Stella McCartney (0)

Stella McCartney

Stella McCartney sündis 13. septembril 1971 . aastal Londonis Paul ja Linda McCartney teise lapsena (Stellal oli kaks vanemat õde, poolõde Heather ja Mary, ning noorem vend James). Kuna Paul ja Linda soovisid oma lastele kindlustada nii normaalset lapsepõlve kui võimalik, ei kasvatatud neid kuskil isolatsioonis ega keelatud suhelda " tavaliste " inimestega. Otse vastupidi - väikesed McCartney’d käisid kohalikus koolis ja ei nautinud erilisi privileege.
Tõsiasi, et Stella on eksbiitli tütar, on naist terve elu saatnud. On tõsi, et tema päritolu on tema ees avanud nii mõnegi ukse, mis ehk muidu oleks suletuks jäänud, ja alati on kaaskodanikke, kes näevad Stellas vaid kuulsate vanemate last, kelle kõik saavutused on võrdelises seoses tema vanemate tuntusega ja pöördvõrdelises seoses andega.
Eks mingil määral ole tõsi, et nii Londonis kui ka kõikjal mujal üle maailma on väga palju andekaid (ka kindlasti andekamaid kui Stella) noori moekunstnikke, kelle vanemad ei musitseerinud ´ 60ndate hittbändis ning kes peavad leppima mõne kohaliku õmblustšehhi juurdelõikaja ametipostiga. Aga samas on Stella ennast enam kui kümne aasta jooksul disainerina tõestanud ja on selge, et issi kuulsus ei ole see, mis moeeliiti Stella loomingut ostma ja kandma sunniks.
2003. aastal abiellus Stella kirjastaja Alasdhair Willis’ega. Tseremoonia toimus Rooma katoliku kirikus ja pulmapidu oli kinnine . Stella pulmakleit oli uuendatud variant – mis valmis koostöös Tom Fordiga - ema Linda pulmakleidist, milles too 1969. aastal naitus Pauliga. Täna on Stella emaks väikesele poisiklutile ja plikatirtsule: Miller Alasdhair James Willis sündis 2005. aastal ja pisitütar Bailey Linda Olwyn Willis 2006. aastal.
Stella armastus ilu ja moedisaini vastu sai alguse juba õige varajases nooruses ning keskmisest kodanikust suuremate võimalustega ja ka andega neiul õnnestus juba 15aastaselt töötada vanameistri Christian Lacroix’ juures ning järgnevatel aastatel täiendada ennast Savile Row’ käe all.
Stella McCartney nimi sööstis moetaevasse 1995. aastal, mil preili McCartney lõpetas maineka Londoni kunstikooli (Central St. Martin’s College of Art and Design) ning tema lõpuetendust kajastasid meediaväljaanded üle terve maailma. Oma osa selles mängis kindlasti ka Stella looming, kuid alahinnata ei tohiks ka kõike seda vahtu, mis noore McCartney šõud ümbritses: pealtvaatajate rollis kuulsad vanemad ning modellidena üles astunud Naomi Campell ja Kate Moss. Ja seda muidugi tasuta! Kuigi ka ennemalt polnud Stella nimi kollasele ajakirjandusele ja brittidele võõras, asendus Stella jaoks kuulsa mehe lapse roll sel aastal ühtäkki kuulsa moedisaineri omaga .
Pärast üliedukat debüüti polnud moeilmas enam inimest, kes Stella McCartney nime poleks teadnud , tema kollektsioon oli Tokio -nimelise butiigi favoriidiks ning kõiksuguseid pakkumisi tuli sõna otseses mõttes ustest ja akendest. Ometi ei niitnud üleöö saabunud edu naist jalust ning Stella jäi oma tulevikku ja ametit puudutavates otsustes väga ratsionaalseks. Ja täna võib öelda, et see on ennast kuhjaga tasunud.
Kahe aasta pärast - 1997. aastal - nimetati kõigest 25aastane Stella Chloè moemaja peadisaineriks. Kuid toreda uudisega koos hakkasid levima ka jutud, et noore naise määramine sellele auväärsele kohale oli vaid meedia- ja müügitrikk – viis, kuidas suruda Chloè nimi esilehtedele ning suurendada läbimüüki.
Uut olukorda kritiseeris ka Stella eelkäija Karl Lagerfeld, kes kommenteeris Chloè valikut järgmiselt: "Chloè oleks pidanud võtma suure nime. Nad võtsidki, kuid muusikas, mitte moekunstis. Loodame, et ta (Stella) on sama andekas kui ta isa."
Isegi, kui uue peadisaineri valik oli vaid äriliselt kaalutletud samm, millel polnud suurt pistmist Stella kui moekunstniku andega, kujunes see igal juhul väga õnnestunud trikiks. Esimene Chloè kollektsioon (nagu ka järgmised), mis valmis Stella juhatuse all, oli tõeline moemaiuspala ja osutus väga populaarseks ning leidis ohtralt jäljendamist ka järgnevatel hooaegadel. Chloè nimi figureeris magasinides ja leidis üha enam imetlejaid-kandjaid.
Juba paari aasta pärast hakkasid levima jutud, et Stellale on silma peale pannud ka teine moegigant - Gucci. Küsimusi tekitas aga asjaolu, et Gucci heaks töötades oleks Stella olnud sunnitud oma loomingus kasutama ka karusnahka – midagi, mille vastu naine nii sügavalt oli. 2000. aastal uuendas Stella küll oma lepingut Chloè’iga, ent juba aasta hiljem suundus moekunstnik Gucci ridadesse, kus disaineril lubati välja arendada oma isiklik luksuskaubamärk. Nii jõudiski Stella 2001. aastal Stella McCartney nimelise moemajani, mis on ühisfirmaks Gucci Groupiga.
Stella kaubamärk ei tooda üksnes rõivaid, vaid ka aksessuaare, parfüüme (parfüümi "Stella" esitleti 2003. aastal) ja nahahooldustooteid. Viimatinimetatud jõudsid CARE by Stella McCartney nime all poelettidele alles sel aastal. Sari valmis koostöös YVL Beauty ’ga ning sisaldab vaid looduslikke komponente.
Stella McCartney moemajal on kolm esinduspoodi: Londonis, Manhattanil ja Los Angelesis. Lisaks sellele müüakse tema rõivaid enam kui 40 riigis. Moekunstnik on teinud ka mitmeid koostöid (nt H&M-i, Jeff Koons’i, Gary Hume ’i jt), mis nagu Stella puhul tavaks, on osutunud väga edukaks. Viimasel ajal on juttu olnud just Stella koostööst Adidasega, mis sai alguse 2004. aastal ning hõlmab tänaseks jooksu-, tennise-, ujumis - ja tantsuspordirõivaid.
Stella on disaininud ka Madonna Re-Invention’i ja Annie Lennox’i suvetuuri ning filmi "Taevakapten ja tulevikumaailm " (Sky Captain and the World of Tomorrow) kostüümid . Muuseas: Stella on võitnud ka rohkelt erinevaid auhindu, millede ülesloetlemine veniks siinkohal aga liiga-liiga pikaks.
Karusnahkade vastasus on kujunenud üheks Stella firmamärgiks. See pole aga pelk imago, vaid lapsepõlvest saati sisse kasvatatud ja kasvanud tõekspidamine . Stella on olnud eluaegne taimetoitlane ning oma emalt on naine pärinud ka soovi võidelda loomade eetilise kohtlemise eest.
Nii, ja nüüd sa kindlasti küsid, et kas see pole silmakirjalik, kui keegi väidab ennast loomade õiguste eest võitlevat ning samal ajal disainib ja toodab nahast saapaid, kingi , kotte ja kasukaid? Aga Stella ei teegi seda (lisaks karusnahale ja naturaalsele nahale ei kasuta Stella oma loomingus ka siidi ja lambavilla). Kuigi tema looming on lisaks heale disainile tuntud eelkõige just kõrge kvaliteedi poolest, pole vastupidavuse taga mitte looma- ja naturaalne nahk, vaid kunstlikud materjalid.
Stella looming on heaks näiteks sellest, et kunstnahk ei pea välja nägema "kunstlik" ja vastu pidama ainult esimese vihmasajuni, vaid et tänapäeval on võimalik toota kvaliteetset ja hea väljanägemisega moodi sealjuures loomi tapmata. Ja tõesti, vaadates näiteks mõnd Stella McCartney kaubamärki kandvat saabast või õlakotti - kui ei teaks , ei oskaks iial arvata, et tegemist ei ole naturaalse nahaga.