Barokk - pärisbarokk (0)

Barokk
Pärisbarokk
Taavi Aasmäe
Heidi Margus
Rõngu Keskkool 2010
Kes või mis on barokk?
Barokk on stiil, mis on iseloomulik 17. ning osalt 16. ja
18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale
kunstile, muusikale ja ilukirjandusele.
Baroki nimetus tuleneb itaalia keelest, milles barocco
tähendab eriskummalist ja veidrat. Barokkkunst ongi
tundeküllane, jõuline, äge, täis rahutust ja tormlemist.
Barokile ei ole omane mõistuspärasus, vaid pigem
rõhumine inimese tundemaailmale.
16.sajandi lõpul kerkis Itaalias esile uus
kunstistiil ­ barokk. Barokkkunsti
tundeküllast jõudu kasutas roomakatoliku
kirik, püüdes suurendada rahvahulkade
usutunnet. Nii saigi barokkkunst erilise
tähenduse katoliku usu maades või seal, kus ta
leviku eest hoolitsesid vallutajad. Ta vallutas
peaaegu kogu Euroopa ning jõudis
hispaanlaste kaudu isegi Ameerikasse. Nii
kaugele pole levinud ükski varasem Euroopa
kunstistiil.
Barokk ei ole kuigi ühtlane ja üleeuroopaline stiil.
Itaalia, Hispaania, Madalmaade lõunaosa (ehk
Flandria) ja LõunaSaksamaa ­ otseselt barokne
stiil. Tinglikult võiks seda nimetada
pärisbarokiks.
Prantsusmaa, Inglismaa ­ rahulikum ja kainem,
otseselt antiikkunstist eeskuju võttev stiil
vanaklassitsism.
Hollandis, Eestis ja Skandinaaviamaades ­
omalaadne, barokist sootuks erinev kunst, mida
võib realistlikuks pidada. Vahel ongi seda
nimetatud barokseks realismiks.
Pärisbarokk
Selline n.ö ehtne barokk on omane piirkondadele, kus
katoliku kirik kõige ägedamalt tegutses ­ Itaaliale,
Hispaaniale, tol ajal Hispaania võimu all olnud
LõunaMadalmaadele ehk Flandriale (praegune
Belgia) ja neile Saksamaa piirkondadele, mis
katoliiklikuks olid jäänud, samuti PoolaleLeedule.
Neis maades pöörati suurt tähelepanu jumalakodade
ehitamisele (sakraalarhitektuurile) ja usulise sisuga
kujutavale kunstile.
Pärisbarokk: barokkarhitektuur
Peamiseks kunstiliigiks arenes barokiajastul arhitektuur.
Selle sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil
avaldus kõigepealt kirikuehituses.
Carlo Maderna: Santa Susanna kirik
F.Borromini: San Carlo alle Quattre F.Borromini: San Carlo kiriku kuppel
Fontani kirik Roomas
Üleeuroopalise kuulsuse
saavutas Lorenzo
Bernini (15981680),
kelle käe all sai lõpliku
lihvi Rooma Püha
Peetri kirik. Tema
kujundas kirikuesise
väljaku, muutis
tunduvalt
renessanssmeistrite
kavandatud hoonet ja
teostas sisekujunduse.
Barokk tõi muutusi ka hoonete põhiplaanidesse.
Tekkis ehitisi, mille põhiplaan moodustus
üksteisesse põimunud ovaalidest. Ümarad
ruumiosad, kaarjad ja vonklevad jooned
sulasid kokku omapäraseks tervikuks.
Taas tuli kasutusele basiilika, kuid uudselt
ümberkujundatuna ­ pealööv ehitati hästi avar
ja valge, külglöövidest moodustati rida
kabeleid, altaripoolses osas kerkis kuppel.
Kirikutel võis leiduda ka fassaaditorne; neil
kõrgusid veidrad paisutustega tornikiivrid.
Arhitektuur Itaalias
Kirikutes mindi üle ladina ristile ning kirikud
muutusid pikkadeks. Põhja ja lõunatiibadesse
ehitati kabelid. Väga suurt tähelepanu osutati
maalidele ja skulptuuridele. Nende eesmärgiks
oli muuta kirik suursugusemaks. Välisvaatel
tohutult dekoratsioone. Lopsakas fassaad.
Kirik kahekordne ja fassaad varjas kupli, jättes
suursuguse mulje. Fassaadi pind dünaamiline
ja rahutu. Kasutati väga palju valguse ja varju
mängu.
Arhitektuur Saksamaal
Jõudnud üle Itaalia piiride,
omandas
barokkarhitektuur igal
maal erinäolise ilme.
Saksamaa oli üle elanud
30aastase sõja. Hakati
rajama luksuslikke
parke ning suurehitisi.
Samuti oli ka Austrias.
Zwinger Dresdenis
Pärisbarokk: skulptuur
Barokkarhitektuuri juurde kuulus lahutamatult ka
skulptuur. Kujud kaunistasid hoonete sisemust ja
fassaade, kusjuures neil polnud sellist jutustavat
ülesannet nagu näiteks keskaja kirikutes.
Barokkskulptuurid olid mõeldud peamiselt
dekoratiivse, meeleoluka lisandina hoonete ja
ehitusansamblite juurde. Palju püstitati
antiikainelisi gruppe parkidesse, valitsejate
mälestusmärke väljakutele, loodi kujudega
kaunistatud purskkaeve ja trepistikke.
Barokkskulptuurid on hoogsad, rahutud,
maalilised. Tugevaid, otsitud poosides inimesi
kujutatakse lehvivates rüüdes või hoopis ilma
rõivasteta. Voogavad draperiid, ülekuhjatus,
ebatavalised zestid muudavad skulptuuride
piirjooned sopiliseks, ebamääraselt
laialivalguvaks. Vaatamata jõule ja
kirglikkusele on skulptuuride välistes joontes
siiski palju pehmet, sujuvat, ümarat.
Silmapaistvaim 17.sajandi
skulptor oli ka arhitektina
tuntud itaallane Lorenzo
Bernini.
Tema tuntumad tööd:
"Apollon ja Daphne"
"Püha Theresa ekstaas"
"Apollon ja Daphne" "Püha Theresa ekstaas"
Tuntud on ka Étienne
Maurice Falconet´i
skulptuur
"Vaskratsanik"
Pärisbarokk: maalikunst
Barokkmaalijad eelistasid sooje küpseid toone ning
maalisid sujuvate värviüleminekutega, ilma teravate
piirijoonteta. Nad tundsid huvi valguse ja varju
kujutamise vastu, nende töödes on palju heleda ja
tumeda kontraste. Suurt tähelepanu pöörasid nad ka
erinevate materjalide loomutruule edasiandmisele.
Harrastati ajaloolisi teemasid. Püüti väljendada
taltsutamatuid kirgi ja afekte ning kujutada tähtsaid
inimesi suurtes tegudes.
Tüüpilistel barokkmaalidel kujutati pingelisi
hoogsaid stseene. Pildid on rahutud, rõhutatud
on diagonaalsuunad. Palju on neis hetkelist:
ebatavalisi poose, ägedaid liigutusi ­ nagu
momentvõttel on jäädvustatud jõulised,
vormikad inimesed keset oma liikumishoogu.
Tunnete ja kirgede rõhutamiselt polnud kauge maa
nende ülepaisutamiseni. Ilmekust ja mõju pidid
lisama nii pühakute teatraalsed zestid ja
nõretavad taevasse tõstetud pilgud kui ka
müüdikangelaste vägivaldselt väänlevad kehad,
aina igasugustes võitlus ja röövimisstseenides.
Maalikunst Itaalias
Barokkmaal sündis Itaalias. Siis sai kunstnikel villand
suurmeistrite jäljendamisest. Hakati jäljendama
varasemaid suurmeistreid. Selle aja jooksul kaeti
sealsete losside ja kirikute seinad tohutu hulga
baroksete maalingutega. Seejuures said
eeskujuandvaks Bolognas töötanud Carracci
perekonda kuulunud meistrite usu teemalised või
antiikainelised seinamaalid. Nemad olid ühed
varajasemad suurmeistrite jäljendajad.
Samal ajal oli ka teine
suund ­ realistlik suund,
kus vastupidiselt
kujutati kõike väga
loomutruult. Selle suuna
levitajaks oli
Michelangelo
Caravaggio (1573
1610).
M. Caravaggio: Lautomängija M.Caravaggio: Püha Peetruse
ristilöömine
Aitäh kulutatud aja eest!
Täname kuulamast!
Taavi ja Heidi