Peakontor asub Norfolkis, Virginias (USA). Keskendub loomaõigustele. PETA - People for the Ethical Treatment of Animals Omab üle 2 miljoni liikme. Nende moto: Loomad pole meile söögiks, kandmiseks, eksperimenteerimiseks ega enda lõbustamiseks. See on suurim loomaõiguste eest võitlejate grupp maailmas Üks PETA kuulsamaid kampaaniaid, mida ilmselt kõik näinud on, on ,,I'd rather go naked than wear fur" (Ma oleksin enne alasit, kui kannaksin karusnahka). Paljud kuulsad staarid on selles osalenud ning nende pildid on suurtel plakatitel. Alec Baldwin koos Ingrid Newkirkiga.
Teema: Karusnahatööstus moevaldkonnas Valdkond: Moedisain, nahadisain, aksessuaarid Teema valiku põhjendus: Tänapäeval on moevaldkonnas hakatud üha enam kasutama karusnahka. Paljud inimesed mõistavad seda hukka, väites, et selle tõttu kannatab üha enam loomi. Siinkohal vaidleksin julgesti vastu ja mainiksin ära mõned punktid miks karusnaha kasutamine ei avalda kellelegi halba mõju ja et päris karusnaha asendamine kunstkarusnahaga ei ole ainukene alternatiiv. Karusnahatööstus on vastutustundlik tegevusala. See on täpselt reguleeritud ja otseselt seotud loodushoiuga. Igasugune loomapiinamine ja loomade väärkohtlemine mõistetakse hukka ning
Seal laaditakse laevadele keraamikatooteid, sardiine, korke, tomatipastat ja veini, et vedada seda üle kogu maailma. Lissabon on iidne linn, aga palju ehitisi pärineb ka 18. sajandist. Portugal impordib: Portugal ekspordib: Masinaid Korki ja paberitooteid Veondusseadmeid Kangast Põllusaadusi Jalatseid Keemiatooteid Nahka ja karusnahka Tekstiilitooteid Autosid Naftat Elektrikodumasinaid
levib arktiline ja lähisarktiline taimestik, tasandikuprovintsides rohtlad. Tihedates okas ja väärispuumetsades kasvavad kuused, tsuugad, palsamnulud, mitut liiki mände ja seedreid Tüüpilisemad puud Mänd Kuusk Seeder Kanada tsuuga Imetajaid on looduses 193 liiki. Kanada metsades võib kohata väikseid tamme ehitavaid kopraid, samuti kärplasi (naaritsaid, kärpe, nugiseid), kelle karusnahka ammust aega väga hinnatakse. Veel asustavad Kanada metsi ameerika karud baribal ja grisli, ilves, koiott, rebane, skunk, karibu ja urson. Avamaastikul saab imetleda tundrakaribut, põtra, piisoni Levinuimad loomad Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase
Katus oli tavaliselt tehtud saviplaatidest ning ukse kohal ripus märk, mille abil sai teada, kes majas elab. Antisanitaarse olukorra tõttu levisid nakkushaigused, eriti suureks ohuks olid ka tulekahjud ja katk. Tallinnas oli 15 sajandil umbes 7000- 8000 elanikku, Tartus aga umbes 5000-6000. Suuremat osa kodanikkonnas moodustasid sakslased. Kaubandus mängis suurt rolli. Tartut, Viljandit ja mõlemat Pärnut ühendas jõelaevatee. Eksporditi teravilja, kala, karusnahka, kive. Läbi Eesti viidi Venemaale soola, heeringaid, veine, õlut, metallitooteid, luksusesemeid. Vaimuelu iseloomulikuks jooneks oli see, et muinasusundi arusaamu püüti kohandada katoliiklusega. Salaja austati edasi pühasid puid, kive, allikaid, jõgesid ja tuues neile ohvreid hakati ohverdama ka kirikutes. Uued jumalakojad rajati endistesse pühapaikadesse. Samuti jätkus esivanemate hingede austamine ning algas nõidade tagakiusamine.
konkureerimise reeglid Kaubandus Eestil on kaubnduseks soodne asend Hansakaupmehed spetsialiseerusid Ida-Lääne transiitkaubandusele Hansa Liitu kuulusid Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu Tallinnal, Riial ja Uus-Pärnul oli laokohaõigus enne Novgorodi jõudmist pidi peatuma ühes neist Peamised tooted Läänest Itta: Peamiselt käsitöötooteid; kalev, revlad, metall, heeringas, sool, vein, õlu, vürtsid jms Venemaalt Läände veeti: Peamiselt toorainet; karusnahka, pargitud nahka, vaha, mett, puitu, tõrva, vilja, lina, kanepit Liivimaa kaupadest oli olulisimad: Teravili, paekivi, puit, kanepikiud Väliskaubanduse hoogustumine aktiviseeris ka sisekaubandust Talupojad tõid vilja linna, see põhjustas probleeme mõisnikega, kes tahtsid kauplemist kontrollida Mõisnikud hakkasid ise vilja kokku ostma ja pakkuma vastu soola ning muud vajalikku kaupa
tulemuste saavutamisel võib üle minna täismahus kasvanduse pidamisele. Ajalugu Iidsetest aegadest alates on ulukeid kütitud nende karusnaha pärast. Karusnahku on hinnatud kõrgelt ja oli aegu, kus põhjamaadel, nii Euraasias kui Ameerikas, olid karusnahad kaupade vahetamisel väärtuse mõõdupuuks. Eesti keeles meenutab seda aega sõna "raha", mis on kujunenud gooti keele sõnast "skraha" ja tähendab tõlkes karusnahka. Karusloomakasvatusega tehti algust Eestis käesoleva sajandi algul, kui toodi sisse esimesed hõberebased Kanadast Prints Edwardi saarelt Daltoni kasvandusest. Eestis on karusloomade kasvatamiseks ideaalsed klimaatilised tingimused. Talved on mõõdukalt külmad, suved mitte väga palavad ja paraja jahedusega sügised võimaldavad kasvatada hinnatava karusnaha. 1938. aastaks oli Eestis 60 karusloomakasvandust kokku üle 10 000 loomaga, neist 6500 hõbe- ja sinirebast
rõõmsaks. Sellepärast on see ka tänapäeval vägagi tegus ala, kuid sellega kaasneb elusolendi mõrvamine. Ka poelettidele jõuab liha ju ometi looma tapmise läbi. Seega mõrv nälja kaotamiseks on kindlasti õilsal eesmärgil ning põhjendatud ja samas ka esivanematelt päritud tegevuse jätkamine. Eelnevalt rääkisime just looma tapmisest toidu saamiseks, kuid ometi on olemas ka inimesi, kes tapavad loomi ilu pärast. Nimelt on naisi kui ka mehi, kes lasevad loomi tappa, et saada karusnahka, rebase nahka ümber kaela soojendama jpm. Kas see siis on põhjendatud? Kindlasti mitte, kuna ilu peitub ka asjades, mis ei vaja looma ega ühegi teise elusorganismi mõrvamist. Mina, kui tavakodanik arvan, et selline tegevus tuleks kindlasti ära lõpetada ning seadusega keelata, kuna loomad pole ju süüdi selles, et nende karvkate inimestele meeldib ja seeläbi surema peavad. Mitmetes riikides on õigus mõista surma inimesed, kelle tegudele pole selgitust ning need on
· Hansa Liitu kuulusid Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu · Tallinnal, Riial ja Uus-Pärnul oli laokohaõigus enne Novgorodi jõudmist pidi peatuma ühes neist · Peamised tooted Läänest Itta: · Peamiselt käsitöötooteid; kalev, revlad, metall, heeringas, sool, vein, õlu, vürtsid jms · Venemaalt Läände veeti: · Peamiselt toorainet; karusnahka, pargitud nahka, vaha, mett, puitu, tõrva, vilja, lina, kanepit · Liivimaa kaupadest oli olulisimad: · Teravili, paekivi, puit, kanepikiud · Väliskaubanduse hoogustumine aktiviseeris ka sisekaubandust · Talupojad tõid vilja linna, see põhjustas probleeme mõisnikega, kes tahtsid kauplemist kontrollida · Mõisnikud hakkasid ise vilja kokku ostma ja pakkuma vastu soola ning muud vajalikku kaupa
Tartul jäi Novgorodi ulatuvale maa- ja veeteele, Tallinna asend võimaldas liituda veeteega mööda Põhja-Eestit Neeva jõele suunduva kaubateega.Samuti sai Tallinn olla ka sellel kaubateel vahendaja Venemaa ja Lääne riikide vahel. Ilma selleta poleks saanud kumbgi linn oma kaubandust arendada nii kiirelt kuna meil endal niipalju ressursse. Terve keskaja ning osalt ka uusajal kaubeldi umbes samade kaupadega. Venemaalt viidi Läände peamiselt karusnahka, vaha, Eestist teravilja ja lina. Läänest veeti sisse soola, kangaid, heeringat, veine, vürtse jm. Teada on et, 13. sajandi linnaõigus kaitses kodanike varalisi huve, eriti eeskostealuste ehk alaealiste ja naiste õigusi. Kuna need inimesed olid selle ajal kõige tähtsamad. Linnaõigus reglementeeris ka kohtukorraldust ehk allutas kohtukorralduse eeskirjadele.Samuti 7 karistused või pagendamine. Eraldi probleem on linnade suhtlemine maahärraga
8. Mis tüüpi linnuseid rajati Lõuna-Eestis (2 tüüpi) Mägilinnused, neemiklinnused. 9. Millised külatüübid levisid Lääne, Kesk ja Põhja-Eestis ning Saaremaal? Sumbkülad 10. Kuidas toimus vahetuskaubandus muistses Eestis ja kelle vahel? Mis rolli mängis hõbe? Kaup vahetati kauba vastu. Eestisse toodi sisse hõbedat, pronksi, soola, relvi, riideid (enamasiaiosdgasjaksjasgkjsgdkjagssasd(enamasti Enamasti läänest. Vastu viidi karusnahka, vaha (läände). Kaupade hinda arvestati hõbeda kaalu järgi. 11. Kuidas mõjutas jääaeg elu kujunemist Eestimaal? Jääaeg aitas maasku kujundada, liustikest tekkisid künkad jms, nende peale ehitati linnuseid. 12. Millal algab Eesti ajaloos ajalooline aeg? Mis on ajalooline aeg? Ajalooline aeg on see, kust on säilinud kirjutisi. 13
Kui karusnahk on lõplikult maha kooritud visatakse verised loomad hunnikusse. Mõned loomad on veel elus, nad hingavad ja silmad pilguvad aeglaselt. Sitkemate loomade süda tuksub veel viis minutit pärast tükeldamist. Selliste vaatepiltide nägemine paneb enamus inimesi sügavalt mõtlema, miks on vaja liikumist nimega PETA ja mille eest ta seisab. Minu meelest on õigustatud fakt, et loomi tuleb kohelda korralikult, kuid see, et karusnahka kanda ei tohi on natukene ülepaisutatud. Olukorda parandaks karusnaha toodete tootmist reguleerivad normid ja korralik järelvalve nendes ettevõtetes, kes tegelevad karusnahkadega. PETA on toonud karusnahale alternatiiviks kunst(karus)naha. PETA löögirühmlased kes kaitsevad loomi, ei mõtle kahjuks piisavalt inimestele. Kunst(karus)naha tootmine on ülimürgine, loodust saastav ja taastamatuid
efektiivsemaks ning kiiremaks ja tänu millele sai toota ka rohkem kui seda varasemalt. Rootsile tõi suurt kasu Eesti, kuna Eesti asub teiste riikide keskel ehk on transiitmaa, millest veeti läbi erinevat kaupa, siis sai Rootsi riik tänu sellele koguda rohkem makse ning riigikassa täitus kiiremini. Oluline osa oli ka ekspordil, kus kaupasid veeti peamiselt Rootsi ning Soome, mis suurendas kaupmeeste käivet. Eksporditi peamiselt teravilja, laevaehitusmaterjale, linast ning karusnahka. Imporditi soola, kohvi, teed, suhkrut, puuvilja klaasi, paberit jpm.
· Neoliitikum 2. Pronksiaeg 3. Rauaaeg 2.Kammkeraamika kultuur Hakati kasutama erinevaid toidunõusid, mida ka kaunistati. Kultuur levis ja hakati suhtlema teiste rahvastega , toimus ka kaubavedu. Hoonetes kasutati juba tugiposte. Jahi- ja tööriistade valmistamisoskused olid paremad. Tekkisid kombed ja kunstitase arenes. 3.Vahetus kaubandus Kaup vahetati kauba vastu. Eestisse toodi hõbedat , pronksi , soola , paremaid relvasid , peenemaid riidesorte jm. Vastu viidi karusnahka ja vaha. 4.Mitu maakonda oli Eestis muinasaja lõpul ? Nimeta. 8 maakonda :Virumaa, Rävala , Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saarema, Ugandi ja Sakala. 5.Nimeta Eestis levinud linnuse liigid Neemiklinnused , ringvall-linnused 6.Mil moel muutis raua kasutusele võtt inimeste elu ? Inimeste elu läks lihtsamaks , kuna rauast valmistati erinevaid tööriiste. ( nt. Sirp, vikat jms ) 7. Miks võib väita,et ristiusk polnud eestlastele muinasaja lõpul tundmatu.
Kuningas Yngvarr langes, kuid ta vägi põgenes Noorem rauaaeg (800 - 1200 pKr) Rahvaarvu kasv Elati taludes, mis moodustasid külad (sumbkülad, hajakülad ja ridakülad) Külad koondusid haldusüksustesse; üks või mitu küla moodustasid linnusepiirkonna, Suuremad haldusüksused olid kihelkonnad. Kihelkonnad moodustasid maakonnad Vahetuskaubandus (Eestisse toodi hõbedat, pronksi, soola, paremaid, relvi, peenemat riiet jms; vastu anti karusnahka ja vaha) 1030. a Kiievi suur vürst Jaroslav Targa vallutusretk Tartu alla, Tarbatu vallutati; asemele ehitati kivilinnus Jurjev alepõllundus - algeline põllundusviis, Maa väetati kohalike puude ja võsa tuhaga hiiepuu- pühaks peetud põlispuu, mille juures taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude (vaimude, jumaluste, esivanemate) soosingut kolmeväljasüsteem - maaviljelussüsteem, kus maa on jaotatud enam-vähem kolmeks
Kuningas Yngvarr langes, kuid ta vägi põgenes Noorem rauaaeg (800 - 1200 pKr) Rahvaarvu kasv Elati taludes, mis moodustasid külad (sumbkülad, hajakülad ja ridakülad) Külad koondusid haldusüksustesse; üks või mitu küla moodustasid linnusepiirkonna, Suuremad haldusüksused olid kihelkonnad. Kihelkonnad moodustasid maakonnad Vahetuskaubandus (Eestisse toodi hõbedat, pronksi, soola, paremaid, relvi, peenemat riiet jms; vastu anti karusnahka ja vaha) 1030. a Kiievi suur vürst Jaroslav Targa vallutusretk Tartu alla, Tarbatu vallutati; asemele ehitati kivilinnus Jurjev alepõllundus - algeline põllundusviis, Maa väetati kohalike puude ja võsa tuhaga hiiepuu- pühaks peetud põlispuu, mille juures taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude (vaimude, jumaluste, esivanemate) soosingut kolmeväljasüsteem - maaviljelussüsteem, kus maa on jaotatud enam-vähem kolmeks
· Üladomeen .pt · Maakood 351 Eelinfo 2 · Peamised tegevusalad: põllumajandus, kalandus, tööstus, teenindus · Suurimad linnad: · 1)Lissabon - 668 000 elanikku · 2)Porto - 311 000 elanikku · 3)Coimbra - 96 000 elanikku · Portugal impordib: Masinaid , Veondusseadmeid Põllusaadusi , Keemiatooteid , Tekstiilitooteid , Naftat. · Portugal ekspordib: Korki ja paberitooteid, Kangast , Jalatseid, Nahka ja karusnahka, Autosid, Elektrikodumasinaid Lissabon (Portugali pealinn) · Sadamalinn Lissabon on Portugali pealinn · Lissabon on riigi iga viienda elaniku kodulinn. · Pealinnas on üks Lõuna-Euroopa parimaid sadamaid. · Seal laaditakse laevadele keraamikatooteid, sardiine, korke, tomatipastat ja veini, et vedada seda üle kogu maailma. · Lissabon on iidne linn, aga palju ehitisi pärineb ka 18. sajandist. Ajalugu
piha seotud, millel nöör ja kaks väiksemat kotti varrukateks. Nende kübarad on modelleeritud kapsalehtede järgi". Nüüd olid "esteedid" kõigi jaoks moetipp. Kui naised loobusid dekolteeosa kavate väikeste rinnarättide kandmisest, võitsid populaarsuse ka V-ja glad-kaelus. 1900.aasta Pariisi maailmanäitusel esitleti uudseid rõivaid pärastlõunakleite ja kasukaid. Glamuur tähendas sel kümnendil kindlalt karusnahka ja selle vastu ei saanud miski ka moodne naine mitte. Juuksemood muutus sel kümnendil vähe. Peamiseks trendiks olid endisest vähem säbrulised, kuid lopsakamad soengud. Pea näis rikkaliku juuksepahmakaga ja tolle aja tohutute kübaratega hiiglasuur. Lopsakad lained ja üleskuhjatud elegants erinesid vaid selle poolest kui palju oli soengusse lisatud kunstjuukseid ja kui suur oli polsterdus, mille umber juuksed koguti, et peanupu otsa stiili jaoks vajalik kõrgus kätte saada
vajasid töökäsi Talupoegade vastupanu vormid rõhumisele: esitati kaebusi mõisnike peale, ei täidetud koormisi, hakati vastu mõisasundijaile, asuti mujale elama. Rae ülesanded: *sissetulekute, *heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine, *kaubanduse ja käsitöö soodustamine, *linna huvide kaitsmine, kirikute ja koolide eest hoolitsemine jne. *Raad pidas ka kohut. Kaubandus: Eesti eksportis teravilja, peamiselt Flandriasse ja Hollandisse, kala, karusnahka( Venemaalt teravilja vastu, ka vaha), kive. Läbi Eesti viidi Venemaale soola, kalevit, lõuendit, heeringaid, veine, õlut, vürtse, metallitooteid, luksusesemeid. Tartut, Viljandit ja mõlemat Pärnut ühendas jõelaevatee. Käsitöölised: Enamik eluks vajaminevaid saadusi toodeti kohapeal 16. saj Tallinnas 20 tsunft (ühe linna ühe eriala käsitööliste ühing), tsunfti elu juhtis skraa (põhikiri)
peamise veendumus kõõgiviljade ja juurviljade tootmine on majanduslikult tulunduslikum, rohkem rahvast saavad toitu, kasutame vähem ressurse nende kasvatamiseks ( seega järeldame, et rohkem raha tootmise protsessist läheb omaniku taskusse) . Noh mis eetikast on niisuguse lähenemisega juttu?! Aga karusnahavastaste veendumused on Schweitzeri vaadetega kooskõlas, sest kõik nõusmised on nii täidetud,kui ka hästi seletatud. Näiteks otseselt karusnahka ja nahka kandmine tänapäevases maailmas ei ole otstarbekas võrreldes teiste varemate sajanditega, kui ilm oli külmem ning inimestel oli vaja kaua väljas töötada siis karusnahk oli hädavajalik ellujäämiseks, ning seda võiks saada ainult loomi tappades, seega oli täidetud Albert Schweitseri tingimus ohverdati paratamatuse tõttu. Ka tol ajal paljud igapäevased asjad olid tehtud loomadest saadud nahkadest(näiteks diivanid,
Ilmus uus adratüüp(Rauast), hobused vahetati härgade vastu, võeti kaarsirp kasutusele, talirukis hakkas levima. Alles oli veel Nisu, oder, hernes, kaer. Lõuna-eestis kasvatati kanepit, hakkas levima kolmeväljasüsteem. Käsikivi kasutusel. Rukkikasvatuse Levik, hapendatud taignast tehtud leib. Tegeleti vahenduskaubandusega, kus kaup vahetati kauba vastu. Eestisse toodav kaup oli hõbe, pronks, raud, sool... vastu Viidi karusnahka ja vaha. Eestis oli 8 maakonda milles oli 45 kihelkonda. Tähtsamaid küsimusi arutati rahvakoosolekutel, eraomanduse kasvuga Kaasnes varanduslik ebavõrdsus, rikkamateks sais esmajoones küla ja kihelkondade vanemad. Relvastuses tähtsal kohal Olid odad, kilbid.
käepärast oleks. Teine muumiate majandusliku kasutamise tee oli paberi valmistamine nende lõuendmähisest. Seda paberit ei kasutatud väga kaua, aga selle eesmärgil pidi kindlasti olema töödeludud tuhandeid muumiaid. Lõuendmähisest valmistatud paber oli pruun, aga see polnud eriti kvaliteetne ning muumia lõuendimähisest tehtud paberi tootmine lõpetati. Esiajal mähkisid Ülem ja Kesk Egiptuse elanikud oma surnud mati sisse või karusnahka ja matsid siis mõnede hauapanustega varustatuld kägarasendis kõrbesse. Haua paljastudes oli näha, et need olid küll kuivanud aga juuksed olid veel heas seisundis, samuti ka nahk. See oli võimalik tänu kuumas liivas kuivamisele ja tänu kõrbetuulele alanud konserveerumisele. Neid muumiaid uurides võis näha isegi säilinud sisikonda, mille järgi võib rekonstrueerida elanike menüü. Üks väike laps, kes leiti, oli viimati, pärast teraviljaputru söönud ära koduhiire.
hoovides kuivamas. Mikitamäe küla vallakeskus Mikitamäe küla on praegu Mikitamäe valla keskus ja siin elab umbes 300 elanikku. Ei ole täpselt teada, kuidas Mikitamäe nime on saanud, kuid väljaspool kahtlust on, et see on seotud isikunimega. Põllundus ei olnud arenenud. Siinsed elanikud elasid peamiselt küttimisest ja kalapüügist Pihkva järvest. Kala ja karusnahka käidi müümas Pihkva järve mööda Pihkvas ja mujal, hiljem ka Räpinas. Seoses sellega, et ühendus muu maailmaga oli külal raskendatud, hakati küla keskele, kõrgemale liivasele alale matma surnuid. Kuna kirikut läheduses polnud, ehitati surnuaia keskele ka palvemaja. 1872. aastal oli külas 20 maja, elanikke 106, nendest 49 meest ja 57 naist. 1902. aastal elas Mikitamäel 197 inimest, neist mehi 94 ja naisi 103. 1938. aastal oli külas 50 talu, suurimale kuulus 37 ha maad.
kindlasti igasugune kandmisväärtus, kuna sellisest materjalides rõivaid ei ole just kõige mugavamad. Tänapäeval disainitakse tema moemajas kollektsioone, mis ongi mõeldud ,,ready to wear" ehk valmis kandmiseks. Kuigi Rabanne on moeloomisest tänaseks juba tagasi tõmbunud on ta arengutega täiesti kursis. Samuti meeldib see, tema tänapäeva kollektsioonides on disainerid, säilitanud temale iseloomulikke metalldetaile, karusnahka ja holograafilisi kangaid. Kindlasti on Paco Rabanne looming mõeldud neile naistele, kes ei karda erineda, kuna selliste riietega ruumi astudes pälvid sa hetkega kõigi tähelepanu. KASUTATUD KIRJANDUS: 1. Voolaid, T. (2002) . Mõistatuslik Paco Rabanne. Avenüü, suvi, lk 70-71 2. Tamming, K. (2005). Paco Rabanne moemaja muutuste lainel. Avenüü, sügis, lk 146-147 3. Karik, K. (2011). Paco Rabanne`i teine tulemine Mood, aprill, lk 52-53 4. Pärn-Valdoja, K (2008)
moemaiuspala ja osutus väga populaarseks ning leidis ohtralt jäljendamist ka järgnevatel hooaegadel. Chloè nimi figureeris magasinides ja leidis üha enam imetlejaid-kandjaid. Juba paari aasta pärast hakkasid levima jutud, et Stellale on silma peale pannud ka teine moegigant - Gucci. Küsimusi tekitas aga asjaolu, et Gucci heaks töötades oleks Stella olnud sunnitud oma loomingus kasutama ka karusnahka – midagi, mille vastu naine nii sügavalt oli. 2000. aastal uuendas Stella küll oma lepingut Chloè’iga, ent juba aasta hiljem suundus moekunstnik Gucci ridadesse, kus disaineril lubati välja arendada oma isiklik luksuskaubamärk. Nii jõudiski Stella 2001. aastal Stella McCartney nimelise moemajani, mis on ühisfirmaks Gucci Groupiga. Stella kaubamärk ei tooda üksnes rõivaid, vaid ka aksessuaare, parfüüme (parfüümi "Stella" esitleti 2003. aastal) ja nahahooldustooteid
li. Peamised transpordivarustus Korki ja paberitooteid ekspordiartiklid Kangast tekstiil (nahk, jalanõud) Jalatseid kemikaalid Nahka ja karusnahka toiduained Autosid kütus (naftasaadused) Rauda ja terast Elektrikodumasinaid nisu, mais Ketsup suhkur Vein 3p. Kummitooted Mitteväärismetallid
hakkas lisanduma dekoratiivseid elemente. 1468 aastal ilmus hispaania õukonnas esimest korda võruseelik, mis mujale levimisel hakkas laiust juurde võtma. Valmistati pajuvitstest, pilliroost või vaalaluudest. 15 sajandi lõpuks kaotasid nii meeste kui ka naiste riietused liialdatud vormid. Kangad renessaansi ajal olid uhkedja ekstravagansed. Imekaunid siid kangad, toodeti parimat brokaati, rasketd bütsantsi siidi, tafti ja sametit. Rõivaste ääristamiseks kasutati karusnahka. Sallid, taskurätid ja loorid tehti õhukesest siidist, sifoonist ja krepist. Põhja euroopas, kus oli külmem kasutati üleriideks soojemad karusnahaga vooderdatud kuupbe schaube. Peakateteks naistel oli kapuutsid, kapuutstanu, mille küljed olid veidi pikemad nin tagumine osa oli üles keeratud ja nõelaga pealaele kinnitatud. Peakatted olid küll sajandi lõpus vähem liialdatud kui siiski keeruka väljanägemisega. Kui
Karvastiku seljapool on tavaliselt roostepunane kuni punakaskollane tumedamate karvadega selja keskosas, kõhupool on tuhkhall või valge . Käppade alaosa on tavaliseltmust ja sabaots on tavaliselt must või valge. Tavaliselt värvivariandid on ristrebane ja hõberebane. Ristrebasel on punakaspruun karv ning must või valge vööt jookseb mööda selga alla teine must või valge vööt risti üle õlgade.Hõberebase karv kõigub hõbedasest peaaegu mustani ning temalt saadakse hinnalist karusnahka. Karvaotsad on hõbedased, ülejäänud osa karvast on must. Metsikut hõberebast võid näha harva , enamjaolt kasvatatakse farmides. Hõberebase karvrusnahk on väga kallis. Mustrebase karv on must, aluskarv hõbedane. Rebased on põhja pool tumedamad ja erksama värviga kui lõunapool. Silmad on täiskasvanud rebasel kollased. Silmad asetsevad vertikaalselt. Nina on tumepruun või must . Koon Rebase iseloomuliku tunnuse hulka kuulub pikk kitsas koon .
Asulate kindlustamise fakt näitab,et siinsed elanikud omasid teatud väärtusi,mis äratas võõrastes saagihimu (nt. Loomakarjad ja pronks ) .Pronksiaja teisel poolel oli peamiseks elatusalaks kujunenud karjakasvatus. Esmajoones kasvatati lambaid,kitsi ja veiseid, vähem ka sigu ja hobuseid. Kõrvalalaks oli maaviljelus,millele viitavad viljaterade jäljed savinõudes.Elatuslisa andsid ka küttimine ja kalapüük(hülged-saadi liha,vettpidavat karusnahka ja rasva mida kasutati ruumide valgustamiseks). Osati valada ümber pronksi- pronksi oli ilmselt palju,sest valmistati ka ehteid. Arenes ka kaubavahetus. Varajasel rauaajal toodi sisse küll mõningaid rauast esemeid aga mingit põhjapanevat murrangut aset ei leidnud, sest neid esemeid oli vähe ja need olid kallid.Pronksiaega ja varast rauaaega nimetatakse ühiselt varaseks metalliajaks. Kivikirstkalmed – Kui varem maeti surnuid maase kaevatud haudadesse siis
nende kvaliteeti ja parandada konkurentsivõimet selles sektoris. Need eesmärgid on kehtestatud Eruroopa Liidu ühise kalanduspoliitika poolt. See soodustab keskkonnaalast, majandusliku ja sotsiaalset jätkusuutlikust. 11 Tööstus Portugal impordib: * Masinaid * Veondusseadmeid * Põllusaadusi * Keemiatooteid * Tekstiilitooteid * Naftat Portugal ekspordib: * Korki ja paberitooteid * Kangast * Jalatseid * Nahka ja karusnahka * Autosid * Elektrikodumasinaid Tööstuses töötab umbes kolmandik kogu rahvastikust ning rahvas panus majandusse on kõvasti suurenenud viimastel aastakümnetel. Tööstusharud on sellised, mis ei nõua suuri ressursse, rasketööstuse arendamine on pidurdunud ebapiisava koguse elektri tõttu. Muudest tegevusharudest on levinud elektroonika-, klaasi-, keraamika-, jalatsi-, tsemendi-,
võimuvaakumi, kus linnad hakkasid moodustama liite. Nende eesmärgiks oli kindlustada oma kaupmeestele väliskaubandusprivileegid igas linnas. Lübeck oli selle arengutendentsi esireas. Hansa Liidu tegevus jagatakse kolme perioodi: 1. Kaupmeeste Hansa kuni u. 1350. aastani 2. Hansalinnade arengu kõrgpunkt 14.-15. sajandil 3. Langus 15.-17. sajand Ülekaalus oli merekaubandus. Tähtsaim kaubatee kulges liinil Novgorod-Tallin-Vibsy- Lübeck-Hamburg-Brugge-London. Idast veeti läände karusnahka, vaha, mett, vilja, lina, kanepit, puitu ja loomanahku. Läänest veeti itta kalevit, soola, heeringat, vürtse, veini ja metalle. Eesti linnadest kuulusid alates 14.sajandist Hansa Liitu Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi. Muidu kaubanduslikult soodsa asukohaga Narvat takistas liitumast konkurentsi kartva Tallinna vastuseis. Hansa Liidu tähtsus kohalikule elule: Üheks liidu esmaseks kohustuseks oli kindlustada ohutus maal ja merel. Seetõttu oli
Sektor annab tööd u 20 000 kalurile, kuid kalapüügi mahud on viimastel aastatel langenud. Kui 2007. aasta kalasaak oli 161 000 tonni, siis 2008. aastal püüti 137 500 tonni kala. Portugal impordib: Portugal ekspordib: · Masinaid · Korki ja paberitooteid · Veondusseadmeid · Kangast · Põllusaadusi · Jalatseid · Keemiatooteid · Nahka ja karusnahka · Tekstiilitooteid · Autosid · Naftat · Elektrikodumasinaid Transport Maanteevõrgustik: Portugalil on üks Euroopa arenenumaid teedevõrke, mis koosneb kiirteedest, põhimaanteedest, tugimaanteedest, riigimaanteedest ja kohalikest maanteedest kokku üle 22 000 km maanteed. Eriti suure tähendusega on suurepärane kiirteede võrgustik, mis on ehitatud peamiselt viimase 10 aasta jooksul (kokku u 2500 km). Kogu Euroopa Liidu kõige
linnavappidega. Muutus tänu asehalduskorra kehtestamisele 14. Miks toimus 17.sajandil Tartu ja Viljandi linna allakäik?-Tartu ja Viljandi jäid põhilistest kaubateedest eemale. Pärnust Viljandisse läbi Tartu viinud jõgi ei olnud maa kerkimise tõttu laevatatav 15. Miks arenesid kiiremini just Narva ja Tallinn?-Narvast kulges kaubatee piki Narva jõge Novgorodisse, Pihkvasse ja Moskvasse. Tallinna kaudu vahendati Venemaalt Lääne-Euroopasse laevamaterjali, karusnahka ja metsasaadusi. Tallinnasse veetud sool,vürstid toimetati edasi Soome ja Venemaale 16. Mis olid Rootsi ajal peamised välja- ja sisseveoartiklid Eesti- ja Liivimaal?- Väljaveokaubad:teravili, laevaehitusmaterjal, lina, kanep, nahad. Sisseveokaubad:sool, metalltooted, luksusesemed, vürtsid, alkohol, tubakas ja puuviljad 17. Mis on manufaktuur?-Suurettevõtted, ku toimus tootmine käitöö abil ning seal töötasid palgatöölised 18. Millistes valdkondades esimesed manufaktuurid tegutsesid
olla eluaegsed. Mingi osa autistlikest inimestest suudab oma hobi või huviala tulevikus edasi õppida või lausa sellega seotud erialal tööd leida. (Autismist, 2014) Koolieelikuna võib autistliku lapse tähelepanu köita näiteks liikslusmärgid, veekraanid, reklaamid, telefoninumbrid jne. Osadel lastel võivad olla muusikaliselt väga andekad või oskavad hästi joonistada. Selles eas võivad esineda ka ebaadekvaatsed hirmud nagu näiteks kardetakse treppe, karusnahka jne. (Markov, 2006) Õpiraskused Autistlike inimeste õpiraskused ei piirdu ainult koolis õpitava omandamisega vaid need varieeruvad alates kooliõpingutest kuni enda eest hoolitsemiseni. Igal autistil on erinevad õpihäired ning seetõttu mõned autistlikud inimesed on suutelised iseseeisvaks eluks, kuid teised jällegi vajad pidevat abi. Autistlike laste puhul on väga tähtsal kohal nende keeleline areng. Autistid õpivad tavaliselt hiljem rääkima kui nende eakaaslased
Veised ja hobused olid tublisti väiksemad kui tänapäeval. Veised andsid vähe piima ja sedagi üksnes soojadel aastaaegadel. Hobuseid peeti lihaloomadena, kuid kasutati ka juba ratsudena. Elatuslisa andsid küttimine ja kalapüük. Saaremaal olid peamiseks jahiloomaks hülged. 9/10 leitud ulukiluudest pärinevad just neilt. Hülgeid kütiti tavaliselt kevadtalvel, kui sügisel kogutud toiduvarud lõppemas. Õnneliku jahi puhul saadi rohkesti liha, vettpidavat karusnahka ja rasva, mida kasutati ka ruumide valgustamiseks. Teiseks tähtsamaks elatusalaks sai põlluharimine. Kuid põllulapid olid üsna väikesed ja maad hariti peamiselt kõblastega. Uut põldu saadi alepõletamisega. Alepõletamiseks valitud maalapil raiuti kõigepealt puud ja võsa maha ning lasti hästi kuivada. Pärast kuivamist süüdati puud ja võsa põlema. Tuhk, mis oli hea väetis, aeti ühtlaselt laiali ja sinna külvatud seemned künti puukonksudega maa sisse
partheon, puunia sõjad, pärisori, Hansa Liit ja toomkool. 4. Kirjuta mõiste ja lause mis selle ajastut iseloomustab. Partheon - Ateena akropolil asuvat Partheoni peetkase Vana-Kreeka tähtsaimaks ehitusmälestuseks Puunia sõjad - Puunia sõja tagajärjel sai Roomast Vahemere tugevaim riik. Pärisori- Pärisorjal polnud õigust abielluda, kuid tal oli õigus omada vallasvara. Hansa liit - Hansa liit oli riikidevaheline sõjaline ning majanduslik liit. Idast imporditi enim karusnahka ning läänest itta vaha. Toomkool - Toomkoolides hakkasid ajaga haridust omandama järjest rohkem vaimulikku seisusesse mittekuuluvaid poisse. 5. Sarnasused ja erinevused - vaimulikud ja rüütliordud Vaimulikud ordud Rüütliordud Sarnasus 1 Allusid paavstile Sarnasus 2 Munga vanne
kaotanud oma endise eesmärgi. Tehismaterjalid ja taimsetest kiududest riided on palju praktilisemad ja taskukohasemad. Väited, et karusnahk on loodussõbralik, naturaalne ja biolagunev, on vaid loosungid, mille abil karusnahatootjad inimeste poolehoidu võita soovivad. Loomakaitsjad on korduvalt paljastanud karusnahatööstuse telgitaguseid. Kõikjal leidub hulgaliselt pilte ja videosid, mis paljastavad selle äri julmuse. Kahjuks kasutavad mitmed moeloojad oma loomingus karusnahka, mistõttu inimesed on valmis moe pärast ignoreerima fakti, et nende kasuka pärast on palju verd valatud. Selles referaadis käsitlen karusnahatööstuse negatiivset mõju keskkonnale, sest võib-olla pole karusloomade jõhker kohtlemine veel piisav põhjus nende nahkadest loobumiseks. Käesoleva referaadiga üritan välja tuua olulisemad aspektid karusnahatööstuse juures, mis mõjutavad meie habrast looduskeskkonda. Esimeses peatükis on lühidalt juttu karusnaha ajaloost, järgmistes
Küttimine ja kalapüük-toidu hankimiseks. Metsamesindus. Käsitöö areng:igapäevaseid tööriistu valmistasid sepad, kes kasutasid eesti soomaagist saadud rauda. Kujunesid ka suuremad rauatootmiskeskused. Eriti silmapaistev oli relvaseppade toodang. Osa meistreid oli spetsialiseerunud pronksehetele.Hõbeehted. Kaubandus: Eestit läbisid kaubateed- läänemere ja venemaa vahel.Tegeleti peamiselt vahetuskaubandusega. Eestisse toodi- hõbe, pronks, riided, luksuskaup. Vastu anti karusnahka ja vaha. Tänu soodsale asendile oli olulisel kohal ka vahenduskaubandus- kaup osteti edasimüügiks.Hõbe oli peamine vahetusväärtus.Varalinnaline asula-tartus, tallinnas. talud ja küla:eestlaste elamuks oli suitsutuba- suhteliselt väike, ilma korstnata. Talud paiknesid lähestikku ja moodustasid küla. Sumbkülad(lääne, kesk ja pähja eestis)- kus talud paiknesid keset põlde tihedalt koos.Ridakülad(ida-eestis)-talud ridastikku. Hajakülad(lõuna eetsis)- talud paiknesid
9 linna: (ja lisaks linnadele oli ka 14 alevit) Tallinn(REVAL) Tartu (DORPAT) Viljandi Rakvere(LESINBERG) Narva Paide (PAISENSTEIN) Haapsalu Vana-Pärnu Uus Pärnu 7. Millel baseerus(põhines) Tallinna jõukus? Kaupmeeste ärist.tln s oli kuni 24 raehärrat 8. Mida kujutas endast keskaegne Hansa Liit? Mida ja keda ta ühendas? Ühendas tln tartu viljandi ja uus pärnut Tähtsaim kaubatee kulges liinil novgorod tln lübeck hamburg brügge london Idast veeti läände peamiselt karusnahka nahku vaha vilja linba kanepit ja puitu ning läänest itta laevit soola heeringaid vürtse paberit juustu veini vääris ja muid metalle ni neist valmistatud tooteid Liivimaa enda tähtsaimaks kaubaks oli rukis.mida veeti välja. Hansa on mõjutanud ida ja lääne euroopa kultuurivahetust ja ühisjooni on Hansa piirkondade linnade arhitektuuris. 9. Milles seisneb nn hansaaegne pärand? Kuidas leiab see kasutamist tänapäeval turismiettevõtluses
4) Miks võis tekkida vajadus kindlustatud asulate järele? Nad tahtsid kaitsta oma suure tööga kogutud varandust. Küllap olid varandused nii suured, et äratasid ka teistes inimestes uudishimu. 5) Missugused uuendusi inimeste elatusalades tõi kaasa pronksiajal Eestis? Peamine elatusala oli karjatamine. Kodukarjadest saadi umbes 80% luudest mida kasutati. Kütiti ja kalastati ka. Hea jahi puhul saadi palju liha ning vettpidavat karusnahka ja rasva. Arenes kaubavahetus. Head suhted Rootsiga, Ojamaa ja Edela- Soomega. 6) Miks arenesid pronksiajal rannikupiirkonnad kiiremini kui sisemaa? Ranniku ääres sai kalastada ning oli ka hea võimalus kaubelda, kuna kaup liikus mööda merd. 7) Miks on raud tööriistade valmistamiseks parem materjal kui pronks? Raud on tugevam ja kõvem materjal. Sai valmistada teravamaid ja vastupidavamaid tööriistu.
Virumaal ja Põhja- Saaremal suuremad rauatootmiskeskused, kus sulatati sadu tonne rauda , millega varustati Eesti teisi piirkondi ning ka naabermaid. Silmapaistev oli relvaseppade toodang, valmistati kvaliteetseid relvi. Pronksehete meistrid. Moodi läksid ka hõbeehted. 11. saj lülituti ühe enam rahvusvahelisse kaubandusse. Peamiselt tegeleti vahetuskaubandusega. Eestisse toodi hõbedat, pronksi, soola , paremaid relvi, peenemaid riideid jm. Vastu viidi karusnahka ja vaha. Tähtsal kohal oli ka nn. vahenduskaubandus (kaup osteti edasimüügiks). Eestlaste elamuks oli suitsutuba: suhteliselt väike palkidest hoone, mida köeti ilma korstnata kerisahjuga- reheelamu eelkäija. Talud paiknesid lähestikku, moodustasid küla. Sumbkülad- talud paiknesid keset põlde tihedalt koos. Ridakülad- talud rajati ridastikku. Hajakülad- talud paiknesid üksteisest kaugemal. Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna.13.
Käppade alaosa on tavaliselt must ja sabaots on tavaliselt must või valge (valge sabaots on punarebase iseloomulik tunnus). Tavalised värvivariandid on ristrebane (umbes 25% liigist) ja hõberebane (umbes 10%). Ristrebasel on punakaspruun karv ning must või valge vööt jookseb mööda selga alla ja teine must või valge vööt risti üle õlgade. Hõberebase karv varieerub hõbedasest peaaegu mustani ning temalt saadakse kõige hinnatumat karusnahka. Karvaotsad on hõbedased, ülejäänud osa karvast on must. Metsikut hõberebast kohtab harva ja enne kui neid hakati farmides kasvatama, oli nende karusnahk väga kallis. Mustrebase karv on must, aluskarv hõbedane. Rebased on põhja pool tumedamad ja intensiivsema tooniga kui lõuna pool. See on vastuolus üldreegliga (Glogeri reegel). Silmad on täiskasvanud rebasel kollased. Silmade lõige on vertikaalne. Nina on tumepruun või must. Kõrvad
Suurgild (Mustpeade gild) seisis kaupmeeste huvide eest. Suurimad kaubanduspiirkonnad: · Vahemeri (Veneetsia, Genova, Firenze) ühendasid Lääne-Euroopat idamaadega. Põhiline kaup araablaselt, erinevad vürtsid. kangad (siid), portselan. Euroopast idamaadesse liikus kuld, kalev. · Lääne- ja Põhjameri. Ühendas Lääne-Euroopat ja Venemaad. Hansaliit, keskuseks Lübeck. Põhiliselt veeti Venemaale soola. Venemaalt toodi palju teravilja, karusnahka, vaha. Katoliku kirik 1. saj pKr tekkis ristiusk ning levis üle Rooma riigi. Konstantinoopoli edikt - ristiusk ainus lubatud usk Rooma riigis. Kirik ühendas ristiusulisi Lääne-Euroopas, seda, mis on õige usk, otsustas kirik, muud kuulutati ketserlikeks. Kirikule vastuvõtmatud mõtted hävitati inkvisitsiooni võttega. Ristiusk levis: · ristisõdade käigus (saksid) · misjon (Iirimaa) · valitseja võttis vastu ristiusu (Clodovech)- loeti alamad kristlasteks.
tapvast kuumusest. Vastust tahetakse nõuda narri käest. (Avaneb uks tagaseinas pahemal; sisse astuvad kaks kirvemeest ja jäävad kummalgi pool ust seisma. Kõik pöörduvad sinna, oodates kuningat, aga sisse astub narr, süles vaip ja padjad. Liikumine. Tahetakse narrile vastu minna, aga see jääb tähhtsalt seisma ja ütleb, et kuningas tuleb. Suur, tüse, atleetilise kehaehitusega, kuid vana; pea kui kaalikas, aga seda ei näe, sest ta on kaetud karusnahka mütsiga; astub tätsates jalalt jalale, lähenedes aeglaselt kõrgendile, mis lauaotsas.) Kuningas soovitab neil, kel on liiga palav, võtta kuubed seljast. Narr haarab kohe sõnasabast, et sel juhul kaovad ka nende seisused. Kuningas teatab koosoleku kokkukutsumise põhjuse. See on see, et tal on külm. Ta on kõikidelt tarkadelt abi palunud, ent lahendust pole saanud üheltki. Hüve ülem kuulutab, et tema mure on rahvas ning kuningas ei ole rahvas. Väeülem soovitab tervendavat sõda
Peakatetest kandsid mehed peale kapuutsi ka alt laienevat koonilist peakatet, mille ülemises osas oli näoava, laiem osa moodustas krae ja võis ulatuda kuni küünarnukkideni. Nimetati seda chaperon´iks RIIETUS MEHED - KÕRGGOOTIKA Mehed kandsid tavaliselt üksteise peal kolme rõivast: alussärki. selle peal pehmest villasest riides jakki (doublette). mis oli voodriga. Vahel kasutati voodrina karusnahka. Talupojad ja käsitöölised kandsid endiselt bliaut´i. Rikkad kandsid kitsaste pikkade varrukatega tuunikal, mida nimetati cott. Seda kanti vöötatult. Cott oli lavaliselt pikk ning sellel oli ratsutamiseks ees ja laga lõhikud. EndiselL kandsid mehed kitsaid liibuvaid püks-sukki, mis kinnitati paeltega vöö külge. Ülerõivaid oli kolme liiki: cyclas - ilma varrukateta vestitaoline rõivas, mis käis üle pea. Kinnis õlal või eriosal. Allpool
Lombandias ja Torcanas prooviti vabaneda Püha Rooma e. Saksa keisrite võimu alt. 1176. a. võitis lombandlaste jalavägi keisri rüütliväed. Sveitsis sõlmisid linnad mägilastega liidu, kes kes kogusid Alpi mäekurudes, kus kaupa veeti, tollimaksu. Keskaja lõpul kujunes Sveitsi riik. Flandria linnad kuulusid Prantsuse kuningale. 1302. a. purustati kuninga rüütlivägi. Põhja-Euroopa kaubandus linnad olid nt. Lübeck, Brügge, Novgorod, London, Bergen jt. Eksporditi karusnahka, mett, vaha, soola, Liivi ja Eesti aladelt teravilja. Imporditi lina ja villa. Vahemerekaubandus linnad olid nt. Napoli linnad, Piza, Veneetsia, Genua jt. Eksporditi lina ja villa ja imporditi luksuskaupu (nt. veini, siidi ja sametit), vürtse ja arstame. RISTIUSK JA KIRIK II Tsisterlaste ordu nimetus tuleneb Citeaux' kloostri järgi (Prantsusmaal). See lähtus Benedictuse kloostrireeglitest, nõudis oma liikmetelt luksusest loobumist, karmimaid kombeid ja kindlat füüsilist tööd
seljapoolt punakaspruun, roostepunane, punakaskollane tumedamate karvadega selja keskosas ja kõhupool tukkhall või valge. Tavalised värvivariandid on ristrebane (umbes 25% liigist) ja hõberebane (umbes 10% liigist). Ristrebasel on punakaspruun karv ning must või valge vööt jookseb mööda selga alla ja teine must või valge vööt risti üle õlgade. Hõberebase karv varieerub hõbedasest peaaegu mustani ning temalt saadakse kõige hinnatumat karusnahka. Karvaotsad on hõbedased, ülejäänud osa karvast on must. Metsikut hõberebast kohtab harva ja enne kui neid hakati farmides kasvatama, oli nende karusnahk väga kallis. 3 Mustrebase karv on must, aluskarv hõbedane. Rebase esikäpad: Käppade alaosa on tavaliselt must ja sabaots on enamasti must või valge. Esikäpal on 5 küünist, tagakäpal 4 küünist. Esimene varvas on rudimentaarne, kuigi küünisega, ega puutu vastu maad
pärines hõimujuhi võimust ning oli päritav meesliinipidi, võimu aluseks oli kuninga maavaldused ja isikuomadused. 3. Mida kujutas endast keskaegne hansa- ja idamaakaubandus? Hansakaubandus toimus Läänemerel, mis oli Lääne- ja Põhjamere-äärsete linnade kaubaliit, millesse kuulus 100 linna ja tähtsaimaks keskuseks oli Lübeck, Eesti linnadest oli seal Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi. Veeti Venemaalt Euroopasse: karusnahka, vaha, mett,puitu, vilja, loomanahkasi jne ning Läänest itta soola, vürtse, metalli ja veini. Idamaakaubandus oli läbi Vahemere sadamalinnade. Idamaakaubandus aarablaste vahendusel, oli Siiditee Hiinast: siid, portselan, paber, vürtsid, juveelid, klaas ja Vürtsitee Indoneesiast: maitseained, narkoained, oopium. Kaubad jõudsid Konstantinoopolisse, Firenzesse, Veneetsiasse ja sealt edasi Euroopasse. 4. Millal tekkisid keskaegsed ülikoolid, kuidas toimus õppetöö
osas hansalinnadel: Tallinn,Tartu , Pärnu ja Viljandi . Otsi hansalinnade kaart.Viita allikale. VB: https://et.wikipedia.org/wiki/Vana-Liivimaa#/media/File:Medieval_Livonia_1260.svg 5 Otsi koge pilt. Viita allikale. http://www.histrodamus.ee/upload/files/keskaeg/Hansa_map.png Eesti kõige olulisemateks väljaveoartikliteks olid teravili, härja- ja lehmanahk, tahke rasv ning hülgerasv ja sisseveoartikliteks Vene lina, karusnahka, vaha, soola, vürtse, metalli jms. Selle valdkonna tähtsamad ühendused olid Hansakaubandus ja Vahemerekaubandus. Suurgild - Tallinna Suurgild asutati 1325. aasta paiku. Suurgild ühendas linna suurkaupmehi, kelle hulgast valiti ka raehärrad. Mustpeade vennaskond - Mustpeade vennaskond oli Riias, Tallinnas ja Tartus tegutsenud vallalisi kaupmehi ja laevaomanikke ühendav organisatsioon.Alustas tegevust 14. sajandi keskpaigast. Anna ülevaade Hansa Liidust
Veised ja hobused olid tublisti väiksemad kui tänapäeval. Veised andsid vähe piima ja sedagi üksnes soojadel aastaaegadel. Hobuseid peeti lihaloomadena, kuid kasutati ka juba ratsudena. Elatuslisa andsid küttimine ja kalapüük. Saaremaal olid peamiseks jahiloomaks hülged. 9/10 leitud ulukiluudest pärinevad just neilt. Hülgeid kütiti tavaliselt kevadtalvel, kui sügisel kogutud toiduvarud lõppemas. Õnneliku jahi puhul saadi rohkesti liha, vettpidavat karusnahka ja rasva, mida kasutati ka ruumide valgustamiseks. Teiseks tähtsamaks elatusalaks sai põlluharimine. Kuid põllulapid olid üsna väikesed ja maad hariti peamiselt kõblastega. Uut põldu saadi alepõletamisega. Alepõletamiseks valitud maalapil raiuti kõigepealt puud ja võsa maha ning lasti hästi kuivada. Pärast kuivamist süüdati puud ja võsa põlema. Tuhk, mis oli hea väetis, aeti ühtlaselt laiali ja sinna külvatud seemned künti puukonksudega maa sisse
annaabi.ee 
