Kehaosade külmumine ja kuumenemine, tagajärjed (0)

Külmumine, kuumenemine ja 
nende tagajärjed
Külmumine
Nahal on tunda torkeid ja vahel valu.
Nahk muutub valkjaks, külmumiskoht tundub  katsumisel  kõvana.
Vähehaaval kaotab nahk tundlikkuse ja kui esines valu, siis see kaob.
Külmumine võib tekkida ka märkamatult ilma nimetamisväärsete tunnusteta.
Tegutsemine külmumise korral
Soojenda külmunud piirkonda, näiteks pannes sellele sooja käe.
Soojendada  võib ka vesivannis (käsi,  jalgu ), milles olev vesi ei ole kuumem kui 
+37 °C.
Jätka soojendamist, kuni  taastub  normaalne nahavärv ja naha tundlikkus.
Kaitse  soojendatud  kohta kuivade riietega.
Külmunud piirkonda ei tohi hõõruda ­ see võib põhjustada vigastusi nahal.
Vajaduse korral toimeta kannatanu haiglasse.
Külmumise li gid
Sügav külmumine
Sügava külmumise korral kahjustuvad lisaks nahale ka nahaalused  koed , nahk 
kattub villidega ja muutub lillakas­punaseks. 
Tegutsemine sügav külmumise 
korral
Kaitse külmunud  kehaosa  külma eest.
Tee külmunud kehaosale puhas side, kaitse soojusekao eest ja vii kannatanu 
haiglasse. Külmunud jalga võib kergesti vigastada, seetõttu ei tohi lasta 
kannatanul  käia.
Teadvusel olevale kannatanule anna juua sooja või magusat vedelikku.
Kontrolli kannatanu üldseisundit; lisaks kohalikule külmumisele võib teda 
ohustada  ka vaegsoojumus ehk kehatemperatuuri alanemine.
Paikne ja üldine külmumine
Kui pakase käes viibitakse kaua või on selle 
madala temperatuuri jaoks liiga vähe  riideid  
seljas, siis on kaks võimalust külmuda: 
paikne või üldine. 
Paikne külmumine
Võivad ära külmuda  riietest  välja ulatuvad kehaosad, kõige 
sagedamini need, kus on vähe nahaalust rasvkude, näiteks 
kõrvad või nina, kergesti külmuvad ka  varbad  ja sõrmed.
Paikse külmumise korral võib juba külma käes  viibides  tunda 
ohustatud kehaosas näpistavat valu. 
Sooja ruumi jõudes on kaks võimalust: hullemal juhul jääb 
külmunud kehaosa valgeks ja tundetuks. Teisel, paremal 
juhul, muutub kehaosa sooja kätte minnes punaseks ja läheb 
paiste , hakkab  valutama , siis on näha, et  verevarustus  on 
seal veel täiesti olemas.
Paikse külmumise tagajärg
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth  level
●
Fifth level
Üldine külmumine
Üldise külmumise korral on külmunud kogu 
keha, kõige sagedamini ja raskemalt juhtub 
seda siis, kui inimene jääb mingil põhjusel, 
näiteks  alkoholijoobes , õues magama. Nii 
võib juhtuda ka teadvuse kaotuse tõttu.
Tugeva külmumise puhul tekivad koekahjustuse tunnused alates villidest kuni 
haavandite ja koekärbumise ehk nekroosini. Kui  nekroos  on juba tekkinud, siis 
ei aita paraku muu kui amputeerimine.
Üldine külmumise tagajärjed
Päikesepõletus
Kuna laste  ja noorte nahk on õhem ning õrnem kui täiskasvanute oma, on 
suurem osa päikesepõletusi just noorukitel. 
See tähendab, et nad on palju vastuvõtlikumad päikesepõletuse korral tekkivale 
põletikule nahas. 
Halvimal juhul tekib põletik nahas koos naharakkude kärbumisega.
Tunnused
Päikesepõletuse tunnused on õrnast  nahapunetusest kuni tulipunaseni välja. 
Päikesepõletus tekib liigpäevitamisest kolm­neli tundi pärast päikesevõttu. 
Varajane  nahapunetus  möödub ööpäeva pärast. 
Hiline  nahapunetus on kõige intensiivsem 24 tundi peale liigpäevitamist kestes 
3­5 päeva. Põletuse korral võib tõusta palavik, esineda vappekülm, värinad, 
iiveldus, peapööritus.
Tagajärjed
Kuumarabandus
See on kõige tõsisem kuumakahjustus. Sel e korral ei suuda 
organism pi saval määral ära anda füüsilise koormuse tagajärjel 
tekkinud või väljastpoolt saadud li gsoojust, mil e tõttu tõuseb 
organismi  sisetemperatuur  li ga kõrgele. 
Sel e tagajärjel võib inimene surra. Kannatanu päästmiseks on 
vaja talle ki resti esmaabi anda ja kutsuda ki rabi.
Kannatanu seisund sõltub oluliselt sel est, kui ki resti tuntakse 
ära kuumarabandus ja kas hakatakse ilma vi vituseta juba 
õnnetuskohal tema organismi jahutama.
Tegutsemine kuumarabanduse 
korral
Vii kannatanu varjulisse kohta, riieta ta lahti ja aseta püsivasse küliliasendisse.
Organismi jahutamise kiirendamiseks tekita  tuult  näiteks rätiku või mõne 
riietusesemega.
Jälgi kannatanu seisundit.
Kutsu  kiirabi .
Kaitse külma eest
Oluline on, et talvel oleks käed, jalad ja kõrvad külma eest kaitstud.
Oleks hea, kui riietest välja ulatuvad kehaosad oleks käetud  villaga .
Kui seisad näiteks bussipeatuses, siis ära ole paigal – sel juhul pääseb külm 
palju kiiremini ligi.
Kui  kinnaste  või saabaste sees hakkavad varbad või näpud valutama, tuleks 
neid kindlasti liigutada ning masseerida.
Saapad ei tohiks pigistada – sinna peab kindlasti  villane   sokk  ära mahtuma.
Aitäh vaatamast!

Document Outline

• Slide 1
• Külmumine
• Tegutsemine külmumise korral
• Slide 4
• Külmumise liigid
• Tegutsemine sügav külmumise korral
• Paikne ja üldine külmumine
• Paikne külmumine
• Paikse külmumise tagajärg
• Slide 10
• Üldine külmumine
• Üldine külmumise tagajärjed
• Päikesepõletus
• Tunnused
• Tagajärjed
• Slide 16
• Kuumarabandus
• Tegutsemine kuumarabanduse korral
• Kaitse külma eest
• Aitäh vaatamast!