja lineaarsest madaltihedast polüetüleenist (LLDPE) saadakse pakkekilesid. Polüetüleeni leidub ka mitmetes toidupakendina kasutatavates laminaatides18. Näiteks tetrapakend, mida kasutatakse mahla pikaajalisel säilitamisel. See koosneb alumiiniumist ja kartongist, kus pakend on kaetud nii seest kui ka väljast polüetüleeniga. Kartong teeb pakendi jäigaks, polüetüleen vähendab vee ning alumiinium hapniku permeatsiooni19 ja sellega toote kvaliteeti. Polüetüleenist korgi abil on toode kergesti avatav ja suletav. Tetrapakendid, mida kasutatakse toidu lühemaajalisel hoidmisel (näiteks piim), võivad mitte sisaldada alumiiniumist kihti.

PET - Polüetüleentereftalaat.
Kõrge tõmbe- ja mehaanilise tugevusega , kõva ja tugev materjal, millele on omane madal hõõrduvus ning väga hea dimensionaalne stabiilsus. Laialdaselt kasutatakse kahesuunaliselt venitatud PETi gaseeritud joogi pudelite valmistamisel. PETist valmistatakse lisaks muudele toidupakenditele ka küpsetusvorme, - kotte ja –kilesid.

PP – Polüpropüleen.
Iseloomustab kõrge mehaaniline - ja tõmbetugevus, kuid väike löögitugevus. Polüpropüleen on vastupidav pingepragude tekkimisele ning seda on lihtne keevitada. Külmakraadidega võib muutuda rabedaks. Head keemilised ja elektrotehnilised omadused. Värvitu ja termoplastiline. Õhukestes kiledes praktiliselt läbipaistev. Antud materjal eristub termokindluse, samuti keemiliste reagentide toime taluvusega. Harukordselt vastupidav tänu kõrgele löögikindlusele. Propüleenile on omased kõrge löögisitkus, korduvate murdumiste taluvus , hea kulumiskindlus (võrreldav polüamiidide kulumiskindlusega), mis tõuseb molekulaarmassi suurenemisega, samuti on omased dielektrilised omadused. Polüpropüleen juhib halvasti soojust. Polüpropüleen oksüdeerub kergesti õhus, eriti enam kui 100⁰C juures, termooksüdeeruv destruktsioon kulgeb autokatalüütiliselt. Termiline destruktsioon algab 300⁰C juures. Maksimaalne polüpropüleenist toote ekspluateerimise temperatuur on 120-140⁰C. Polüpropüleen allub hästi kloreerimisele.

Polüvinüükloriid (PVC)
Polüvinüükloriid (PVC, polükloorvinüül, vinüül jm) – valge värvusega plastmass , vinüülkloriidi termoplastiline polümeer. Eristub keemilise püsivuse poolest leeliste, mineraalõlide, paljude hapete ja lahustite suhtes. Õhus ei põle, kuid on vähese külmakindlusega (-15⁰C). Kuumutamiskindlus: +65⁰C.
Keemiline valem: [-CH₂-CHCl-]n. Rahvusvaheline märgistus – PVC.
Füüsikalised omadused: Molekulaarmass 10-150 tuh.; tihedus – 1,35-1,43 g/cm³. Klaasistumistemperatuur – 75-80⁰C (kuumuskindlatel markidel – kuni 105⁰C), sulamistemperatuur – 150-220⁰C. Raskesti kuumutatav. 110-120⁰C temperatuuri juures kaldub lagunema eraldades kloorset vesinikku HCl.
Lahustub tsükloheksanoonis, tetrahüdrofuraanis, dimetüülformamiidis, diklooretaanis, piiratult – bensoolis, atsetoonis. Ei lahustu vees, piiritustes, süsivesinikkudes; püsiv leeliselistes-, happelistes- ja soolalahustes.
Tugevuspiir venitusel – 40-50 Mpa, murdetugevus – 80-120 Mpa. Elektriline eritakistus – 10¹²-10¹³ Om*m.
Püsiv niiskuse, hapete, leeliste, soolalahuste, bensiini, petrooleumi, rasvade ja piirituste toime suhtes, head dielektrilised omadused.
Saadakse vinüülkloriidi suspensioonse või emulsioonse polümerisatsiooni, samuti massi polümerisatsiooni teel.
Meil kasutatakse PVC materjalist vinüülkile ja kunstnahka kogu meie pakutava sortimendi valmistamiseks.
Plastide kodus põletamist tuleks täielikult vältida. Kui nende puhul üldse erandit tohib teha, siis vaid polüetüleenkilest ja polüpropüleenist (näiteks leivakotid) pakenditele, mida võib pliidi all või ahjus väga väikestes kogustes põletada. (Polüetüleenesemeid tunneb ära selle järgi, et need tunduvad katsumisel rasvasena, pehmenevad soojendamisel kergesti ja põlevad sinaka leegiga, levitades sulatatud parafiini lõhna.)
LDPE - väikese tihedusega polüetüleen (õhukesed kilepakendid)
HDPE - suure tihedusega polüetüleen (läbipaistmatud plastpudelid)
PETE - polüetüleentereftalaat (läbipaistvad karastusjookide pudelid)
PS - polüstüreen (jogurtitopsid)
PVC - polüvinüülkloriid (toidukiled)
PP - polüpropüleen
Plast looduses ei lagune. Plastpakendeid ei tohi põletada. Näiteks PVC - polüvinüülkloriidi põletamisel tekivad väga mürgised klooriühendid dioksiinid . Isegi LDPE ja HDPE - polüetüleenide põletamisel võib eralduda mürgiseid aineid, näiteks siis kui põletatavad plastid sisaldavad värvaineid.
PLAST
NUMBER
TÄHED
Polüetüleentereftalaat

1
PETE
Polüetüleen (HDPE)

2
HDPE (PE-HD)
Polüvinüülkloriid

3
V
Polüetüleen (LDPE)

4
LDPE (PE-LD)
Polüpropüleen

5
PP
Polüstüreen

6
PS
Karboksüülhapped
Karboksüülhape - süsivesinikust tuletatud ühend, mis sisaldab karboksüülrühma: -COOH.
Äädikhape ( etaanhape ). Keemiline valem - CH3-COOH. Nagu toidulisand on äädikhape registreeritud E260. Terava lõhna ja hapu maitsega värvusetu vedelik, mis seguneb veega igas vahekorras. Äädikhappe 3-6% list vesilahust nimetatakse äädikaks. Kasutatakse toiduainetööstuses, keemiatööstuses konservandina, säilitusainena. Annab rohkust, tõstab aroome, maitset , toob aroome paremini esile. On õrnalt söövitav ja tuleohtlik, kuid suhteliselt nõrk hape . Esimene hape, mida inimene tundma õppis.
Sipelghape ( metaanhape ) on küllastunud monokarboksüülhape. Leidub kõrvenõgestes ja sipelgates. Nagu toidulisand, sipelghape on registreeritud E236. Kasutatakse: Põllumajanduses, kus see on laialdaselt kasutatuses söödaks. See aeglustab voolu protsesside lagunemine ja mädanemine, mis aitab kaasa pikaajalise heina ja silo säilimisel, keemiatööstuses lahustina , tekstiilitööstuses villa värvimisel, toiduainetööstuses säilitusainena ja mesinduses vahendina kahjuritõrjes. Meditsiinis kasutatakse sipelghapet antiseptilise, puhastamise ja valuvaigisti, ning mõnedel juhtudel - antibakteriaalsete ja põletikuvastase toimeainena. Keemiline valem – HCOOH .
!! Kontsentreeritud sipelghape kokkupuutel nahaga võib põhjustada tõsiseid põletushaavu ja valu!
Oblikhape (etaandihape) – värvuseta kristalne ja mürgine aine, ei lahustu vees. Leidub paljudes taimedes, mida me söögiks tarvitame, nt. spinat, hapuoblikas ja rabarber. Seetõttu ei tohi neid taimi väga palju tarbida, kuna liigne oblikhape võib põhjustada mürgituse ning lisaks viib oblikhape organismist välja kaltsiumi. Valem: HOOCCOOH.
Kasutatakse kopolümeeride nt polüamiidide ja polüestrite tootmisel.
!! Liigne tarbimine soodustab neerukivide teket!
Piimhape (2-hüdroksüpropaanhape). Keemiline valem: CH3CH(OH)COOH. Ta on üks karboksüülhapetest. Piimhape tekib lihaste tööl ilma hapniku juurdepääsuta, piima, kurkide ja kapsaste hapnemisel ja piimasuhkru käärimisel. Piimhappe sisaldus on piima kvaliteedi näitaja. Piimhapet valmistatakse suhkrutest. Hapnemisel muudavad bakteridtoiduainetes leiduvad suhkrud konserveeriva toimega piimhappeks. Kui konservandi hulk on juba piisavalt suur, 0,6–1,2%, siis pidurdab see teiste mikroobide arengut, soodustades seega hapendatud toiduainete säilimist. Kui piimhappe sisaldus ületab 1,2%, siis hukutab see ka kääritajaid endid . Nagu toidulisand on piimhape registreeritud E270 . Piimhappe erisuguseid keemilisi vorme leiame toidu lisaainete registrist tähiskoodiga E270, need on kasutusel konservandi ja happesuse reguleerijana. Kui lisada seda ühendit toiduainele, alaneb selle pH väärtus ja toiduaine omandab hapuma maitse. Looduses laialt levinud ühendina on piimhape inimesele kahjutu. Kasutusala Vorst, kala pooltooted, juustud , sulatatud juustud, salatikastmed ja maiustused . Milleks lisatakse Orgaaniline hape , tekib piimhappebakteri mõjul piimasuhkrust. Piimhapet kasutatakse kreemides, et tõsta naha niiskusesisaldust. Niiskusesisaldus tagab naha sileda pinna. Toiduainetetööstuses kasutatakse happesuse reguleerijana ja konservandina (E270). Ta on ka AHA hape, mida leidub hapupiimas, kuid piimhape tekib ka inimorganismis.
E270 - Piimhape Kasutusala: vorst, kala pooltooted, juustud, sulatatud juustud, salatikastmed ja maiustused.
Estrid on orgaanilised ühendid, mis tekivad happe vesinikuaatomite asendumisel süsivesiku radikaalidega. Karboksüülhapetest tekivad estrid karboksüülrühmade vesinikuaatomite asendumisel süsivesiniku radikaalidega. Looduslikult saadakse estreid õlidena taimede estreid sisaldavate osade pressimisel ja ekstraheerimisel. Näiteks roosidelt roosiõli, viljakoortest – apelsinidest, sidrunitelt, piparmündi lehtedest ja palderjani juurtest. Estrite üldvalem on R–COO–R', kus R ja R' on süsivesiniku radikaalid, kusjuures R ja R' võivad olla ühesugused radikaalid. Estrid leiduvad taimede juurtes , viljandes ja juurtes. Füüsikalised omadused: meeldiva lõhnaga kergesti lenduvad vedelikud. Läbipaistvad ja vees hästi lahustuvad. Kasutamine: parfümeerias, toiduessentsidena, lahustina jne. Estrite keemilised omadused: estritele iseloomulik keemiline omadus on hüdrolüüs ehk vee toimel lagunemine. Hüdrolüüs võib toimuda erinevates keskkondades : happeline hüdrolüüs ja aluseline hüdrolüüs.

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk · .docx · 21 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-03-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

21 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Katri Palatu Õppematerjali autor

alkeeenid, alküünid, tähtsamad vinüülpolümeerid jne

alkeenid alküünid PVC vinüülpolümeerid karboksüülhapped keemia Alkeenid ja alküünid

Sarnased õppematerjalid

doc

Gaasilised ja vedelad dielektrilised materjalid

Gaasilised ja vedel dielekrtilised materjalid REFERAAT Õppeaines: Elektrimaterjalid Mehaanikateaduskond Õpperühm: KTI 11 Juhendaja: Uno Muiste Tallinn 2011 SISUKORD ..............................................................................................................................................1 Gaasilised ja vedel dielekrtilised materjalid........................................................................1 Sisukord...............................................................................................................................2 Sisukord...............................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Sissejuhatus............................................

Elektrimaterjalid

doc

Pakenduse kordamisküsimused

Kordamisküsimused 1. Milliseid polümeere kasutatakse pakendimaterjalidena, millest neid toodetakse, mida toodetakse kõige rohkem? Plast-laialt levinud orgaaniline polümeermaterjal.toodetud enamast naftast ja maagaasist.kerge materjal mis ei ima vett, ei kannata kõrget temper.Plast ei põle vaid sulab. Plastiku tüübid Kõrge tihedusega polüetüleen*, tihedus > 940 kg/m3 (nt HDPE kilekotid, pakkekile, kanistrid, kemikaalitünnid) Madala tihedusega polüetüleen*, tihedus 915 – 935 kg/m3, LDPE elastne – mõõdukal deformeerimisel taastab esialgse kuju (kilekotid jm pakend, põllumajanduskile) Lineaarse ahelaga madala tihedusega polüetüleen*, LLDPE tihedus 930 – 940 kg/m3, suure tugevusega (erinevad kiled, sh mitmekihiliste kilede

Pakendamine

docx

Keemiatehnoloogia 3 K.T

1)Toornafta puhastamine liivast ja sooladest 5)Nafta ja gasoilide termiline krakkimine Eelpool esitatud struktuurvalemitest järeldub, et nende Toornafta sisaldab märkimisväärses koguses vett, muda, Termilist krakkimist kasutatakse tänapaeval ainult kõige toksiliste ainete tekke üheks eeltingimuseks on hapniku liiva ja mineraalsooli. Viimased põhjustaks rafineerimise lihtsamates refinerites, kus bensiini palju pole vaja ja kloori aatomite üheaegne esinemine gaasifaasis või seadmete ummistust ja korrosiooni. Kasutatakse kahte toota. Gasoili aur kuumutatakse üles kuni 500-600 C vees. soolärastuse meetodit. Esimese meetodi järgi lisatakse rõhul ca 34 at ning lahutatakse fraktsioonideks Keemiatööstus toodab ja kasutab ülemaailmselt umbes tooraftale ca 10% vett ja väävelhapet või leelist p

Keemia ja säästev tehnoloogia

docx

Tehnomaterjalide eksami materjal

Tehnomaterjali eksami materjal 1.Metallide põhilised kristallvõred (tähised, koordinatsiooni arv, baas) Tähis tähisega tähistatakse metalli kristallivõret, nätikes K6, K8, H6 ja H12 on ka T4 ja T8. Koordinatsiooniarv on võreelemendis antud aatomile lähimal ja võrdsel kaugusel olevate aatomite arv (koordinatsiooniarv on aluseks ka kristallvõrede tähistamisel: nii tähistatakse lihtsat kuupvõre kordinatsiooniarvuga 6 tähisega K6; ruumkesendatud kuupvõret K8, tahkkesendatud kupvõret K12; lihtsat heksagonaalvõret H6, kompaktset heksagonaalvõret H12; lihtsat tetragonaalvõret T4, ruumkesendatud tetragonaalvõret T8). Baas on aatomite arv, mis tuleb võreelemnedi kohta. Kuupvõre korral kuulub tipus olev aatom 1/8-ga võreelemendile, serval 1/4-ga, aatom tahul 1/2-ga ja aatom võre sees tervenisti võreelemendile, heksagonaalvõre korral kuulub tippus olev aatom 1/6-ga võreelemendile jne. a)Ruumkesendatud kuupvõre Tähis K8; Koordinatsiooni arv 8

Tehnomaterjalid

pdf

Orgaaniline keemia

mis võivad siduda prootoneid. · Amiini reageerimine happega: RNH2 + HCl RNH3 + Cl . 3. Füüsikalised omadused · Amiinidel on N peal olev väiksem kui Ol ja sellepärast on amiinidel H sidemed nõrgemad. · Lühikese ahelaga amiinid lahustuvad vees hästi (vesiniksidemed). · Pikema ahelaga amiinid lahustuvad väga halvasti. KÜLLASTUMATA ÜHENDID 1. Alkeenid ja alküünid · Küllastumata ühend alkaanid on küllastunud ühendid. Alkeenid ja alküünid on küllastumata ühendid. Küllastumata ühenditel on lisaks sidemele ka üks või kaks sidet. · Alkeenid süsinikuvahelise kaksiksidemega ühendid. Näiteks: CH2=CHCH3 (propeen). 17 · Alküünid süsinikuvahelise kolmiksidemega ühendid. Näiteks: CH CCH3 (propüün).

Keemia

pdf

ORGAANILINE KEEMIA

Keemia

pdf

ORGAANILINE KEEMIA

Keemia

pdf

Orgaaniline keemia

mis võivad siduda prootoneid. · Amiini reageerimine happega: R–NH2 + HCl → R–NH3+ Cl. 3. Füüsikalised omadused · Amiinidel on N peal olev δ väiksem kui Ol ja sellepärast on amiinidel H sidemed nõrgemad. · Lühikese ahelaga amiinid lahustuvad vees hästi (vesiniksidemed). · Pikema ahelaga amiinid lahustuvad väga halvasti. KÜLLASTUMATA ÜHENDID 1. Alkeenid ja alküünid · Küllastumata ühend – alkaanid on küllastunud ühendid. Alkeenid ja alküünid on küllastumata ühendid. Küllastumata ühenditel on lisaks σ sidemele ka üks või kaks πsidet. · Alkeenid – süsinikuvahelise kaksiksidemega ühendid. Näiteks: CH2=CH–CH3 (propeen). 17 · Alküünid – süsinikuvahelise kolmiksidemega ühendid. Näiteks: CH ≡ C–CH3 (propüün).

Kategoriseerimata

Rohkem sarnaseid

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk