Kuressaare Ametikool Tehniliste erialade osakond Autode ja masinate remont Jaapani hariduse areng referaat Juhendaja: 2008 Jaapani hariduse areng Jaapani hariduse areng. Taih koodeks nägi ette esimese ametliku kooli rajamise. See oli mõeldud valitsusametnike koolitamiseks ja sinna pääsesid vaid nobiliteedi lapsed. Kamakura perioodil hõlmas haridus ka talurahvast. Koolivõrgul oli laiem ulatus alates 17. sajandist, kus tekkis arvukalt kesk- võimu ja kohalike poolt rajatud koole, sh erakoole. Tavaliselt põhines õpetamine neokonfutsiaanlikul õpetusel. Suurem ulatus haridusel pärast Meiji reforme. Paljudesse provintsidesse rajati väiksemaid templeid, kuhu saadeti mungad hariduse andmiseks. Tendai koolkond pööras haridusele suurt tähelepanu. Õppemeetodeid oli 3: · 1. mon-e õppimine kuulmise abil · 2
mõista, lootis ja kartis kõikvõimast kõikenägevat, karmi ja halastajat Jumalat. Kristliku õpetuse järgi on kirik inimkooslus, keda ühendab autoriteedi võim. Esimeste kristlaste seisundist tulenes sotsiaalne demokratism: nende hulgas ei olnud vaimulikke ega ilmalikke ameteid, igaüks võis jutlustada või ennustada. Nii vaba inimene kui ka ori olid Jumala ees võrdsed, ning igaüks pidi oma saatusega rahul olema. Esialgu jutlustasid riitusi kogukondade vaimulikud ehk prohvetid. Kogukonnasiseselt austati iidse juudi kombe kohaselt kõige vanemaid ja auväärsemaid liikmeid ehk prosviitreid. Diakon oli algul sulane, tema funktsioonidest kujunes diakoni kui piiskopi abilise amet. Laeka (seal hoiti annetusi ja kingitusi) ühisvara valvureid kutsuti piiskoppideks ehk vardjateks. Oli tuntud mõiste vaimne abielu, kus askeedid võtsid endale majapidamise eest hoolit-sema vanemaid vagasid või lausa askeetlusse kalduvaid naisi.
mõista, lootis ja kartis kõikvõimast kõikenägevat, karmi ja halastajat Jumalat. Kristliku õpetuse järgi on kirik inimkooslus, keda ühendab autoriteedi võim. Esimeste kristlaste seisundist tulenes sotsiaalne demokratism: nende hulgas ei olnud vaimulikke ega ilmalikke ameteid, igaüks võis jutlustada või ennustada. Nii vaba inimene kui ka ori olid Jumala ees võrdsed, ning igaüks pidi oma saatusega rahul olema. Esialgu jutlustasid riitusi kogukondade vaimulikud ehk prohvetid. Kogukonnasiseselt austati iidse juudi kombe kohaselt kõige vanemaid ja auväärsemaid liikmeid ehk prosviitreid. Diakon oli algul sulane, tema funktsioonidest kujunes diakoni kui piiskopi abilise amet. Laeka (seal hoiti annetusi ja kingitusi) ühisvara valvureid kutsuti piiskoppideks ehk vardjateks. Oli tuntud mõiste vaimne abielu, kus askeedid võtsid endale majapidamise eest hoolit-sema vanemaid vagasid või lausa askeetlusse kalduvaid naisi.
Väga olulisel kohal oli võitlus argusega, mida eriti halvustati, siis eeskätt karistati just arga last. Tüüpiline oli lisaks füüsilisele karistusele vaimude vihaga hirmutamine. KIRJUTAJA-INIMENE. SUMER 4 Perekond oli monogaamne ja allus kindlatele seadustele. Abielu puhul sõlmiti abieluleping (märgiti naise kaasavara suurus). Lastel olid kindlad õigused. Isad ei tohtinud poegi pärandusest ilma jätta. Isa pidi vastutama poegade eest ja õpetama neile selgeks käsitöö. Austus isa vastu oli üldine nõue ja sellest üle astumine karmilt karistatav. Kindlaid käitumisreegleid õpetati lastele juba maast madalast. Vanemad sisendasid varakult lastele, et vale käitumise eest ootab inimest jumalate karistus. Eristati eksimusi usu, õiguse ja kõlbluse valdkonnas.. KIRJUTAJA INIMENE Ühiskond oli mehekeskne. Naine allus mehele, kuulas ta sõna. Perekond elas omaette majas
Kristiina Veevo 25.05.2010 Käina Gümnaasium 2010 Jaapani kultuuri sissejuhatus Tänapäeva Jaapani kultuur on kasvanud kahelt juurelt. Üks neist - rahvuslik - ulatub tagasi Jomoni kultuuri perioodi (u. 8000 - 300 eKr). Seda iseloomustab originaalne (ja teadaolevalt maailma vanim) nöörkeraamika. Jaapani saartel ,,maailma kõige karvasema rahva" ainude esivanemad, kelle päritolu on tänini vaieldav. Jaapanis olid oma kodu loonud aga meritsi idast ja lõunast siia saabunud asukad jaapanlaste esivanemad. Nendega jõudis saartele teine kultuur, mille varaseim periood kannab Yayoi kultuuri nime (u. 300 eKr - 300 pKr). Jaapanlaste üsnagi ulatuslik ja süsteemne mütoloogia ei räägi maailma ja inimkonna tekkest, küll aga sellest, kuidas jumalad lõid Jaapani saarestiku, ning jaapanlased ise põlvnevad neist. Müüdid panid aluse jaapani rahvususundile shintole ja kujunesid jaapani
tee(4.tõde kannatuse lakkamisele viiv tee). Hani riigi perioodil (206 eKr 220 pKr) tegutsesid pealinnas riigikoolid ametnike ettevalmistamiseks. Matemaatika, astronoomia, meditsiin, õigusteadus jt teadusharud olid kõrgel tasemel. Olulisemad leiutised: · Paber · Kompass · Seismoskoop · Must püssirohi 1 Haridus Hiinas oli nii madala kui ka kõrge astmega koole. 10-30 lapsele palkasid vanemad neile ühiselt õpetaja ning sisustasid klassiruumi lihtsa mööbliga. Kooli läksid lapsed 7-8 aastaselt ning 10 aasta jooksul omandati elementaarne lugemis- ja kirjutamisoskus. Õppetöö kestis koidikust kella 10-ni ning kella 11-st videvikuni, esines ka õhtuseid tunde. Puudusid puhkepäevad, koolivaheaegu oli kolm: kevadel, sügisel ning aastavahetuse paiku. Tekstide sisuks, mis tuli pähe õppida, oli enamasti eetika, filosoofia, stilistika.
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond KESKAJA HARIDUS Referaat Hanna-Roosi Karro Juhendaja: Karmen Trasberg Tartu 2012 SISUKORD................................................................................................2 SISSEJUHATUS...............................................................
instrumentaalmuusika. Traditsiooniline Jaapani muusika arenes sageli osana sellistest teatri liikidest nagu Noh, Kabkul ja Bunraku. Gagaku Gagaku iidne õukonnamuusika. Esmane märkimisväärne areng Jaapani muusikas toimus Heiani perioodil (794 1192a.). Gagaku on muusika, mida esitati peamiselt Õukonnas aadlikele ja ühis- konna kõrgklassile. Gagakut jagatakse kolme kategooriasse: originaalne võõramaine muusika, puhas Jaapani muusika ja Jaapanis koostatud muusika, millel olid teiste maade mõjud. Gagaku juured ulatuvad Hiinasse, Koreasse ja teistesse Lõuna- ja Kagu-Aasia maadesse ja on jagatud kahte liiki. Need on To-gaku, mis on Hiina päritoluga ja Komagaku, mis pärineb Koreast. 4 See on orkestrimuusika ilma igasuguse vokaalita. See muusika on tuntud kui Kangen ja saadab tantsu, mida hüütakse Bugakuks.
õukonna aadlikke avastama enda jaoks mitmeid muusikalisi vorme. Budismi levik Jaapani saartel edendas religioosset muusikat. Tõepoolest, selline muusika (õpetuste ettelugemine kaasmänguga) võimaldas noodistamist ja seetõttu arenas see kiiresti edasi templites ja keisri õukonnas. Varsti sündiski omanäoline õukonnamuusika: gagaku ja ka paljud teised tolle aja populaarsed muusikaliigid nt. Sarugaku. Keskajal (12 16 saj.) hoidis valitsev samuraide klass õukonnamuusikast eemale. Samuraid eelistasid populaarsemaid muusikaliike nagu dengaku: kantri muusika, millele kaasnesid Shinto rituaalid, eriti need millega püüti saavutada kami (Shinto jumalannad) poolehoidu ja head viljasaaki. Edo ajajärgul (1603 1868) jätkas jaapani muusika arengut ja võttis tõeliselt rahvuspärase vormi tänu teatrimuusika arengule (nogaku) ja Hiinast tulnud instrumentidele: shamisen (teatud liiki flööt) ja shakuhachi (flööt).
Tartu Ülikool Haridusteaduskond SEISUSLIK HARIDUS KESKAJAL Referaat Juhendaja Karmen Trasberg Tartu 2011 1 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................2 Sissejuhatus...................................................................................................................................
Tänapäeva värvilises ühiskonnas on võimalik pooldada mitmesuguseid erinevaid uskumusi - alustades kristlusega ja lõpetades budismiga. Nende vahele jääb muidugi hulk-hulk teisi uskumusi. Religioon on ka tänapäeval väga tähtsal kohal, sest see on muutnud rahvusvahelisi suhteid ja väga paljude inimeste elusid. Valisin teemaks Jaapani budismi, sest see on minu jaoks huvitav just eelkõige oma erilisuse pärast. Referaadis annan ülevaate budismist, budismi ajaloost ja milline on budism Jaapanis. Alguses annan ülevaate budismist ja selle põhimõistetest, edasi liigun ajalooni ja lõpetan Jaapani budismiga. 3 1. BUDISM Budism sai alguse Indiast 5. sajandil eKr ning selle religiooni asutajaks peetakse prints Siddhartha Gautamat, kes pärast 29 aastat lossis kestnud jõudeelu avas enda silmad ja hakkas ringi rännates ja erinevat moodi eksperimenteerides maailmast tõde taga
Aasia ja Aafrika uusajal 1. Jaapan 16. sajandil väepealikute Oda Nobunaga ja Toyotomi Hideyoshi juhtimisel ühendati riik. Jaapanis oli 4 seisust: samuraid, talupojad, käsitöölised ja kaupmehed. Kõrgaadli ja buda vaimulike positsioonid nõrgenesid. Talupoegade olukord halvenes-piirati liikumisvabadust, reglementeeriti elukorraldust ja tõsteti makse. Riigi arengut mõjutas kontaktide teke Euroopaga-kaupmehed ja meremehed tõid Jaapanisse Euroopa tarbekaupu ja tulirelvi. Kultuuris hakati püstitama losse, uhkeid kaupmeheelamuid, paviljone jne. Lugupeetavust rõhutavad elemendid ühendati oskuslikult lihtrahva traditsioonilise ehituskunstiga. Maalikunstis tekkis 16
7.t klass Juhendaja : Piret Puusta Laagri 2010 Sisukord 3 - Sissejuhatus 4 - Jaapani muusika 5 - Kokkuvõte 6 - Kasutatud kirjandus 7 - Lisad Sissejuhatus Mina kirjutan oma referaadi jaapani muusikast, sest mulle tundub huvitav just see maa ja selle maa kohta on väga palju materjali. Ma tahan teada saada, mis on jaapanis kõige tuntumad pillid ja muusikastiilid. Tahaksin teada palju uusi fakte selle maa muusika kohta. Ma arvan, et selle referaadi tegemine tuleb väga huvitav ja ma ei kahetse, et ma just selle riigi muusika uurimise valisin. Jaapani muusika Jaapani muusika on Jaapani traditsiooniline ja moodne muusika. (1) Jaapan on iidne maa, mis on olnud tihedalt seotud Hiina ja Koreaga ja seega saanud ka kultuurilisi mõjutusi neilt maadelt
maailmasõjani oli see tihedalt seotud keisrikultusega. Sellesse kuulub praegu umbes 80 000 pühakoda. · Kyoha sintoismi kuulub 19. sajandi algul loodud 13 sekti, kellel igaühel on omad uskumused. Igaüks neist sektidest keskendub rohkem oma jumalusele ja nad on seetõttu peaaegu monoteistlikud. · Rahvasintoism ehk minzoku sintoism on levinud peamiselt maapiirkondade lihtrahva seas. Tänu shinto kasvatatud sügavale austusele loodus vastu on Jaapanis sündinud sellised kunstiliigid nagu ikebana, jaapani aed ja bonsai. Arhitektuuri iseloomustab kaetud ruumi ja looduse harmoonia, ühtesulamine. Shinto üks rituaale on pesemine o-arai. Jaapanlase tunnetuse järgi on räpasus ja kurjus samased, siit tuleneb selle rahvuse puhtusearmastus. Jaapanlase ilu mõiste sisaldab alati ka puhtust. Jaapani looduslikud tingimused on rasked maavärinad, vulkaanipursked, orkaanid. Kui
Jaapani muusika on traditsiooniline ja moodne muusika. Jaapan on ajalooliselt olnud tihedalt seotud Hiina ja Koreaga, mille kultuurid on ka jaapani kultuuri mõjutanud. Enamik pille ja muusikastiile on algselt pärit Hiinast ja Koreast. Jaapanlased kuulavad väga mitmekesist muusikat: traditsioonilist jaapani muusikat, jaapani popmuusikat, lääne klassikalist muusikat, ameerika popmuusikat jm. AJALUGU Keskaeg Keskajal (12–16 saj.) hoidis valitsev samuraide klass õukonnamuusikast eemale. Samuraid eelistasid populaarsemaid muusikaliike nagu dengaku: kantrimuusika, millele kaasnesid Shinto rituaalid, eriti need, millega püüti saavutada kami (Shinto jumalannad) poolehoidu ja head viljasaaki. (R.Jürima 2012) Kamakura perioodil (1192–1333) ja ka Muromachi perioodil (1338–1573) toimus rahvateatri etenduste, pagoodirituaalide ja talupoegade riisiistutamis tantsude arengu ühtlane tõus. 14.
bunraku-teater sisaldas muusikat ja tantsu ning jutustas lugusid ajaloolistest kangelastest ja kaupmeeste ning muu linnarahva elust. 5)Mida kujutas endast neo-konfutsianism ja millised olid selle ilmingud Jaapanis? Neo-konfutsianism. Li (ri, ) ja qi (ki, ) duaalsus sisaldub igas elusolendis. Inimloomus on olemuselt hea. 5 inimsuhete liini. Ühiskonna hierarhilisuse ja inimese käitumise olulisus vastavalt sellele. Kõige olulisem Tokugawa filosoofia Jaapanis oli neo-konfutsianism, mis rõhutas moraalide, hariduse ja hierarhia olulisust valitsuses ja ühiskonnas. Edo klassi ajal eksisteeris range nelja klassi süsteem: kõige kõrgemal samuraid, peale mida tulid lihtinimesed, käsitöölised ja kaupmehed. Nende nelja klassi liikmetel polnud lubatud enda sotsiaalset staatust muuta. Heidikud, need inimesed kelle tööala nähti ebapuhtana, moodustasid viienda klassi.
vorme. Budismi levik Jaapani saartel edendas religioosset muusikat. Tõepoolest, selline muusika (õpetuste ettelugemine kaasmänguga) võimaldasnoodistamist ja seetõttu arenes see kiiresti edasi templites ja keisri õukonnas. Varsti sündiski omanäoline õukonnamuusika Gagaku ja ka paljud teised tolle aja populaarsed muusikaliigid nt. Sarugaku. Gagaku (elegantne muusika) jagatakse kolme kategooriasse: originaalne võõramaine muusika, puhas jaapani muusika ja Jaapanis koostatud muusika, millel olid teiste maade mõjud. Originaalse võõramaise muusika (Kangen) juured ulatuvad Hiinasse, Koreasse ja teistesse Lõuna- ja Kagu-Aasia maadesse ja on jagatud kahte liiki. Need on To-gaku, mis on Hiina päritoluga ja Komagaku, mis pärineb Koreast. See on orkestrimuusika ilma igasuguse vokaalita ja saadab tantsu, mida hüütakse Bugakuks. Puhas jaapani muusika, mida hüütakse Kokufu kabuks ehk jaapani tantslauluks on vokaalmuusika instrumentaalsaatega
teiste eriliste tarvete rahudalmiseks. Näiteks bambust kasutati ehitusmaterjalina ning noori bambusevõrseid ka toiduks. Taimi ja loomi seostati ka aastaaegadega ja teiste sümboolsete tähendustega. Taime ja loomamotiive kasutati traditsioonilistel rõivastel ja perekonnavappidel ning teatud taimi Jaapani religioossetel ja sesoonsetel riitustel. Näiteks mändi kasutati uusaasta kaunistustes ja see sümboliseerib pikaealisust. Linnad ja maaasulad: Linnade tekkimine keskaja Jaapanis toimus iseäranis koos kindluste ja kauplemiskeskuste välja kujunemisega, ehkki templid ja sadamalinnad mängisid samuti linnakeskkonna arengus teatavat rolli. Linnastumise protsess toimus peamiselt Edo ajajärgul,ehkki selle algus ulatub keskaega. Taolise üldise arengu taustal olid keskajal erandlikuks sellised linnad nagu Kyoto ja Kamakura, millest kujunesid õitsvad linnad nende tähtsuse tõttu keisrite või shogun' ite pealinnadena. Linnad postijaamade ümber:
Tallinna Ülikool Humanitaarteaduste Instituut Jaapani teatri ajalugu Referaat Tallinn 2015 Jaapani teatril on pikk ajalugu seoses traditsioonidega. Teater Jaapanis on üks maailma kõige omapärasemaid teiste teatrite hulgas. Jaapani teatrid on mõjutanud shamanistlikud rituaalid. Näitena võib tuua transiseisundis tantsitud tantse, mis aitas kaasa muutustele Jaapani sotsiaalsetes ja kultuurilistes struktuurides. Jaapanit on algusaegadest saanud mõjutusi Hiinast ja Korest, mis on Jaapani saartele levinud. Eriti on Jaapanit mõjutanud buddism. Samuti Jaapanis monarhia areng on mõjutanud esinemiskunsti seoses festivalidega monarhist keisri auks, mis viis
............................lk.8 Lisa.....................................................................................................................lk.9 2 Sissejuhatus Mina kirjutan oma töös Jaapani muusikast ja natuke ka Jaapanist üldiselt. Ma valisin Jaapani muusika sellepärast, et Jaapan on meist väga kaugel ja ma tahaksin ka teada selle maa muusikatraditsioone. Jaapanis on nii traditsiooniline ja moodne muusika. 3 Jaapani muusika Jaapan on iidne maa, mis on olnud tihedalt seotud Hiina ja Koreaga seega saanud ka kultuurilisi mõjutusi neilt maadelt. Enamik pille, kui ka muusikastiile on pärit Hiinast ja Koreast. Sisserändajad, kes saabusid sajandeid tagasi Jaapanisse võtsid endiga kaasa oma kultuuri. Sulades ise jaapanlaste sekka, sulandus nendega ka nende muusika
"Meie hääl ja rütm on meie südamete tuksumine. Inimesed vaatavad meie etendust ja kuulavad meie muusikat, mis tekitab rütmilise sideme meie südametega. Neisse voolaks nagu uus annus elujõudu," ütleb Yamato asutaja Masa Ogawa. 5 Oma 13 tegevusaasta jooksul on Yamato tutvustanud miljonitele vaatajatele-kuulajatele üle kogu maailma jaapani traditsioonilise löökriistamuusika pärandit. Ansamblil on Jaapanis ka oma kool, mis õpetab trummimängu. Yamatos mängivad 5 nais- ja 5 meessoost trummarit, kes kasutavad traditsioonilisi jaapani wadaiko-trumme. Trummide suurused varieeruvad 15 sentimeetrist kuni 1,8 meetrini ja trummide vanus on nii mõnelgi üle paarisaja aasta. Tallinna kontserdil kasutatakse paari tosinat suuremat ja väiksemat trummi. Neist huvipakkuvaim on ehk odaiko, mis on valmistatud enam kui 400 aasta vanusest puust.
Hiinast toodud portselanesemed said tõukeks portselani leiutamisele ka Euroopas. Spetsiifiliselt hiinapärane materjal jadeiit, veidi läbipaistev kollaka, roheka või pruunika värvusega kivim, millest tehakse ehteid ja pisiplastikat. Hiina tarbekunsti iseloomustab puhas töötlus ja fantaasiaküllane vormirikkus. JAAPANI KUNST Jaapani kultuur arenes kaua suhteliselt omaette. Põllumajandusega hakati Jaapanis tegelema ka viimastel sajanditel e.Kr., aga näiteks rauda õpiti kasutama alles 3. sajandil p.Kr. Külades elanud hõimuliidud võitlesid omavahel, kuni jõuti ühtse riigi loomiseni 5. sajandi II poolel Jaapanlaste algne usund sintoism õpetab, et kogu loodus on hingestatud. Usutakse, et jaapanlaste keiser (tenno), kes on vahendajaks taeva ja maa vahel, pärineb päikesejumalannast. Sintoism ei soosinud kujutavat kunsti, kuid templeid hakati ehitama juab 3. Sajandil
Kõige tuntum yomihoni (yomihon-tõlkes- raamatu lugemine, Edo ajastust) esindaja. 2 tema tuntud teost: Ugetsu monogatari (vihma ja kuupaiste lood) ja Harusame monogatari (kevad vihma lood). ''Minu unenägude karpkala'' ''Kibitsu pada'' ''Sinine rätik'' (Helendab punane kuu, Tuul sahistab mändides,Puhas pimedus igiöös, Oh, milleks, milleks küll) Kyokutei Bakin - hilis Jaapani Edo ajastu kirjanik. Tema tuntum teos Nans Satomi Hakkenden(8 koera kroonika-lugu 8 vennast kes olid samuraid ja nende seiklustest) (koosnes 106 osast, ja mis on maailma kõige pikem romaan)mis on kirjutatud ajavahemikel 1814-1842 (kirjutas seda 28 aastat). Fusehime and 8 dog spirits Kokugaku Sharebon Tayasu Munetake - tegemist samuraiga Edo perioodil (oli Tokugawa klanni liige), kokugaku õpilane . Tal oli waka debatt Kada no Arimaroga. 1742 aastal palus Tayasu Kadal esitada oma arusaamad wakast. Vastuseks esseele Kokka hachiron yogen Arimaro vastas: wakal pole ei eetilist ega poliitilist väärtust
Kirjaoskuse areng linnades Ladinakeelsed koolid linnades ei rahuldanud käsitööliste ja kaupmeeste huve(need koolid olid suunatud edasiõppijatele). Käsitööliste ja kaupmeeste vajadused eeldasid pigem praktilist laadi teadmisi: lepingute ja arvete kirjutamise oskust, geograafia, võõrkeelte, raha-, kaalu ja mõõdusüsteemide tundmist. Asjaajamine linnas käis alam-saksa keeles. Tekkis eraviisilisi ja lugemise ja kirjutamise koole, kus õpetati alam-sksa keeles. Õpiti lugemist, kirjutamist, arvutamist ja usuõpetust. Lõpuks õpiti ka erakirjade koostamist, lepingute, võlakirjade ja arvete kirjutamist. Õpiti ka mündi-, kaalu- ja mõõdusüsteeme. Samuti õpiti tundma kalendrit. Käsitöölised ja kaupmehed püüdsid õpetuse abil anda teadmisi oma poegadele, elukutse jätkamiseks. Tüdrukuid erakoolidesse ei saadetud, nad võisid lugemist, kirjutamist õppida kloostrikoolides (linnakool püsisladinakeelsena kuni 18
Kyoto õukonna tellimisel arenes elamismõnu ja esteetilisi naudinguid pakkuv ilmalik kunst. Elati suhteliselt väikestes majades, mille järsult tõusvad katusenurgad rõhutavad hoonete kergust ja õhulisust. Mugavuse nimel loobuti hiina arhidektuurile omasest sümmeetriataotlusest. Hiinast õpitud kirjakunsti arendati suurema luksuse suunas. Hiina kalligraafias on hieroglüüfid enamasti nelinurksed, selged ja korrapäraselt ridades, aga Jaapanis levis vabam, spontaansem ja mänglevam ilukiri. Eelistati kirjakunsti visuaalse ilu ühendamist kaunisisuliste luuletustega, et pakkuda naudingut nii silmadele kui ka mõtetele. Alates 12. Sajandist levis Hiinast Jaapanisse chan-budism, mida Jaapanis tähistati sõnaga "zen". Zen-budistid on veendunud, et tõde ei saa sõnadega väljendada. Seepärast tahavad nad ennast vabastada kõigist mõttesüsteemidest, raamatutarkusest ja rituaalidest. Lihtne elu, pidev
aasta põhiseaduse §20 kohaselt kehtib riigis usuvabadus ja religioon on riigist lahutatud. Levinumad religioonid on shinto , budism, vähesel määral on ka muhameedlasi, kristlasi, hinduiste jt. Shinto on põline jaapani religioon, kuid seda on aegade jooksul tugevasti mõjutanud budism. Konfutsianism, mis jõudis Hiinast Jaapanisse enne budismi, on küll tugevasti mõjutanud jaapanlaste moraalseid tõekspidamisi, kuid pole kujunenud organiseeritud religiooniks. 1985. aasta andmetel oli Jaapanis 115,6 miljonit shintoisti, 92 miljonit budisti, 1,7 miljonit kristlast ja 14,4 miljonit muude religioonide tunnistajat. Praktiliselt võib öelda, et shintoistide ja budistide koguarv on Jaapanis 2 korda suurem elanike arvust ehk teiste sõnadega on jaapanlased ühtaegu nii shintoistid kui budistid. Ka shinto pühamute ja buda templite arvud on enam-vähem võrdsed (vastavalt 91 tuhat ja 85 tuhat). Buda munkade arv on aga üle 2 korra suurem kui shintol (vastavalt 269 tuhat ha 102 tuhat).
Valdav osa inimesi elab suurlinnastutes. Kõige hõredamini on asustatud Hokkaid saar. Jaapanlaste keskmine oodatav eluiga on 81,25 (2006), mis on üks kõrgemaid maailmas. Rahvastik vananeb kiiresti, sest Teise maailmasõja järgsele beebibuumile järgnes sündivuse langus 20. sajandi lõpus. 2004. aastal oli 19,5% elanikest 65 aastased või vanemad, 2006. aastal oli sama näitaja juba 20,8%. Pidevalt suureneb pikaealiste inimeste arv. Kui 1963. aastal oli Jaapanis 153 üle saja-aastast inimest ja 1981. aastal 1000, siis 2007. aasta septembri lõpuks oli neid juba 32 295, 2008. aasta septembri lõpuks 36 276 ja 2009. aasta septembris 40 399. Linnarahvastik 77% Maarahvastik 23% Usutunnistus: Sintoiste budiste 76%
metmuseum.org/toah/images/hb/hb_11.100.2.jpg) Juudid Joonis 2- juudi perekond (http://judaica-art.com/images/uploads/A_Jewish_Family_2.JPG) Heebrealaste jaoks oli perekond väga olulisel kohal. Perekond on juudi religiooni ja elu aluseks. Perekonna tähtsaim funktsioon oli laste õige kasvatamine. Esmajärjekorras lasus laste kasvatamise ja harimise kohustus isal, sest vana heebrea perekond oli patriarhaalne Igapäevaelus valitses perekonnas range distsipliin. Haridus säärases situatsioonis oli eelkõige osavõtt igapäevaelu praktilisest tegevusest ja religioossetest rituaalidest Heebrea haridus algas varases eas. Lapsele tutvustati pühakirja juba enne kooliminekut. Kooli läks poiss juba nelja aastaselt. Peamine ülesanne koolis oli seaduste pähe õppimine, lisaks õpetati muidugi ka teisi aineid, näiteks lugemist, kirjutamist ja aritmeetikat. Tüdrukud said haridust kodus. Ema osaks pidasid juudid ennekõike kõlbeliste aluste kujundamist lastes
viimased lähivõitlusesse jõudsid. Viimane prantsuse vägi oli kaotamas lähivõitluse ning alustas põgenemist, mille käigus vangistati prantsuse kuningas. 4. Karl Suur - mis alad vallutas, millal elas, millal krooniti keisriks. Mis sai Karl Suure riigist peale tema surma? Elas 742, 743, 747 või 748 28. jaanuar 814. Keisriks kuulutas ta ennast aastal 800. Ta vallutas Põhja- Itaalia, Hispaania põhjaosa, suured alad Saksamaal. Kohe pärast Karl Suure surma see jagati tema poegade vahel kolmeks. Tekkinud riikidest said alguse tulevased Euroopa suurriigid: Lääneosast sai alguse Prantsusmaa, idaosast Saksamaa. Keskmine riik aga lagunes küllaltki peatselt. 5. Keskaegne ühiskond - linnade allakäik, naturaalmajandus. Kirjelda linnade allakäiku keskajal. Varasel keskajal käis linnaelu alla, koos sellega ka kaubandus, käsitöö ja haridus. Vanad linnad jäid aga siiski alles, ehkki käisid alla, ning püsisid oluliste keskustena. Nende
Üldrahvalikuks sai sel ajal puidust ja elevandiluust pisiskulptuuride netsuke'de (ill 6) nikerdamine. Jaapani pargikunst väldib reeglipära ja sümmeetriat ning jätab mulje juhuslikult kujunenud, muinasjutuliselt mitmekesisest põnevast aiast. Kalligraafia Jaapani üheks atraktiivsemaks kunstiliigiks võib pidada kalligraafiat (ill 5), mis jaapani kirjasüsteemi omapära tõttu on stiiliderohke ja võimaldab suurel hulgal variatsioone ka tehnilisest küljest. Jaapanis kasutusel hiina märgid võeti umbes VIII sajandil üle selleks, et teksti foneetiliselt üles märkida; korealaste eeskujul loodud manygana'ks nimetatud kirjasüsteemi abil pandi kirja luuleantoloogia "Manyshu" (u 759). Juba IX sajandil loodi jaapani oma foneetilised tähestikud, millest ühe (hiragana) märgid on tervikliku hiina märgi lihtsustatud kujutised, teise tähestiku (katakana) märkideks on aga hiina märgi ühest osast tekkinud märk
või kloostrikoolideks. Kindlat õppeprogrammi ei tuntud ja õppekeeleks oli ladina keel. Järgmisel sajandil jagati teadused kahte tsüklisse: esimest nimetati triviumiks (grammatika, retoorika, dialektika), teist quadriviumiks (aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika). Toomkoolid andsid haridust tulevastele vaimulikele ja valmistasid ette neid, kes kavatsesid asuda Lääne-Euroopa ülikoolidesse. Omal maal selline õppeasutus puudus. Kooliõpetajateks olid vaimulikud. Tallinna toomkoolist kõige varasemad andmed on 1319. aastast. Toomkooli esimese astme kursuse moodustasid triviumi ained. Koolitöös kulus suurem aeg ladina keele õppimisele(eriti grammatikareeglitele), palvete ja pühakirja teatud tekstide meeldejätmisele. Kooliõpikuid keskajal ei tuntud. Lugema õpitit kirikuraamatutest. Koolikursus nõudis ainete päheõppimist. Need, kes põrgisid kirikuvõimu kõrgemaile ametikohtadele, pidid läbi võtma ka quadriviumi ained.
ka esindaja raes ehk linnafoogt. Tallinnas oli raes linnafoogt Taani kuninga esindajaks jne. Keskaegne Tallinn oli jaotatud kahte otsa.Linnafoogt elas Toompeal. Oli Ülemine linn kus elas linnafoogt ja aadlikud (feodaalid ja aadlikud) Toompea oli erladi eraldatud linnamüüriga ja teine oli All.linn, kus oli raad ja elasid ülejäänud inimesed (kaupmehed, käsitöölised jne)Omavahel väikesed tülid.Piirati inimeste liikumist Toompeale ja All-linna, öösel üldse väravad kinni. Olid kaupmehed, kellele anti erldi luba tegutseda Toompeal, teised ei tohtinud. Selleks, et alev saaks linnaks pidi olema linnaõigus ja linnamüür. Tallinnas kehtis Lübecki linnaõigus- sisuliselt samad seaduse ja eeskirjad mis Lübeckis kehtisid ka Tallinnas. Tallinna linnamüür oli algselt 4 km pikk ja 46 torniga, praegu alles umb 2 km ja 26 torni. Tallinn oli Läänemere ümbruses üks võimsamaid linnu,linnamüür tugevam kui Stockholmil.Riia oli veelgi võimsam.
Eesti pedagoogika klassika Peeter Põld (1878-1930) Üldine kasvatusõpetus, 1932 Eesti kooli ajalugu, 1933 Johannes Käis (1885-1950) Isetegevus ja individuaalne tööviis, 1935 Koolile pühendatud elu, 1985 Hilda Taba (1902-1967) õppekavateooria uurija USA-s Pedagoogiline Aastaraamat, 1991/92, Tartu, 1994 Akadeemia 1996, nr.10 Aleksander Elango (1902-2004) Pedagoogika ajalugu, 1984 Eesti pedagoogilise mõtte ajaloost, 1988 Tagasivaade, 2001 3. Pedagoogiline perioodika Kasvatus Eesti Kool Haridus Õpetajate Leht History of Education Studien zur Geschichte der Pädagogik 4. Haridusseadusandlus 5. Õpikud, õppevahendid, programmid 6. Kunst, kultuuriloolised materjalid - muuseumid, kirjandus jms. Rahvapedagoogika: Harjutamine teeb meistriks Vääna vitsa, kui vits väändib Hirmuta kasvab, auta elab Mida armsam laps, seda valusam vits Töö kiidab tegijat Virk käsi leiab igal pool leiba Initsiatsioon (lad.k. INITIATIO sissepühitsemine)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
