Vastus leiad õppematerjalist: Mis on alkaanid?

Mis on alkaanid? (0)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis on alkaanid?
Millised sidemed esinevad alkaanide molekulis?
Millised on Alkaanide omadused?
Miks süsinikahel saab moodustada tsükleid?
Kuidas kasutatakse alkaane?

ALKAANID .

Mis on alkaanid? Millised sidemed esinevad alkaanide molekulis?
Alkaanid on süsivesinikud . Mille molekulid sisaldavad ainult C-C ja C-H üksiksidemed. Neil on ruumiline molekulistruktuur.(tetraeedriline e nelitahukas)
Alkaani tunnusteks on järelliide –aan ( metaan , etaan, propaan , butaan,
pentaan jne…). Sõnatüvi (met, et, prop , but, pent ) kirjeldab süsinikahela
pikkus .

Millised on Alkaanide omadused?

Süsinikahela pikenedes kasvavad molaarmass , tihedus, ning sulamis ja keemistemperatuur . Süsivesinikud vees ei lahustu.

Vedelad ja tahked süsivesinikud tunduvad katsumisel rasvased. Nad on vett tõrjuvad ja ei märgu .

Madal temperatuuril keevad alkaanid lahustavad rasvu ja õlisid.
Kõrge keemistemperatuuriga vedelad ja poolvedelad naftasaadused on libedad ja kasutatakse määrdeainetena.

Alkaanid on väga vähe reaktsioonivõimelised.

Alkaanide molekuli süsinikahela kuju võib olla:

Sirge(Siksakiline)
Hargnenud
Tsükliline

Miks süsinikahel saab moodustada tsükleid?

Kuidas kasutatakse alkaane ?
Alkaane saadakse maagaasist ja naftast. Nafta destilleerimise saadusi liigitatakse keemistemperatuuri järgi.
Tähtsamad naftasaadused on:

Bensiin –kõige madalama keemistemperatuuriga saadus .Kasutatakse automootori kütusena
Petroolium- veidi kõrgema keemistemperatuuriga
Diislikütus - petrooliumile lähedase keemistemperatuuriga. Kasutatakse diiselmootorites.
Määrdeõlid, masuut –veel kõrgema keemistemperatuuriga
Bituumen – pigitaoline jääk nafta destillatsioonil. Kasutatakse asfalteerimisel.

Maagaasi ja teisi gaasilisi süsivesinikke kasutatakse gaasilise kütusena.
Süsinik lihtainena

On mittemetalliline element. Asub perioodilisuse tabelis IV A rühmas.
Süsiniku aatomil on välisel elektronkihil 4-elektroni ja ta moodustab ühendites peaaegu alati 4-kovalentset sidet.
Esineb mitme allotroopse teisendina(teemant, grafiit )

Teemant ei juhi elektrit
Grafiidis on vabu elektrone ja seetõttu ta juhib elektrit.
Õhus on peamine süsiniku ühend süsinikdioksiid .

Võib ühendites omada mitmesuguseid oksüdatsiooniastmeid vahemikus –IV kuni IV
Võib käituda kõrgemal temperatuuril redutseerijana, kui reageerib metallide oksiididega
Võib käituda kõrgemal temperatuuril oksüdeerijana , kui reageerib vesinikuga.

Süsinikuühendite paljusus
Erinevaid süsinikuühendeid on väga palju, kuna:
1) süsinikul võib olla nii positiivseid kui ka negatiivseid oksüdatsiooni astmeid
2) Süsiniku aatomid võivad ühendites olla mitmesugustes olekutes, mis erinevad sidemete arvu ja kordsuse poolest (üksikside, kaksikside…)
3) süsiniku aatomid võivad ühineda teiste elementide aatomitega
4) muutes aatomite järjestust, saame uued ühendid
Metaan CH4
Metaanis süsiniku oksüdatsiooni aste on-IV. Metaani molekul on ruumiline. (tetraeedriline). Sisaldab ainult üksiksidemeid. On hästi põlev gaas .
Süsinikdioksiid CO
Süsiniku oksüdatsiooniaste on II. On hästi põlev gaas. On mürgine
Süsinik dioksiid CO2
Oksüdatsiooniaste on IV. On mittepõlev gaas.Lahustub vees, tekib süsihape . H2CO3
Kuna CO on põlemise lõppsaadus siis ta ei põle.

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk · .docx · 15 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-10-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti

15 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Konnakivi Õppematerjali autor

kokkuvõte keemias - alkaanid

Alkaanid süsinik alkaanid gaas molekul nafta saadus metaan süsinikahel põlev süsivesinikud dioksiid naftasaadused aatomid süsinikuühendeid

Sarnased õppematerjalid

rtf

Süsiniku puks keemias

*mittepõlev gaas *lahustub vees - H2CO3 *värvitu, nõrga hapu lõhna ja maitsega, vees üsna hästi lahustuv ja õhust 1,5 korda suurema tihedusega. *põlemise lõppsaadus, seega ta ei põle. Süsivesinikud ei lahustu vees, vett tõrjuvad, ei märgu, Alkaanid - süsivesinikud, mis sisaldavad vaid C-C ja C-H üksiksidemeid. neil on ruumiline molekulistruktuur. *Alkaanide molekulide süsinikahela kuju võib olla sirge(siksak), hargnenud, tsükliline, mõjutab oluliselt vastava alkaani omadusi. Alkaani, mille süsinikahelas on mitu tuhat või mitukümmend tuhat süsiniku aatomit nim polüeteeniks( üks lihtsaima ehitusega polümeer). Toodetakse: maagaasist, naftast. Polümeerid - ained, mille suured molekulid koosnevad väga paljudest enamasti ühesugustest üksteisega seotus väikeste molekulide jääkidest või lõikudest. *suured * koosnevad enamasti ühesugustest väikestest lõikudest. Tähtsamad naftasaadused: bensiin, diislikütus, määrdeõlid, masuut, bituumen.

Keemia

doc

Orgaanilise keemia sissejuhatus ja alkaanid.

Selle tulemusena 1 elektron s- orbitalilt läheb üle kõrgema energiga p-orbitalile ning nende energiad ühtlustuvad, s.t. läheb üle ergastatud olekusse. Süsinik saab moodustada 4-sidet (neljavalentne). Valentsmudelid tähistavad kolme eri sorti süsiniku aatomit, mis erinevad üksteisest eletronstruktuuri poolest. Süsinikul ja lämmastikul on 3 valentsolekut, hapnikul 2 ning vesinikul 1. -(valents näitab, mitu sidet võib aatomil olla) ALKAANID TETRAEEDRILINE SÜSINIK sp³-süsinik on tetraeedriline süsinik. Lihtsaim näide on mentaan CH H H C H H Süsinikahel olukord, kus mitu tetraeedrilist süsinikku on omavahel seotud. · Sirge ehk lineaarne · Hargnemata · Hargnev (min. 4 süsinikuaatomit) · Tsükliline (min. 3 C-aatomit)

Keemia

doc

Süsivesiniku orgaanilised molekulid

SÜSIVESINIKUD. ALKAANID Süsivesinikud on orgaanilised ühendid, mis koosnevad vaid süsiniku (C) ja vesiniku (H) aatomitest. Süsinikul on eripärane võime moodustada pikki ahelaid, kus süsiniku aatomite vahel on kovalentsed sidemed. See muudab süsinikuühendite maailma erinis paljunäoliseks. Alkaanid on sellised süsivesinikud, mille molekulid sisaldavad vaid C-C ja C-H üksiksidemeid. Näited lihtsamatest alkaanidest: metaan – CH4 butaan – C4H8 etaan – C2H6 isobutaan – C4H8 propaan – C3H8 Butaani ja isobutaani molekulide struktuure uurides näeme kergesti, et nende (summaarne) molekulvalem ehk molekuli koostis on ühesugune, kuid aatomite paigutus ehk struktuur erinev. Selliseid aineid, millel on ühesugune koostis ehk summaarne molekulvalem, ent erinev struktuur ja seega ka erinevad omadused, nimetatakse isomeerideks. Alkaanide molekulid võivad olla: sirg

Füüsikaline keemia

doc

Keemia - orgaaniline keemia ja ühendid

index. -) Lisa harud võib kirjutada sulgudesse keskmise C(+H) järgi. *) Kui harud on erinevad, pannakse need eraldi sulgudesse. 4. Ruumiline struktuuri valem. 5. Graafiline valem ehk molekuli graafiline kujutlus. -) Kriips tähistab sidet kahe aatomi vahel; -) Süsinike ja temaga seotud vesinikke ei märgita; -) Teised elemendid ja nendega seotud H-aatomid märgitakse sümboliga. Alkaanid * Alkaanid on süsivesinikud, mille molekulid koosnevad süsiniku ja vesiniku aatomitest, süsiniku aatomite vahel on ainult üksiksidemed. -) Alkaanides on ruumiline ehk tetraeedriline süsinik. * Süsivesinik aine, milles on süsinku ja vesiniku aatomid. * Küllastunud ühend sisaldab ainult üksiksidemeid. * Alkaanide üldvalem: CnH2*n+2 * Alkaanide homoloogiline (ühetaoline) rida iga järgnev valem suureneb ühe süsiniku ja kahe vesiniku võrra. * Alkaane saab toornaftast.

Keemia

docx

Keemia: lahused, metallid, gaasid

mereloomadest ja taimedest. Naftat töödeldakse destillatsiooni abil. Naftapuuraukudest väljub koos naftaga naftagaas, mis koosneb gaasilistest alkaanidest. Nafta destilleerimise saadusi liigitatakse keemistemperatuuri järgi. Kõige madalama keemistemperatuuriga saadust nimetatakse bensiiniks. Teda kasutatakse tavalise automootori kütusena. Bensiiniaurude ja õhu segu süttib automootoris elektrisädemest. Et põlemine oleks ühtlane, peavad bensiini koostises olema hargneva ahelaga alkaanid. Bensiini põlemise ladusust näitab oktaanarv. Mida kõrgem see on, seda parem on bensiin. Järgmist kõrgemalt keevat naftasaadustnimetatakse petrooleumiks. Petrooleumile lähedase keemistemperatuuri ja koostisega naftasaadus on diislikütus, mida kasutatakse diiselmootorites. Diislikütus pritsitakse diiselmootorisse läbi peene ava. Väga suure rõhu all kuumeneb ta mitmesaja kraadini ja süttib. Veel kõrgema keemistemperatuuriga on määrde- ja muud õlid, masuut ja parafiin

Keemia

doc

Keemia konspekt

· Polüsahhariidid e polüoosid: · taimedes leiduv tärklis , mis koosneb glükoosi jääkidest ja laguneb inimese seedekulglas ensüümide toimel glükoosiks, loomades ja seentes olev glükogeen. Ülekaalukalt on meie toidu peamine süsivesik tärklis, mida me saame kartulit ja teraviljade teriseid süües. Juhul kui me sööme maksa, liha ja seeni satub meie seedetrakti teatud kogus glükogeeni. 80. + 38. alkaanid looduses ja nende omadused + metaani omadused. Alkaanid on orgaaniliste ühendite rühm, millesse kuuluvad tsükliteta küllastunud süsivesinikud. Alkaanid on atsüklilised süsivesinikud, mille molekulis on maksimaalne võimalik arv vesinikuaatomeid, nii et nad ei sisalda mitmiksidemeid, vaid üksnes üksiksidemeid ehk sigmasidemeid. Laiemas mõttes arvatakse alkaanide alla ka tsükloalkaanid, mis ei sisalda mitmiksidemeid, kuid sisaldavad tsükleid

Keemia

doc

Orgaaniline keemia

või aatomrühmad: Cl Cl Cl H / / C=C C=C / / H H cis-dikloroeteen H Cl trans-dikloroeteen Cis- ja trantsiomeerid erinevad nii füüsikalistelt- kui keemilistelt omadustelt. Alkaanid (Küllastunud süsivesinikud) I MOLEKULI EHITUS Alkaanid on süsiniku (C) ja vesiniku (H) ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega ( sigmasidemega). H Lihtsaim alkaan on metaan CH4. HCH Nomenklatuur Alkaanide nimetuse lõpp on aan. H

Analüütiline keemia