olemasolevaid klassikomplekte või õpperühmi. (www.oesel.ee/maidu/cd-le/meetodid %20uurimists.doc). Eksperimentaalse uurimuse (mõned) miinused pedagoogikas: · Õpilased (on erinevad) · Õpetajad on erinevad · Suhted mõjutavad · Raske on tagada võrdseid tingimusi. Eel-eksperimentaalne uurimus Eel-eksperimentaalse uurimuse korral on tegemist vaid ühe katseisikute rühmaga, kellele tehakse üks test enne ja teine pärast katsesündmust (pretest-posttest design). "Ehtne" eksperiment Tõelise eksperimendi korral valitakse katseisikute rühmad täiesti juhuslikult ja rakendatakse interventsiooni vaid ühele rühmale (nn. katserühm, teine on kontrollrühm). Juhuslikud valimid peavad piisavalt suure arvu katseisikute korral juba tõenäosuslikult tagama väljaspool
ANKEETKÜSITLUS Mis on ankeetküsitlus? Ankeetküsitlus on organiseeritud küsimuste kogu, milles iga üksik küsimus on loogiliselt seotud uuringu ülesannetega. Ankeediga saab uurida inimeste hoiakuid, uskumusi, eelarvamusi, aga ka nende veendumuste tugevust ja kindlust, katseisikute teadmisi, käitumismotiive, materiaalset olukorda jms. Ankeediga saadud andmestikku võib vaadelda uuritava soo, vanuserühmade, elukoha jt objektiivsete näitajate lõikes. Eelidsed ja puudused Eelised: 1. Saab koguda suure andmestiku 2. Küsitlejal võimalus ankeedi olulisust selgitada ning inimese küsimustele vastata Puudused: 3. Aeganõudev 2. Väga madal ankeetide laekumise protsent 3. Ei saa olla kindel, kes ankeedi tegelikult täitis 4
Last veelgi raskem uurida, tk kultuuril põhinevad uskumused võivad mõjutada hinnangut VAATLUS: sise- ja välisvaatlus(loomulik, sekkuv) LONGITUUDNE UURING: pikaajalised, võib võtta aastakümneid + annab täpseid andmeid, varajasem-hilisem seos, seaduspärasused -kaua aega võtab, rahakulukas LÄBILÕIKE MEETOD ristlõike: ühel ajalhetkel sama meetodiga erivanusega katseisikute uurimine +ealised iseärasused -väga vähe andmed, ei saa teada arengusuundasi ÜKSIKJUHTUMI ANALÜÜS case-study üht isikut uuritakse süviti -üldistusi ei saa teha KLIINILINE INTERVJUU:loomulik vaatlus, eksperiment+sisevaatlus HINNANGSKAALA: lastele, pinnapealseinfo kiire välja seletamine; millise valid, kas see või teine TEST: lühiajaline, tulemused kindlaks määratud standardite järgi. STANDARTISEERITUD-normid
populatsioonikihis. Regressiooni katkelisuse katseplaan- saab teha siis, kui meil on ette teada, millega eristame rühmi. Kas manipulatsioon on tõesti meie katsega seotud või oleks ka loomulikus keskkonnas ning teiseks, kas mõju on püsiv. Juhuslikustatud eksperiment- 1.muutujate kontrollimine ja manipuleerimine- sõltuvad ja sõltumatud muutujad,, eksperimentaalsed sõltumatud muutujad; katseisiku muutujad.2.Juhuslik paigutamine.3.sõltumatud muutujad mis varieeruvad katseisikute vahel ja katseisikute sees. 4.Sõltumatute muutujate konstruktvaliidsus juhuslikustatud eksperimendis. 20. Mis vahe on kvaasieksperimentaalil ja juhuslikustatud katseplaanidel? Eksperimentaalse uurimuse korral manipuleeritakse kindla kontrolli all keskkonnatingimusi, et selgitada nende mõju uurimisobjektile. Lihtsustatuna võiks eksperimenti kirjeldada kui ühe muutuja (nn. sõltumatu muutuja) varieerimist, vaadeldes samaaegselt selle mõju teisele muutujale (nn
sama pikk kui sirge joon esimesel kaardil. Tõeline katseisik vastas alati eelviimasena või viimasena. Esimesel eksperimendi ajal vastasid kõik katseisikud ( nii tõelised kui ka ,,teesklejad") õigeid vastuseid. Kolmanda eksperimendi ajal andsid kõik ,,teesklejad" vale vastuse. Kokku tehti 18 katset ja millest 12-l korral andsid ,,teesklejad" vale vastuse. Eksperimentide eesmärgiks oli välja selgitada, et kas ,,teesklejatel" õnnestub katseisikute vastuseid mõjutada (kaardid 1 ja 2). Kaardid 1 Aschi eksperiment Kaardid 2 Aschi eksperiment Algul Asch arvas, et vastused, mis on ilmselgelt valed, ei võta katseisikud omaks. Kuid tulemused olid vastupidised. Kui ,,teesklejad" vastasid valesti, siis vastasid katseisikud ka valesti, mis oli 37% eksperimendist. Vähemalt ühel korral 75% katseisikutest allus grupi survele ja iga kord 5% katseisikutest. Iseendale jäid kindlaks kõikides eksperimentides 25%
muudetakse, arvesse võttes muutunud olusid. · Juhtumeid käsitatakse kui ainulaadseid ja vastavalt sellele tõlgendatakse ka andmeid. Kvantitatiivses uurimuses on kesksed tunnused: · järeldused varasematest uurimustest · varasemad teooriad · hüpoteeside esitamine · mõistete määratlemine · katsekorralduse või andmete kogumise kavandamine, milles on oluline, et vaatlusandmed sobiksid kvantitatiivseks, arvudes mõõtmiseks · katseisikute või uuritavate isikute valimine · muutujate moodustamine tabeli kujul ja andmete korrastamine statistiliselt käsitletavaks · järelduste tegemine vaatlusandmete statistilisele analüüsile tuginedes, tulemuste esitamine protsenttabelites ja tulemuste olulisuse statistiline testimine. Kvantitatiivne ja kvalitatiivne uurimine on lähenemisviisid, mida on praktikas raske selgepiiriliselt teineteisest eristada. Neid nähakse sageli teineteist täiendavatena, mitte
Lilla seevastu takistab usaldusliku suhte tekkimist inimeste vahel. Seetõttu on see ebasobiv kollektiivse töö puhul. Pakub eneses millegi ületamise tarvet, valmisolekut enesekaitseks, aga ka huvitatust tundmatu vastu koos ohu aimdusega niisiis riski momendi tajumine. Violett toimib vaheldumisi ligitõmbavalt ja tõrjuvalt ilmneb teatav võnkumine. Osa katseisikuid ei suuda otsustada koheselt, kas talle violett meeldib või mitte. Ühed tõrjuvad otsustavalt katseisikute vähemusele on meeldiv. Austrias saadud andmed kangasmustrite, pindade värvkatete ja plastmasside (PVC materjalid) kohta näitasid, et nende materjalide puhul tõrjutakse violetti. Kas violett on inimesele ebameeldiv või meeldiv olene inimese psüühilisest seisundist valiku momendil (etapil või ka perioodil). Violett võib ahvatleda , olla huvitav või teda tõrjutakse otsustavalt, samuti kui eelistamisel. Violetne on ebatavalise ja tegutsemishimulise inimese värv. See värv võib mõjuda
muutujaks, kus osa katseisikuid, kes olid suvaliselt gruppidesse jagatud, said eksperimentaatori poolset lisainformatsiooni piltide kohta, osa mitte. 6. Milline (-sed) on sõltuv(ad) muutuja(d)? Kuidas seda mõõdetakse? Mismoodi saaks veel mõõta? Sõltumatuks muutujaks oleks antud eksperimendi puhul eksperimentaatori poolt jagatav lisainfo piltidest arusaamisel. Sõltuvaks muutujaks oleks piltide mäletamine isiksuse tasandil Esimeses eksperimendis mõõdeti katseisikute võimet meenutada esitatud pilte sel moel, et katseisikud pidid nähtud pildid n.ö. taasesitama suvalises järjekorras ülesjoonistamise teel. Lihtsama variandina oleks minu arust võimalike õigete ja valede paaride vahel valiku tegemine peale esitatud piltide näitamist, mida näitab ka teine eksperiment, mille käigus valisid katseiskud pildipaare roosade ja valgete paaride vahel 7. Kas on olemas kontrollgrupp ja kuidas valida kontr. gruppi (kontr.tingimust)?
üldkehtivust. Sisemine valiidsus muutujatevahelise põhjusliku seose väitmise õigustatus. Põhiline oht tuleneb segiajamisest, kuna siis ei saa määrata põhjuslikku muutujat 21. Valim ja populatsioon, valimi representatiivsus. Populatsioon kõik inimesed, keda on võimalik uurida Valim vabatahtlikest koosnev uuritavate hulk. Valimi representatiivsus kas uurimisel saadud tulemusi on võimalik üldistada kogu populatsiooni kohta? 22. Katseisikute reaktiivsuse probleem; pime ja topeltpime katseplaan. Katseisikute reaktiivsuse probleem - Katsest teadlik olemine tekitab KI vastustes reaktsiooni, mis ei tulene otseselt sõltumatu muutuja mõjust Pime katseplaan - eksperiment, kus katsealune ei tea, millises katsetingimuses ta osaleb (kas kontrolltingimus või eksperimentaaltingimus) Topeltpime katseplaan - eksperiment, kus ei katsealune ega eksperimentaator ei tea, millises katsetingimuses ükski katsealune osaleb 23
kogumise näol ülevaated, küsimustikud, intervjuud ja eksperimendid, mille eesmärk on määrata inimeste arvamust või teatud suundumusi ühiskonnas. Andmeid, mis on kogutud erinevatest allikatest on lihtne analüüsida ja lahti seletada. (http://www.essay- 911.com/samples/quantitative-research.htm) 3.1 Ankeetküsitlus Ankeet on käepärane meetod, millega saab uurida inimeste hoiakuid, uskumusi, eelarvamusi, aga ka nende veendumuste tugevust, kindlust ja mõjutatavust, katseisikute teadmisi, käitumismotiive, materiaalset olukorda jm. Ankeediga saadud andmestikku võib vaadelda uuritava soo, vanuserühmade, elukoha jt objektiivsete näitajate lõikes. Küsimustiku koostamisel tuleb tähele panna, et küsimused keskenduksid uurimisprobleemidele. Küsimused peavad olema eelarvamuse vabad, konkreetsed ja üheselt arusaadavad. 3.2 Vaatlus Vaatlus võimaldab jälgida uuritavat objekti selle loomulikus keskkonnas.
eksperimentaatori käitumisest (kärsitus), somaatilisest seisundist (peavalud, nohu) · Psühholoogia eksperimentide tüüpmudel: o Kontrollgrupi meetod (A võrdlus B-ga) Mingi psühholoogiameetodi abil mõõdetakse mingisugust psühholoogilist nähtust, saadakse tulemus A. See on kontrollgrupi keskmine tulemus A. Võrdleme kontrollgrupi tulemust A ja seejärel katseisikute B grupi tulemust. (võrdleme tervete inimeste A tulemusi katseisikute ehk diabeetikute tulemustega B) o Pre-post meetod (A võrdlus B-ga) Mõõdame kontrollgrupi tulemust enne mingit aktsiooni ja võtame katseisikute tulemuse enne ja pärast aktsiooni. Enne ja pärast mõjutust. o A-B-A meetod Mõõdame tulemust enne mõjutust, pärast mõjutust ja seejärel pärast
lapse "psühholoogilist positsiooni" perekonnas. Ilmselt suurima tagasilöögi sai sünnijärjekorra teooria 1983. aastal, kui kaks sveitsi psühholoogi, Cecile Ernst ja Jules Angst, avaldasid kirjutise, kus nad analüüsisid enam kui tuhandet sünnijärjekorra alast uurimust. Põhilise kriitika osaliseks sai taaskord konkreetsete uurimuste läbiviimisel kasutatud metodoloogia. Ernst ja Angst märkasid, et paljudes uuringutes jäeti tähelepanuta näiteks katseisikute rass ning vanus (Watkins Jr., C. (1992)). Tänapäevastes metodoloogilistes uuringutes vaadeldakse tihtipeale eelkõige lapse reaalset sünnijärjekorda (ABO) ning psühholoogiline sünnijärjekord (PBO) jääb sageli tahaplaanile. Mõningates uurimustes väidetakse, et kõige usaldusväärsemad tulemused saadakse siis, kui võrreldakse omavahel mõlemaid komponente (Stewart, Alan E, 2012). Hoolimata metodoloogia kriitikast on Adleri sünnijärjekorra teooria olnud
Eeldused: muutujate keerukus, muutujate mõõtmise keerukus, aine tähtsus, tegelikkuse sotsiaalne konstruktsioon Uurija roll: isiklik osalemine, empaatia ja arusaamine Eesmärgid: osalejate vaatepunktide mõistmine, interpreteerimine, konteksti leidmine Kvantitatiivne uurimus · Järeldused varasematest uurimustest · Varasemad teooriad · Hüpoteeside esitamine · Mõistete määratlemine · Vaatlusandmed peavad sobima kvantitatiivseks, arvudes mõõtmiseks · Katseisikute või uuritavate isikute valimine, valimid · Muutujate moodustamine tabeli kujul, andmete korrastamine statistiliselt käsitletavaks · Järelduste tegemine vaatlusandmete statistilisele analüüsile tuginedes Kvantitatiivne Võtab erapooletu seisukoha uurimises osalejate ja keskkonna suhtes. Uurib üldkogumit või valimit, mis esindab üldkogumit. Tekitab arvulisi andmeid esitamaks sotsiaalset keskkonda. Valmistab umbisikulise objektiivse raporti uurimustulemustest
rakendada? (Prof Talis Bachmanni teksti alusel) Eksperiment- jaguneb laboratoorseks ja loomulikuks. Loomulik on selline, kus eksperimendi osapooled ei tea, et nende peal eksperimenteeritakse. See on lavastatud ning osa võivad võtta mõned sellised inimesed, kes on eksperimendist teadlikud ning käituvad vastavalt instruktsioonidele. Laboratoorsele eksperimendile on iseloomulik laboriseadmete kasutamine. Katseisikute tegevus on reglementeeritud juhiste ja instruktsioonidega. Katsed on korraldatud peaaegu identsetes tingimustes. Vaatlus- jaguneb enesevaatluseks ehk introspektsioon ja väliseks vaatluseks ehk ekstrospektsioon. Introspektsioon-vaatleja ja vaadeldav langevad kokku. Uute ideede saamiseks analüüsitakse iseennast. Kasutatakse ka õiguspraktikas, nt uurija paneb ennast kurjategija rolli
Ptk 9. Eetiline ülevaade/arvustus ja uuringu tulemuste edastamine ,,Iga vale väide või fakt, mis esitatud teadlikult, on raskeim kuritegu, mida üks teadlane on võimeline sooritama!" C.P. Snow, The Search Raamatu viimases peatükis käsitletakse erinevaid probleeme seoses uuringule eelneva eetikakomitee ülevaatusega ning uuringu järgsete tulemuste edastamisega. Eetilise ülevaatuse protsess Enne katseisikute värbamist ja testimist tuleb läbi viia põhjalik töö teemakohase kirjandusega, uurimus peab olema planeeritud ja läbi mõeldud. Nõusoleku saamiseks tuleks uuringu projekt esitada ülevaatamiseks teadustöödega tegelevasse institutsiooni, vajadusel korratakse ülevaatuse protsessi ka andmete kogumise protsessis. Eetikakomitee idee sai alguse 1960. keskel, Ameerika Ühendriikide Rahvusliku komitee Tervise ja inimheaolu osakonna poolt (National Commission of the United States Department
Täpsustab uuritava probleemi ja seletab, miks see on tähtis. Viitab teistele asjakohastele uurimustele ja tulemustele. Esitab hüpoteesi ja selle loogilise tuletuse. 4) meetod (Method). Annab detailse kirjelduse sellest, mida eksperimentaator tegi. (Mõnikord on väiksemas kirjas, kuna maht on suur, kuid see ei tähenda, et poleks tähtis osa.) Peab olema piisav selleks, et teised uurijad võiksid põhimõtteliselt seda tulemust kontrollida, korrates uurimisprotseduuri. Tavaliselt alaaosad: katseisikute (valimi) kirjeldus; aparatuur v. katsematerjal (nt. testide kirjeldus); protseduur; statistilise töötluse iseloomustus. 5) tulemused (Results). Enamasti kõige pikem ja põhjalikum artikli osa. Sisaldab üksikasjalikud tulemuste kirjeldused kõigi uurimuse etappide kohta (kuid ei sisalda tavaliselt toorandmeid, vaid juba töödeldud kokkuvõtteid); kasut. loomulikult nii kirjeldavat statististikat, kui järeldavat statistikat (mis kontrollib hüpoteeside kehtivust)
.. 1) nende privaatsus oleks tagatud. Nende mõtteid, tundmusi, arusaamu ei tohi avaldada ilma nende nõusolekuta. Seetõttu peavad uurijaid oma tulemusi esitama nii, et konkreetseid isikuid ei oleks võimalik nende andmete alusel ära tunda, kindlaks teha. Uurimises osalejate heaolu kaitsmine. Konfidentsiaalsus ja anonüümsus: · Konfidentsiaalsus uurija teab katseisiku andmeid, kuid ei avalikusta neid. · Anonüümsus uurija ei tea uurimuses osalevate katseisikute andmeid. 2) Osalemine eksperimentides peab olema vabatahtlik - isikul peab olema võimalus vabalt valida, kas ta tahab osaleda või ei. Ka siis, kui ta tahab eksperimendi käigus loobuda, peab tal selleks õigus olema. 3) Enne, kui isik otsustab kas osaleda või ei, peab tal olema teatav info selle eksperimendi kohta. Psühholoogid peaksid rääkima inimestele, mida nad peaksid eksperimendi käigus tegema ja kas see osalemine võiks neid ka kuidagi kahjustada.
puhul eksperimentaalrühmas viiakse protsessi uus faktor (näiteks antakse katserühma 19 taimedele mingit uut väetist,või õpetatakse katserühmale uusi töövorme), kontrollrühmas aga seda tegurit ei rakendata. Ka võib uurija töötada eksperimentaalrühmas mingi uue töövõttega, kontrollrühmas aga vanaviisi. Kõik teised tegevuse tulemusi mõjutada võivad tingimused peavad aga mõlemas rühmas olema võimalikult ühesugused. Katseisikute valikul rühmadesse tuleb jälgida soovitust : - juhuslik valimine toimub harva, kuna isikute eelteadmised võivad olla väga erinevad; - katseisikute valiku eelduseks on võrdne teadmiste keskmine tase. Iga eksperimendi puhul on tingimata vaja eriti kriitiliselt hinnata mitmesuguseid võimalikke lisamuutujaid ehk müra, mis võivad eksperimendi tulemusi oluliselt mõjutada. Nii vaatluse kui eksperimendi korral tuleb erilist tähelepanu pöörata vigade kõrvaldamisele
mõisted, püstitada hüpoteesid. Teooria ja mõiste peaksid olema lihtsad, selged, üldised, tõesed. Uurija töövahendid on mõisted, selleks tuleks olulisemad mõisted defineerida. UURIMISMEETODID Kvantitatiivses uurimuses on kesksed: · järeldused varasematest uurimustest · varasemad teooriad · hüpoteeside esitamine · mõistete määramine · katsekorralduse või andmete kogumise kaevandamine, milles on oluline, et vaatlusandmed sobiksid kvantitatiivseks, arvudes mõõtmiseks · katseisikute või uuritavate isikute valimine, tihtigi üksikasjalikud katseisikute määratlused ja valimite kavad; määratletakse põhirühm, mille tulemused peavad kehtima, ja võetakse sellest põhirühmast valim · muutujate moodustamine tabeli kujul ja andmete korrastamine statistiliselt käsitletavaks · järelduste tegemine vaatlusandmete statistilisele analüüsile tuginedes, tulemuste esitamine protsenttabelites ja tulemuste olulisuse statistline testimine
mees 10 12 10 naine 12 15 14 naine 10 6 12 naine 13 15 11 Analüüs - Korduvmõõtmiste ANOVA NB! Sugu on katseisikute vaheline (between subject) faktor. Tegemist on seega segatüüpi disainiga faktor ,,sõnade tüüp" on kõikidel katseisikutel sama, faktor ,,sugu" jaotab katseisikud kahte gruppi. Normaaljaotuse kontroll - Enne parameetrilise testi tegemist tuleks kontrollida muutujate normaaljaotust - SPSS'is on selleks kaks testi: Shapiro Wilki test (väiksemate valimite puhul, kuni 2000) ja Kolmogorov Smirnov (n > 2000)
isikute otsustustest kvaalide kohta: isiku kogemusel on kvaal F parajasti siis, kui isik otsustab, et tema kogemusel on kvaal F. Selliseid otsustusi võime siis käsitada konstitutiivsete aktidena, millel on samasugune voli kvaale tekitada, nagu romaanikirjanikel on voli määrata oma tegelaste juuste värvi. Me ei küsi, kust Dostojevski teab, et Raskolnikovi juuksed on helepruunid. Ma olen väitnud (Dennett 1978a; 1979: eriti 109-110; 1982), et katseisikute protokollide sellised interpretatsioonid on teatud piirides kasutatavad, ent siin see kvaalide kaitsjaid ei aita. Loogilisi konstrukte otsustustest tuleb käsitada teoreetikute väljamõeldiste sugulastena, kuid kvaalide sõbrad tahavad, et konkreetse kvaali eksistents igal konkreetsel juhul oleks hea kuulsusega empiiriline fakt, mitte teoreetikute kasulik tõlgenduslik väljamõeldis, muidu ei kangastuks ta väljakutsena funktsio-
(õpitulemused muutuvad paremaks). Negatiivne korrelatsioon tähendab seda, et seos on pöördvõrdeline (inimese madala enesehinnanguga kaasnevad kõrged depressiivsuse näitajad). 15. Mis on eksperiment? Selgitamaks põhjuslikke seoseid, tehakse eksperimente ehk katseid. Katse käigus on võimalik teatavaid tegureid kontrollida ja teisi muuta. Laboratoorsete katsetega saab kontrollida igasuguseid võimalikke kõrval mõjusid. 16. Miks on konfidentsiaalsus ehk katseisikute privaatsus psühholoogi töös kõige olulisem eetikakoodeksi punkt? Katseisikute privaatsus, konfidentsiaalsus on vaja kindlustada. Nende mõtteid, tundeid, arusaamu ei tohi avalikustada ilma nende nõusolekuta. 17. Milleks on inimesele vaja närvisüsteemi? Närvisüsteem aitab meil ümbritsevat maailma tajuda ja sellega kohaneda. Kõik meie tegevused, ka lihtsana näivad (nt. hingamine, nägemine jne.), on koordineeritud närvisüsteemi poolt. 18. Millest koosneb närvisüsteem?
autoriteet on tõesti eksprt" ja oma tiitlit väärt. Teiseks küsimuseks on: ,, Kui suurt ausust me sellelt eksperdilt oodata võime?" Mõjustamise taktika: Elukutseline mõjustaja väidab midagi, mis näib kahjustavat nende endi hüve, et võita kliendi usaldust ja jätta mulje, et ta on kliendi poolt. Kuid pärast tasub see läbi autoriteedi ja sümpaatsuse ära. KÜSIMUSED Milline on teie arvates Milgrami kõige veenvam tõendus tema väitele, et katseisikute valmisolek teisele inimeseleliiga teha oli põhjustatud tugevast kalduvusest autoriteedile alluda? Ei ole vastust. Milgrami autoriteedile kuuletumise teooria seotud meie sügavalt juurdunud alluvustundega, mis tekkinud sotsialiseerimise käigus ja mille eesmärk on istuda ühiskonna liikmetesse arusaam, et selline kuulekus on õige käitumisviis. Kohustumuslikult on kasulik kuuletuda tõeliste autoriteetide korraldustele, sest tavaliselt on neil olulised teadmised, tarkus ja võim.
10. Mis on uni? Kuidas seda uuritakse? Uni on psühhofüsioloogiline seisund, mille aluseks on ajukoorele ja selle alustele struktuuridele levinud üldine pidurdus. Une ajal pole subjekt ümbritsevast keskkonnast teadlik. Une uurimisel ei lasta näiteks subjektil laskuda REM unne, vaid äratatakse iga kord, kui tekivad REM une ilmingud ja jälgitakse, mida REM une puudus subjektiga teeb. Uuritakse ka aju ja lihaste aktiivsust une ajal. Samuti uuritakse katseisikute abil unehäireid (unetus, narkolepsia, uneapnea, uneskõndimine, õudusunenäod) ja hüpnoosi mõju. 11. Mis on REM uni? Mis teda iseloomustab? REM uni, kiire ehk paradoksaalne uni. Unenägude nägemise staadium. Nimetatakse REM-uneks sest silmamunad liiguvad kiiresti (REM Rapid Eye Movement ehk kiire silmaliikumine) Iseloomulikud tunnused: Lihastoonus on väga madal Kiired silmaliigutused (silmad hakkavad tõmblema)
tekste. Tekstid olid valitud selliselt, et need kataksid erinevate võimalike usuliste kogemuste ja teemade võimalikult laia spektrit. Katseisikutel paluti nendel tekstidel lasta endale võimalikult vabalt ja loomulikult mõjuda. Kokku kasutas Girgensohn 26 erinevat teksti(laulud kui ka luuled). pärast tuli katseisikutel täpselt kirjeldada oma värskeid läbielamisi ja kogemusi, mis nendel lugedes tekkisid. Girgensohn ise nimetab seda tegevust konkreetse silmapilgu hingefotograafiaks. Katseisikute kirjeldused protokolliti sõnasõnaliselt järgneva analüüsi tarvis.. Sessioonid (iga katseisik läbis 30 sessiooni), mille jooksul viidi läbi lisaks vahetu kogemuse protokollimisele ka isiku usulisi veendumusi ja arusaamasid puudutav süvaintervjuu. Katseisikuteks olid kokku 14 inimest.Mehed ja naised jaotusid võrdselt. Enamus katseisikuid olid noored inimesed vanuses alla 30 aasta. Ühe katseisikuna osales eksperimendis ka Karl Girgensohn ise. Katsed toimusid 20
4) individuaal-sotsioökoloogiline - võetakse arvesse nii keskkond kui ka kõik teised inimesed kes seal asetsevad ehk siis kultuurline keskkond. Looja on Valsiner. AP põhimeetud on vaatlus. See jaguneb välisvaatluseks ja sisevaatluseks. Välisvaatlus jaguneb: loomulik ja laboratoorne. Sisevaatlus samuti: loomulik ja kunstlik. Loomulik vaatlus - ei muuda tingimusi kus katseisikud tegutsevad. Esimene süsteemne välisvaatluse andmestik - Darwin. Laboratoorne vaatlus - uurija muudab katseisikute tegutsemise tingimusi ja registreerib sellele muutusele kaasneva tegevuse või psüühika adaptatsiooniprotsessi parameetrid. Loomulik sisevaatlus, näiteks päeviku pidamine. Kunstlik sisevaatlus on näiteks küsimuste esitamine, ehk siis mõtte suunamine. Veel meetodeid: *) longituudsed ehk pikaajalised uurimused - uuritakse samu katseisikuid aastate või aastakümnete jooksul. Annab varasema kogemuse ja hilisema arengu vahelise seose. Saab kätte
Milliseid meetodeid kasutatakse psühholoogias? Meetodite kirjeldamine. Teaduslik psühholoogia 1879. W. Wundt katsed mõõta ja numbriliselt väljendada psüühilisi protsesse. Uute faktide saamiseks kasutab psühholoogia järgmisi põhilisi meetodeid: 1) Eksperiment e.katse (põhiline meetod) :sõltumatu muutuja, sõltuv muutuja ) Laboratoorne eksperiment.Isel. on laboriseadmete kasutamine,võimalik täpselt mõõte, katset saab korrata identsetes tingimustes, katseisikute tegevus on reglementeeritud juhiste ja instruktsioonidega.Sageli aga kallis ja aeganõudev.Kunstlikkuse tõttu on võimatu uurida mis tahes meid huvitavat nähtust. ) Loomulik esperiment(tuleb vältida muutusi, mis katsealuses tekib teadmisest, et teda eksperimenteeritakse.katsealune on oma tavapärases tegevuskeskkonnas.puuduseks on võimatus eksperimenti kontrollida, suunata, täpselt korrata, kõiki eksperimendi tegureid
seostest. Küsimustik andmekogumismeetod, milles küsimused ja vastused esitatakse standardiseeritud kujul. Need on üheks kõige laialdasemalt kasutatavaks juhtimisalaste uuringute tehnikaks ja seejuures eeliseks on, et need võimaldavad nähtuste omavahelisi seoseid analüüsida. Juhtimisuuringutes võib uurimisküsimustikke pidada käepäraseks uurimistehnikaks, mille puhul on peamisteks prob- leemideks küsimustike usaldusväärsus ja katseisikute tahe ning oskus küsimustikele adekvaatselt vastatai. Küsimustike vastuste töötlemisel on vaja statistikaalaseid teadmisi. Statistiliste meetodite valik sõltub andmete iseloomust. 3) intervjuud on sihipärased vestlused, milles kogutakse teavet. 4) juhtumite (situatsioonide) analüüsid. Analüüsitakse situatsioonide, juhtumiste kirjeldusi ning saadakse üksikasjalikku informatsiooni grupi või isiku kohta. Juhtumite kirjeldused abistavad nähtuste
Loov aktiivse kujutluse alaliik, see on uute originaalsete lahenduste aluseks. Loovuse kui isiksuse omaduse taseme väljaselgitamine põhineb tegelikult paljuski tulemusliku ja elava kujutlusvõime testimisel. Ntx ühele asjale on vaja leida võimalikult palju erinevaid kasutusalasid Kujtluse eksperimentaalne uurimine - esimene strateegia seisneb psühhofüsioloogiliste nähtuste objektiivses registreerimises ja mõõtmises seoses kujutlust eeldavate ülesannete täitmisega katseisikute poolt. Kujutluse mehhanismid ajus - taju ja kujutluse aluseks olevate psüühiliste mehhanismide samasuse küsimus. Ei ole lõplikku ja ammendavat vastust veel. Erinevustele tajus ja kujutluses viitab aga see,et tajus võivad kahemõttelise kujutise tõlgendused vahelduda, kujutluses aga mitte. Mentaalne rotatsioon vaimne pööramine ( peab mõttes objekti pöörama ruumiliselt) TEEMA 10 MÕTLEMINE Mõtlemine - objektiivse reaalsuse vahendatud, loogilis-abstraktne tunnetamine mõistete ja
kuritegelikust inimesest, mõjukas suund kuni II MS, tema vaated ja kriminaalantropoloogia oli väga mõjukas. Oma ajastu kohta oli ta väga eesrindlik inimene. Oli esimene, kes hakkas kurjategijat teaduslikult uurima, tema teoorial oli suur mõjujõud. Lomborosol õnnestus oma sünnipärase kurjategija teooriaga jõuda ka avalikkuseni. 8. C. Lombroso kriitika. Lombroso püüdu kuritegevust biologiseerida, samuti suhteliselt väikest katseisikute arvu fundamentaalsete järelduste jaoks ning vähest objektiivsust on palju arvustatud. 1) Kuritegevus on sotsiaalne nähtus sellest ta eriti ei hoolinud. 2) Lombroso püüdis aspekte, mis tema teooriaga kokku ei läinud, kõrvale jätta. 3) Füüsilisest antropoloogiast tehti täppisteadus. Kõige suurem Lombroso kritiseerija oli tema kolleeg Goring ning tema uuringute tulemus oli Lombroso stigmasid põrmustav. Nimelt oli Goringi järeldus see, et ei saa rääkida niisugusest
minna, kuid mida pole tegelikkuses piisavalt või üldse mitte kasutatud. Une ajal kustutatakse mälust valed ja mittevajalikud mälujäljed, säilitades aju infotöötlusmahtu. Une ajal toodetakse kasvuhormoone ja ajuvalke ning taastatakse närvirakkude energiaressursse. Und uuritakse erinevate katsete abil, nt lastakse katseisikutel magada, kuid äratatakse kohe pärast kiire une ilmingute saabumist, et uurida kiire une olulisust. Samuti uuritakse katseisikute abil unehäireid (unetus, narkolepsia, uneapnea, uneskõndimine, õudusunenäod) ja hüpnoosi mõju. · Mis on REM uni? Mis teda iseloomustab? REM-uni ehk kiire või paradoksaalne uni on üks viiest une astmest, olles ühtlasi ka kõige aktiivsem. See algab uinumise järel, umbes pärast tunniajalist und, ning kordub keskmiselt 90 minuti tagant 5-6 korda öö vältel 5-20 minutiliste perioodidena. Mida lähemale hommikule, seda suuremaks muutub REM-une osatähtsus
Neil on selline keskne näida, mis ongi prototüüp. Klassikalise kategoriseerimis ,,õpetus" Tunnused on binaarsed, kui üks on, siis teist ei ole. Kõik liikmed esitlevad kategooriat võrdselt. KOGEMUSPÕHISED KATEGOORIAD Tuli, valgus, tähed markeeritakse sama moodi Relvad Kalad ja nende püüdmiseks kasutatavad instrumendid. Kategooria liikmete ,,staatus" kategoorias on psühholoogiliselt põhjendatatav GEO Mõõdeti näiteks katseisikute valiku tegemise kiirust Primitiivne olek Prototüüpanalüüs: On üks ja parim kategooria esindaja. David Cruse'i näide prototüüpse esindaja kohta VECHICLE sõiduk tehtud teedel liikumiseks; sellel on oma liikumapanev jõud; liigub kiiremini kui inimene ilma abivahendita; võib liigutada ka muid isikuid või esemeid peale juhi; sellel on neli ratast; metallist konstruktsioon; sisaldab isikuid/esemeid; manööverdab. AUTO on seda kõike, seega on parim näide
mõjustusi Kontrollgrupp grupp inimesi, kes osalevad katses ilma eksperimentaalseid mõjustusi saamata ja võimaldavad kontrollida, kas katsegrupi eksperimentaalsed mõjustused tõepoolest põhjustavad hüpoteesi kohaselt eeldatud psüühilisi reaktsioone Katsetingimuste (ehk katseisikute juhuslik valik katse- ja kontrollgruppi) - põhimõte, mille juhuslik omistamine kohaselt igal katseisikul on võrdne tõenäosus sattuda kas katse- või kontroll- gruppi. See põhimõte püüab katse- ja kontrollgrupi katseisikutele iseloomu- likke kõrvalisi muutujaid tasakaalustada nende isikute juhusliku valikuga Katse vead või ka kõige hoolikamalt planeeritud ja läbi viidud eksperimendi tulemuste
Lisaks sellele tegi Lange kindlaks, et kõigil kolmel MZ-kaksikul, kellest üks viibis vanglas ja teine mitte (s.o puudus konkordsus), oli kurjategijate puhul tegemist raskete peaajuvigastustega. Nagu raamatu pealkirigi ütleb, järeldas Lange sellest, et pärilikkuse roll kuritegeliku käitumise puhul on erakordselt suur.Lange uuringut on kritiseeritud, muu hulgas seatud kahtluse alla kaksikute liigi määramise täpsus ja viidatud liiga väikesele katseisikute arvule.1977. aastast pärineb Karl Christianseni läbiviidud kaksikute põhjalik uuring,kus ta võttis vaatluse alla peaaegu kõik kaksikud, kes sündisid Taanis 1881. aastast kuni 1910. aastani. Ta kasutas vangla-, politsei- ja kohtustatistikat leidis andmeid 926 isiku kohta 7172 kaksikust, kes olid pärit 799 kaksikute paarist.Vaadates raskeid kuritegusid, oli konkordsus meessoost MZ-kaksikutel 50% ja DZ-kaksikutel 21%
1. Eksperiment ehk katsemeetod - olukord, kus katse korraldaja püüab arvestada ja muutumatuna hoida teatud faktoreid ja muuta sihipäraselt ning kontrollitud määral teisi faktoreid/muutujaid. On rajatud hüpoteesile. Kontrollgrupp vs eksperimentaalgrupp sõltuv muutuja mida mõõdetakse sõltumatu muutuja - muutuja, mida katse korraldaja teadlikult kontrollib, et kindlaks teha selle toimet teda huvitavale nähtusele laboratoorne eksperiment - laboriseadmete kasutamine. Katseisikute tegevus on reglementeeritud juhistega. Katsed on korratavad peaaegu identsetes tingimustes. Puudused: kallis ja aeganõudev loomulik eksperiment - katseisik on tavapärases tegevuskeskkonnas. Puudused: võimatus kõiki tegureid arvesse võtta ja mõõta, olukorda kontrollida, suunata või täpselt korrata 2. Vaatlus - sihipärane objekti jälgimine faktide kirjeldamise ja seletamise eesmärgil. On rajatud hüpoteesile, viiakse läbi varem koostatud plaani alusel. Käik ja tulemused
1. Eksperiment ehk katsemeetod - olukord, kus katse korraldaja püüab arvestada ja muutumatuna hoida teatud faktoreid ja muuta sihipäraselt ning kontrollitud määral teisi faktoreid/muutujaid. On rajatud hüpoteesile. Kontrollgrupp vs eksperimentaalgrupp sõltuv muutuja – mida mõõdetakse sõltumatu muutuja - muutuja, mida katse korraldaja teadlikult kontrollib, et kindlaks teha selle toimet teda huvitavale nähtusele laboratoorne eksperiment - laboriseadmete kasutamine. Katseisikute tegevus on reglementeeritud juhistega. Katsed on korratavad peaaegu identsetes tingimustes. Puudused: kallis ja aeganõudev loomulik eksperiment - katseisik on tavapärases tegevuskeskkonnas. Puudused: võimatus kõiki tegureid arvesse võtta ja mõõta, olukorda kontrollida, suunata või täpselt korrata 2. Vaatlus - sihipärane objekti jälgimine faktide kirjeldamise ja seletamise eesmärgil. On rajatud hüpoteesile, viiakse läbi varem koostatud plaani alusel. Käik ja tulemused
Uurimismeetodid peavad vastama reliaablusnõudele: sama meetod peab andma samades või väga lähedastes tingimustes sama või väga lähedase tulemuse ka uuesti rakendatuna. Uute faktide saamiseks kasutab psühholoogia järgmisi põhilisi meetodeid: 1) Eksperiment e.katse (põhiline meetod) :sõltumatu muutuja, sõltuv muutuja a) Laboratoorne eksperiment.Isel. on laboriseadmete kasutamine,võimalik täpselt mõõte, katset saab korrata identsetes tingimustes, katseisikute tegevus on reglementeeritud juhiste ja instruktsioonidega.Sageli aga kallis ja aeganõudev.Kunstlikkuse tõttu on võimatu uurida mis tahes meid huvitavat nähtust. b) Loomulik esperiment(tuleb vältida muutusi, mis katsealuses tekib teadmisest, et teda eksperimenteeritakse.katsealune on oma tavapärases tegevuskeskkonnas.puuduseks 3
Uurimismeetodid peavad vastama reliaablusnõudele: sama meetod peab andma samades või väga lähedastes tingimustes sama või väga lähedase tulemuse ka uuesti rakendatuna. Uute faktide saamiseks kasutab psühholoogia järgmisi põhilisi meetodeid: 1) Eksperiment e.katse (põhiline meetod) :sõltumatu muutuja, sõltuv muutuja a) Laboratoorne eksperiment.Isel. on laboriseadmete kasutamine,võimalik täpselt mõõte, katset saab korrata identsetes tingimustes, katseisikute tegevus on reglementeeritud juhiste ja instruktsioonidega.Sageli aga kallis ja aeganõudev.Kunstlikkuse tõttu on võimatu uurida mis tahes meid huvitavat nähtust. b) Loomulik esperiment(tuleb vältida muutusi, mis katsealuses tekib teadmisest, et teda eksperimenteeritakse.katsealune on oma tavapärases tegevuskeskkonnas.puuduseks on võimatus eksperimenti kontrollida, suunata, täpselt korrata, kõiki eksperimendi
Koheselt moodustus 30-40 inimeseline järjekord. Siis astus mängu kunstlik liige, kes trügis järjekorras, sonkis toidus jne ning hiljem põgenes turu korravalvurite käest. Siis anti inimestele võimalus asja lahendada. Ning selguse et see polegi nii lihtne igaüks mäletas erinevad asju jne). Laboratoorsele eksperimendile on iseloomulik laboratooriumi seadmete kasutamine. Aparatuuride abil on täpselt võimalik mõõta mõjutust, kui selle esile kutsutud reaktsiooni kvaliteedi. Katseisikute tegevus on korraldatud juhiste ja eeskirjadega. Kontrollimise võimalus. Kuid kunstlikkus keskkonnas on võimatu uurida enamust meid huvitavaid nähtusi. Ühtlasi ka väga kallis ja aeganõudev. Teaduslik vaatlus on sihipärane objekti jälgimine faktide kirjeldamisega ja seletamise abil. On rajatud hüpoteesile ja viiakse läbi plaani alusel. Käik ja tulemused fikseeritakse täpselt. Eristatakse: - enesevaatlust e introspektsiooni
Lisaks sellele tegi Launge kindlaks, et kõigil kolmel ühemunarakukaksikutel, kellest üksviibis vanglas ja teine mitte (s.o puudus konkordsus), oli kurjategijate phul tgeemist raskete peavigastustega. Nagu raamatu pealkiri ütleb, järeldas Lange sellest, et pärilikkuse roll kuritegeliku käitumise puhul erakordselt suur. Lange uuringut on kritiseeritud, muu hulgas seatud kahtluse alla kaksikute liigi määramise täpsus ja viidatud liiga väikesele katseisikute arvule. Ameerika teadlane David C. Rowe u8uris kruitegeliku käitumise pärilikkust, kasutades self-raport-meetodit, kus andmeid kuritegeliku käitumise kohta koguti 168 ühemunarakukaksikute ja samasoolise 97 kahemunarakukaksikute paar. Valimisse kuulusid kaksikud, Ohio osariigi koolide õpilased 8.-12. klassini, kellele saadeti 1978. ja 1980. õppeaastal postiga küsimustikud. Vastanute hulk moodustas 50% kõigist adressaatidest
Katseisikud kõndisid oma tegelikust kohast üle ja astusid oma virtuaalkeha näinud kohale lähemale. Kehaväliseid kogemusi on uuritud ka Rootsi Karolinska Instituudi teadlased. Näiteks teadlane Henrik Ehrson viis läbi uuringu, mille korral nägid inimesed samuti läbi videoprillide oma enda selgade kolmemõõtmelisi kujutisi. Kuid sel korral istusid naine ja mees toolil. Vaadates videoprillides oma selga tagantpoolt, puudutas Ehrson oma kahe plastikkepiga üheaegselt katseisikute selga ja rinda. Katseisikutel tundus, et nad istuvad oma füüsilisest kehast tagapool ehk siis kehast väljas ja seda isegi siis, kui nad oma videoprillidest nägid, kuidas Ehrson puudutab nende oma tõelist selga. Taolist katset sooritas Ehrson ka enda peal. Ta sai samasuguse kogemuse osaliseks nagu said eelmised katseisikud. Ta tundis ennast istuvat teises kohas hoolimata sellest, et tegelikult istus ta ikka ühes kohas. Videoprillidest näha olev keha tundub reaalselt enda kehana
Katseisikud kõndisid oma tegelikust kohast üle ja astusid oma virtuaalkeha näinud kohale lähemale. Kehaväliseid kogemusi on uurinud ka Rootsi Karolinska Instituudi teadlased. Näiteks teadlane Henrik Ehrson viis läbi uuringu, mille korral nägid inimesed samuti läbi videoprillide oma enda selgade kolmemõõtmelisi kujutisi. Kuid sel korral istusid naine ja mees toolil. Vaadates videoprillides oma selga tagantpoolt, puudutas Ehrson oma kahe plastikkepiga üheaegselt katseisikute selga ja rinda. Katseisikutel tundus, et nad istuvad oma füüsilisest kehast tagapool ehk siis kehast väljas ja seda isegi siis, kui nad oma videoprillidest nägid, kuidas Ehrson puudutab nende oma tõelist selga. Taolist katset sooritas Ehrson ka enda peal. Ta sai samasuguse kogemuse osaliseks nagu said eelmised katseisikud. Ta tundis ennast istuvat teises kohas hoolimata sellest, et tegelikult istus ta ikka ühes kohas. Videoprillidest näha olev keha tundub reaalselt enda kehana
annaabi.ee 
