efektiivsuse kohta; (pidev info vajalikkus) 2) mitmesuguste toodete, teenuste jne. tegevuste maksumuse kalkuleerimiseks; 3) valmis- ja pooltoodete maksumuse määramiseks ning realiseeritud toodete kulude kindlaks tegemiseks ja ka finantsarvestuse aruannete koostamiseks. Kulude objektiivne kajastamine on aluseks ettevõtte majandustulemuste õigele ja õiglasele kajastamisele ettevõtte bilansis ja kasumiaruandes. Kulude funktsionaalne liigitamine: · Tootmiskulud seotud toote, teenuse valmistamisega · Mittetootmiskulud müügi-, administreerimise-, äri, finantseerimise jt kulud Tootmiskulud: · Põhikulud millest valmistatakse toodang/teenus · Lisakulud tootmise kulud, kuid on omased kõigile toodetele Kulusid võib liigitada vastavalt tegevusmahule: 1) muutuvkulud- on kulud, mis muutuvad koos tegevuse mahuga, seega sõltuvad toodangu mahust
............................................ 6 1 TULUDE JA KULUDE KÄSITLUS KASUMIARUANDE SKEEMIS 2............ 9 1.1 Tulude olemus ja liigid .................................................................................. 12 1.2 Kulude olemus ja liigid ................................................................................. 14 1.3 Tulude ja kulude kajastamine kasumiaruande skeem 2 baasil ..................... 15 1.3.1 Tulude kajastamine kasumiaruandes skeem 2 ................................................. 15 1.3.2 Kulude kajastamine kasumiaruandes skeem 2 ................................................ 17 1.4 Kasumiaruande analüüsimeetodid ................................................................ 21 1.4.1 Kasumiaruande horisontaalanalüüs ................................................................. 22 1.4.2 Kasumiaruande vertikaalanalüüs .................................
ekvivalentide laekumisi ja väljamakseid). Omakapitali muutuste aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi muutusi omakapitalis. RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTISOSAD JA VORMISTAMISE ÜLDNÕUDED 6. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb järgmistest koostisosadest (SME IFRS 3.17): (a) bilanss; (b) kasumiaruanne (ettevõtted, kellel esineb selliseid kasumeid ja kahjumeid, mida vastavalt käesoleva juhendi paragrahvile 31 ei kajastata kasumiaruandes, esitavad lisaks ka koondkasumiaruande); (c) rahavoogude aruanne; (d) omakapitali muutuste aruanne; ja (e) lisad. 7. Käesolev juhend sätestab üldnõuded põhiaruannete esitusviisile ja lisades avalikustatava informatsiooni ulatusele. Muud Raamatupidamise Toimkonna juhendid sätestavad täiendavaid nõudeid lisades avalikustatava spetsiifilise informatsiooni suhtes. 8. Raamatupidamise aastaaruanne peab olema selgelt eristatud muust samas
3.2 Bioloogiliste varade edasine kajastamine..........................................................13 1.3.3 Bioloogilise vara kajastamise lõpetamine..........................................................14 1.4Bioloogiliste varade kajastamine finantsaruannetes.................................................15 1.4.1 Bioloogiliste varade kajastamine bilansis...........................................................16 1.4.2 Bioloogiliste varade kajastamine kasumiaruandes.............................................18 1.4.3 Bioloogiliste varade kajastamine aastaaruande lisades.....................................20 1.4.4 Bioloogiliste varadega toimunud sündmuste kajastamine rahavoogude aruandes .................................................................................................................................... 22 2.RAKENDUSUURINGU METOODIKA................................................................................... 23
kasum/kahjum lühiajaliste finantsinvesteeringute müügist; intressi- ja dividenditulud lühiajalistelt finantsinvesteeringutelt; kasumid/kahjumid ümberhindlustest õiglasele väärtusele Kokku finantstulud ja -kulud Kasum (kahjum) enne maksustamist Tulumaks Dividendide tulumaksu kulu (kajastatakse dividendide väljakuulutamise hetkel) Aruandeaasta kasum (kahjum) Sh. Emaettevõtte omanike osa kasumist (kahjumist) Kirjet kasutatakse konsolideeritud kasumiaruandes kajastamaks emaettevõtte omanikele kuuluvat osa kontserni kasumist (kahjumist). Vähemusomanike osa kasumist (kahjumist) Kirjet kasutatakse konsolideeritud kasumiaruandes kajastamaks kontserni ettevõtete vähemusomanikele kuuluvat osa kontserni kasumist (kahjumist).
mis on omakorda aluseks ettevõtte väärtuse hindamisel. Rahavoogude aruanne näitab ettevõtte võimet – maksta dividende ja laenude intresse. Valikvastustega küsimused: 16. Seadme soetusmaksumus on 100 000 eurot ja akumuleeritud kulum 20 000 eurot. Seadme jääkmaksumus on a) 100 000; b) 20 000; c) 120 000; d) 80 000. 17. Amortisatsioonikulu kajastub: a) bilansis (finantsseisundi aruandes); b) kasumiaruandes; c) bilansis (finantsseisundi aruandes) ja kasumiaruandes; d) rahakäibe aruandes; e) omakapitali muutuste aruandes.
Põhikulud lisakulud üldhalduskulud turunduskulud reklaamikulud Lisakulud on reeglina seotud lõpptoote valmistamisega või lõpptoote realiseerimisega. TOOTMISKULUTUS TOOTMISVÄLINE KULUTUS TOOTE KULUTUS PERIOODI KULUTUS Müüdud müümata Kajastatud varana, muutub kuluks Kulu kasumiaruandes jooksval perioodil Kasumiaruandes, kui toode on müüdud. KULUDE KUJUNEMINE E/V TOOTMISPROTSESSIS Kulude reageerimine tootmis- või tegutsemismahtude muutustele. A) püsikulud B) muutuvkulud Muutuvkulud on niisugused kulud, mis muutuvad koos tegevusmahu muutustega. Nad muutuvad proportsionaalselt tegevuskuludega. Püsikulud- kulud, mis jäävad muutumatuks sõltumata tegevusest. (rendikulud, amort.kulud, meistrite palgad jne.) Tellimuse kuluarvestuses koostatakse kuluandmikud iga tellimuse kohta, kuhu koondatakse
kasum/kahjum lühiajaliste finantsinvesteeringute müügist; intressi- ja dividenditulud lühiajalistelt finantsinvesteeringutelt; kasumid/kahjumid ümberhindlustest õiglasele väärtusele Kokku finantstulud ja -kulud Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist Tulumaks Dividendide tulumaksu kulu (kajastatakse dividendide väljakuulutamise hetkel) Aruandeaasta kasum (kahjum) Sh. Emaettevõtte omanike osa kasumist (kahjumist) Kirjet kasutatakse konsolideeritud kasumiaruandes kajastamaks emaettevõtte omanikele kuuluvat osa kontserni kasumist (kahjumist) Vähemusomanike osa kasumist (kahjumist) Kirjet kasutatakse konsolideeritud kasumiaruandes kajastamaks kontserni ettevõtete vähemusomanikele kuuluvat osa kontserni kasumist (kahjumist)
riigiga (käibemaks, sotsiaalmaks, tulumaks jne.), konto klass 31- tulud toodangu müügist, konto klass 56 - büroo ja sidekulud, konto klass 61 - palk ja sellega seonduvad kulud jne. Bilansi aktivakontod on kontod number 1-ga. Bilansi passivakontod on kontod nr. 2-ga. Nende kontode lõppsaldode põhjal koostatakse bilansi aktiva- ja passiva kirjed Tulukontod 3 ja 4 bilansis ei esine. Neid kasutatakse tulude jooksvaks kirjendamiseks kasumiaruandes. Kulukontod 5 ja 6 bilansis ei esine. Neid kasutatakse kulude jooksvaks kirjendamiseks kasumiaruandes. Koondkonto 791 on tulude ja kulude koond . Aruande koostamisel kogutakse selle konto kreeditisse kõik tulukontode kokkuvõtte summad. Tulukontod suletakse neid debiteerides . Deebetisse kantakse kõik kuludekontode kokkuvõtte summad ning kulukontod suletakse neid krediteerides. Lahutades koondkonto 791 kreedit käibe kokkuvõtte summast 791 koondkonto deebet käibe, saame kasumi (kahjumi).
............................ lk. 5 - kapitalirendid ........................................................................................................ lk. 5 - kasutusrendid ........................................................................................................ lk. 6 4. Müügi-tagasirenditehingud ................................................................................ lk. 6-7 5. Kajastamine bilansis ja kasumiaruandes .................................................................... lk. 7 6. Lisades avalikustav informatsioon .................................................................... lk. 8 7. Kokkuvõte ................................................................................................................... lk. 9
amortiseerimine lõpetatakse koos käibevaraks ümberklassifitseerimisega Seda tehakse ainult siis, kui müük on enam- vähem kindel. Kui kavandatud müüki ei toimu, klassifitseeritakse varaobjektid taas immateriaalseks põhivaraks, kajastades neid kas endises bilansilises jääkmaksumuses või reaalväärtuses sõltuvalt sellest, kumb on madalam. Kui ümberklassifitseerimisega kaasneb kasum või kahjum, kajastatakse see jooksva perioodi kasumiaruandes, mitte tagasiulatuvalt Ka immateriaalse põhivara müügiga kaasnev kasum või kahjum kajastatakse jooksva perioodi kasumiaruandes Kui immateriaalne põhivara on moraalselt vananenud ja tema kasutamine ei too tulevikus majanduslikku kasu, kantakse põhivara ühik maha Kahjum esitatakse arvestusperioodi kasumiaruandes.
Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Ettevõte kasutab arvelduskrediiti. Kapitalirenti kajastatakse rentniku bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Rendimaksed jaotatakse intressikuluks ja kohustise jääkväärtuse vähendamiseks. Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna. Kapitalirenti kasutatakse masinate ja seadmete ostmiseks ja kasutusrenti autode ostuks. Ettevõttel on nii kapitalirendi kui kasutusrendi lepinguid. Kulude kajastamise algdokumentideks on ostuarved. Ostuarved kantakse otse kuludesse, kui ei ole tegu põhivaraga. Materiaalseks põhivaraks loetakse ettevõtte enda majandustegevuses kasutatavaid varasid soetusmaksumusega alates 1000€ ja mille kasulik eluiga on üle 1 aasta. Põhivara
ümberkvalifitseerimise päeval erineb materiaalse põhivara jääkmaksumus tema reaalväärtusest. Kui majandusüksuse poolt kasutatav põhivara objekt klassifitseeritakse ümber kinnisvarainvesteeringuks ja reaalväärtus on jääkmaksumusest kõrgem, kajastatakse vahe bilansikirjel Ümberhindluse reserv (IAS nr 40). RTJ nr. 6 nõuab vahe kajastamist Eelmiste perioodide jaotamata kasumis. Kui reaalväärtus on jääkmaksumusest madalam, kajastatakse vahe kasumiaruandes (IAS 40 ja RTJ 6) 11 Kinnisvarainvesteeringud Kui majandusüksus kasutab kinnisvarainvesteeringu arvestuses soetusmaksumuse meetodit, ei kaasne kinnisvarainvesteeringu põhivaraks või põhivara kinnisvarainvesteeringuks ümberkvalifitseerimisega arvestustehnilisi muutusi. Kui varaobjekt klassifitseeritakse ümber käibevarast reaalväärtuses kajastatavaks kinnisvarainvesteeringuks,
Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel võetakse aluseks Eesti Panga valuutakursid tehingu toimumise päeval. Välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja kohustused 31. detsembril 2005 hinnatakse ümber Eesti kroonidesse Eesti Panga valuutakursside alusel, mis kehtisid bilansipäeval. Samadel põhimõtetel hinnatakse ümber ka õiglases väärtuses kajastatavad mittemonetaarsed finantsvarad ja kohustused. Välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid kajastatakse kasumiaruandes perioodi tulu või kuluna. Ostjate tasumata summad Ostjate tasumata summad kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil, lähtudes laekumise tõenäosusest. Seejuures hinnatakse nõuet iga konkreetse kliendi vastu eraldi, arvestades teadaolevat infot kliendi maksevõime kohta. Nõuded hinnatakse alla bilansis tõenäoliselt laekuva summani ning allahindlus kajastatakse bilansireal "Ebatõenäoliselt laekuvad summad".
Kõrgem omakapitali määr (omakapitali suhe kogukapitali) tagab ettevõttele majandusliku kindluse, tugevama vastupanuvõime kriisiperioodil või negatiivsetele turumõjudele, suurema usaldatavuse võlausaldajatele. Omakapital on bilansi osa, millest nähtub ettevõtluse vorm (täis-, usaldus-, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu), kuna omanike poolt antud kapital kannab vastavat nimetust aktsiakapital, osakapital jms. 8)Mis on kasumiaruanne, millal see koostatakse, mida kasumiaruandes kajastatakse? Ettevõtte tulemi kujunemisest annab ülevaate kasumiaruanne. Kasumiaruanne on tihedalt seotud bilansiga, sest kasumiaruandes toimub bilansi ühe kirje "Aruandeperioodi kasum/kahjum" detailsem iseloomustamine. Kasumiaruanne kajastab ettevõtte majandustegevuse tulemusi aruandeperioodi jooksul. Kasumiaruandes on kirja pandud tulud ja kulud. Tulud suurendavad ettevõtte omakapitali rida "Aruandeperioodi kasum/kahjum". Omakapitali suurenemine kajastatakse kreeditis
· Kaudsed kulud o Mille kogusummat küll teame, kuid mille otsene seos toodetava objektiga puudub. Nt hoone rent, mida on vaja tootmiseks, aga seda ei saa konkreetselt ühe tootega siduda. Kolmas liigitamise meetod lähtub kulude käitumisest: · Muutuvkulud o Muutuvad seoses tootmismahu muutmisega · Püsikulud o Mille kogusumma on püsiv teatud tingimustes ja mis ei sõltu tootmismahust Kapitaliseeritav kulu enne kasumiaruandes kajastamist on bilansis varana, nt siis võidakse kuluks kanda jupi kaupa. Mittekapitaliseeritav kulu otse kasumiaruandesse peale kulu tekkimist. Tootmis- ja kaubandusettevõtte kapitaliseeritavad kulud: Inventeeritavad kulud ehk tootekulud. Toorme, materjali ja edasimüügiks mõeldud kaupade soetuskulud ja toodangu valmistamiskulud on varudena bilansis. Mitteinventeeritavad kulud kõik muud kapitaliseeritavad kulud (ettemakstud kulud)
raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja raamatupidamises kajastatud raudteeinfrastruktuuri kulud. Ilmutamata- ntks rendikulu EVR omanduses oleva maa eest. Kajastatuse alusel aruandluses (jätkuvad ja lõplikud, inventeeritavad ja perioodikulud, kapitaliseeritavad ja mittekapitaliseeritavad)- Jätkuvaid ehk perioodilisi kulusid kajastatakse bilansis ja lõplikuid ehk regulaarseid kulusid kajastatakse kasumiaruandes. Näide: Infrastruktuuri investeeringuteks võetud laenu tagastamata osa vs intressid laenujäägilt. Toote- ehk inventeeritavad kulud kajastatakse bilansis ja perioodikulud kajastatakse kasumiaruandes. Näide: Aruandlusperioodi lõpul laos olevate materjalide soetuskulu vs aruandeperioodil kasutatud materjalide soetuskulu. Kapitaliseeritavad ehk põhivara väärtust suurendavad kulud ja mittekapitaliseeritavad ehk põhivara väärtust säilitavad kulud
inventeeritakse. Bilansiväline arvestus st, et tuleb koostada olemasolevate varade nimekirjad vastutajate lõikes. Ning kui koostatakse aastaaruanne, väikevahendid inventeeritakse. BIOLOOGILISED VARAD Bioloogiline vara on loomne või taimne elusorganism. Kajastatakse bilansis eraldi kirjetel kas põhivara (TOOTVAD VARAD) või käibevara (TARBIVAD VARAD) rühmas. Maksumus: õiglane väärtus või soetusmaksumus Ümberhindamine kajastatakse kasumiaruandes eraldi kirjel ''Kasum/kahjum bioloogiliselt varalt''. Kui bioloogilste varade müümine ei ole ettevõtte põhitegevus, siis kasumeid ja kahjumeid kajastatakse kirjetel ''Muud äritulud/Muud ärikulud''. Kasum/kahjum tuleb saldeerida, st kajastada ainult see, kumb on suurem. Kui bioloogilised varad on seotud maaga (metsakinnistud) ning nende väärtust eraldi ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, kuid saab määrata varade hinna koos maaga, siis võetakse
Põhivara on o Immaterjaalne põhivara o Materjaalne põhivara o Pikaajalised finantsinvesteeringud Omakapitali koosseisu kuulub o Aktsiakapital normaalvärrtuses o Aazio o Reservid o Eelmiste perioodide jaotamata kasum/kahjum o Aruandeaasta kasum/kahjum o Omaaktsiad ,,-,, Kasumiaruanne o Peegeldab aruandeperioodi tulude ja kulude formeerumist o Kajastab aruandeperioondi tulusid, kulusid ja kasumit/kahjumit Pange õigesse järjekorda kasumiaruandes o Tulu o Kulu o Ärikasum o Kasum enne masksustamist o Puhaskasum Nimeta vähemalt viis finantseerimisallikat o Isiklikud vahendid o Väärtpaperite müük o Sõprade ja sugulaste vahendid o Liising o Laen Nimeta vähemalt viis koduettevõtet soosivat asjaolu o Väksemad stardikulud o Väikesed tööjõukulud o Osa majapidamisest muutub kasutoovaks o Saab töötada endale sobival ajal o Saab perega rohkem koos olla
laenukohustused, võlakirjad, viitvõlad)... Välisvaluutaarveldused 2011 (1) · Arveldused läbi välisvaluutakonto Laekumised ja maksed kajastatakse arvestatuna EUR-sse, tehingupäeval kehtiva EKP valuutakursiga. Valuutakursi muutused kantakse kasumiaruandesse muude ärikuludena või tuludena (vt euroveeb) Bilansi koostamisel hinnatakse välisvaluutakonto bilansipäeval kehtiva EKP valuutakursi alusel ja sellest kursivahest tekkivad muutused näidatakse kasumiaruandes kas muu ärituluna või kuluna. Välisvaluutaarveldused 2011 (2) · Välisvaluutaarveldused läbi EUR arvelduskonto Laekumised ja maksed konverteeritakse vastava kommerts-panga valuutakursi alusel EUR-sse ja kursivahest tekkinud muutused näidatakse muude ärtuludena või -kuludena kasumiaruandes. Välisvaluuta ost kajastatakse ostupäeva kommertspanga valuutakursiga. Bilanspäeva ümberhindamine toimub bilansipäeva EKP kursi alusel, kursimuutus näidatakse..............
küsimus mis on kontsern. Teoreetiliselt on kontserni defineeritud kahest põhimõttelisest täiesti erinevast ja kohati ka vastandlikust kontseptsioonist lähtuvalt. Need teooriad on: 1) Emaettevõtte kontseptsioon - vähemusosanikke vaadeldakse kui kolmandaid osapooli. Aktsiate soetamine vähemusosanikelt tekitab positiivset või negatiivset firmaväärtust ning aktsiate müük vähemusosanikele tekitab kasumit või kahjumit kontserni kasumiaruandes. 4 2) Majandusüksuse ehk äriettevõtte kontseptsioon - vähemusosanikke vaadeldakse kui teisi osalejaid kontserni omakapitalis. Tehingud vähemusosanikega on omavahelised tehingud, mis ei tekita firmaväärtust ega kasumit või kahjumit erinevus ostuhinna ja vähemusosaluse muutunud bilansilise maksumuse vahel kajastatakse otse omakapitalis. Müügi puhul
momendil ebaselged. Tekkepõhine arvestusprintsiip – sündmused kajastatakse siis kui sündmus aset leiab, sõltumata raha liikumisest. Müük kajastatakse ning tekib raha saamise õigus. (juriidilised isikud on kohustatud lähtuma tekkepõhisest arvestusprintiibist). Tulude ja kulude õige vastandamise printsiip –Tuludele tuleb vastandada kõik need kulud, mis on tulu saamiseks tehtud (samas kasumiaruandes). Kui olen nt omandanud kalkulaatori eesmärgiga edasi müüa, siis kui pole eesmärki realiseerinud, ehk edasi müünud, ei tohi seda kuluna märkida vaid varaobjektina. See on ressurss, mida tulevikus saan kasutada. Kui olen kalkulaatori edasi müünud, siis võin selle kalkulaatori ostmisel makstud raha kuluna kajastada ning saadud tulu tuluna kajastada. Kõiki kulusid ei saa tuludele vastandada juhul, kui nad pole vastandatavad. TTÜs koolituskulud
Tootmise lisakulud: mittepõhimaterjalikulu, tootmistsehi üleval pidamisega seotud kulud, masinate ja seadmetega seotud kulud, mittepõhitööliste palgakulu ja muu kaudne kulu. Kulud finantsaruannetes kajastamise järgi Jätkuvad kulud bilansis Lõplikud kulud kasumiaruandes Kapitaliseeritavad kulud enne kasumiaruandes kajastamist on bilansis varana Mittekapitaliseeritavad kulud kasumiaruandes tekkemomendist Otsekulud: saab seostada vahetult kindla kuluobjektiga (kuluefektiivselt). Kaudkulud: puudub vahetu seos objektiga või
valuutakursid (kuni 31. detsembrini 2010 Eesti Panga valuutakursid). Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja kohustused hinnatakse bilansipäeva seisuga ümber eurodesse bilansipäeval ametlikult kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel (kuni 31. detsembrini 2010 Eesti Panga valuutakursid). Ümberhindamise tulemusena saadud kursikasumid ja -kahjumid kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruandes, kusjuures ärituludes ja -kuludes kajastatakse valuutakursi kasumid ja kahjumid, mis on seotud tarnijate ja ostjate arveldustega; muud välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid on kasumiaruandes kajastatud finantstuludes ja –kuludes. Mitterahalisi välisvaluutas fikseeritud varasid ja kohustusi, mida ei kajastata õiglase väärtuse meetodil (nt ettemaksed, soetusmaksumuse
soetusmaksumuses. Kõigi finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval. Mitmed finantsnäitajad tuginevad juhtkonna hinnangutele, sh näiteks põhivara kasuliku tööea hindamine, nõuete ja varude allahindluse summade hindamine, garantiikohustuste eraldiste moodustamine. Juhtkonna hinnangud on tehtud juhtkonna parima teadmise kohaselt, kuid need ei pruugi osutuda täpseiks. Raamatupidamishinnangute muutuste mõju kajastatakse muutuse toimumise perioodi kasumiaruandes. Kasumiaruandes on ärikulud liigendatud lähtudes kulude olemusest. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud Eesti kroonides. Raha ja raha ekvivalendid Raha ja raha ekvivalentidena kajastatakse rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke (v.a. arvelduskrediit), kuni 3-kuulisi tähtajalisi deposiite ja kergesti realiseeritavaid väärtpabereid (pankade rahaturufondide osakuid). Lühiajalised finantsinvesteeringud
Juhtimisarvestus vastavalt vajadusele või sise-eeskirjadele. Finantsarvestuse ja juhtimisarvestuse erisused kulude liigitamisel Finantsarvestuse seisukohalt toimub kulude jagamine tootmiskuludeks (otsesed ja kaudsed e lisakulud) ja mittetootmiskuludeks e perioodikulud. Kulusid ettevõtte raamatupidamises võidakse kajastada nii lõpliku kuluna (kasumiaruandes) kui ka varana bilansis (näiteks ettemakstud rent). Tootmiskulud ja tootmise lisakulud moodustavad toote soetusmaksumuse (omamaksumuse e omahinna). Tootmiskulud (põhikulu) on seotud tootmisega (tooraine, materjal, põhitööliste palk). Need kulud transformeeruvad lõpptoodanguks. Tootmise lisakulud on seotud lõpptoodangu valmistamisega, kuid mida ei ole võimalik (pole otstarbekas) seostada konkreetse lõpptootega.
Tarnija kajastab tulu siis, kui kauba saaja on müünud kauba kolmandale isikule. Kui kontserni ettevõte sõlmib konsignatsioonimüügitehingu kauba saajana, jäävad selle tehingu raames müüdavad kaubad varudena tarnija bilanssi ja tehingus kauba saajana tegutsev kontserni ettevõte ei kajasta neid oma bilansis varudena. Kontserni ettevõte kajastab selle tehingu puhul ainult konsignatsioonitasu. Konsignatsioonitasu kajastatakse teenuse osutamise perioodil kasumiaruandes ,,Muu müügituluna", kui sedalaadi teenuste osutamine kuulub kontserni ettevõtte põhitegevuse hulka. Kui sellised tehingud ei vasta kontserni ettevõtte põhitegevuse kriteeriumitele, ei 15 kajastata konsignatsioonitasu ,,Muu müügituluna", vaid kontserni kasumiaruandes ,,Muude äritulude" all. Varude avatud kontodeks on näiteks analüütilised kontod, mis on grupeeritud vastavalt varude iseloomule. Näiteks: naistekaubad, toidukaubad, meestekaubad, tööstuskaubad, ostetud taara,
· Reaalsed kulud ja oletatavad kulud · Sisesed kulud ja valised kulud. 4. Mis neist pole püsikulud · Kontori rent · Töötajate põhitöötasu · Sideteenuste maksumus · Kauba kulu · Elektrikulu 5. Arvutite müügiga tegeleva ettevõtte juht ostis 20 ühesugust arvutit ja maksis selle eest 200 000 krooni. Samal päeval ostis ostja ühe arvuti ära. Kui suur summa kajastub selle päeva lõpus ettevõtte kasumiaruandes real ,,kauba kulu"? · 10000 · 5000 · 200000 · 20 · 0 Käibemaks 1. Mis järgnevatest pole käibemaksumäär? · 0% · Käibemaksuvaba · 28% · 20% · 9% 2. Millise käibemaksumääraga maksustatakse raamatuid? · 9% · 0% · 20% · Käibemaksumääraga · Olenevalt raamatust erinevalt 3. Mis on sisendkäibemaks?
tegemine nõuab suure summa, kuid mis on ühekordsed Püsikulud – igakuised vältimatud kulud ehk igakuised lepingulised kohustused Jooksvad kulud- väikesed vajalikud kulud, mille otstarbe üle otsustad ise. Raha, mis jääb tuludest ja arvestatud kuludest üle on ülejääk või ka sääst. Tulude – kulude aruanne on põhimõtteliselt sama, mis ettevõtluses kasumiaruanne. Aruandes kajastatakse kõik saadaolevad tulud ja kõik arvestatud kulud. Kasumiaruandes väljendatav ülejääk ehk kasum (kindla perioodi jooksul) on vajalik bilansi koostamisel. Bilanss on raamatupidamise aruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohuslase vara, kohustusi ja omakapital. Bilanss iseloomustab ettevõtte majanduslikku seisukorda, mis on kujunenud eelmiste perioodide tegevuse tulemusena. Seetõttu on firma bilanss ühtlasi tema töö aruanne, mis sisaldab informatsiooni varade liikide ja nende allikate kohta.
Valitsuse poolt kehtestatud piirmääradest suuremaid lähetuskulusid võib välja maksta juhataja loal, makstes lisaks erisoodustuse riiklikud maksud. Arvelduste analüütilist arvestust hankijate/tellijatega peetakse hankijate/tellijate lõikes üksikute arvete viisi. Muude arvelduste analüütilist arvestust peetakse üksikute maksete, isikute, jms viisi. [1] Tulude arvestus Osaühingu tulud moodustavad ettevõtte põhikirjajärgsest tegevusest. Need tulud kajastatakse kasumiaruandes ja raamatupidamises kirjendatakse vastavatele tulude kontodele. Saadud intressid võetakse arvele tuluna ja kajastatakse kasumiaruandes finantstuluna. [1] 10 Kulude arvestus Osaühing kajastab kulusid eraldi. Nende kulude analüütilist arvestust peetakse kirjete viisi, pidades silmas kasumiaruande skeem 1 kirjeid ja ettevõtte vajadust. [1] Aruannete koostamine
aluseks varade kombineeritud väärtus, millest lahutatakse maa väärtus. Bioloogilised varad kajastatakse bilansis eraldi kirjetel kas põhivara või käibevara rühmas. Bioloogilisi varasid on soovitav bilansis või vastavates aastaaruande lisades kajastada põhiliste rühmade kaupa. Näiteks: · tarbitavad varad ja · tootvad varad. Õiglase väärtuse meetodi ümberhindlus kajastatakse kasumiaruandes eraldi kirjel "Kasum/kahjum bioloogilistelt varadelt" . Kui bioloogiliste varade müümine ei ole ettevõtte põhitegevus, siis kasumeid ja kahjumeid bioloogiliste varade müügist kajastatakse kirjetel "Muud ärikulud" / "Muud äritulud". Kasum / kahjum tuleb saldeerida, st kajastada ainult see, kumb on suurem (vahena). 1. objekt annab 15000 kasumit 2. objekt annab 10000 kahjumit kasumiaruanne näitab 5000.- kasum bioloogiliste varade väärtuse muutusest 9
finantseerimistegevuse rahakäibeks. Kuna ettevõtte kasum leitakse tekkepõhiselt ehk üldjuhul kasum raha, siis on oluline teada rahade liikumist. Ühtlasi annab rahakäibe aruanne pildi ka ettevõtte raha kvaliteedist - kas raha on saadud äritegevusest või hoopis põhivarade müügist. Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahakäibe aruande vahel Bilanss Seos on rahakäibes Seos on Arvestatud Perioodi Kasumiaruandes arvestatud Lõpu Rahaline seis aruandeperioodi kasum Näidatakse bilansis näidatakse bilansi omakapitali Rahakäibe aruanne Kasumiaruanne all, jaotamata kasumi kooseisu. Omakapitali muutuste aruanne Omakapitali muutuste aruanne kajastab aruandeperioodil toimunud muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitalis.
2 X 3 X 4 X 5 X 6 X 7 X 8 X 9 X 10 X Nimi: Kood: Õpperühm: Variant: Küsimus A B C D E 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Kontrolltöö rahvusvahelises finantsjuhtimises A 1. Ettevõtte bilansis, kasumiaruandes ja rahavoogude aruandes on järgmised kirjed (tuh. kr.): 200…. (2) 31.12.200.. (1) 31.12.200…(2) Müügitulud 100,000 Raha ja pank 2,000 5,000 Nõuded 4,000 6,000 15 nõuete käibevälde
Kulu- (ja juhtimis)arvestus Pille Kaarlõp 1 Programm · Kuluarvestuse põhimõisted · Kuluarvestuse olemus ja põhimõisted · Kulud kasumiaruandes · Kuluarvestussüsteem ja selle valikut mõjutavad tegurid · Kulude klassifitseerimine ja kodeerimine · Kuluarvestussüsteemi loomine · Tegevuspõhine kuluarvestus · Tellimus- ja protsessiarvestus · Tootmise lisakulude arvestus ja jaotamine · Tegevuskulude arvestus · Tulevaste perioodide tulud ja kulud bilansis · Standardarvestus · Kogus-kulud-kasum analüüs ehk kasumiläve analüüs 2 Eesti keelne kirjandus · Juhtimisarvestus
Pank ei osale ettevõtte juhtimises, riskikapitalist osaleb. Äriingel – eraisikust riskikapitalist. Riskikapitali fondid võivad keskenduda mingile piirkonnale või tegevusharule, äriinglid keskenduvad tavaliselt väikestele, elutsükli algusetapis olevatele ettevõtetele. 19. Plaanilise kasumiaruande ja rahavoogude prognoosi kajastamine äriplaanis. Märkused kasumiaruande kohta: Käibemaksukohuslasel on tulud ja kulud kasumiaruandes käibemaksuta. Erakorralisi tulusid ja -kulusid ei planeerita. Finantstuludest ja –kuludest planeeritakse reeglina vaid laenuintressi. Laenu saamine pole tulu ega tema tagasimaksmine kulu – laen ei kajastu kasumiaruandes. Rahavoogude prognoos: Rahavoog iseloomustab ettevõtte rahaliste vahendite jääkide muutust. Prognoosi koostamise eesmärgiks on tagada ettevõtte likviidsus.
Tunnikontroll 1. Täida lüngad nii, et mõiste oleks õige 1. Kuluarvestus jälgib kulude kajastamist nii ettevõtte finantsarvestuse protsessis (raamatupidamisregistrites, varude maksumuse kujunemisel ja kajastamisel bilansis, realiseeritud kaupade kulu kujunemisel kasumiaruandes) kui ka kulude analüüsi j a s e l l e rakendusi ettevõttesiseses juhti misarvestuse protsessis (toodete ja t e e n u s t e o m a h i n n a kalkuleerimisel, kulude planeerimisel, hinnakujundamisel jne). 2. Kuluobjekt on iga objekt, mille kulusid soovime eraldi mõõta ja arvestada. 3. Kulukohtade arvestuses selgitatakse, miks ja kus (millistes organisatsiooni struktuuri või protsessi osades) tekivad erinevad kulud. 4. kululiik on sarnaste tunnustega kulude rühm. 5
olles võimeline tasuma intresse ja laene. Sellisel puhul on võimalik ära kasutada finantsvõimendusest tulenevat efekti. 6. Kuidas kujuneb kasum? Tulude ja kulude vahe 7. Kas lühiajaline kahjum näitab ettevõtte kehva olukrda? 8. Mida näitab bilanss? Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali. 9. Mis kajastatakse kasumiaruandes? Kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne) on raamatupidamisaruanne, mis kajastabraamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust 10. Mis on sisemine ja välimine omakapital? Sisemised allikad- need, mis moodustatakse ettevõtte majandustegevusest (puhaskasum, amortisatsioon). Välised allikad- võõrvahendid (laenud, omafinantseerimine). 11. Mis on laenu hind? Laenu hind on intress. 12
KULUDE MÕISTE JA LIIGITAMINE Kulu (cost, expense) on mistahes majandusressursi loovutamine. Kulusid võidakse organisatsiooni raamatupidamises näidata nii kuluna kasumiaruandes (nt rendikulu) kui ka varana bilansis (nt ettemakstud rent) Kulu mõiste > väljamineku mõiste. Maaomaniku töö enda majapidamises =kulu (mitte väljaminek) Kuluobjekt on igasugune toode, tegevus, protsess, organisatsiooni allüksus, mis pakub huvi otsustajatele ning eeldab kulu eraldi mõõtmist. Kuluobjektiks võib olla üksiktoode, teenus, tootmisüksus, 1 reklaamikampaania, kogu organisatsioon. KULUDE FUNKTSIONAALNE LIIGITAMINE
tekkivat tulu. Uue majandusüksuse asutamisega seotud väljaminekuid, uue teadusliku või tehnilise informatsiooni kogumise eesmärgil läbi viidud uuringutega seotud kulutusi ning koolituskulusid ei kapitaliseerita. Immateriaalne põhivara koosneb 1999.a. tehtud arenguväljaminekutest seoses uute õllede kavandamise ja kasutuselevõtuga, tarkvara litsentsidest ja 2003.a. soetatud uuest majandustarkvara soetusmaksumusest. Immateriaalse põhivara amortisatsioon on kajastatud kasumiaruandes põhivara kulumi real. 12 3.6. Kapitali- ja kasutusrendid Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle ettevõttele. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Ettevõte kui rentnik: Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam
arvatakse kaasnevat ettevõttele majanduslikult kasulike ressursside väljaminek Omakapital jääkosalus ettevõtte varas pärast kõigi kohustiste mahaarvamist Kulu on majandusliku kasu selline vähenemine aruandeperioodil, millega kaasneb varaobjektide väljaminek või ammendumine või kohustisest tingitud kahju, mille tulemusena omakapital väheneb (välja arvatud omanikele tehtavad väljamaksed). Kajastatakse kasumiaruandes, kui vara vähenemisega seonduv majandusliku kasu tulevane vähenemine on aste leidnud ja seda on võimalik mõõta. Tulu on majandusliku kasu selline suurenemine aruandeperioodil, millega kaasneb vara sissetulek või kohustise vähenemine, mille tulemusena omakapital suureneb (välja arvatud omanike sissemaksed) Kasum/kahjum summa, mis saadakse kulude lahutamisel tuludest (kui kulud ületavad tulusid, on tulemuseks kahjum) RAAMATUPIDAMISE SISE-EESKIRI
Kulude liigitamine- tegevus, mille käigus eristatakse erinevate kuluelemendid ja grupeeritakse need loogilistesse gruppidesse lähtuvalt kulude olemusest, funktsioonist või kasutamisest ettevõttes. Eesmärgid: 1) kulude liigitamine raamatupidamise aastaaruande koostamiseks. 2) varade mõõtmiseks ja hindamiseks. 3) otsuste vastuvõtmiseks. 4) planeerimiseks, tulemuslikkuse hindamiseks. Kulude liigid: 1) Vara hindamine: Aegunud e. kasutatud (kulu kasumiaruandes käesoleval perioodil) -ja mitteaegunud e. mittekasutatud (vara bilansis, muutub kuluks kasumiaruandes järgmistel perioodidel) kulud Toote(toote kulutus on tehtud põhitegevuse protsessis seoses ostetud või müügiks toodetud varude soetamisega) -ja perioodikulu(perioodi kulutused kajastatakse kuluna tekkimise perioodi kasumiaruandes sõltumata sellest, kas aruandeperioodi jooksul soetatud kaubad või valmistatud tooted müüakse ära või mitte)
Või vastupidi kahjum vähendab armutult omakapitali ja bilansimaht muudkui kahaneb. Kasumiaruanne Kasumiaruande kontodele kuuluvad registreerimisele kõik majandustehingud, mis on seotud kas tulu või kuluga. Töötasud ja maksud, elektriarved ja rendid, pastakad ja paberid, vahetustegevuse kaudu (kurgid sulle-raha mulle) saadud müügihind ning erinevad finantstegevusega seotud tehingud. NB! Finantstegevus on väärtpaberite omandamine või müük. Kasumiaruanne Kasumiaruandes ei tohi kajastada tehinguid, mis on ei ole seotud perioodiga. Ettemakstud reklaamiarve jääb bilanssi seniks, kui on lepingujärgne aeg (vaatame kalendrit ja arvutame) ettemakstud kulu suunata päriskuluks. Raamatupidamise sise- eeskiri Sise- eeskirjas sätestatakse varaobjektide mahakandmise kord, seda tegema volitatud isikud ja vajalikud dokumendid. Eraldi tuleb kindlaks määrata majanduskulude aruannete-, komandeeringukulude-, palgaarvestuse alused jms.
Muutuvkulu D JT= NK- MK JTmäär 30% JT= PK + EBIT > 50 000 + 90 000= 140 000 PK 90 000 krooni NK - 100% EBIT 50 000 krooni 140 000 30% NK= 466 667 MK= 466 667 140 000= 326 667 Vastus: C= 466 667.-; D= 326 667.- 17. Mida nimetatakse perioodikuludeks? Kulud, mis kajastuvad kasumiaruandes sõltumata sellest, kas aruande perioodi jooksul soetatud kaubad või valmistatud tooted müüakse ära või mitte. 18. Turunduskulu on: a) perioodikulu b) esmaskulu c) tootekulu d) inventeeritav kulu 19. Sokolaadist päapiku müügihind on 35 krooni, muutuvad kulud toote kohta on 15 krooni. Ettevõtte püsikulud on 150 000 krooni. Mitu päkapikku tuleb müüa, et saada 30 000 ärikasumit? ÜMH= 35 krooni ÜJTtk= MH- MKtk= 35 15= 20
00 Goodwill Aktiva Kokku 1,780,000.00 Võlad tarnijatele 132,000.00 Laenud 90,000.00 Aktsiakapital Ettevõte Porter 1,000,000.00 Ettevõte Salem Jaotamata kasum 558,000.00 Vähemusosalus 01.01 Vähemusosalus 31.12 Passiva Kokku 1,780,000.00 Vähemusosalus kasumiaruandes 19,300.00 Vähemusosalus 31.12.2015 242,500.00 Ostuanalüüs Emaettevõte Ostuhind 850,000.00 Omandatud omakapitali raamatupidamislik väärtus 504,000.00 Hinnaerinevus 346,000.00 Varud - 32,000.00 Seadmed (5 aastat) - 104,000.00
sissemaksed. Kui Sa ostad ühe plekist ämbri 30 krooniga ja müüd selle edasi 50 krooniga, siis see 50 krooni on Sinu jaoks müügitulu, mis on tulnud ettevõttele kauba realiseerimisest ehk kauba müügist tuluna (rahana) arvele. Arvestama pead aga asjaoluga, et müügitulust on vaja veel ostukulu maha arvestada alles siis tekib kasum. Väga oluline on see, et Sa ei ajaks segamini omavahel kaht mõistet: tulu ja kasum. Tulude ja kulude üle peetakse arvestust kasumiaruandes. Kui aga omanik otsustab omakapitali seisu parandada oma osa sissemakse suurendamisega nt raha maksmisega ettevõtte pangakontole, siis seda juurdetulnud vahenditehulka tuluks sugugi nimetada ei saa. Kulu on majandusressursi loovutamine tulevase tulu saamise eesmärgil. Kulu aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist.
Toetused ja teadlikkuse tõstmine Inkubaatorid KredEx Ekspordigarantiid Laenu-, liisingu- ja pangagarantiide tagatised Kapitalilaenud Eluasemelaenude käendused, korterelamute toetused Arengufond Riigi riskikapitalifond teadmistemahukatele ja suure potentsiaaliga projektidele kapitali hankimiseks Arenguseire 17. Plaanilise kasumiaruande ja rahavoogide prognoosi kajastamine äriplaanis. Märkused kasumiaruande kohta: 1. Käibemaksukohuslasel on tulud ja kulud kasumiaruandes käibemaksuta. 2. Erakorralisi tulusid ja -kulusid ei planeerita. 3. Finantstuludest ja kuludest planeeritakse reeglina vaid laenuintressi. 4. Laenu saamine pole tulu ega tema tagasimaksmine kulu laen ei kajastu kasumiaruandes. Rahavoogude prognoos: Rahavoog iseloomustab ettevõtte rahaliste vahendite jääkide muutust. Prognoosi koostamise eesmärgiks on tagada ettevõtte likviidsus.
Toetused ja teadlikkuse tõstmine Inkubaatorid KredEx Ekspordigarantiid Laenu-, liisingu- ja pangagarantiide tagatised Kapitalilaenud Eluasemelaenude käendused, korterelamute toetused Arengufond Riigi riskikapitalifond teadmistemahukatele ja suure potentsiaaliga projektidele kapitali hankimiseks Arenguseire 17. Plaanilise kasumiaruande ja rahavoogide prognoosi kajastamine äriplaanis. Märkused kasumiaruande kohta: 1. Käibemaksukohuslasel on tulud ja kulud kasumiaruandes käibemaksuta. 2. Erakorralisi tulusid ja -kulusid ei planeerita. 3. Finantstuludest ja kuludest planeeritakse reeglina vaid laenuintressi. 4. Laenu saamine pole tulu ega tema tagasimaksmine kulu laen ei kajastu kasumiaruandes. Rahavoogude prognoos: Rahavoog iseloomustab ettevõtte rahaliste vahendite jääkide muutust. Prognoosi koostamise eesmärgiks on tagada ettevõtte likviidsus.
Millise riigiasutuse eelarves kajastatakse vahendeid põhimaanteede Kütuseaktsiis hooldele? Raskeveokimaks Majandus ja kommunikatsiooniministeerium 9.Milles seisnevad kapitali- ja kasutusrendi põhimõttelised erinevused 10.Milliseid võimalusi on teehoiuettevõttel võimalik kasutada esimest kajastatakse bilansis ja amortiseeritakse, teist kasumiaruandes käibevara finantseerimiseks? 10.Mis on ettevõtluse pikaajaliseks põhieesmärgiks? tulud, kulud, kasumid ja investeeringudVariant 2 Ühtekuuluvusfond, Euroopa Regionaalarengu fondVariant 1 1.Kuidas erinevad ajalise suunitluse poolest finants-, kulu ja 1.Nimetage vähemalt kolm raamatupidamise aastaaruande koostisosa. juhtimisarvestus
- Faktooring Investeeringud põhivarasse (st reaalinvesteeringud) - masinate ja seadmete soetamine teehoiutööde teostamiseks - Aktsia- ja/või võlakirjaemissioon - Omanike sissemaksed aktsia- või osakapitali - Rahakäive põhitegevusest ja mittevajaliku vara realiseerimisest - Ettevõtlustoetus - Laenutooted (n. investeerimislaen, seadmeliising) Kapitali- ja kasutusrendi erinevus: esimest kajastatakse bilansis ja amortiseeritakse, teist kasumiaruandes Kasutusrent - Vara tagastatakse liisingperioodi lõpus liisinguandjale või ostab liisinguvõtja selle välja - Kasutusrendi intresse kajastatakse kasumiaruandes finantskuluna, põhiosamakseid põhitegevuskuluna - Erandjuhtum täisteenusliising Kapitalirent - Vara omandiõigus läheb liisingperioodi lõppedes üle liisinguvõtjale - Kapitalirendi intresse kajastatakse kasumiaruandes finantskuluna, põhiosamakseid rahakäibe
aruande esitama: bilanss ja kasumiaruanne. Mis Eestis tuleb, veel ei tea. Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamisekohustlase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali) Kasumiaruanne ehk tulude ja kulude aruanne, mis kajastab raamatupidamise aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit) Kasumiaruande formaadid: liigendamata ja liigendatud. Iga rida kasumiaruandes on kasumiaruande kirje. Väike ettevõtetel soovitatakse kasutada II kasumiaruande skeemi. Arvestus on sendi täpsusega, aruandesse sente ei panda. Rahavoogude aruanne näitab raamatupidamiskohustlase aruandeperioodi rahavoogusid (e raha ja raha ekvivalentide laekumisi ning väljamakseid) rühmitatuna vastavalt nende seostatusega äri-, investeerimis- või finantseerimistegevusega. Koostatakse tekkepõhiselt ehk kassapõhiselt. Kõik summad näidatakse plusside ja miinustega
annaabi.ee 
