Pinev rahu ja Poola- Rootsi sõda. 03.detsember 2006 a Pärast Liivi sõda · Sai Eesti lühikese hingetõmbeaja- Taani oli oma osaga rahul, Venemaa jäi tükiks ajaks mängust välja. · Alles oli 2 enam vähem võrdset ja vastakat jõudu : Rootsi ja Poola · Mõlemad nii Rootsi kui Poola soovisid oma valdusi laiendada ja iseäranis oma usku levitada. · Rootsist oli saanud kindel protestantlik riik. · Poola oli sama kindlalt jäänud katoliiklikuks maaks. Poola võim Lõuna Eestis. · Poola sai Lõuna Eesti 1582 a Jam Zapolski rahuga. · Poola eesmärk oli Lõuna Eesti taas katoliiklikuks maaks muuta selleks sobis hästi Tartu · Poola kaugem eesmärk oli allutada Venemaa, ka selleks sobis ideaalselt Tartu JESUIIDID · Juba 1583 a ilmusid Tartusse jesuiidid katoliikluse ja paavstivõimu kõige paremini organiseeritud ja kõige targemad levitajad. · Nad rajasid Tartusse kolleegiumi ja selle
Brasiilia naaberriigid on Colombia, Guyana, Suriname, PrantsuseGuajaana, Peruu,Boliivia, Argentiina, Paraguay ja Uruguay. Brasiilial on maismaapiir kõikide Lõuna-Ameerika riikidega peale Ecuadori ja Tšiili. Brasiilias voolavad Lõuna-Ameerika suurimad jõed Amazonas ja Paraná jõgi. Brasiilia ulatub nelja kliimavöötmesse. Need on ekvatoriaalne, lähisekvatoriaalne, troopiline ja lähistroopiline kliima. Viimast on väga vähe, üksnes riigi lõunaotsas. Peaaegu 58% Brasiilia pindalast on kaetud metsaga. Palju kasvab kohalikke puuvilju: ananasse, banaane, mangosid, guajaave, annoonasid jt. Brasiilia rahvastik kujunes eri päritolu inimeste kooselus ja tihedas suhtlemises. Rassid ja kultuurid on kogu aeg segunenud ning rahvastik on aina ühtlustanud. Tihti on kõige selle peale raske mõista, milline on tänapäevane brasiillane. Algul asustasid Brasiiliat portugallased, kes segunesid indiaanlastega ja tõid lisaks Aafrikast orje. Brasiiliat loeta...
1. Võrdle luteri, kalvinistlikku ja anglikaani kiriku õpetuslikke seisukohti. Mis on neis sarnast, mis erinevat? Kalvinism- kaotati paast ja missa, asendati Piibli lugemise ja jutlusega. Armulauda peeti sümboolseks mälestussöömaajaks. Jumala tahtel saab osa inimesi õndsaks, teisi ootab hukatus. Rõhutati Vana Testmanedi õpetuse järgimise ja lõbustuste piiramise vajadust. Laul, tants, elurõõmud, alkohol heideti kõrvale. Luter- armulauda peeti osasaamiseks Kristuse ihust. Anglikaani kirik- Piibel on ilmutse ainus allkas, õpetus puhastustulest ja pühakutest hüljati, struktuuri ja liturgia poolest oli tegu pigem katoliikliku kirikuga, jumalateenistus oli ingliskeelne. 2. Mille poolest erines reformatsioon Inglismaal ja Rootsis, Saksamaal, Sveitsis teiste maade reformatsioonist? Rootsis- jäeti kloostrid alles, piiskoppi õigusi vähendati, lossid anti ära. Taani- kirikumaad anti riigi omandiks. Inglismaa- kärbiti paavsti õigusi, suleti kloostri...
huvid ja Saksamaa poliitiline killustatus, mis lasi reformatsioonil laialdaselt levida. 2. Analüüsi erinevate ühiskonnakihtide võimalikku suhtumist Lutheri õpetusse ja reformatsiooni. Kellel oli reformatsioonist võita, kellel kaotada? Paljud Saksa vürstid astusid reformatsiooni poolele, et oma poliitilist võimu suurendada ja kiriku määda ja varade arvelt rikastuda. Põhja- ja Ida-Saksamaal võitis reformatsioon, kuid Lääne- ja Lõuna-Saksamaa jäid katoliiklikuks. Keisril polnud jõudu ega aega et reformatsiooni maha suruda. Kehtestati printsiip ,,kellel võim, sellel usk", ehk kui vürst oli luteri usus siis loeti ka tema alluvad ehk rahvas luterlikuks. 3. Mille poolest erinesid Lutheri ja tema poolehoidjate seisukohad katoliku kiriku omadest? Lutheri vaated olid: usulise tõe ainsaks allikaks on Piibel, õndsaks saab ainult usu kaudu, selleks ei ole vaja kirikut ega paavsti, tunnustas ainult kahte sakramenti-
aadlikelt tagasi kogukonna maade ühiskasutamise õigust. 15241525 aastal toimus Saksa talurahvasõda, talupoegade peamine soov oli vabaks saada. Talurahvasõja mahasurumine lõpetas reformatsiooni kui rahvaliikumise. Reformatsioon lõhestas Saksamaa kahte enamvähem võrdsesse leeri. 1555. kuulutas keiser välja Augsburgi usurahu, millega kinnitati luteri uks teiseks riigireligiooniks. Kehtima jäi põhimõte "Kelle valitsus, selle usk". Luterlikuks jäi Põhja ja IdaSaksamaa, katoliiklikuks aga Lääne ja LõunaSaksamaa. REFORMATSIOONI LEVIK JA VASTUREFORMATSIOON. Lutheriga samaaegselt alustas Sveitsis usupuhastust Ulrich Zwingli, 1523 aastal kuulutas Zwingli linnavõimude toetusel Zürichi paavstivõimust sõltumatuks. Kirik allutati linnavalitsusele, kaotati paastumine ja vaimulike abielu keeld, katoliiklik missa asendati Piibli lugemise ja jutlusega. Zwingli ja Luther tõlgendasid erinevalt armulaua küsimust, Zwingli jaoks oli see vaid sümboolne mälestustoiming.
Itaalia üli-dekooririkas barokk Eesti arhitektuuris olulisel määral ei juurdunud. 19. sajandi teisel poolel kasutati Eestis tihti baroki jäljendamist, mida nimetatakse neobarokiks ning mille näiteks võib tuua Kadrioru lossi ja Palmse mõisa. Eesti barokk on sulam Rootsi tagasihoidlikust kunstist ning Venemaa kaudu meieni jõudnud itaalialikust stiilist. Euroopas oli 17. sajand sõdaderohke ning reformatsioon oli jaotanud kontinendi usulistel põhimõtetel kaheks katoliiklikuks ja protestantlikuks. Usuvoolude vahel käis pidev võitlus ning 17. sajandil viisid poliitilised nägelused Kolmekümneaastase sõjani, mis haaras peaaegu kogu Euroopa. Barokk maalikunst sai alguse 16. sajandi lõpupoole ning seda iseloomustas ülevus, jõulisus, hoogsus, tunneteküllus ja toreduseihalus. Selline kunst sobis hästi ka katoliku kirikule, sest nii oli võimalik inimesi mõjutada. Barokk oli esimene suur stiil, mis juurdus ka
puhkes Kolmekümneaastane sõda. See sõda oli maailma esimene moodne sõda, kus katoliiklaste ja protestantide vaheline konflikt muutus võitluseks ülemvõimu pärast kogu Euroopas. Pikaleveninud sõda ei toonud erilist edu kummalegi poolel, kuid võitjateks võib siiski lugeda protestante.. Hukkus palju inimesi ja laostati maid. 1555. aastal sõlmiti usurahu Augsburgis. See seisnes sellest, et iga väikse riigi valitseja määras oma alamate usu. Nii jaguneski Saksamaa killustatus katoliiklikuks ja protestantlikuks. 1618. aastal suurenesid Böömimaal pinged katoliiklaste ja protestantide ning Habsburgide ja teiste kuningakodade vahel. Sõja ajendiks saigi Praha kuningalossis toimunud tüli, kus mõningad protestantidest böömi ülikud viskasid kindluse aknast välja katoliiklastest Habsburgide esindajad. Seda vahejuhtumit tuntakse Praha defenstratsiooni nime all. Inglismaa ja Holland maksid Taanile suur summasi, et ta astuks sõtta. 1625. aastal astus Taani sõtta
Puritaanid taotlesid anglikaani kiriku täielikku puhastamist, sest pärast anglikaani kiriku tekkimist säilisid siiski katolikud jooned, millest puritaanid vabaneda tahtsid.Puritaanid arvasid ka,et piiskopi ametikoht tuleks kaotada,mistõttu sattusid nad automaatselt kunigavõimuga vastuollu. Puritaanide hinnangul oli reformatsioon Inglismaal jäänud poolikuks - kirikusse oli jäänud liiga palju katoliiklikku toredust ja dogmasid. Anglikaani kirik oli kondikavas jäänud katoliiklikuks, kuid puritaanid rõhutasid kalvinistliku õpetuse tähtsust - predestinatsiooni, vagadust ja töökust. Mida negatiivset/positiivset leiad puritanismis? + algas töötamise ja rahateenimise propagandeerimine, mis tõttu paranes elujärg - keelasid lõbustused, muusika, tantsu, naeru, teatri jen. rajasid esimese usa koloonia Võrrelge independentide ja levellerite liikumist. Levellerite juhiks oli Lilburne . Nad nõudsid täielikku võrdsust, poliitilist võrdsust, majanduslikku võrdsust
vürstiriikidega. 23. Aleksander Nevski kes ta oli, mida ta tegi. Saksa ordu tagasilöömine Aleksander Nevski poolt. Peipsi jäälahing 1242. Novgorodi vürst, kes katkestas ristisõdijate tungi itta ja lööb aastatel 1240 ja 1242 tagasi Saksa ristisõdijate väed. Sakslaste suurim lüüasaamine. 24. Vana-Liivimaa naaberriikide tugevnemine keskaja lõpul. Leedu ühinemine Poolaga ning muutumine katoliiklikuks. Vana- vene riikide ühendamine Moskva suurvürstiriigi poolt. Leedu muutus katoliiklikuks 1386 ja koos Poolaga loodi 1385 Poola-Leedu liit. Moskva suurvürstiriik hakkas ühendama Venemaad, 1478 vallutati Novgorod ja 1510 Pihkva. Taheti vallutada ka Kagu-Eestit. Tugevnes ka Skandinaavia, kui 1397 liideti Taani, Rootsi ja Norra Kalmari Uniooniks. 25. Vana-Liivimaa ühiskond keskajal. Rahvaarvu kasv. Rahvaarvu
säilitati senine jumalateenistuskord; anglikaani usutunnistus(peapiiskop Thomas Cranmer) Henry VIII tegevus: jätkas isa poliitikat kuningavõimu tugevdamisel, tahtis Roomast lahku lüüa(Ingl. kiriku pea), sulges kloostrid), konfiskeeris maad ja varad, kaotas tsölibaadi,keelas indulgentside müügi, kõigi teisitimõtlejate hukkamine, keelas talupoegadel käsitöölistel piibli lugemise. 5)Ref. mõju Euroopale *Eur. lõheneb protestantlikuks ja katoliiklikuks *protest. riikide majand. kiire areng(prot-töö ülistamine) *ment. muut-töö ülistamine, kat riikides haridustase madalam(prot. nõutakse piibli lugemist) *reformeeritud kirik toetab rahvuslikku liikumist ja iseseisvust *kat maades kutsub esile teisitimõtlejate hukkamise(inkv. läbi) 6)usulised: ilmalikud: *Pr. talupoegkond valdavalt katoliiklik *kun.võim ei olnud kindel *Pr. loodud gallikaani kirik andis kuningale võimal
1535. aastal ei kerkinud enam esile tugevat poliitilist autoriteeti, kes suutnuks kohalikke sjajude organiseerida ning ordu ja piiskoppide omavahelisi hrumisi vaos hoida. Lisaks poliitilisele killustatusele nrgestas Liivimaa hiskonda usuline lhenemine 1520. aastatel vallandunud reformatsiooni tagajrjel. Martin Lutheri petusega lksid kiiresti kaasa suuremate linnade ilmalikud ja vaimulikud ringkonnad; aadel kaldus pigem psima katoliikluse juures. Liivi ordu kui institutsioon ji kll katoliiklikuks, kuid juba W. v. Plettenbergile jrgnenud ordumeistrid vtsid ise omaks luterluse. Majanduslikult oli 16. sajand Liivimaale kui Venemaa ja Lne- Euroopa vahelise kaubanduse transiitmaale kllaltki soodne tnu Euroopas kujunenud pllumajanduslikule krgkonjunktuurile. Heaolu kasvu nautisid eriti linnaelanikud, aga ka teised seisused. Samal ajal aga teravnesid ha sotsiaalsed pinged: maa ja linna, misnike ja talupoegade, kaupmeeste ja
usurahu põhimõttel Euroopa: VIII tütar lubas Inglismaa 1) Prantsusmaal sai Iseseisvussõja juht Hispaania alla, jäid kelle maa, selle usk Sveitsis kalvinistid, Elisabeth I Tudor troonile Mary Stuarti valitsevaks katoliku Gustav Vasa valiti katoliiklikuks. Alles 1648 st vürstid määrasid Sotimaal prespüterid, (1558-1603), ta poja James VI. usk; kuningaks 1523. Vestfali rahuga kuulutati usu. Inglsmaal puritaanid, taastas reformeeritud 2) protestantidel 1536 kehtestas Holland lõplikult iseseisvaks reformatsiooni
Palestiina allus Rooma võimule, juutide usk oli sajandeid olnud katoliiklikuks (üleüldine), muutus tähtsaimaks Rooma riigis, suurim monoteistlik ning Rooma võimud suhtusid juutidesse erandlikult, ei maavaldaja, võttis üle riigi funktsioone. nõudnud neilt religioosseid auavaldusi Rooma jumalatele ja Piiskopkonnad kiriku peamised struktuuriüksused (Jeruusalemm, keisritele, Juudamaa valitsejatele jäeti iseseisvus ja volitused Aleksandria, Antiookia, Rooma, Konstantinoopol), eesotsas piiskop
Põlvkondade konflikt, vastandumine eelnenule. suurim leiutis (1440nd), väga suur mõju > raamatute (nootide) tohutult suurem levik (odavus, täpsus, kiirus, tiraaz) > kirjasõna enneolematult suurem kättesaadavus. mitmed eri koolkonnad: vaimulik - muusika kõlab kirikus, ilmalik - aadlike õukonnas. enamasti saateta vokaalmuusika, ansamblile 16. saj, nootide trükkimine Ususõdade sajand. Senine ühtne lääne kirik jaguneb katoliiklikuks ja protestantlikuks. Protestantlikke kirikuid: luteri kirik, anglikaani kirik, kalvinistlik kirik. Paavst ei saa andestada ühtki patusüüd, võib vaid üksnes kinnitada Jumala andestust. Paavsti võimuses on üksnes nende karistuste kustutamine, mille ta on ise inimestele peale pannud. Lootus patukustutuskirjade abil õndsaks saada on vale. Vastuseis pühakute kultusele. Teenistus peab olema emakeelne. Jumalateenistus peab olema emakeelne.
· Ristiusu võidukäik- ristiusk muutus prestiizikaks ja karjääri tegemiseks oli see hea võimalus, seega usku vahetati massiliselt ja eelkõige kasu silmas pidades. · 4.saj lõpul keisririik ametlik, mitte-kristlaste tagakiusamine. Keelati vanad usupidustused, olümpiamängud, suleti templid. · Ristiusu kirik kristlaste organisatsioon. Kuna hõlmas kogu kristlaskonda, nimetati katoliiklikuks. Peamised struktuuriüksused piiskopkonnad. · Diötsees piiskopile alluv piirkond. Suuremate diötseeside eesotsas olid peapiiskopid e metropoliidid. · Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia(Süürias), Rooma ja Konstantinoopol viis peapiiskopkonda. · Tähsaid küsimusi arutati kirikukogudel e sinoditel. Hereesiad (ketserlikud usulahud): · Dogmaatika uskumine (kr dogma-usk).
vanaklassitsism. Hollandis, Eestis ja Skandinaaviamaades omalaadne, barokist sootuks erinev kunst, mida võib realistlikuks pidada. Vahel ongi seda nimetatud barokseks realismiks. Pärisbarokk Selline n.ö ehtne barokk on omane piirkondadele, kus katoliku kirik kõige ägedamalt tegutses Itaaliale, Hispaaniale, tol ajal Hispaania võimu all olnud LõunaMadalmaadele ehk Flandriale (praegune Belgia) ja neile Saksamaa piirkondadele, mis katoliiklikuks olid jäänud, samuti PoolaleLeedule. Neis maades pöörati suurt tähelepanu jumalakodade ehitamisele (sakraalarhitektuurile) ja usulise sisuga kujutavale kunstile. Pärisbarokk: barokkarhitektuur Peamiseks kunstiliigiks arenes barokiajastul arhitektuur. Selle sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Carlo Maderna: Santa Susanna kirik F.Borromini: San Carlo alle Quattre F.Borromini: San Carlo kiriku kuppel Fontani kirik Roomas
ordu kloostri rajamine piritale. 16. Millal, kelle poolt algatatuna ja kust sai reformatsioon alguse? (lk.83) Miks läksid reformatsiooniga kaasa valitsejad, aadlikud, rikkad linlased; miks talupojad? (lk.83 -84) – Reformatsioon – usupuhastus. Jõudis Liivimaale 1523. A Sai alguse Martin Lutherist 1517a. 1524a pildirüüste – mitusada eestlast ja sakslast hävitasid pilte, altareid jms tallinna kirikutes. Ametlikult jäid eesti alad katoliiklikuks ent luterlikud põhitõed levisid linnades siiski. 17. Kuidas mõjutas reformatsioon vaimuelu Eestis? (haridus, eestikeelne trükisõna) (lk.86-87) – 1535 Wanradti ja Koelli katekismus (lühendatud usuõpetuse käsiraamat) – esimene säilinud eesti keelne raamat (11lk) 1555 ausburcki usurahu, „kelle võim, selle usk“ 1525 teated esimest eestikeelsest raamatust. Esimene eestikeelne piibel 1739a MUISTE VABADUSVÕITLUS LÕPPES 1227
TAGAJÄRJED: ulatuslik usupuhastus Euroopas; kristluse lihtsustumine; rahvusluse tõus; emakeele areng; katoliku kiriku uuenemine; vastureformatsioon; kapitalismi tekke soodustamine. 5) Nantes`i edikt 13. aprillil 1598. aastal Henry IV poolt välja antud dokument, mille alusel tunnistati Prantsusmaal valitsevaks usuks katolitsism. Oma veendumusi lubati kuulutada ka reformeeritud usutunnistuse pooldajatel. Pariis pidi jääma katoliiklikuks. 6) Anglikaani kirik, hugenotid, kalvinistid, luterlased, katoliiklased ANGLIKAANI KIRIK protestantluse haru, kuhu kuulub arvukalt koguduste ühendusi. Rajajaks inglise kuningas Henry VIII, kes läks tülli paavstiga, sest see ei andnud talle lahutust. HUGENOTID Prantsusmaa kalvinistid 16.-18. sajandil KALVINISTID protestantliku usuvooli esindajad, mis rajati 1536. aastal Johann Calvini poolt LUTERLASED kristliku konfessiooni esindajad, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest
Waleslased ja sotlased põlvnevad otseselt keltidest. Nende rahvaste keeled on palju taandunud, eriti Sotimaal: vana soti ehk gaeli keelt räägib vaid 50 000 inimest Põhja-Soti mägismaal ja Hebriidi saarestikus. Inglased kuuluvad põhiliselt anglikaani kirikusse, sotlaste ja waleslaste juures on levinud ka ristiusu teised harud. Põhja-Iirimaa rahvastik on selgelt jagunenud kaheks: inglise ja soti päritolu protestantlikuks enamuseks ning Iirimaa poole hoidvaks katoliiklikuks vähemuseks. Kas inglased või britid? Inglastest rääkides mõistetakse tavaliselt nende all sageli kõiki Ühendkuningriigi elanikke. Tegelikult tuleks öelda britid. Inglased moodustavad ainult kõige tihedamalt asustatud piirkonna- Inglismaa- elanikkonna. Riigi teised osad on Wales, kus räägitakse veel oma põlist kõmri keelt; kõrge rahvusteadvusega Sotimaa ja väljaspool Suurbritanniat asuv Põhja-Iirimaa.
apostlid. Peetrus oli jeesuse jünger juba jeesuse eluajal, temast sai esimene rooma piiskopp. Paulus oli mõjukaim usulevitaja, sai palju pooldajaid. Kristlased ja rooma riik-teiste jumalate sustuse avaldamise keeld tekitas kristlaste vastu umbusku, keisritele austuse mitte avaldamisest võis näha märki allumatusest, ning seetõttu oli roomas kristlus keelatud. Riik ja ristiusk-kristluse leagiseerimise ajaks oli juba kuj.kristlaste org-kirik, kuna kirik hõlmas kogu kristlaskonda nim seda katoliiklikuks. Eesotsas oli piiskopp, temale alluvat piirkonda nim diötseesix, 5 piiskoppkonda: jeruusalemm, aleksandria, antiookia, rooma, konstatinoopol. Tähtsamaid küsimusi arutati sinoditel. Kirik muutus tähtsamaid org rooma riigis, ta hoolitses vaeste ja haigete eest, korraldas kooliharidust, mõistsid kohut. Kloostrite teke-et taevariiki saada pidi oma keha eest täiuslikult hoolitseda: maha suruda oma himusi ja tarvidusi
eelkõige portugallastest, aga ka sakslastest, hispaanlastest, itaallastest, hollandlastest jt. Umbes 10% brasiillastest on neegrid, nemad elavad peamiselt kirdeosariikides. Ent üle kolmandiku rahvastikust on segaverelised ning nende osatähtsus kasvab. Umbes 300 000 Brasiilia põliselanikku elab Amasoonia ürgmetsades. Leidub ka jaapani, araabia ja muu päritoluga brasiillasi. Brasiiliat loetakse maailma suurimaks katoliiklikuks riigiks. Kõigest veerand brasiillasi elab maal ning on palju miljonilinnu. ... Brasiilias on väga populaarne karneval, mida peetakse 46 päeva enne lihavõtteid. Karneval on kõige kuulsam puhkus Brasiilias ja on muutunud suurte proportsioonidega sündmuseks. Riik peatub täielikult terveks nädalaks ja pidustused on tugevad, päeval ja öösel, enamasti rannikulinnades. Jalgpall on kõige populaarsem spordiala Brasiilias. 2014 FIFA World Cup.
Põhja-Eesti Rootsile, Saaremaa taanlastele, ja lõuna-eesti poolale. 1586 aastal suri Stefan Battory ja troonile tõusis Rootsi kuniga Johann III poeg Sigismund III. 1592 aastal suri ka Johann III ja Rootsi kuningaks sai Sigismund III. Rootsit alitses tema onu Södermanlandi hertsog Karl sel ajal kui teda polnud, aga nende omavaheline suhtlemine teravnse. Poola tahtis läbi Tartu endale alistata Venemaa, kuid enne seda oli vaja Lõuna Eesti taas katoliiklikuks muuta. 1583. hakkasid levitama Tartusse katoliiklikust jesuiidid. jesuiidid- katoliikluse ja paavstivõimu kõige agaramad, kõige paremini organiseeritud ja kõige targemad levitajad. Nad rajasid tartusse oma kollegiumi ja hakkasid andma tipptasemel haridust. Vastureformatsioon- usupuhastuse vastu töötamine, et katoliiklikust säilitada. 1561. aastal algas Rootsi aeg põhja-eestis. Rootsis sai troonile järgmisena Karl IX , kes oli talurahvasõbralik. Eestimaa ja Rootsi riigi
Zandriteks olid: missa, motett, chanson. Vaimulik muusika ( missa & motett ) olid kooridele, ilmalik muusika( chanson jt ) olid ansamblitele. Olulisemad autorid : Guillaume Dufay (~1400 1474) stiili rajajaid. Johannes Ockeghem (~1420 1497) kaanonimeister. Josquin des Prez, Adrian Willaert veneetsia koolkonna rajaja. Orlandus Lassus. 16 sajandi vaimulik muusika Ususõjade sajand.Ühtne läänekirik jaguneb kaheks katoliiklikuks ja protestantlikuks. Protestantlikud kirkud : anglikaani- , luterlik- ja kalvinistlik kirik. Protestantism on reformaatsiooni tulemusena katoliku kirkiust eraldunud kirikute usulahkude ühine nimetus. Luterlik kirik ja selle muusika. 1517 aastal naelutas Martin Luther Witenbergi lossikiriku uksele oma kuulsad 95 teesi. Ta imetles Madalmaade polüfooniakunsti. Leidis, et muusikal on väga suur kasvatuslik tähtsus. Soovis laulmise kaudu ka kogudust jumalateenistusele haarata
Hispaania. 13. sajandiks olid Euroopas tsivilisatsioonide vahelised piirid välja kujunenud.Põhjamaad,Baltimaad -Lääne tsivilisatsioon.Poola,Slovakkia,Ungari,osa Rumeeniast,Horvaatia.Ristisõdade ajal 11.-13.saj. Laienes Lääne tsivlisatsioon ajutiselt tänapäeva Türgi alale, Süüriasse, Liibanoni jne... Lääne tsivilisatsioon kadus sealt 13. sajandi algul ja islamiusulised vallutasid kogu piirkonna tagasi. 15.sajandi lõpuks vallutati araablastelt Hispaania ja see muutus katoliiklikuks. Araablastelt võeti üle araabia numbrid, seep, tuuleveski.Lääne tsivilisatsiooni esiletõus-Algas suurte maadeavastustega.Eeldused: teaduse edusammud.Eurooplaste maailmapilt piirdus Euroopa, Põhja-Aafrika, Lähisida ja Venemaaga.15.saj. avastati et maa on ümmargune.tehnilised leiutised (kompass).Hispaania oli tagasi vallutatud ja seal oli palju rüütleid.Oli vajadus idamaade luksuskaupade ja vürtside järele.1497-1498 Portugaallane V.Gama avastas meretee Indiasse.1492 Jõudis Kolumbus
Neobarokk (koos juugendiga) oli Eesti arhitektuuris osaliselt levinud kuni 1930ndate aastate lõpuni, perioodi lõpuosas küll tihti juba veidi rahulikuma heimatstiiliga ja rahvusromantilise stiiliga segunenult. Üks näiteid on Kadrioru administratiivhoone. Näited Eestis Kadrioru loss Laupa mõis Palmse mõis Itaalia maalikunst Ajalooliselt oli barokk-kunsti levikuaeg, 17. sajand, Euroopas vapustuste- ja sõdaderohke. Reformatsioon oli kontinendi jaotanud usulisel põhimõttel - katoliiklikuks ja protestantlikuks. Kumbki usuvool võitles teisega kõiki mõeldavaid vahendeid kasutades. Pealegi tekkis alatasa ka poliitilisi nägelusi. Suurimaks neist konfliktidest sai Kolmekümneaastane sõda (1618-1648), mis haaras pea terve Euroopa ja mille ajal eriti rängalt sai kannatada Saksamaa. Segaduste ja sõdade foonil tugevnes reas riikides keskvõim, eriti Prantsusmaal, jõudes välja kuninga absoluutse ainuvõimuni - absolutismini. "Riik - see olen mina", väitis Louis XIV.
Kuna Godunov oli opritsnik, siis ei olnud ta rahva seas populaarne, kuid samas ei olnud ta väga halb valitseja. Teda kahtlustati Ivan IV poja Dmitri tapmises. VALE-DMITRI 1601. a. oli näljahäda ja väga külm talv. Puhkes talurahvasõda. Ilmub välja isik, kes nimetab end hukkunud Dmitriks. Kui see oleks olnud tõsi, oleks Godunov pidanud loovutama Dmitrile trooni. Isehakanud Dmitrit tunnistasid need, kes tahtsid Boriss Godunovist lahti saada. Vale-Dmitri tahtis muuta Venemaa katoliiklikuks ja seetõttu toetasid teda paavst ja Poola-Leedu. Dmitri rünnak Venemaale oli võimas palju kindlusi langes tema kätte vastupanuta. 1605. a. sai Vale-Dmitri troonile. 1606. a. kukutavad bojaarid Vale-Dmitri. ValeDmitri vastase vandenõu etteotsa asus Vassili Suiski, kes kõrvaldas Vale-Dmitri ja asus ise troonile, kus ta oli kuni 1610. a. 1607. a. ilmub välja Vale-Dmitri II, kes saab poolakate toetusel 1610 valitsejaks.
See oli kreeka päritolu ennustajanna kirja pandud ennustused, millest lähtuti otsuste langetamisel. Metseen rikka kultuurisoosija üldnimetus. Apostlid esimesed kristlikud usukuulutajad pärsat Jeesuse Kristuse surma, tähtsaimad on Peetrus ja Paulus. Evangeelium lood Jeesuse elust ja õpetusest. Vulgata ladinakeelne piibel Katoliiklus kirik mis hõlmas kogu kristlaskonda seda nimetigi katoliiklikuks kirikuks. Sinod kirikukogu sai aeg-ajalt kokku ning arutas tähtsamaid küsimusi. Diötsees piiskopile alluv ala. Dogmaatika õige uskumine. Ortodoksne usutunnistus õige usk, õige usutunnistus. See sõnastati nn apostelliku usutunnistusena. Hereesia väärõpetus, mis ei järginud dogmaatikat. Ariaanlus piiskop Ariuse õpetus,mis ütleb et Jeesus on inimliku päritoluga, mitte jumaliku. Kolmainsus- on kristlik doktriin, mille järgi Jumal on
Novgorodis. Võimeka ordumeistri Wolter von Plettenbergi juhtimisel tegid orduväed 1502 vasturünnaku ning saavutasid Smolino järve ääres venelaste üle võidu ("Smolino ime"), mis tõi mõneks ajaks maale rahu, 1503. aastal sõlmitud lepet pikendati 1509., 1521., 1531. ja 1554. aastal. Rahutusi tekitasid aga Liivimaale 1525. aastal jõudnud reformatsiooni-ideed, mida toetasid linnad, kuid mitte ordu ja piiskopkonnad, mis jäid katoliiklikuks. 1554 aasta tõi Vana-Liivimaale vajaduse pikendada rahu Vene tsaariga. Ordumeister ja Tartu piiskop lähetasidki saadikud läbirääkimistele. Kuid oodatud edu kõnelustes jäi tulematta. Liivimaa saatkond põrkas hoopis tsaari nõudmisele - Kuna Tartu Piiskopkond olla ammustest aegadest Vene võimu alune maa siis tasugu piiskop nüüd tribuuti kogu selle aja eest. Ja aega selle nõudmise täitmiseks anti kolm aastat.
1480 81 ja 15011502 tegid venelased Liivimaale rüüsteretki. Võimeka ordumeistri Wolter von Plettenbergi juhtimisel tegid orduväed 1502 vasturünnaku ning saavutasid Smolino järve ääres venelaste üle võidu ("Smolino ime"), mis tõi mõneks ajaks maale rahu, 1503. aastal sõlmitud lepet pikendati 1509., 1521., 1531. ja 1554. aastal. Rahutusi tekitasid aga Liivimaale 1525. aastal jõudnud reformatsiooni-ideed, mida toetasid linnad, kuid mitte ordu ja piiskopkonnad, mis jäid katoliiklikuks. 1554. aastal nõudis Ivan IV rahu pikendamise läbirääkimistel Tartu piiskopkonnalt lõivu üks mark aastas elaniku kohta ("Tartu maks"), väites, et tegu on põlise Vene maaga, mis peab oma tõelisele isandale taas hakkama tribuuti maksma. Siinsed võimud olidki algul sunnitud maksu rahu säilitamiseks lubama, kuid hiljem keeldusid maksmast, lootes keisri toetusel maksunõuet kõrvaldada. Samas ei suutnud ordu ega piiskopid maad kindlustada. Peagi (1557) laienes maksunõue kogu
Absolutismi tunnused: *jagamatu riigivõim *valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja *kogu võim koondunud 1 isiku kätte *erkantelistlik majanduspoliitika *alalise armee loomine(sõjaväekohustus) 2.Puritanism-kapitalistliku ühiskonna mõttelaad Inglismaal 17.saj. HenryVIIIalgatatud reformatsioon. Anglikaani krik tunnistati ametlikuks, katoliiklikuks jäid Iirimaa ja osa Sotimaast. Püssirohuvandenõu- katoliiklaste vastupanu, kui 5.nov.1605 üritas Guy Fawkes parlamendi õhku lasta. Puritanism- usulise ja poliitilise opositsiooni erikuju Inglismaal. Puritaan-Protestant, kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist. Kuninganna Elizabethi ajal(1558-1603) tehti järeleandmisi, ettemääratuse õpetus. Sattusid vastuollu
Hugenotid võitlesid suureneva absolutismi vastu. Nad pooldasid kuningavõimu piiramist ja ravhaesinduse taastamist. 1562 Vassy veresaun. Katoliiklikud väed ründasid hugenotte. 24. aug. 1572 pärtliöö veresaun Pariisis. Peale pärtliööd tugevnesid kodusõjad prantsusmaal. 1598 aastal Nantes'i edikti vastu võtmisega lõppesid Prantsusmaal kodusõjad. See oli katoliiklaste ja hugenottide vaheline leppimine. Prantsusmaale lutheri põhimõtted ei levinud. Prantsusmaa jäi tugevalt katoliiklikuks riigiks. Hugenotte kiusati endiselt taga. Luteri usk levis täielikult Põhja-Euroopas. Kalmari unioon 1397-1521. sinna kuulusid Norra Rootsi ja Taani. Taani tõusis liidus esile. Üritas haarata teiste liidu riikide võimu. Reformatsioonidega oli võimalik rootsil taani võimu haaramist tagasi lüüa. Stockholmi veresaun. Rootsi tõusis taani vastu üles. Gustav Vasa oli rootsis taani vastase liikumise juht. Reformatsioon viidi rootsis läbi selleks, et saada raha taani vastu võitlemiseks
põrgu- ja taevaringide, võrdleb oma varasurnud südamedaami Beatricet madonnaga. Dante "Jumalik komöödia" tegelaste hulka kuuluvad nii antiikkultuuri kui tema kaasajaga seotud filosoofid, luuletajad, paavstid. Erasmus Rotterdamist- Desiderius Erasmus, Desiderius Erasmus Roterodamist või lihtsalt Erasmus Rotterdamist (sündis oletatavalt 1466 ning suri 1536) oli varauusaja tähtsaim humanistik õpetlane ja teoloogia doktor. Ta ise jäi katoliiklikuks, kuid toetas kohati ka Martin Lutherit. 1516. aastal avaldas tekstikriitilise kreekakeelse Uue Testamendi "Novum Instrumentum omne". See on vanim trükitud Uue Testamendi kreekakeelne väljaanne. Thomas More- 1478-1535 Oli teose ,,Utoopia" autor. Selle teosega tuli sõnavarra sõna utoopia. Õppis Oxfordi ülikoolis. Eksisteeris ka sõprusside Erasmusega Rotterdamist. Poliitiline karjäär möödus parlamendi liikmena ja juristina Henry VIII valitsuse ajal. Oli ka Inglise ülemkoja eesistuja
· Lääne-Frangi riik (Prantsusmaa tuumikala) Põhja-Prantsusmaa anti Normandia viikingupealikule, Normandia valitsejad vallutasid ligi sajandi hiljem Inglismaa. 1337 1453 Saja aastane sõda: inglased vallutasid peaaegu kogu Prantsusmaa ala, aga lõpus olid sunnitud lahkuma Prantsusmaal; Keskajal kasvas kuninga võim; Prantsusmaast kujunes tugeva keskvõimuga riik; absolutistlikud valitsejad (Louis kuningad) kuni 18. saj lõpuni; Prantsusmaa jäi katoliiklikuks; Prantsuse revolutsioon (1789 1799): · rahvas ei olnud rahul kuningavõimuga; üritati paigaldada demokraatia ning võtta vastu uus põhiseadus; · demokraatlikus parlamendis kujunesid välja kaks vastast: jakobiinid ja zirondiinid; revolutsioon veelgi süvenes, kuningas mõisteti surma 1793. a; · 1793. suvel kukutati zirondiinid võimult, tekib jakobiinide diktatuur; 1794. a kukutatakse jakobiinid võimult ning paigaldatakse 5- liikmeline valitsus; lihtrahvas
Barokk-kunst ongi tundeküllane, jõuline, äge, täis rahutust ja tormlemist. Barokile ei ole omane mõistuspärasus, vaid pigem rõhumine inimese tundemaailmale. Selline n.ö. ehtne barokk on omane piirkondadele, kus katoliku kirik kõige ägedamalt tegutses - Itaaliale, Hispaaniale, tol ajal Hispaania võimu all olnud Lõuna- Madalmaadele ehk Flandriale (praegune Belgia) ja neile Saksamaa piirkondadele, mis katoliiklikuks olid jäänud, samuti Poolale-Leedule. Neis maades pöörati suurt tähelepanu jumalakodade ehitamisele (sakraalarhitektuurile) ja usulise sisuga kujutavale kunstile. Siin kasutatud mõiste "pärisbarokk" võib tunduda kummaline, siiani seda kasutatud pole, ometi leiab lehekülje autor selle igati asjakohase oleva. Peamiseks kunstiliigiks arenes barokiajastul arhitektuur. Selle sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses
Erasmus Rotterdamist Allikas: Vikipeedia Desiderius Erasmus 1523. aastal Desiderius Erasmus Roterodamist või lihtsalt Erasmus Rotterdamist (sündis oletatavalt 1466 ning suri 1536) oli varauusaja tähtsaim humanist ja õpetlane. Ta ise jäi katoliiklikuks, kuid toetas kohati ka Martin Lutherit. Erasmus Rotterdamist (1469-1536) propageerib vaba ja selget vaimu, mõõdukust, kainet mõistust, haritust ja lihtsust kui tõelisi kõlbelisi omadusi. Ta astub välja hilisele skolastikale (keskaja usufilosoofia) omase liigse intellektuaalsuse, fanatismi, harimatuse, vägivalla ja silmakirjalikkuse vastu.
Hävitati põlisrahvad, hakkasid levima nakkushaigused, Aafrika mandrilt hakati hõimudepealikelt ostma hõimude liikmeid. USUSÕJAD Prantsusmaa 1562.-1598. a. Põhjuseks oli katoliiklaste kallaletung jumalateenistust pidavatele hugenottidele (e.protestandid). Oluliseimad sündmused on näiteks 1572. a. toimunud Pärtliöö, kui kokku hukati kuni 10000 protestanti. Prantsusmaa oli lõhestatum kui varem. 1573. a. astus Henry IV katolikuusku ja riik tunnistati katoliiklikuks. Hugenottidele jäid nende sadamad ja hooned ning õigused pidada teenistusi (Lõuna-Prantsusmaal). Uut kuningat ei tunnistatud. Katoliikluse võiduga piirati hugenottide õigusi. Nende olukord halvenes ja nad hakkasid Prantsusmaalt välja rändama. Madalmaad 16. saj. lõpp-17. saj. algus. Hispaanlased üritasid kalvinismi välja suruda ja madalmaad tahtsid iseseisvust. Olulised sündmused olid 1566. a. toimunud pildirüüste, kui tungiti kirikutesse. 1572
Euroopas ning mida nad saavutasid 13. sajandiks? Rooma piiskop võttis endale kõigi Lääne-Rooma riigi aladel elavate kristlaste juhtimise-paavstivõimu kujunemine. Konstantinoopoli patriarh juhtis kirstlasi Bütsanti keiririigis. Rooma paavst saatis misjonäre paganaid ristiusku pöörama. Algas kirikute, kloostrite asutamine kiriku tugipünktidega. 7. Millal lõhenes ristiusu kirik katoliiklikuks ja õigeusklikuks ning mille poolest need sarnanesid ja erinesid? Ristiusu kirik lõhenes katoliiklikus ja õigeusklikuks 1054 aastal kirikulõhe ajal. Õigeusk Juhtis Konstantinoopoli patriarh, kes toetus Bütsantsi keisrile.Piibel ja jumalateenistus kreeka + slaavi keeltes. Peakirik Hagia Sophia katedraalKonstantinoopolis.Kirikutes imettegevad ikoonid, ikonostaas, mosaiikkaunistused.Vaimulikel oli lubatud abielluda.8. 10. s ristiusustati Serbia, Bulgaaria, Rumeenia,
rüüsteretki, 1494 suleti jõuga Hansa kaubakontor Novgorodis. Võimeka ordumeistri Wolter von Plettenbergi juhtimisel tegid orduväed 1502 vasturünnaku ning saavutasid Smolino järve ääres venelaste üle võidu ("Smolino ime"), mis tõi mõneks ajaks maale rahu, 1503. aastal sõlmitud lepet pikendati 1509., 1521., 1531. ja 1554. aastal. Rahutusi tekitasid aga Liivimaale 1525. aastal jõudnud reformatsiooni-ideed, mida toetasid linnad, kuid mitte ordu ja piiskopkonnad, mis jäid katoliiklikuks. 1554. aastal nõudis Ivan IV rahu pikendamise läbirääkimistel Tartu piiskopkonnalt lõivu üks mark aastas elaniku kohta ("Tartu maks"), väites, et tegu on põlise Vene maaga, mis peab oma tõelisele isandale taas hakkama tribuuti maksma. Siinsed võimud olidki algul sunnitud maksu rahu säilitamiseks lubama, kuid hiljem keeldusid maksmast, lootes keisri toetusel maksunõuet kõrvaldada. Samas ei suutnud ordu ega piiskopid maad kindlustada. Peagi (1557) laienes maksunõue kogu Liivimaale.
maast ja just selle tõttu läksid need kuningliku kodanluse kätte. Kuningas oli abielus 6 korda. 2 naist suri tapalual, 1 suri pärast sünnitust ja 2 lahutati. Kuninga viimane abikaasa sai austava tiitli Kuninga Õde. Viimane naine elas kuningast kauem. Lõplikult kinnistus Anglikaani kirik Elizabeth I valitsusajal. Anglikaani sarnaneb väliselt Katoliikliku kirikuga, st. jumalateenistus on sarnane(erinev keel), katoliku kiriku hiilgus säilis Anglikaanis. Ristiusk jagunes lõplikult Katoliiklikuks ja Õigeusuks. Reformatsiooni tulemusena tekkis protestantism, mille üheks vooluks on luterlus, teine anglikaani ja kolmas reformeeritud kirik: Kalvinsm Sveitsis ja madalmaades, Prantsusmaal Hugenotid, Inglismaal veel Puritaanid ja Sotimaal on presbriterid. Vastureformatsioon Katoliku kirik ei olnud selliseks hoobiks nagu Reformatsioon valmis. Koheselt, kui see oli puhkenud, ei olnud Katoliku kirik end suutnud koguda
kellel hilisematel aegadel on tulnud lossile uusi osi lisada - Louvre'i ehitus kestis nimelt aastasadu. Valmis sai loss alles 19. sajandi II poolel, täpsemalt 1878. Praegu asub selles hiiglaslikus hoones üks maailma suuremaid kunstimuuseume. Barokk Ajalooliselt oli barokk-kunsti levikuaeg, 17. sajand, Euroopas vapustuste- ja sõdaderohke. Reformatsioon oli kontinendi jaotanud usulisel põhimõttel - katoliiklikuks ja protestantlikuks. Kumbki usuvool võitles teisega kõiki mõeldavaid vahendeid kasutades. Pealegi tekkis alatasa ka poliitilisi nägelusi. Suurimaks neist konfliktidest sai Kolmekümneaastane sõda (1618- 1648), mis haaras pea terve Euroopa ja mille ajal eriti rängalt sai kannatada Saksamaa. Segaduste ja sõdade foonil tugevnes reas riikides keskvõim, eriti Prantsusmaal, jõudes välja kuninga absoluutse ainuvõimuni - absolutismini. "Riik - see olen mina", väitis Louis XIV.
1583 sõlmitud Pljussa vaherahuga säilitasid rootslased kogu Lääneja PõhjaEesti. Kolm kuningat Poola · Poliitika kõrgemaks ametiisikuks asehaldur. Maa oli jagatud presidentkondadeks, mis nimetati ümber vojevoodkondadeks. Kohaliku aadli esindusorgan oli maapäev. Püüti taastada majandust. Tühjaks jäänud taludesse suunati uusasunikke. Tõusule järgnes aga kiiresti langus. Linnaõigused anti Valgale. · Usuelu maad üritati viia katoliiklikuks. Algas vastureformatsioon ja seda alustati kasvatamisega. Tähtis oli jesuiitide ordu, kelle keskuseks kujunes Tartu. Nende eestvedamisel edenes usuelu ja ka kultuur. · Talupoegade olukord Talupoegade üle mõistsid kohut mõisnikud, riigimaadel staarostid. Talupojad oli pärisorjad. Kuna enamik maid oli riigi valduses, siis neil oli rõhumine väiksem. See sundis ka mõisnikke vähendama koormisi. Rootsi
rüüsteretki, 1494 suleti jõuga Hansa kaubakontor Novgorodis. Võimeka ordumeistri Wolter von Plettenbergi juhtimisel tegid orduväed 1502 vasturünnaku ning saavutasid Smolino järve ääres venelaste üle võidu ("Smolino ime"), mis tõi mõneks ajaks maale rahu, 1503. aastal sõlmitud lepet pikendati 1509., 1521., 1531. ja 1554. aastal. Rahutusi tekitasid aga Liivimaale 1525. aastal jõudnud reformatsiooni-ideed, mida toetasid linnad, kuid mitte ordu ja piiskopkonnad, mis jäid katoliiklikuks. 1554. aastal nõudis Ivan IV rahu pikendamise läbirääkimistel Tartu piiskopkonnalt lõivu üks mark aastas elaniku kohta ("Tartu maks"), väites, et tegu on põlise Vene maaga, mis peab oma tõelisele isandale taas hakkama tribuuti maksma. Siinsed võimud olidki algul sunnitud maksu rahu säilitamiseks lubama, kuid hiljem keeldusid maksmast, lootes keisri toetusel maksunõuet kõrvaldada. Samas ei suutnud ordu ega piiskopid maad kindlustada. Peagi (1557) laienes maksunõue kogu Liivimaale
kroon, purpurne siidrüü, kalliskivid, kuld, silmini maha heitmine. Senatil polnud enam suurt mõjuvõimu-nõukoguks.Asevalitsejaid määrati rohkem, et provintse kontrollile allutada, keiser tugines ametnikkonnale. Sõjaväes loodi tugev reservvägi,ratsaväe tähtsus kasvas, sõjavägi kasvas=maksude tõus. Riik ja ristiusu kirik. Kristlaste organisatsioon-kirik(kr.k kyriake-Issandale kuuluv), kuna see hõlmas kogu kristlaskonda, nimet. Seda katoliiklikuks(kr.k katholikos-üleüldine). Piiskopile kuuluv ala-diötsees(valitsusala). Peapiiskopid e metropoliidid(emalinnade piiskopid). Kujunes välja 5 peapiiskopkonda:Jeruusalemm,Aleksandria,Antiookia(süürias),,Rooma,Konstantinoopol. Kirikukogud-sinodid(kokkutulek) tähtsamate küsimuste arutamiseks. Kirik sai annetusi ja kasvas tähtsamaks, hoolitses madalamate inimeste eest ja andis kooliharidust. Hereesiad(ketserlikud usulahud)
Kasvatus nii füüsiline kui vaimne. Haridus ka naiste koolitamine Lorenzo Valla Ajalooalllikate kriitika rajaja. oli itaalia humanist ja õigusteadlane. Valla on tuntud ühe allikakriitika (taas)loojana. Tema keelelisel analüüsil põhinev uurimus "Constantinuse kingitusest" (ürik, mis andis paavstile ilmaliku võimu endise Lääne-Rooma impeeriumi üle) näitas, et tegu oli võltsinguga. Rotterdami Erasmus - oli varauusaja tähtsaim humanist ja õpetlane. Ta ise jäi katoliiklikuks, kuid toetas kohati ka Martin Lutherit. Rõhutas inimese vaba tahet ja vastutust oma tegude eest. Taunis vaimulike harimatust ja silmakirjalikkust ning katoliku kiriku formaalsust, pildikumardamist. ,,Narruse kiitus" tema teos. Oli antiikautorite tööde väljaandja, tegi kindlaks vanakreeka õige häälduse ning käsitles ladina keele stilistikat. Pani oma tööga aluse piiblikriitikale. Niccolo Machiavelli - oli renessansiaegne Itaalia poliitik ja filosoof
Kavas: Motett ,,Ave Maria", chanson ,,Milles regretz" (Tuhat pilku) Adrian Willaert (~148090 1562) Veneetsia koolkonna rajaja Orlandus Lassus (1532 1594) Mitmekesisus stiilides, zanrides Kavas: Motett ,,Timor et tremor" (Hirm ja värin), chansonid ,,Bon jour, mon coeur" (Tere hommikust, mu süda), ,,Vignon, vignon, vignette" jt. 16. sajandi vaimulik muusika Ususõdade sajand. Senine ühtne lääne kirik jaguneb katoliiklikuks ja protestantlikuks. Protestantlikke kirikuid: luteri kirik, anglikaani kirik, kalvinistlik kirik. Luterlik kirik ja selle muusika Martin Luther (1483 1546) 95 teesi 31. okt. 1517 Wittenbergi lossikiriku uksele patukustutuskirjade vastu. Reformatsiooni algus. M. Lutheri seisukohad: Paavst ei saa andestada ühtki patusüüd, võib vaid üksnes kinnitada Jumala andestust. Paavsti võimuses on üksnes nende karistuste kustutamine, mille ta on ise inimestele peale pannud.
· reformatsioon 16. saj 1523-1525 o pildirüüste o maa jäi üldjuhul katoliiklikus ja linnas levis luterlus o kloostrite sulgemine luterlus ei suutnud kinnistuda o 16. saj keskpaiguks olid ka maarahvas luterlased · Liivi sõda (Rootsi luterlus, Poola katoliiklus) o pöörduti tagasi paganluse juurde (rahvas oli segaduses) o vastureformatsioon jesuiitide poole, maarahvas muudeti taas katoliiklikuks · Rootsi aeg 17. saj o luterluse kinnistumine (riigikirik 1632 kirikuseadus) o muinasusundi väljajuurimine nõiaprotsessid · 18. saj algas hernhuutide tegevus (aitas rahvas lähendada kirikule) 4. Eesti- ja Liivimaa kooliharidussüsteemi kujunemine keskajast 19. sajandini · muinajal õpiti esivanemate tarkustest · keskajal tekkisid kirikukoolid (toomkoolid, kirikukoolid, linnakoolid, kloostrikoolid:
reformatsioon 16. saj 1523-1525 o pildirüüste o maa jäi üldjuhul katoliiklikus ja linnas levis luterlus o kloostrite sulgemine luterlus ei suutnud kinnistuda o 16. saj keskpaiguks olid ka maarahvas luterlased Liivi sõda (Rootsi luterlus, Poola katoliiklus) o pöörduti tagasi paganluse juurde (rahvas oli segaduses) o vastureformatsioon jesuiitide poole, maarahvas muudeti taas katoliiklikuks Rootsi aeg 17. saj o luterluse kinnistumine (riigikirik 1632 kirikuseadus) o muinasusundi väljajuurimine nõiaprotsessid 18. saj algas hernhuutide tegevus (aitas rahvas lähendada kirikule) 4. Eesti- ja Liivimaa kooliharidussüsteemi kujunemine keskajast 19. sajandini muinajal õpiti esivanemate tarkustest keskajal tekkisid kirikukoolid (toomkoolid, kirikukoolid, linnakoolid, kloostrikoolid:
Kasvatus nii füüsiline kui vaimne. Haridus – ka naiste koolitamine Lorenzo Valla – Ajalooalllikate kriitika rajaja. oli itaalia humanist ja õigusteadlane. Valla on tuntud ühe allikakriitika (taas)loojana. Tema keelelisel analüüsil põhinev uurimus "Constantinuse kingitusest" (ürik, mis andis paavstile ilmaliku võimu endise Lääne-Rooma impeeriumi üle) näitas, et tegu oli võltsinguga. Rotterdami Erasmus - oli varauusaja tähtsaim humanist ja õpetlane. Ta ise jäi katoliiklikuks, kuid toetas kohati ka Martin Lutherit. Rõhutas inimese vaba tahet ja vastutust oma tegude eest. Taunis vaimulike harimatust ja silmakirjalikkust ning katoliku kiriku formaalsust, pildikumardamist. „Narruse kiitus“ tema teos. Oli antiikautorite tööde väljaandja, tegi kindlaks vanakreeka õige häälduse ning käsitles ladina keele stilistikat. Pani oma tööga aluse piiblikriitikale. Niccolo Machiavelli - oli renessansiaegne Itaalia poliitik ja filosoof
Nende ül oli euroopas kaotada või vähendada luterlikku mõju ja levitada ikkagi katoliiklust.Levisid Eesti aladele, kuna Poola oli sügavalt katoliiklik riik. Tegevus Tartus olulise tähendusega, kuna haridustase tõusis(ka talupojad said haridust) ja kuna nad pidid oskama maarahva keelt, õpetasid nad ringi rännates talupoegi lugema. Olid rahva hulgas populaarsed. Ometi Poola ei suutnud siin aladel vastureformatsiooni teostada, Tartu ega L-Eesti ei muutnud ikkagi tagasi katoliiklikuks. Vastu astusid aadlikud, kuna nad olid igal juhul Poola võimu vastu.Pigem pooldasid aadlikud seega luterlust.Jesuiidid viisid hariduskeskuse Tartusse ja Rootsi ajal oli see juba nö hea pinnas, et rajada sinna Tartu Ülikool. Taani, kellele kuulus Saaremaa, ei juhtunud midagi märkimisväärset. Saarlastest talupoegade olukord oli kergem kui mandrieesti talupoegade. Sest suur osa saaremaast kuulus otse Taani kuninga valdusesse. Riigi maal elavate talupoegade olukord oli kergem.
Suurimaid lõuendile tehtud töid. Elgreco Tänapäeval peetakse kõige kuulsamaks maneristiks. Pärit on kreek saarelt. Õppinud kunsti veneetsias. Pärast õpingute lõppemist, suundus Toledosse, hispaaniasse. Elas seal elu lõpuni. Sellepärast peetakase teda ka hispaania kunstnikuks. Loomingu lähtekohaks on veneetsia manerism. Tema kehad on ka venitatud, huitavad vormivõtted, seletamatu valgus. Ta muutub ise ka kirglikuks katoliiklikuks. Oma värvivalikult püüab tõusta kõrgemale igapäevasest. Tuntuimaid maale on ,,krahv orgazi hauda panek". Kus on ta kujutanud keskaegset sündmust. Correggio tema töödes on julge fantaasia lend, teda ühendatakse maneristidena ja vahel nimetatakse ka barokkkunstnikuna. On teinud hästi suuri maale, põhiliselt seina ja lae. Üritab luua illusonistliku ruumi. Laemaaliga avaneb lagi taevasse. Ta ei maali aint antiikmaailma, vaid ka meelelisemaid teemasid.
annaabi.ee 
