Artur Kaupmees IV kodutöö. Tarbeplastid Kodutöö Õppeaines: Tehnomaterjalid Mehaanikateaduskond Õpperühm: KMI 11/21 Õppejõud: Annika Koitmäe Tallinn 2015 1 Polüetüleen (PE) Polüetüleen on kõige levinum plast, mida on erinevaid liike: HDPE, (PE-HD)- kõrgtihe polüetüleen, LLDPE, (PE-LLD)- lineaarne madaltihe polüetüleen ja LDPE, (PE-LD)- madaltihe polüetüleen. PE on madala hinna ja mitmekülgsete omadustega (sitke, tugev, veniv, keemiliselt inertne). See sulab vahemikus 100´C-140´C. Peamiselt kasutatakse polüetüleeni veel ja rasval põhineva toidu ning jookide pakendamisel madalatel temperatuuridel, kaasa arvatud miinuskraadides. Polüetüleeni kasutatakse palju toidu (pagaritoodete, puuviljade) pakendamisel. Kõrgtihedast polüetüleenist (HDPE) saadakse termovormimisel või puhumisel plastnõusid (näiteks ketšupi, majoneesi pudelid). Madaltihedast polüetüleenist (LDPE) ja lineaarsest ma
Referaat Okaspuuliikide iseloomustus Üliõpilane: Elviira Aljoshina 104423 Juhendaja: professor Tiit Kaps 1. Ajalugu Kui Saksa teadlane Hans von Pechmann 1898. aastal katseklaasi põhjast mingi veidra olluse avastas, polnud tal aimugi, et sellest saab eelkäija materjalile, millest sada aastat hiljem toodetakse sampoonipudeleid, salatikarpe ja juhtmeümbriseid. Hans von Pechmann oli üritanud kuumutada diasometaani ja saanud tulemuseks midagi valget ja vahajat. Täiesti juhuslikult oli ta valmistanud polüetüleeni, millest tänapäeval on saanud üks maailmas enimkasutatud materjale, vahendab Tartu Ülikooli tehnoloogiaportaal Novaator The Independenti. 1933. aasta 27. märtsil sünteesisid Eric Fawcett ja Reginald Gibson briti keemiakompanii ICI laboris selle uuesti. Nad katsetasid suure rõhu all olevate gaasidega ning märkasid samasugust vahajat ai
Gaasilised ja vedel dielekrtilised materjalid REFERAAT Õppeaines: Elektrimaterjalid Mehaanikateaduskond Õpperühm: KTI 11 Juhendaja: Uno Muiste Tallinn 2011 SISUKORD ..............................................................................................................................................1 Gaasilised ja vedel dielekrtilised materjalid........................................................................1 Sisukord...............................................................................................................................2 Sisukord...............................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Sissejuhatus............................................
TalTech Eesti Mereakadeemia Üld- ja alusõppe keskus Saskia Mürk Tarbeplastid Kodutöö nr. 3 Juhendaja: lektor Aleksander Lill Esitatud:............04.1...................... Kontrollitud:.................................. Punkte:........................................... Tallinn 2021 Sisukord Sisukord 2 Plastid 3 Polüetüleen 3 Polüetüleeni omadused 3 Märgitähis 3 Polüetüleeni kasutus 4 Polüpropüleen 5 Polüpropüleeni omadused 5 Märgitähis 5 Polüpropüleeni kasutus 5 Polüstüreen 6 Polüstüreeni omadused 6 Märgitähis 6 Polüstüreeni kasutus 7 Kasutatud kirjandus 7 2 Plastid Plastid, tuntud ka kui plastmassid on ai
Kordamisküsimused 1. Milliseid polümeere kasutatakse pakendimaterjalidena, millest neid toodetakse, mida toodetakse kõige rohkem? Plast-laialt levinud orgaaniline polümeermaterjal.toodetud enamast naftast ja maagaasist.kerge materjal mis ei ima vett, ei kannata kõrget temper.Plast ei põle vaid sulab. Plastiku tüübid Kõrge tihedusega polüetüleen*, tihedus > 940 kg/m3 (nt HDPE kilekotid, pakkekile, kanistrid, kemikaalitünnid) Madala tihedusega polüetüleen*, tihedus 915 – 935 kg/m3, LDPE elastne – mõõdukal deformeerimisel taastab esialgse kuju (kilekotid jm pakend, põllumajanduskile) Lineaarse ahelaga madala tihedusega polüetüleen*, LLDPE tihedus 930 – 940 kg/m3, suure tugevusega (erinevad kiled, sh mitmekihiliste kilede
Loeng annab ülevaate polümeeride olemusest ja eriomadustest, plastide kasutamisest ja taaskasutamisest ning bioplastidest. Sõna polümeer tähendab, et selle koostises on palju osasid (monomeere) mis on omavahel pikaks ahelaks ühendatud. Polümeer on nagu rong, mis on koosneb kokku ühendatud vagunitest (monomeeridest). Polümeere (nt polüetüleen) saadakse tuhandete monomeersete ptüleenimolekulide ühendamise teel. Polümeeride liigid: looduslikud, tehispolümeerid, sünteetilised. Looduslikud - kautšukipuu mahla kuivamisel tekib looduslik kummi; tselluloos – enamlevinud polümeer, puuvilla, paberi ja puidu koostisosa. Tehispolümeerid. John Wesley Hyatt segas 1868. aastal nitrotselluloosi kampriga ja sai vastupidava, värviküllase ja valatava termoplasti mida tuntakse tselluloidina. Tselluloid oli esimene kaubanduslikult edukas tehispolümeer. Seda kasutati piljardikuulide, prilliraamide ja sulepeade valmistamiseks. Sünteetilised polümeerid. Ük
Jõhvi Gümnaasium Plastmass kui materjal Referaat Jõhvi 2011 Plastmassid moodustavad väga mitmekülgse grupi materjale. Plastik on materjal, mille koostisesse kuulub polümeerne aine. Polümeer on ühend, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest. Plastikud ei lagune, seega on nendest lahtisaamine suur keskonnaprobleem, nad jäävad keskonda igaveseks. Parim lahendus nendest lahtisaamiseks on ümbertöötlemine. On hakkatud tootma ka orgaanilisest materjalist plastikuid, kuna sellised plastid lagunevad hästi ja ei ole keskonnale kahjulikud, nendest tehake enamasti piknikunõusid ja kilekotte. Paljude traditsiooniliste materjalide asemel on edukalt kasutusele võetud plastid, sest neil on: · madalam töötlemistemperatuur kui metallidel ja keraamikal, seega madalm energiakulu; · nad on kergemad (mahu ja massi suhe on polümeermaterjalide kasuks); · viimistlemise minimaalne vajadus, toote o
1)Toornafta puhastamine liivast ja sooladest 5)Nafta ja gasoilide termiline krakkimine Eelpool esitatud struktuurvalemitest järeldub, et nende Toornafta sisaldab märkimisväärses koguses vett, muda, Termilist krakkimist kasutatakse tänapaeval ainult kõige toksiliste ainete tekke üheks eeltingimuseks on hapniku liiva ja mineraalsooli. Viimased põhjustaks rafineerimise lihtsamates refinerites, kus bensiini palju pole vaja ja kloori aatomite üheaegne esinemine gaasifaasis või seadmete ummistust ja korrosiooni. Kasutatakse kahte toota. Gasoili aur kuumutatakse üles kuni 500-600 C vees. soolärastuse meetodit. Esimese meetodi järgi lisatakse rõhul ca 34 at ning lahutatakse fraktsioonideks Keemiatööstus toodab ja kasutab ülemaailmselt umbes tooraftale ca 10% vett ja väävelhapet või leelist p
Kõik kommentaarid