TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Referaat teemal nr 19: Tööstusdisaini-inseneri tasustamine toote kasumilt LAV3740 Insenerieetika autor: Eero Ringmäe 010636LAP juhendaja: Boris Gordon Tallinn 2002 Inseneridest ja eetikast Majandusinimesed väidavad inimühiskonna ühe fundamentaalprobleemi olevat järgmise: 'meie vajadused on piiramatud, ressursid me kasutuses aga piiratud'. Alatasa on vaja otsustada, kus on optimum
a. => Brutorentaablus = 1 – Müüdud kaupade kulu / Müügikäive b. => Müügikäive = Müüdud kaupade kulu / (1 – Brutorentaablus (%)) Vastus: Müüdud kaupade kulu = (360 * varud) / Varude käibevälde = (360 * 800 000 €) / 50 = 5 760 000 € Müügikäive = Müüdud kaupade kulu / (1 – 20%) = 7 200 0000 € 3. Ülesanne Ettevõtte aastane intressikulu on 25 000 eurot, müügikäive – 3,2 miljonit eurot, tulumaksumäär kasumilt on 25% ning käibe puhasrentaablus on 6%. Leia: Missugune on ettevõtte intresside kattekordaja (TIE)? 1. Intresside kattekordaja = Ärikasum (EBIT) / Intressid 2. Puhaskasum = Rentaablus * Müügikäive 3. Puhaskasum = Ärikasum - Intressid - Maksud*(Ärikasum - Intressid)==> 4. Ärikasum = Intressid + Puhaskasum / (1-Maksud) Vastus: Puhaskasum = 3 200 000 € * 0,06 = 192 000 € Ärikasum = 25 000 € + 192 000 € / 1 – 0,25 = 281 000 €
Riiklikud maksud – maks, mis on kehtestatud seadusega Riigikogu poolt ja mis kehtib kogu riigis Kohalikud maksud – maks, mis on kehtestatud KOV volikogu poolt ja kehtib ainult vastavas vallas/ linnas Tulumaks – 21 % Füüsilise isiku tulumaks: - makstakse kogu tulult - maksuvaba tulu – 144 eurot kuus Ettevõtte tulumaks : - Eestis maksavad ettevõtte tulumaksu ainult väljamakstavalt kasumilt (mitte teenitavalt tulult) Sotsiaalmaks – 33 % Maksab tööandja reaalselt makstud tulult. Vastav maksutulu läheb riiklikeks pensionideks ja tervisekindlustuseks. Maamaks Maksumäära kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu. Maksab maa omanik. Pensionärid ja sihtotstarbeliste piirangutega maa omanikud saavad soodustusi. Vastav maksutulu laekub KOV eelarvesse. Raskeveokimaks
suurenema. Regressiivne maksusüsteem madalama sissetulekuga inimestelt võetakse suurem protsent kui kõrge sissetulekuga inimestelt. Nt. käibemaksu puhul. Eestis võib saada teatud ulatuses maksuvaba tulu (hetkel 27 000 krooni aastas) ja teatud kulud maha arvata maksustatavast tulust. Eesti riiklikud maksud on: - füüsilise isiku tulumaks; osa laekub riigieelarvesse ja teine osa kohalikesse eelarvetesse (hetkel 21%). - ettevõtte tulumaks; jaotamata kasumilt tulumaksu maksma ei pea. - sotsiaalmaks; tööandja maksab 33% palgalt ja jaguneb 20% pensioniteks ning 13% ravikindlustuseks. - käibemaks; üldiselt 20% kauba või teenuse väärtusest, mõnel juhul 9%, mõnel juhul on käibemaksust vabastatud (sealhulgas eksport). - aktsiisimaksud; alkohol, tubakas, bensiin, pakendid. - maamaks; laekub kohalikesse eelarvetesse. - hasartmängumaks - tollimaks Võib kehtestada ka kohalikke makse. Nt
suurenema. Regressiivne maksusüsteem madalama sissetulekuga inimestelt võetakse suurem protsent kui kõrge sissetulekuga inimestelt. Nt. käibemaksu puhul. Eestis võib saada teatud ulatuses maksuvaba tulu (hetkel 2040 eurot aastas) ja teatud kulud maha arvata maksustatavast tulust. Eesti riiklikud maksud on: - füüsilise isiku tulumaks; osa laekub riigieelarvesse ja teine osa kohalikesse eelarvetesse (hetkel 20%). - ettevõtte tulumaks; jaotamata kasumilt tulumaksu maksma ei pea. - sotsiaalmaks; tööandja maksab 33% töötaja brutotöötasust ja jaguneb 20% pensioniteks ning 13% ravikindlustuseks. - käibemaks; üldiselt 20% kauba või teenuse väärtusest, mõnel juhul 9%, mõnel juhul on käibemaksust vabastatud (sealhulgas eksport). - aktsiisimaksud; alkohol, tubakas, bensiin, pakendid. - maamaks; laekub kohalikesse eelarvetesse. - hasartmängumaks - tollimaks Võib kehtestada ka kohalikke makse. Nt
Kasumiaruanne äsja lõppenud majandusaasta kohta (miljonites): Müügitulud 500 - Müügikulu (COGS) 350 (sisaldab kulumit 40) = Ärikasum (EBIT) 150 - Intressikulud 10 = Maksude eelne kasum 140 - Tulumaks kasumilt 42 = Puhaskasum 98 Ettevõtte kohta on teada järgmised prognoosid: · Ettevõtte müügitulud, ärikasum ning kulum oodatakse kasvavat 10% aastas igal järgneval kolme aastal. Ettevõtte tulumaksumääraks kujuneb 40% · Ettevõtte puhas käibekapital (va raha) on hetkel 20% müügitulude tasemel ning see suhtarv ei m järgmisel kolmel aastal.
Finantssfääri rahvusvahelistumine Rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumine Kolooniate poliitiline iseseisvumine Globaliseerumine eri valdkondades: Majanduses Kiiresti kasvab rahvusvaheline majandus Kapitali-liikumise kasv maailmas s.k. rahvusvaheliste otselepingute kasv Rahvusvaheline reisimine ja turism Rahvustoitude levik VABAKAUBANDUS Kapitali vaba liikumine Maksude alandamine ettevõtte kasumilt Poliitikas Riikide suveräänsuse ning riigipiiride tähtsuse vähenemine Riigid annavad üha enam osa õigustest rahvusvaheliste organisatsioonide nagu ÜRO, WTO jne kätte Kultuuris: Erinevate maade kultuuride lähenemine Ameerika filmide jms levik üle maailma Suhtluses inglise keele kasutamine Internet info saamiseks Massikultuuri levik kohaliku kultuuri hääbumise arvelt Globaliseerumise mõõtmine:
_F__ 1. Maksuvõimelisuse A. Maks, mis lisatakse kaupade hindadele nende müügil. printsiip _C__ 2. Kasusaamise printsiip B. Maks, mis mõjutab väiksetululisi rohkem kui suuretululisi rühmi. _D__ 3. Ettevõtte tulumaks C. Kontseptsioon, mille järgi maksud peaksid põhinema saadud teenustel. _G__ 4. Aktsiisimaks D. Maks ettevõtte kasumilt. _H__ 5. Üksikisiku tulumaks E. Nõuab, et kõik isikud maksaksid oma tuludelt ühesuguse protsendi makse. _I__ 6. Progressiivne maks F. Teooria, mille järgi suurematululised peaksid maksma rohkem makse kui väikesetululised. __E_ 7. Proportsionaalne maks G. Maks mingi kindla tootegrupi tootmise või müügi eest. __B_ 8. Regressiivne maks H. Üksikisikute tuludelt võetav maks. _A__ 9
Kasumiaruannet on lubatud koostada kas 1. või 2 skeemi järgi. Mõlemad koostamise skeemid annavad ühesuguse lõpptulemuse, kuid 1. skeemi järgi kirjutatakse kulud lahti nende olemuse ja 2. skeemis kulude funktsiooni järgi. Kõik kasumiaruande skeemides nõutavad tulud-kulud võiks tinglikult jaotada järgmistesse rühmadesse: põhiäritegevuse tulud-kulud muu äritegevuse tulud-kulud finantstegevuse tulud kulud ettevõtte tulumaksu kulu (Eestis vaid väljajagatud kasumilt ehk dividendidelt). Rahavoogude aruanne Rahavoog Rahakäibe (rahavoo) aruanne näitab aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid rühmitatuna äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahakäibeks. Kuna ettevõtte kasum leitakse tekkepõhiselt ehk üldjuhul kasum raha, siis on oluline teada rahade liikumist. Ühtlasi annab rahakäibe aruanne pildi ka ettevõtte raha kvaliteedist - kas raha on saadud äritegevusest või hoopis põhivarade
Tulumaks Tulumaks jaguneb kaheks füüsilise isiku tulumaks ning ettevõtte tulumaks. Lisaks ettevõtte tulumaksu tasumisele on teil tööandjana kohustus pidada kinni ja tasuda Maksu- ja Tolliametile ka töötajate tulumaks. Ettevõtte tulumaksu eripäraks Eestis on see, et maksustatakse ainult jaotatud kasumit. Kui kasum investeeritakse uuesti ettevõttesse, on see maksuvaba. Tulumaksu tuleb Teil maksta jaotatud kasumilt, ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ja väljamaksetelt ning kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt ning töötajale tehtud erisoodustustelt. Lisaks sellele on maksustatud tulumaksuga ka ettevõtte kapitali vähendamine, aktsiate või osade tagasiostmine ja likvideerimisjaotise väljamaksmine osas, mis ületab äriühingu omakapitali tehtud rahalisi ja mitterahalisi sissemakseid. Ettevõtte tulumaksu määr 2010. aastal on 21%.Maksustamisperioodiks on kalendrikuu ja
F 1. Maksuvõimelisuse A. Maks, mis lisatakse kaupade hindadele nende müügil. printsiip B 2. Kasusaamise B. Maks, mis mõjutab väiksetululisi rohkem kui printsiip suuretululisi rühmi.. D 3. Ettevõtte tulumaks C. Kontseptsioon, mille järgi maksud peaksid põhinema saadud teenustel. G 4. Aktsiisimaks D. Maks ettevõtte kasumilt. E. Nõuab, et kõik isikud maksaksid oma tuludelt H 5. Üksikisiku tulumaks ühesuguse protsendi makse. F. Teooria, mille järgi suurematululised peaksid maksma I 6. Progressiivne maks rohkem makse kui väikesetululised. E 7. Proportsionaalne G. Maks mingi kindla tootegrupi tootmise või müügi eest. maks C 8
d. Kõik punktides a, b, c loetletu e. Kõik toodud vastused on valed 11. Rahvatulu – see on: a. C+T+G-siirdemaksud+kaudsed maksud b. Investeeringud miinus sööstud c. Kestva kasutusega esemete ja teenuste maksumus d. Isiklik tulu+isikumaksud-subsiidiumid riiklikele ettevõtetele e. Renditulu, töötasu, intressitulu, tulud omandilt ja äriühingute kasumid 12. Kui rahvatulust arvata maha tulumaks kasumilt, jaotamata (säilitatud) kasum ja eraldised sotsiaalkindlustuseks, seejärel aga liita netosiirdemaksed , siis saadud summa on: a. Isiklik tulu b. Kulum c. Rahvuslik kogutoodang d. Rahvatulu e. Käsutatav tulu 13. Rahvatulu ja RKP arvestamisel ei tohi summeerida: a. Eratarbimiskulusid ja isiklikke sääste b. Puhasinvesteeringud ja eratarbimiskulud c. Ettevõtete kasumid ja ettevõtjate intressimaksed krediitide eest d
v Sotsiaaltagatiste suurendamiseks tuleb makse tõsta v Toidukaupade käibemaksu tuleb langetada Rerformierakond: v Maksurahu kõigi maksude osas, välja arvatud tööjõumaksud: v a. jätkame lihtsa ja ettevõtlikkust soodustava ühetaolise üksikisiku tulumaksuga ning välistame keerulise ja astmeliselt vaesustava tulumaksusüsteemi kehtestamise v b. anname kindluse, et tulumaksuvabastus ettevõttesse tagasi investeeritud kasumilt säilib v Reformierakonna maksupoliitika lähtekohaks on maksusüsteemi stabiilsus, lihtsus, läbipaistvus ja võrdse kohtlemise põhimõttest lähtuv ühetaolisus. v Peame õigeks maksustada pigem tarbimist kui tulusid, samuti keskkonnale ja inimestele tekitatavat kahju. v Ei poolda maksuerisusi majandus- ega sotsiaalpoliitilise meetmena, kuna see on ebatõhus ja kulukas. Sotsiaaldemokraadid: v Tagada riigi jaoks vajalike kulutuste katmist v
siirdekaladele, nagu näiteks lõhelistele, et nad saaks merest jõele kudema ja pääseks kudemiseks sobilikule alale ka teisel pool paisu. Lisaks muudavad ülespaisutatud jõed jõekeskkonda, mis omakorda muudab selle liigilist kooslust. Eraettevõtjate sõnul on aga kalapääsude ehitamine kulukas, samas ei pruugi need oma ülesannet täita kalad ei tarvitse seda lihtsalt omaks võtta, kalapääsu suunatav vesi ei läheks aga elektriturbiinidele ning seega kaotaks ettevõtja kasumilt arvestatava summa. Lisaks sellele on hüdroenergia on Eestis marginaalne energiaallikas, sest Eesti jõed pole suured ega veerohked. Eestis toodetakse hüdroenergiat aastas umbes 15-20 megavatti, mis on alla ühe protsendi kogu toodetavast energiast. Siiski võimaldaks selle võimsuse kasutuselevõtt toota aastas 0,1...0,2 TWh elektrienergiat ja seega saavutada aastaseks kokkuhoiuks umbes 0,15...0,3 milj. tonni põlevkivi. Ka tuuleenergia rakendamine ja kasutamine Eestis pole eriti tulutoov
liikumise kasv maailmas, s.h rahvusvaheliste otseinvesteeringute kasv. Kasvanud on rahvusvaheline reisimine ja turism; rahvustoitude (pitsa, india köök) ülemaailmne levik. üleilmsete reeglistike teke, näiteks konkurentsi-, autorikaitse seadused ja patendid jmt. Majanduse globaliseerimist iseloomustab vabakaubandus, kapitali vaba liikumine, maksude 7 alandamine ettevõtte kasumilt, lihtne tööstusettevõtete üleviimine ühest riigist teise eesmärgiga vähendada tööjõukulu ja kulutusi loodusressurssidele. Siia kuulub ka arenenud ja arengumaad vähendavad kindlalt töötasude erinevusi, kaupade hindasid ning ettevõtete rentaablust. Kasvab kompaniide endamise arv ja mõõtmed nii riigi siseselt kui ka rahvusvahelisel tasandil, millega kaasnevad radikaalsed ümberkorraldamised ning töötajate arvu vähendamised
aasta märtsis toimunud Riigikogu valimisi. 1999. aasta 7. märtsil toimunud Riigikogu valimistel sai Reformierakond 77 088 häält ja 18 kohta Riigikogus, jagades selle tulemusega 2. ja 3. kohta Isamaaliiduga. 17. märtsil sõlmis Reformierakond Isamaaliidu ja Mõõdukatega koalitsioonilepingu, mille alusel moodustati valitsus, kus Reformierakond sai viis ministrikohta. 2000-2001 1. jaanuarist 2000 kaotati Reformierakonna initsiatiivil Eestis tulumaks ettevõtetesse reinvesteeritud kasumilt. Tegemist oli erakonna ühe peamise valimislubadusega 1999.aasta parlamendivalimistel, mida alguses oponendid tublisti kritiseerisid, kuid mis tänaseks on vaieldamatult aidanud kaasa Eesti kiirele majanduskasvule ning pälvinud tähelepanu nii Euroopas kui maailmas. 2001.aasta presidendivalimiste eel käivitas Reformierakond esimesena Eestis sisevalimiste kampaania erakonna presidendikandidaadi väljaselgitamiseks. 2001
ning mitte kulutada ülemäära palju vahendeid relvastuse hankimisele. Eesti sõjavägi peab baseeruma moodsal kergerelvastusel, mobiilsel ja kõrgetasemelisel tegutsemisel ning kõrgel lahingumoraalil. o Eesti peab tegema heanaaberlikku koostööd kõigi oma naabritega, seetõttu ei tohi Eesti Venemaale selga keerata. o Pooldame ettevõtte tulumaksu puudumist reinvesteeritud kasumilt ja madala määraga proportsionaalset üksikisiku tulumaksu. o Eestis kasutuselolevaks rahaühikuks peab ka tulevikus jääma Eesti kroon. Eesti rahapoliitika peab põhinema valuutakomiteesüsteemil ja krooni stabiilse vahetuskursi tagamisel. Eesti krooni kurss peab jääma seotuks euro kursiga. Eestimaa Rohelised Maailmavaade: o Peame pühaks igaühe õigust puhtale õhule ja veele ning loeme lubamatuks
Paika on vaja panna õige ja tasakaalustatud mõõdikute süsteem, mis aitaks organisatsiooni strateegiat selgelt välja tuua ja muuta selle konkreetseks tegevuseks ning annaks organisatsiooni seisundist ja tulevikust tervikliku pildi. Seejuures väidetakse, et 8 Z TEOORIA juhtimis- ja mõõtmismudelite areng on kasumilt väärtustele ja klientidele, funktsioonidelt protsessile ning indiviidilt meeskonnale. (Lipe, 2000: 2) 2.5 Olukorrateooria Selle teadussuuna keskseks (ja lähte)punktiks on situatsioon, st teatud välis- ja sisemõjurite kogum, mis antud hetkel organisatsiooni ja selle juhtimist tugevasti mõjutab. Seda mõju arvesse võttes peab juht organisatsiooni probleemide lahendamiseks kasutusele võtma kõige efektiivsemad vahendid
antud juhendid, mille alusel oleks ka maksumaksjal endal võimalik potentsiaalne maksukohustus välja arvutada. Seda võib võrrelda siirdehindade maksustamisega.[17] Kohe leidus ka neid, kes näitasid näpuga konkreetse ameti kandjatele, kes suure tõenäosusega võiksid väärida maksuhalduri kõrgendatud tähelepanu. Tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis näiteks viitas, et praktiliselt 50% perearste ei maksa makse rohkem kui ainult kasumilt. Samas on nad väga sõnakad olnud oma õiguste kehtestamisel.[18] Poliitik õpetab Arvestades, et Reformierakonda tuntakse ettevõtjate eestkõnelejana, olid ka nemad sunnitud oma seisukoha välja ütlema. Reformierakond ei näe võimalust tõlgendada äriühingute omanikele ja töötajatele makstavaid dividende sotsiaalmaksuga maksustatava töötasuna. Reformierakonna juhatuse liige, kaitseminister Jürgen Ligi märkis oma blogis: Oludes, kus nii väga pingutame
tsentrismi iseloomustab püüd liita valijaskonna populaarsemaid ideid. Majanduspoliitikas on parempoolsete eesmärk minimaalne riigi sekkumine. Paremtsentrismi iseloomustab suund traditsiooniliste väärtuste hoidmise poole. Nad on oma ideoloogiast hoidnud kinni, mis kajastub nende tegudest, ütlemistest ja ajaloost. Nende üks suurim tegu toimus 1. jaanuaril 2000. aastal, kui nad kaotasid Reformierakonna initsiatiivil Eestis tulumaksu ettevõttesse reinvesteeritud kasumilt. Tänaseks on see vaieldamatult aidanud kaasa Eesti kiirele majanduskasvule ning pälvinud tähelepanu nii Euroopas kui ka mujal maailmas. Samuti tegeleb erakond siiani emapalgaga, mis on aidanud kaasa sündide arvu kasvule Eestis. Kõige märkimisväärsemat tähelepanu on arvatavasti pälvinud üksikisiku tulumaksu alandamine 2005.a.-2015.aastal, mille ajal suudeti alandada tulumaksu 26%-st 20%-ni. Valimised 2019. aasta valimiste loosung oli “Parem Eesti
aasta riigieealarvesse: 490,4 (miljonites kroonides) 5. Milleks sellest maksust tekkivat tulu kasutatakse— tulu läheb riigieelarvess e, kust edasi rahvastiku sotsiaalseks kaitseks, tervishoiuks, riigikaitseks ja turvalisuseks, transpordiks, hariduse ja teaduskulude katteks ja muude riigikulude katteks. Juriidilise isiku tulumaks 1. Kes maksab maksu— Juriidilised isikud 2. Mille pealt maksu makstakese- maksavad tulumaksu kasumilt mitte selle teenimisel (nagu teistes riikides), vaid alles kasumi jaotamisel dividendidena või muus vormis 3. Milline on maksumäär- 21% 4. Kui palju prognoositakse antud maksust tulu Eesti 2011. aasta riigieealarvesse: 6 286,8 (miljonites kroonides) 5. Milleks sellest maksust tekkivat tulu kasutatakse- tulu läheb riigieelarvess e, kust edasi rahvastiku sotsiaalseks kaitseks, tervishoiuks, riigikaitseks ja turvalisuseks,
registrisse kandmiseni, likvideerija, pankrotihaldur, audiitor, revident või revisjonikomisjon. Juhtorganina käsitatakse ka välismaa äriühingu filiaali juhatajat ning mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha tegevjuhti. 10. Mida tähendab madala maksumääraga territoorium? Madala maksumääraga territoorium on välisriik või välisriigis asuv iseseisva maksujurisdiktsiooniga territoorium, kus ei ole kehtestatud juriidilise isiku teenitud või jaotatud kasumilt võetavat maksu või kus sellise maksu suurus on väiksem kui 1/3 tulumaksust, mida Eesti residendist füüsiline isik peaks maksma niisama suurelt ettevõtlustulult vastavalt käesolevale seadusele, arvestamata 4. peatükis lubatud mahaarvamisi. Kui erinevat liiki juriidiliste isikute teenitud või jaotatud kasumilt võetava maksu suurus on erinev, siis loetakse territoorium madala maksumääraga territooriumiks ainult nende juriidiliste isikute suhtes,
haritud inimeste äravool vaestest riikidest, ebavõrdsus ja ebaõiglus, mille kaasneb terrorismiohu tõus.(Parts, E. 2012) 2. GLOBALISEERUMISE TUNNUSED 1.1. Majandus Majanduses rahvusvahelise kaubanduse kasv, mis edestab maailma majanduse kasvu; kapitali liikumise kasv maailmas. Majanduse globaliseerimist iseloomustab vabakaubandus, kapitali vaba liikumine, maksude alandamine ettevõtte kasumilt, lihtne tööstusettevõtete üleviimine ühest riigist teise eesmärgiga vähendada tööjõukulu ja kulutusi loodusressurssidele. Suurt tähtsust omavad börsid ja seal kauplemise objektiks olevad ettevõtete aktsiad ning mõnede riikide rahvusvaluutade mõju rahvusvahelise valuutade vaba vahetuse süsteemi kaudu maailma erinevate riikide majandusele. Kasvav elanikkonna kihistumine sissetulekute järgi nii arenenud kui ka
(käibemaks, aktsiis). Tulumaks. Füüsilised isikud maksavad 2010. aastal tulumaksu (21%) kogu oma tulult, olenemata selle teenimise kohast (riigist). Maksustamisperiood on aasta, maksuvaba tulu 2010. aastal 27000 krooni s.o. 2250 kr kuus. Füüsilisest isikust ettevõtjate ettevõtlustulu arvestamine toimub kassapõhiselt, ettevõtluse tulude ja kulude vahe maksustatakse nii tulu- kui sotsiaalmaksuga. Äriühingud maksavad tulumaksu kasumilt (mitte kasumi teenimisel nagu teistes riikides) alles kasumi jaotamisel dividendidena või muus vormis. Kuni kasumit ei jaotata, maksukohustust ei teki (investeeringute soodustamiseks). Juriidiliste isikute poolt makstava kasumimaksu määr on 26% jaotatavast kasumist (e. 21/79 dividendi summast). Sotsiaalmaksu makstakse üldjuhul määraga 33% (20% sotsiaalkindlustus + 13% tervisekindlustus)
aktiivsed tööturumeetodid, vanemahüvitis ja peretoetused; tervishoiukulud; pensionid; toimetulekutoetused; õigusabi; turvalisus 7. Maksude sihtotstarve, st jaotus Maksu ja Tolliameti poolt(põhilised jaotused)ül. Maksustamise olemuselt jaotuvad maksud: otsesed maksud maksustatakse nii füüsiliste kui juriidiliste isikute sissetulekuid. Ära peab maksma mingi kindla % või summa oma tuludest, kasumilt või varalt. Sotsiaal-, maa-, rasekeveoki-, tulumaks. kaudsed maksud kaupadele ja teenustele, maksustatakse kaupade tarbimist. See suurendab kaupade, teenuste hinda. Käibe-, tolli-, hasartmängumaks, aktsiisid. Maksusüsteeme võib jaotada kolme kategooriasse: Regressiivne maksusüsteem kõrgema sissetulekuga isikud maksvad oma sissetulekust proportsionaalselt vähem kui madalama sissetulekuga inimesed. Proportsionaalne maksusüsteem
Maksumenetlus on maksumääramiseks vajalike asjaolude väljaselgitamine ning maksumääramine kas deklaratsiooni esitamise alusel või haldusakti välja andmisel; samuti maksustamine või sundkorras sissenõudmine. Maksuparadiis ehk madala maksumääraga territoorium selleks on välisriik või välisriigis asuv iseseisva jurisdiktsiooniga territoorium, kus ei ole kehtestatud juriidilise isiku teenitud või tema poolt jaotatud kasumilt maksu või on see väiksem kui samasuguselt tulult oleks tulnud kehtestada füüsilisele isikule, residendile kohaldatav tulumaks; maksustamise piiriks on 2/3 vastavast tulumaksust. Maksusumma tasumisele kuuluv või kinnipeetud maksusumma. Maksuvõlg tähtajaks tasumata või kinnipidamata maksusumma, kas osaliselt või täielikult; maksuvõlana käsitletakse ka intressivõlga ja tollivõlga. Maksu- ja tolliamet: * on moodustatud 1990 aastal ja peamised ülesanded on: 1
originaalne nähtus ning sisaldab kapitali ringlemisprotsesside niisuguseid külgi ja seaduspärasusi, mis jäävad individuaalkapitalide uurimisel märkamatuks ja selguvad alles ühiskondliku kogukapitali taastoomise ja ringluse uurimisel. "Kapitali" III köite alapealkirjaks on "Kapitalistlik tootmisprotsess kui tervik". Kõigepealt käsitletakse siin lisaväärtuste muundumist kasumiks ja lisaväärtuste normi muundumist kasuminormiks. Kui "Kapitali" I köites siirdub Marx kasumilt lisaväärtusele, siis siin on suund vastupidine lisaväärtuselt kasumile. Edasi käsitletakse kasuminormi langemise tendentsi seadust kapitali orgaanilise struktuuri kasvu tagajärjel; kaupkapitali ja rahakapitali muundumist kaupadega kauplemise kapitaliks ja rahaga kauplemise kapitaliks; kaupkapitali olemust ja toimet, laenuprotsenti kui lisaväärtuse vormi. Selles köites käsitletakse põhjalikult ka maarenti, näidatakse diferentsiaal- ja absoluutrendi olemust
62. Tooted – mingi vajaduse tahuldamiseks valmistatud ese või osutatud teenus 63. Tulumaks – maks, millega maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. Füüsilise isiku tulumaks – maks, mida residendist füüsilised isikud maksavad kogu oma tulult, olenemata selle teenimise kohast (riigist). Juriidilise isiku tulumaks – maks, mida äriühingud maksavad oma kasumilt mitte kasumi teenimisel, vaid alles kasumi jaotamisel dividendidena või muus vormis. Kuni kasumit ei jaotata, maksukohustust ei teki (investeeringute soodustamiseks). 64. Turg – tähistab mis tahes institutsiooni, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ja hüviseid vastastikku vahetavad, samuti kohta, kus selline tegevus toimub 65. Turundus – tegevuste süsteem, mille eesmärk on viia kokku ostjate
usaldusväärselt mõõta. Tulu teenuste müügist kajastatakse vastavalt osutatava teenuse valmidusastmele bilansipäeval. Valmidusaste on kindlaks määratud lähtudes bilansipäevaks tehtud lepingu tegelike kulude ja lepingu eeldatud kulude suhtest. Intressi- ja dividenditulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ning tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Ettevõtte tulumaks Eestis kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksa juriidilised isikud teenitud kasumilt tulumaksu. Tulumaksuga maksustatakse ettevõtte poolt väljamakstud dividende. Dividendide maksmisega kaasnev tulumaks kajastatakse dividendide väljakuulutamise hetkel kasumiaruandes kuluna. Bilansis ei kajastata tingimuslikku tulumaksukohustust ettevõtte vaba omakapitali suhtes, mis kaasneks vaba omakapitali väljamaksmisel dividendidena. Maksimaalne võimalik tulumaksukohustuse summa, mis võiks kaasneda dividendide väljamaksmisega, on ära toodud lisades. Seotud osapooled
.. Makseperioodi algus Maksetähtaeg Aeg 33... ning firmal tuleks tunduvalt suuremat tulumaksu maksta Maksumoonutused. Eestis p puudub ettevõtte tulumaks väljavõtmata j kasumilt. 21 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Liigne tarbimine Inflatsioon moonutab hinnasignaale ning vähendab turu võimet anda edasi infot. infot Inflatsiooniperioodil näib tulu tegelikest suuremana. 1 Selle tagajärjel võib firma teha ebaefektiivseid investeeringuid. 1. investeeringuid
4 Ettevõtlus ja maksustamine Maksuarvestust peetakse ja aruandeid (deklaratsioone) esitatakse riigi poolt kehtestatud reeglite järgi. Maksuarvestuse tulemused kajastuvad maksudeklaratsioonides. Juriidilise isiku tulumaks Kehtiva seaduse kohaselt ei maksa Eestis registreeritud juriidilised isikud ja Eestis filiaali või muu püsiva tegevuskoha registreerinud mitteresidendist juriidilised isikud tulumaksu mitte teenitud vaid jaotatud kasumilt, samuti maksustamisele kuuluvatelt kingitustelt annetustelt ning piirnorme ületavatelt vastuvõtukuludelt. Seega kuuluvad maksustamisele seaduses sätestatud konkreetsed kulutused. Maksustamisperiood on kalendrikuu ja maksumäär on 21/79. Maksumäära rakendatakse netoväljaminekute suhtes. Kasumit on võimalik jaotada kahel moel kas varjatult või otse. Otseseks kasumijaotuseks on dividendid ja kasumieraldised. Neid väljamakseid teostades
ühingulepingust, põhikirjast või muust juriidilise isiku tegevust reguleerivast õigusaktist õigus osaleda juriidilise isiku tegevuse juhtimisel või juhtorgani tegevuse kontrollimisel. 10. Mida tähendab madala maksumääraga territoorium? § 10 Madala maksumääraga territoorium on välisriik või välisriigis asuv iseseisva maksujurisdiktsiooniga territoorium, kus ei ole kehtestatud juriidilise isiku teenitud või jaotatud kasumilt võetavat maksu või kus sellise maksu suurus on väiksem kui 1/3 tulumaksust, mida Eesti residendist füüsiline isik peaks maksma niisama suurelt ettevõtlustulult vastavalt käesolevale seadusele, arvestamata 4. peatükis lubatud mahaarvamisi. Kui erinevat liiki juriidiliste isikute teenitud või jaotatud kasumilt võetava maksu suurus on erinev, siis loetakse territoorium madala maksumääraga territooriumiks ainult nende juriidiliste isikute suhtes,
15 2009. ja 2010. aasta tegevuskasumi taseme võrdlemisel on näha, et vahe on suisa 9,16 %. Ning 2009. aasta negatiivse tegevuskasumi taseme põhjustajaks võib pidada madalat kasumit, seal juures on püsivkulud ikka suured. 2010 aastal on müük tõusnud ning püsivkulud ära katnud. 7.3 Ärikasumi tase Protsent, mille ettevõte saab ühelt käibekrooni kasumilt on ärikasumi tase ja selle leidmisel kasutame valemit: , (7.3) Arvutustes kasutatud andmed on võetud lisast 3. 2010 aasta ärikasumi taseme arvutamine: Ärikasum 655 212 kr Netokäive 14 765 007 kr 2009 aasta ärikasumi taseme arvutamine: Ärikasum -661 390 kr Netokäive 13 687 799 kr Ärikasumi tase on tõusnud 9,27 % võrra
registrisse kandmiseni, likvideerija, pankrotihaldur, audiitor, revident või revisjonikomisjon. Juhtorganina käsitatakse ka välismaa äriühingu filiaali juhatajat ning mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha tegevjuhti. (TuMS § 9 lg 2) 10. Mida tähendab madala maksumääraga territoorium? Madala maksumääraga territoorium on välisriik või välisriigis asuv iseseisva maksujurisdiktsiooniga territoorium, kus ei ole kehtestatud juriidilise isiku teenitud või jaotatud kasumilt võetavat maksu või kus sellise maksu suurus on väiksem kui 1/3 tulumaksust, mida Eesti residendist füüsiline isik peaks maksma niisama suurelt ettevõtlustulult vastavalt TuMS-le, arvestamata TuMS 4. ptk-s lubatud mahaarvamisi. Kui erinevat liiki juriidiliste isikute teenitud või jaotatud kasumilt võetava maksu suurus on erinev, siis loetakse territoorium madala maksumääraga territooriumiks
tulemusnäitajatele. Eelkõige on see aga juhtimissüsteem, andes juhile kätte organisatsiooni peaeesmärgist lähtuvate otsuste tegemiseks rikkaliku mõõdikute süsteemi. Paika on vaja panna õige ja tasakaalustatud mõõdikute süsteem, mis aitaks organisatsiooni strateegiat selgelt välja tuua ja muuta selle konkreetseks tegevuseks ning annaks organisatsiooni seisundist ja tulevikust tervikliku pildi. Seejuures väidetakse, et juhtimis- ja mõõtmismudelite areng on kasumilt väärtustele ja klientidele, funktsioonidelt protsessile ning indiviidilt meeskonnale. (Lipe, 2000: 2) BSC eesmärkideks on tagada organisatsiooni majandusalane edukus, juhtida tõhusalt muudatusi, hinnata allüksuste ja töötajate edukust ning rakendada nende hüvitamiseks sobivat ja motiveerivat hüvitussüsteemi. Oma olemuselt on BSC suhteliselt keeruline süsteem, mistõttu selle rakendamine on aeganõudev ja kulukas. Seetõttu on hakatud seda mudelit
tulukuse kui ka isiklikult tema jaoks. Nagu eespool öeldud, ei maksa osaühing erinevalt FIE-st ettevõtlusest saadud tulult tulumaksu, kuna Eesti maksuseaduste kohaselt juriidiliste isikute teenitud aastakasumit tulumaksuga ei maksustata. Juriidiline isik maksab tulumaksu tulumaksuseaduse (TuMS) §-des 48-52 ette nähtud juhtudel, täpsemalt erisoodustustelt, tehtud kingitustelt, annetustelt ja vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ja väljamaksetelt ning jaotatud kasumilt (dividend)38. Vastavalt ÄS § 157 võib osanik-juhataja teha kinnitatud aastabilansi alusel väljamakseid puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist, millest on maha arvatud eelmiste aastate katmata kahjum: saada dividendi. Dividendi maksukohustus arvutatakse dividendi väljakuulutamisel, kuid tegelik maksukohustus tekib selle väljamaksmisel. Dividendi maksustamist reguleerib tulumaksuseaduse § 50 ja väljamakstud dividendid kajastatakse TSD vormi lisas 7 ja
koduperenaise teenused B. kasutatud auto ostmine naabrimehelt C. uute aktsiate omandamine bõrsimaaklerilt D. õpiku maksumus kohalikus raamatuäris E. aktsiate ostmine äriühingult ANSWER: D 3. Kapitali kuluks tehtavad eraldised on: A. puhasinvesteeringud B. puhtad välisinvesteeringud C. kulum D. fondid, mida ei saa kasutada tarbekaupade soetamiseks E. vahendid, mida saab kasutada kaudselt isiklikuks tarbimiseks ANSWER: C 4. Kui rahvatulust arvata maha tulumaks kasumilt, jaotamata (säilitatud) kasum ja eraldised sotsiaalkindlustuseks, seejärel aga liita netosiirdemaksed , siis saadud summa on: A. isiklik tulu B. kulum C. rahvuslik kogutoodang D. rahvatulu E. käsutatav tulu ANSWER: A 5. Siirdemaksed need on: A. väljamaksed kodumajapidamistele, mis ei ole seotud nende poolt kaupade või teenuste müügiga B. riigi poolt tehtavad maksed teatud isikutele C. tulukomponent, mida ei lülitata rahvatulu arvestusse D
ühingu viimase majandusaasta lõppemisel kinnitatud majandusaasta aruandest ilmnev ühingu netovara on väiksem või jääks väiksemaks osakapitali ja reservide kogusummast, mille väljamaksmine osanikele ei ole lubatud seadusest või põhikirjast tulenevalt. Dividend makstakse välja rahas. Osaniku nõusolekul võib dividendi välja maksta ka muus varas. 22 Dividendide maksustamine Residendist äriühing maksab tulumaksu dividendide või muude kasumieraldistena jaotatud kasumilt nende väljamaksmisel. Maksustamisperiood on kalendrikuu. Tulumaksu määr on 21/79 ehk 26,58%. Kasumi jaotamise lausendid Osaühingu puhaskasum oli 4000 eurot, millest otsustati dividendideks maksta 2000 eurot. D K K Dividendidelt makstav tulumaks kajastatakse kasumiaruandes tulumaksu kuluna dividendide väljakuulutamise hetkel. D K Majandusaasta aruanne Majandusaasta aruanne koos lisatud materjalidega: Majandusaastaaruanne;Audiitori järeldusotsus; Kasumi jaotamise/kahjumi katmiseettepanek;
4. Projekti sisemine tulumäär Projekti sisemine tasuvuslävi ehk tulumäär (internal rate of return IRR) on diskontomäär, mis võrdsustab tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse esialgse investeeringuga. Sisemise tulu- määra valemit ei ole võimalik esitada ilmutatud kujul. See leitakse järgmisest polünoomvõrrandist enamasti iteratsioonimeetodil: 9 Tuleb tähele panna ka seda, et kui NPV = 0 , siis tuleb ikkagi tulumaksu maksta, sest tekib kasum omanikele. Tulumaksu makstakse kasumilt, mitte lisandväärtuselt. 7 8 CF1 CF2 CFn (8.15) + + ... + - IO = 0 , (1 + IRR) (1 + IRR) 2 (1 + IRR) n kus IRR sisemine tulumäär. Kui eeldada, et esimene sissetulev rahavoog tuleb perioodil 1, siis on võimalik võrdus kompaktsemalt välja kirjutada järgmiselt: n
1. Haara tähelepanu 2. Näita kliendile oma toote/teenuse kasutamise eelist 3. Tõesta, et ka sellel, mida sa reklaamid, on sama eelis. 4. Veena inimesi sellest eelisest kinni haarama. 5. Lisa reklaamile call to action (tegevusele suunamine). 22. Kasuta lihtsaid (legaalseid) võimalusi, kuidas müügi soodustamisel tekkinud kulusid vähem maksustataks. Kui tead, kui palju saad kulutada uue kliendi saamisele ning kui sa teenisid aasta lõpuks palju kasumit, siis saad sellelt kasumilt säästa maksud. Pane kasum enne aasta lõppu turundusse, et leida uusi kliente, kes n-ö maksavad järgmisel aastal dividende. 23. Ära kuluta meeletuid summasid reklaamile Vähenda või kaota täielikult reklaamile tehtavad kulutused. Miks? Sest väga vähe on neid firmaomanikke, kes tõesti mõistavad, kuidas reklaami kasutada, et saada koheselt kasu. 24. Teeni kasumit ka nendelt klientidele, kes täna enam sinult ei osta.
Miks Eesti praeguses situatsioonis selle positiivne mõju projekti rahavoogudele üldiselt puudub? Amortisatsiooni maksukilp = amortisatsioon * maksumäär (t) Intresside maksukilp = intressikulud * maksumäär (t) Amortisatsiooni ja intresside maha arvestamine enne maksude mahaarvestamist ning selle hilisem juurdearvestamine. Vähendab makse. Tekib positiivne mõju rahavoogudele, sest rahavood on sellise tegevuse järel suuremad. Eestis positiivne mõju puudub, sest tulumaksu ei arvestata kasumilt, vaid ainult dividendidelt ehk siis kasumi jaotamiselt. 30. Projekti rahavoogude hindamine: pöördumatud kulud, alternatiivkulud, kõrvalnähud, käibekapitali vajadus, üldkulud jmt reeglid Pöördumatud kulud (sunk costs) kulud on juba tehtud (või tehakse niikuinii) ning otsus projekti kohta neid ei muuda. Pöördumatud kulud Ei OLE lisanduv rahavoog. Näide: lisaks varasemale turu-uuringule näiteks juba tehtud uurimis- ja arendusväljaminekud, varem
tarbija mitmeid ärisid külastades põhjalikult valib ja hindab sobivuse, kvaliteedi, hinna ning moe seisukohalt; eritoodeteks - eriliste omaduste ja bränditunnustega tooted, mille soetamiseks on lojaalne ostja valmis kandma täiendavaid tarbimiskulusid; ning võõrtoodeteks - tooted, mida tarbija ei tunne ega kavatse osta. 63. Tulumaks Tulumaks on otsene maks, mida võetakse üksikisiku või majandusüksuse tulult (nt palgalt, preemialt, intressilt, dividendilt, kasumilt, üürilt, rendilt). Tulumaks on riigi- ja kohaliku omavalitsuse eelarve põhilisi tuluallikaid. *Eestis kasutatakse füüsilise isiku tulu maksustamisel proportsionaalselt maksumäära, mis moodustab 20 protsent maksustavatest tuludest. Sellisel juhul maksame sõltumata oma sissetuleku suurusest kogu aeg ühesuguse protsendi tulumaksu. *Tulumaks on füüsiliste ja juriidiliste isikute sissetulekult võetav maks. Eestis kehtiv tulumaksumäär on 20%. Ettevõtte tulumaksu eripäraks
Sellisel juhul maksustatakse ettevõtete kasumeid ent kaudselt ka tarbijate sissetulekuid. Ettevõtte tulumaksu abil saab iseloomustada ka maksukoormuse ülekandumist, sest ettevõtetele kehtestatud tulumaksu tulemusena suurenevad tootmiskulud. Tulemusena tõstavad ettevõtjad toodete hindu ning tulemusena maksavadki mingisuguse osa sellest tulumaksust kinni tarbijad. Eesti eripäraks ettevõtete tulumaksustamisel on olnud see, et jaotamata kasumilt tulumaksu maksma ei pea. Sellise poliitika abil on valitsus püüdnud luua soodsamat ettevõtluskeskkonda ja soodsamaid võimalusi investeerimiseks. Ühe arenenud riigi eelarvelistest tuludest moodustab ettevõtte tulumaks tavaliselt küllaltki väikese osa, sest ettevõtteid on suhteliselt vähe ning nende kasumid on võrreldes tarbijate sissetulekutega oluliselt väiksemad. Riiklikuks pensioni- ja ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks on kehtestatud sotsiaalmaks. Selle maksu
rahavoogudele üldiselt puudub? Amortisatsiooni maksukilp = amortisatsioon * maksumäär (t) Intresside maksukilp = intressikulud * maksumäär (t) Amortisatsiooni ja intresside maha arvestamine enne maksude mahaarvestamist ning selle hilisem juurdearvestamine. Vähendab makse. Tekib positiivne mõju rahavoogudele, sest rahavood on sellise tegevuse järel suuremad. Eestis positiivne mõju puudub, sest tulumaksu ei arvestata kasumilt, vaid ainult dividendidelt ehk siis kasumi jaotamiselt. 10 36. Projekti rahavoogude hindamine: pöördumatud kulud, alternatiivkulud, kõrvalnähud, käibekapitali vajadus, üldkulud jmt reeglid Pöördumatud kulud (sunk costs) kulud on juba tehtud (või tehakse niikuinii) ning otsus projekti kohta neid ei muuda. Pöördumatud kulud Ei OLE lisanduv rahavoog
rahavoogudele üldiselt puudub? Amortisatsiooni maksukilp = amortisatsioon * maksumäär (t) Intresside maksukilp = intressikulud * maksumäär (t) Amortisatsiooni ja intresside maha arvestamine enne maksude mahaarvestamist ning selle hilisem juurdearvestamine. Vähendab makse. Tekib positiivne mõju rahavoogudele, sest rahavood on sellise tegevuse järel suuremad. Eestis positiivne mõju puudub, sest tulumaksu ei arvestata kasumilt, vaid ainult dividendidelt ehk siis kasumi jaotamiselt. 36. Projekti rahavoogude hindamine: pöördumatud kulud, alternatiivkulud, kõrvalnähud, käibekapitali vajadus, üldkulud jmt reeglid · Pöördumatud kulud (sunk costs) kulud on juba tehtud (või tehakse niikuinii) ning otsus projekti kohta neid ei muuda. Pöördumatud kulud Ei OLE lisanduv rahavoog. Näide: lisaks varasemale turu-uuringule näiteks juba tehtud uurimis- ja arendusväljaminekud, varem
Al 2007 muudatustega laiendati maksuobjekti: maksukohustuslase ja seotud isiku vaheliste tehingutele siirdehindade regulatsioon- dokumenteerimisnõue!. Juriidilise isiku juhtumis- ja kontrollorgan: nt audiitor, revident. MADALA MAKSUMÄÄRAGA TERRITOORIUM: Territoorium või välisriik või välisriigis asuv iseseisva maksujurisdiktsiooniga territoorium, kes ei ole kehtestanud juriidilise isiku teenitud või jaotatud kasumilt võetavat maksu või sellise maksu suurus on väiksem kui 1/3 TM-st, mida Eesti residendist FI peaks maksma niisama suurelt ettevõtlustulult vastavalt TuMS-ile arvestamata TuMS maksustatavast tulust mahaarvamisi. MMTI asuvaks ei loeta juriidilist isikut, kelle aastatulust üle 50% moodustab tulu tegelikust majandustegevusest või territoorium avaldab infot Eestile. Valitsuse poolt on kinnitatud nn ,,valge nimekiri" territooriumidest, mida ei leota MMTks.
Hiljem olukord küll stabiliseerus, kuid on selge, et ettevõtte kogu kasumi, mitte ainult Eestisse reinvesteeritud kasumi, vabastamine tulumaksust on kaasa toonud ettevõtete käsutusse täiendavalt jäänud raha investeerimise märkimisväärses ulatuses Tabel 2. Ettevõtte tulumaksu iseloomustavaid arve Ida-Euroopa maades (2002) Riik Tulumaksu määrEttevõtte Amortisatsiooni reinvesteeritud tulumaksu tüüp ja reeglistik kasumilt (%-osakaal riigi des) maksutuludes (%-des) Bulgaaria 15 6,4 Lineaarne 5 aastat Eesti 0 3,6 -- Horvaatia 20 2,6 Lineaarne 4-10 aastat Leedu 5 3,0 Lineaarne 4-10 22
pankrotistub, siis see ei puuduta teisi FIE – ühe valdkonna kahjumid tuleb teiste arvelt katta 18. Ettevõtlustulu jooksev kasutamine. FIEl võib eraelus ja ettevõtlustegevuses kasutatav raha ühes rahakotis koos olla, OÜ-l peavad olema eraldatud. 19. Huvi kasumi reinvesteerimise vastu. Ei ole FIE võimalus koguda raha tulevasteks investeeringuteks erikontole samaväärne OÜde tulumaksuvabastusega reinvesteeritud kasumilt. 12. Ettevõtte asukoha valik. Ray Kroc: “Ettevõtte edukuse määravad kolm tegurit: asukoht, asukoht ja asukoht. Asukoha valikut tuleb kaaluda hoolikalt, sest: 1. See võib kaasa tuua pikaajalisi kohustusi, vigu on raske parandada. 2. See mõjutab kulusid ja tulusid (nt. liigsed transpordikulud, kvalifitseeritud tööjõu puudus, tooraine ebapiisavus, puudulik nõudlus piirkonnas jne). Üldine protseduur asukoha valikul: 1
lapsehooldustasu saajad) eest maksab sotsiaalmaksu riik. Sotsiaalmaksu makstakse üldjuhul määraga 33% reaalselt makstud tasult, ent iga töötaja/teenistuja puhul vähemalt riigieelarvega kehtestatud kuumääralt, mis 2012. aastal on 278,02 eurot. Kui inimene töötab mitme tööandja juures, on sotsiaalmaksu miinimumkohustus tööandjal, kelle juures toimub maksuvaba tulu arvestamine töötasult tulumaksu kinnipidamisel. 11. FIE ja Tulumaks. Äriühingud maksavad tulumaksu kasumilt mitte selle teenimisel (nagu teistes riikides), vaid alles kasumi jaotamisel dividendidena või muus vormis. Kuni kasumit ei jaotata, maksukohustust ei teki (investeeringute soodustamiseks). Alates aastast 2003 maksustatakse kogu jaotatud kasum olenemata kasumieraldise saajast. Kui dividendi saajaks on teine Eesti äriühing, kellele kuulub vähemalt 10% dividendi maksva äriühingu aktsiatest või osadest, ei tule tal tütarettevõttelt saadud
1.1. Globaliseerumise tunnused Majanduses rahvusvahelise kaubanduse kasv, mis edestab maailma majanduse kasvu; kapitali liikumise kasv maailmas, s.h rahvusvaheliste otseinvesteeringute kasv. Kasvanud on rahvusvaheline reisimine ja turism; rahvustoitude (pitsa, india köök) ülemaailmne levik. üleilmsete reeglistike teke, näiteks konkurentsi-, autorikaitse seadused ja patendid jmt. Majanduse globaliseerimist iseloomustab vabakaubandus, kapitali vaba liikumine, maksude alandamine ettevõtte kasumilt, lihtne tööstusettevõtete üleviimine ühest riigist teise eesmärgiga vähendada tööjõukulu ja kulutusi loodusressurssidele. Siia kuulub ka arenenud ja arengumaad vähendavad kindlalt töötasude erinevusi, kaupade hindasid ning ettevõtete rentaablust. Kasvab kompaniide " endamise arv ja mõõtmed nii riigi siseselt kui · ka rahvusvahelisel tasandil, millega kaasnevad radikaalsed ümberkorraldamised ning töötajate arvu vähendamised