HUNT Leviala · Elutseb põhjapoolkeral · Alates 17. sajandist hävitati nad peaaegu kõikjal Lääne-Euroopast · Jäid elama vaid mägedesse ja Ida-Euroopasse Elupaik Eelistab avamaastikku Koobas rajatakse veekogude äärde ja varjulisse paika Eestis enamasti võsastikes ja rabades Eluviis Elavad perekondlike karjadena (tavaliselt on karjas 7-9 isendit) Kari koosneb dominantsest eluaegsest paarist ja nende mitmes vanuses kutsikatest Karjas liiguvad nad sügisest kevadeni Hunt moodustab paari terveks eluks Hundid peavad pulmi südatalvel Märtsiks on nad tagasi oma pesitsuspaigas Suhtlemisviisid ja kord karjas Karja liikmed alluvad juhile vanale isashundile Karjale kuuluvaid jahiala piire märgitakse uriiniga Karja territoorium püsib samades mõõtmetes kuni sureb viimane karja liige Kasutatavad suhtlus kanalid: visuaalne, akustiline, olfaktoorne ja taktiilne Hundikutsikad Sün...
elab metsikus Kaug-Idas Eriti ohustatud liik Teistest tiigri alamliikidest erineb Amuuri tiiger suurema kasvu, paksema karvastiku ja pigem tumepruunide kui mustade triipude poolest LEVIALA JA ARVUKUS 20. sajandi algul elas Amuuri tiigreid Korea poolsaarel, kirde Mongoolias, kagu-Siberis ja Põhja-Hiinas Tänapäeval elavad nad vabas looduses peamiselt primorje ja habarovski krais Nende arvukus Sihhote-Alinis on suurenenud 250-lt(1992) 350-ni(2004), hoolimata kutsikate suurest suremusest ainsal nende elupaika läbival maanteel autoõnnetuste tagajärjel Salaküttimisele ja kutsikate salapüügile on pandud piir maanteedel sõitvate autode tiheda kontrollimise abil Kuulduste järgi leidub üksikuid isendeid ka Manžuurias ja Põhja-Koreas Kogu maailmas arvatakse Amuuri tiigreid olevat tuhatkond Nad on kõikjal looduskaitse all SUURUS Amuuri tiiger on tiigrite seas kõige suurem ning on üldse
Levila ja arvukus 20. sajandi algul elas amuuri tiigreid kogu Korea poolsaarel, kirde-Mongoolias, kagu- Siberis ja Põhja-Hiinas. Tänapäeval elavad nad vabas looduses peamiselt Primorje ja Habarovski krais. Nende arvukus Sihhote-Alinis on suurenenud 250-lt (1992) 350-ni (2004), hoolimata kutsikate suurest suremusest ainsal nende elupaika läbival maanteel autoõnnetuste tagajärjel. Salaküttimisele ja kutsikate salapüügile on pandud piir maanteedel sõitvate autode tiheda kontrollimise abil. Kuulduste järgi leidub üksikuid isendeid ka Mandzuurias ja Põhja-Koreas. Kogu maailmas arvatakse amuuri tiigreid olevat tuhatkond.Loomaaedades elab rohkem amuuri tiigreid kui looduses. Neid on ka Tallinna Loomaaias. Amuuri tiigrid on kõikjal looduskaitse all. Suurus Amuuri tiiger on tiigrite seas kõige suurem ning on üldse suurim kaslane, suurem ka lõvist.
Toitub peamiselt väiksematest närilistest. Rebane on ettevaatlik ja oskab hästi põgeneda. Rebane on uudishimulik. Sobiva tuule korral võib rebane üsna lähedale tulla, enne kui ta inimese ära tunneb. Rebasel on väga hea kuulmine ja haistmine ning ta näeb pimedas hästi. Eesti rahvaluules peetakse rebast kavalaks Rebane on eraklik ega moodusta karju nagu hundid. Kuni poegimisajani elab ja kütib ta üksi. Rebase eluviis on öine. Jahti alustab tavaliselt õhtuhämarikus. Mõnikord peab ta siiski jahti ka päeval. Rebase kiirus on kuni 48 km/h ja ta võib üle hüpata 2 meetri kõrgustest takistustest. Rebase urul on alati mitu väljapääsu. Urud on põhiliselt kutsikate kasvatamiseks. Ta kaevab urud ise või kohendab mägra urge. Urul on alati mitu väljapääsu kuni viis, et vajaduse korral saaks kiiresti põgeneda.Mööda oma maa-ala ringi liikudes ja toitu otsides märgistab rebane juba läbivaadatud kohad uriiniga, et mitte hakata sealt uuesti otsima. Rebase...
Audru Keskkool REBANE Uurimistöö Koostas : Juhendas : Audru 2008 Sissejuhatus Rebane on väikese koera suurune ja pika koheva sabaga. Joostes hoiab saba horisontaalselt. Eestis on rebane tavaline loom. Selja karvad on oranzid. Eelistabelamiseks Eestis metsatukkasid. Toitub peamiselt väiksematest närilistest. Rebane on ettevaatlik ja oskab hästi põgeneda. Rebase urul on alati mitu väljapääsu. Urud on põhilised kutsikate kasvatamiseks. Ta kaevab urud ise või kohendab mägra urge. Rebasel on väga hea kuulmine ja haistmine ning ta näeb pimedas hästi. Rebane on karusloom. Ameerika punasrebase värvivariandist on saanud farmides kasvatav hõberebane. Inglismaal on rebasejaht traditsiooniline ajaviide. Eesti folklooris peetakse rebast kavalaks. Valisin oma uurimistööks rebase sest tahtsin ta kohta rohkem teada saada ja see sissejuhatus tundus huvitav. Välimus Suurus Rebane on väikeste kutsikate suurune
reegel vee taseme tünnis määrab kõige lühem laud. · Bioloogilised väljad: mingisuguse liigi poolt ümber muudetud piirkonda informatsiooniks teistele liikidele. Näiteks koer urineerib postidele, karu küünistab puid (loeb kriipsude kõrgus ehk näitab karu suurust teisele karule, kas on mõtet viibida või mitte) jne. · Põhipopulatsiooni arvukus loendus kevadel enne vasikate, kutsikate sündi. · Potentsiaalne juurdekasv vasikate, tallede, kutsikate loendus. · Kollakeha näitab õnnestunud viljakuse arve, kui mitu kollakeha on (see näitab tõenäoliselt mitu poega järgmine kevad sünnib). · Metskitsede looduslik suremus ligikaudu 10%. · Et looduslikku suremus vähendada: aidata loomi (söödaplatsid), valikküttimine (üritatakse küttida nõrgemad, vanemaid loomi, neid kes nagunii talve üle ei elaks. PRAKTIKA · Eesti ulukitelt on võimalik saada 13 trofeed.
oma iidolile Blokile oma luulet näidata, muutus tema elus väga palju. Ta sai üheks Venemaa kõige kuulsamaks luuletajaks. Tema luule on väga sügavamõtteline ning palju kõnetav. Oma tähelennu algusaastatel kirjutas Jessenin luulekogu „Radunitsa“. Üheks minu lemmikluuletuseks sealsest kogust on „Laul koerast“. Teos räägib uputatud koerakutsikatest ja nende ema tunnetest. Mulle meeldis, kuidas on väga kaunilt kirjeldatud koera tundeid ning seda, kuidas ta enda kutsikate eest hoolt kandis. Arvan, et Jessenin tahtis oma luuletuses edasi anda inimeste jõhkrust ning hoolimatust looma tunnete vastu. Antud luuletus kõnetas mind väga, sest ka minu arvates ei tohiks loomadega niimoodi käituda. Luuletuses „Kaunis kodu, näen kui unes..“ kirjutab Jessenin kodulähedusest, sest ta oli sündinud maal ning see oli tema jaoks tähtis. Ka mina olen sündinud maakohas ning see lähedus on ka mulle väga tähtis. Jessenin ütleb oma luules, kuidas ta igatseb oma
See hääl jõudis Koopa suuni ja kui Isahunt hakkas juba hüppama, nägi ta, et see on inimesekutsikas. Nimelt oli tiiger Shere Khan hüpanud puuraiduri lõkesse ja ennast ära kõrvetanud ning inimesed minema ajanud. Kuid väike poiss satus kogematta dzunglisse. Kuna dzungliseadus ei lubanud inimest tappa, siis jätsid Emahunt ja Isahunt ta endale. Emahunt pani poisile nimeks Konnapoeg Mowgli. Ime oli see, et Mowgli üldse ei kartnud hunte. Ta pandi teiste kutsikate kampa ja ta hakkas Emahundi piima jooma... Natukese aja pärast viisid Isahunt ja Emahunt Konnapoeg Mowgli Karja Nõupidamisele. Keegi huntidest ei hääletanud ta poolt, kuna vanemad ja õed-vennad ei tohtinud hääletada, kuid järsku astus vana karu Baloo välja ja hääletas tema poolt, kuna oli vaja kaks häält, siis tuli ka must panter Bagheera ja maksis Mowgli eest noore surnud härjaga. Niiimoodi võetigi Mowgli karjasse. Poiss õppis hästi dzungliseadust, ning tarkusesõnu
jaoks parim saak. Talvel langeb temperatuur veelgi. Et toitu hankida, liiguvad põhjapõdrad lõuna poole, hundid neile järele. Nii põhjapõdrad kui ka hundid tulevad kevadel tagasi. Hundid elavad tavaliselt väikestes karjades. Sageli võib kohata ka väikeseid perekondi, rühmi, mis koosnevad huntidepaaridest, nende poegadest ja isenditest, kes pole endale veel paarilist leidnud. Karja juhiks on isahunt ning tema partner on võrdsel positsioonil. Saagi jahtimisel ja kutsikate toitmisel tehakse koostööd. Oma territooriumi märgitakse uriini ja ekskrementidega. Et hundid saaksid jahtida selliseid suuri loomi nagu näiteks põhjapõdrad, peavad hundid olema karjas. Tundraavarustes on vähe selliseid kohti, kuhu saaksid hundid end peita, et äkki rünnata. Kohe, kui hunt kargab mõnele loomale turja, kiirustavad teised hundid talle appi. Nende jahid ebaõnnestuvad tihti, kuid kui jaht õnnestub, jätkub neile seda mitmeks päevaks. Tundrahuntide innaaeg on märtsis
Metsloomad Raido Selge Metsloomad Metsloom on metsikuna elutsev loom, vastandina inimese kodustatud hoolealusena elavatele koduloomadele. Metsloomad ei ole aretatud ja neil pole tõuge, ehkki nad võivad vahel ristuda koduloomadega (näiteks hunt ja koer). Vaatamata nimetusele ei kuulu metsloomade hulka üksnes metsas elavad loomad. Leidub ka loomi, keda tavaliselt ei nimetata kodu- ega metsloomadeks, näiteks inimeste läheduses elavad parasiidid (lutikad, täid, koid jne).Metsloomi on palju nt karu, rebane, hunt, jänes, põger jne. Karu Karu ehk pruunkaru on karulaste sugukonda karu perekonda kuuluv loomaliik. Pruunkaru on suurim Eestis elav kiskjaline ja suurim Euroopa mandriosas elav kiskjaline. Toitumiselt on karu kõigesööja ja valdava osa toidust moodustavad mitmesugused marjad, seened, seemned ja putukad. Laia levila tõttu eristatakse mitmeid pruunkaru alamliike, mis erinevad näiteks kasvu, kolju kuju, karvkatte värvuse ja mitme muumor...
valavad sel ajal praidi maa-ala. Paljunemine ja areng Lõvid paarituvad looduslikult aastaringselt. Emaste tiinusaeg on umbes 110 päeva, mille lõppedes sünnitavad nad praidist eemal 1-4 kutsikat. [vt Lisa 4] Tavaliselt naaseb emane kutsikatega praidi juurde alles siis, kui nad on kuue kuni kaheksa nädala vanused. Karja emalõvid kannavad poegade eest ühiselt hoolt. Nälja ajal võib juhtisane kutsikatele kallale tungida, kuid praidi emalõvid astuvad kutsikate eest välja. Juhtisased võivad tappa ka emasest sõltuvad kutsikad, et neil hakkaks uuesti innaaeg. Lõvid saavad suguküpseks 5-6 aastaselt, ning elavad looduslikes oludes 10-14 aastaseks, vangistuses kuni 20 aastaseks. Looduses elavad isalõvid harva üle kümne aasta, sest isaslooma elupikkust vähendavad konkureerivad võitlused teiste isasloomadega ning inimeste poolt jahtimine. Tähtsus looduses
purustada mistahes luu. Täissöönud lõvid kustutavad janu ja heidavad puhkama. Arvatakse et neljast isendist koosnevale praidile piisab ühest edukast jahiretkest nädalas. Üksikuid, tavaliselt haigeid või vanadusest väetid loomad, kes ei suuda tabada enam sõralisi, võivad hakata ründama inimesi. Paaritumine pole seotud kindla aastaajaga, mistõttu võib üheaegselt kohata emalõvisid kõige erinevamas vanuses kutsikate seltsis. Innaajal toimuvad isaste verised võitlused võivad mõnikord lõppeda isegi surmavalt. Tiinus kestab 105-112 päeva. Pesakonnas on kõige sagedamini 3, harvem 2, 4 või 5 kutsikat. Pesapaigaks on kõrvalises kohas asetsev koobas, lõhe või auk. Vastsündinud on väga väikesed (umbes 30 cm pikad) ja pugalad, hiljem muutub karvastik ühetooniliseks. Mõnikord püsivad täpid väga kaua, isegi kuni laka tekkimiseni (mõnel isendil jäävad püsima elu lõpuni)
Andrus Kivirähk kirjutas raamatu, mis pidanuks justkui välja tooma eestlaste põhiomadused iseloomu. Kogu teost läbib negatiivne ja pilav toon meie rahva, eestlaste suunas. Meid kujutatakse ahnete, omakasupüüdlike ning tohutult naiivsetena. Ainult peategelane rehepapp suudab oma karakteriga kogu sisu tasakaalustada. Külarahva vaimne isa, kel alati mõni tarkusetera või kavalus lausa taskust võtta. Külma rahuga suutis ta kuradi Püha Jüri kutsikate piiramisrõngasse püüda, kus kuri ka otsa leidis. Oma meelerahu ja enesekindla käitumisega nõrgestas ta tontide ja kollide võimutsemist. Seda kõike inimeste kasuks, kes valetasid ja varastasid, sest teistmoodi elada oli ju mõeldamatu. Rehepappi ei kohutanud katk, tondid ega Vanakurat ise. Kogu külarahvast julgen võrrelda peata kanaga, kes absoluutselt ei mõelnud oma tegude tagajärgedele. Pidev teiste tagant näppamine, salatsemine
saada. Kõigi nende mõne päevade jooksul paaritub emane mitme isasega. Lõvi tiinus kestab 4 kuud. Kevadel sünnivad pojad. Emalõvi toob ilmale 2-4 lõvikutsikat. Nad sünnitatakse varjulises ja veerohkemas kohas. Praidi emasloomad toovad kutsikad ilmale ühel ajal. Praidi emased hoolitsevad ka teiste lõvide kutsikate eest. Sündides on kutsikad kassi suurused. Nad on pruunikate laikudega. Umbes aasta pärast on kutsikad hundikoera suurused. Kuue kuuselt hakkab isalõvidel kasvama lakk. Kutsikaeas on lõvid väga mänguhimulised. Sel ajal, kui emalõvid poegi imetavad, pole neil aega jahil käia, siis käivad isasloomad jahil ja toovad õrna liha, mis sobib vanematele kutsikatele süüa. Kui kutsikad on kahe aastased hakkab ema neid jahti pidama õpetama. Seda küttimiskunsti on lõvidel hädasti vaja
karvkatet peetakse loomade seas kõige soojemaks.Kui emarebane poegade eest hoolitseb,peab isane jahti ja toob toitu.Polaarrebane toitub lemmingutest,aga sööb ka polaarjäneseid loomade mune ja raipeid. Polaartalve lõpul,umbes märtsis- aprillis,moodustuvad paarid kes valmistavad tulevastele poegadele,turvalise uru.Urgusid kasutatakse põlvest põlve ja need võivad olla kasutuses üle 300 aasta.Keskmiselt sünnib 11-22 rebasekutsikat.Paar püsib koos kutsikate pesast lahkumiseni. Polaaröö Kasutatud kirjandus http:// miksike.ee/docs/referaadid2005/polaaralade_elu stik_margotarula.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Polaarrebane http:// www.miksike.ee/documents/main/referaadid/siniv aal_liina.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Adeelia_pingviin
metsikult Kaug-Idas.Teistest tiigri alamliikidest erineb amuuri tiiger suurema kasvu, paksema karvastiku ja pigem tumepruunide kui mustade triipude poolest. 20. sajandi algul elas amuuri tiigreid kogu Korea poolsaarel, kirde-Mongoolias, kagu-Siberis ja Põhja-Hiinas. Tänapäeval elavad nad vabas looduses peamiselt Primorje ja Habarovski krais. Nende arvukus Sihhote-Alinis on suurenenud 250-lt (1992) 350-ni (2004), hoolimata kutsikate suurest suremusest ainsal nende elupaika läbival maanteel autoõnnetuste tagajärjel. Salaküttimisele ja kutsikate salapüügile on pandud piir maanteedel sõitvate autode tiheda kontrollimise abil. Kuulduste järgi leidub üksikuid isendeid ka Mandzuurias ja Põhja-Koreas. Kogu maailmas arvatakse amuuri tiigreid olevat tuhatkond. Loomaaedades elab rohkem amuuri tiigreid kui looduses. Neid on ka Tallinna Loomaaias. Amuuri tiigrid on kõikjal looduskaitse all
Aafrikas. (euroopa punarebane) ning Põhja-Ameerikas(ameerika punarebane). Rebane on väikese koera suurune ja pika koheva sabaga. Joostes hoiab saba horisontaalselt. Eestis on rebane tavaline loom. Seljakarvad on oranzid. Eelistab mitmekesist elupaika, Eestis metsatukkasid. Toitub peamiselt väiksematest selgroogsetest, eriti närilistest. Rebane on ettevaatlik ja oskab hästi põgeneda. Rebase urul on alati mitu väljapääsu. Urud on põhiliselt kutsikate kasvatamiseks. Ta kaevab urud ise või kohendab mägra urge. Rebasel on väga hea kuulmine ja haistmine ning ta näeb pimedas hästi. Rebane on karusloom. Ameerika punarebase värvivariandist on saadud farmides kasvatatav hõberebane. Inglismaal on rebasejaht traditsiooniline ajaviide. Rebane on kõigile tuttav ilusa pika saba ja punase kasukaga metsaloom. Rahvasuus hüütakse rebast ka reinuvaderiks ja kanavargaks. Kasutatud materjal Tekst: http://www.hot
sellele on erinevate pesakondade territooriume kergem eristada (Kübarsepp ja Männil 2010). Suurkiskjate pesakondade arvu muutused vahemikus 2004-2010 on välja toodud joonisel 1. Seire tulemused näitasid, et hundi ja karu arvukus on stabiilne ning ilvese arvukus on langemas. Kuigi hundi arvukus on stabiilne, on nende arvukus veidi vähenenud peamiselt kahel põhjusel: 1) peamise saakliigi, metskitse, arvukus on karmide talvede tõttu vähenenud ning see on omakorda suurendanud kutsikate varajast suremust ning 2) kärntõve laialdane levik on suurendanud kutsikate suremust ja vähendanud noorte emaste sigimispotentsiaali (Männil et al.2011) Karu arvukus on küll stabiilne, kuid liigi juurdekasvupotentsiaal on küllaltki madal. Arvukus on oluliselt langenud Ida-Virumaal ja on ära kütitud umbes 50% täiskasvanud emakarudest ning suremuse kompenseerimiseks ei ole enam piisaval hulgal taastootjaid. Arvukuse
Samalt veebilehelt saab teada, et aretuses kasutatavale koerale ei pea tegema prcd PRA DNA testi juhul, kui koera paariliseks on valitud koer, kelle prcd PRA DNA testi tulemus on terve. Sellisel juhul ei sünni haigeid kutsikaid, kes võiksid pimedaks jääda. Tehes aga koerale prcd PRA DNA testi, võib koer olla kas tüüp A (terve), B (kandja) või C (haige). Soovitav oleks kasutada B ja C tulemusega koera ainult koeraga, kellel tulemus A. Sedasi toimides on haigete kutsikate sünd välistatud. A koera võib aga kasutada ükskõik, mis tulemusega koeraga ja ka testimata koeraga. Prcd PRA DNA testi saab teha Optigenis, mis asub Ameerikas. Selleks tuleks täita ankeet asutuse netilehel (www.optigen.com) ning testi tegemiseks peaks minema Eestis asuvasse suuremasse veterinaarkliinikusse, kus võetakse koera veri ja täidetakse dokumendid, mis omanik on eelnevalt Optigeni kodulehel täitnud ja välja printinud
kuivaks, kuid suuremat tähelepanu pööravad poegadele alles siis kui kõik on sündinud. Kui pojad sündinud, siis sööb päramised ära. Poegadel on imemiskord Kuu vanustele poegadele hakkab ema tooma lisasööta. Koerad Tiinuse lõpul liiguvad vähe. Poegimise ajal lakub küll kutsikad kuivaks, kuid rohkem hakkab neile tähelepanu pöörama alles siis kui poegimine lõppenud. Poegimise lõpul sööb päramised ära. Kutsikatel pole kindlat imemiskorda. Kutsikate lakkumisel kolm funktsiooni Soodustab söömist Puhastamine Kutsika pessa tagasi meelitamine Võõrutamine ca kahe kuuselt Tundlikud perioodid- perioodid looma elus kui tal on vähe või üldse mitte kogemusi ning see avaldab mõju looma edaspidisele käitumisele.
Sisukord: 1.Levila ja arvukus lk3 2.Suurus ja kirjeldus lk4 3.Jahipidamine ja söök lk5 4.Sigimine ja järglased lk6 5.Hävimisohu põhjused lk7-8 6.Kasutatud kirjandus lk9 Levila ja arvukus Elab põhiliselt kääbustamme-, kase- ja okaspuumetsades Venemaal Kaug-Idas. Mõned selle alamliigi esindajad asustavad ka Hiina kirde- ja Põhja-Korea põhjaosa. Nende arvukus Sihhote-Alinis on suurenenud 250-lt (1992) 350-ni (2004), hoolimata kutsikate suurest suremusest ainsal nende elupaika läbival maanteel autoõnnetuste tagajärjel. Amuuri tiiger on ohustatud liik ja Siberis Amuuri jõe piirkonnas elab neid ainult umbes 450 isendit.Kogu maailmas arvatakse amuuri tiigreid olevat tuhatkond. Loomaaedades elab kokku rohkem tiigreid kui vabas looduses.Kõikjal on amuuri tiigrid looduskaitse all. Rasmus-Richard Marjapuu, Haapsalu 2010 Suurus ja kirjeldus Amuuri tiiger on suurim kaslane üleüldse isegi suurem kui lõvi.
SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................... 2 1.Lõvi välimus......................................................................................................... 4 2. Eluviis ja toitumine............................................................................................. 5 3. Loomade kuningas.............................................................................................. 6 4. Sigimiskäitumine................................................................................................ 8 5.Kokkuvõte............................................................................................................ 9 6.Kasutatud kirjandus........................................................................................... 10 SISSEJUHATUS Lõvi (Panthera leo) on Aafrika savannides ja poolkõrbetes ning India lääneosas elutsev suu...
Laste mängudeks olid karjuste mängud. Chloe kitkus rootsikust kõrkjaid ja põimis neist rohutirtsude jaoks puure. Daphins aga lõiganud sihvakaid pilliroogusid, puurides nendesse liitekohtadesse augud. ühendas ühe roo teisega pehme vaha abil ja ja harjutas vilepillimängu hilja ööni. Pigem oleks kõnealla tulnud lammaste ja kitsede üksteisest lahutamine kui Chloe ja Daphinse teineteisest lahusolek. Hundiaugud olid süld laiad ja neli sülda sügavad. Emahunt oli kutsikate toitmiseks röövinud lamba. Sellepärast külarahvas neid kaevas. Sokud kaklesid ja üks sokkudest kaotas sarve kui auku kukkus koos Daphnisega, peale seda kaotas ka teisegi sarve. Daphnist päästis see, et ta sadas soku selga. Ta jäi ootama kas keegi mööda kõnnib ja teda aitaks. Chloe nägi seda pealt ja tormas appi koos veisekarjusega. Köit polnud kaasas ja kasutati väljatõmbamiseks Chloe juustelinti. Ka sokk tiriti üles. Sokk kingiti veisekarjusele tänutäheks
Veres sisaldus stabiilne, kid tähtis on suhe Ca ja P suhe toidus. Liigne Ca seob P ja vastupidi – et mõlemad imenduksid normaalselt, peab mõlemat olema piisavalt. 5 3.8. Seedimine Lüsosüüm ja amülaas – valkude ja amüloosi lõhustamine. Maos toimub toidu ssegamine, säilitamine, rasvade (lipaas) ja valkude seede (HCl + pepsinogeen = pepsiin). Mao pH 1,8- 2,2. Valkude seede ei toimu, kui pH on üle 3. Kutsikate maos pH 3,5-4, piimhape, kümosiin ja lipaas (täiskasvanu maos HCl). Kutsikad hakkavad ise lisatoitu sööma, kui nad valmis on – pole mõtet suruda, sest tekitab kõhulahtisust. Brunneri nääre neutraliserib pH, sapp emulgeerib rasvad (pisikesed tilgad suurte asemel ja neile pääsevad ensüümid paremini ligi) ja aktiveerib pankrease lipaasi. 3.8.1. Peensool Peensoole sisekest 600x suurem kui väliskest – sisemus kaetud hattudega. Peensooles
röövloomad(nt: hunt, rebane, ilves, nirk) 25) Kes on Eesti tavalisemad kiskjad? Kes on nende tavalisemad saakloomad? Kiskja: Karu, Hunt, Rebane ja Ilves, tuhkur, nirk Saakloom: Jänes, metskits, lambad 26) Millist kasu toob kiskjatele saakloomade arvu kiire suurenemine? See tähendab, et kiskjad saavad rohkem süüa ja neil on suurem valik 27) Miks ei saa me kõiki röövloomi kiskjateks nimetada Kuna kiskjatel on iseloomalik kiskhammas 28) Võrdle konkurentsinähtust kutsikate ja potis kasvavate taimede puhul? (sarnasused, erinevused) Kui panna palju taimed potis kasvama siis potis jääb vähem ruumi, taimed peavad võitlema toitainete ja valguse pärast. Hiljem on näha, et ühed taimed kasvavad kiiremini ning teised jäävad maha. Lõpuks hakkavad tugevamad taimed õitsema, nõrgemad aga ei arene. Kutsikad: Ema loom toidab neid ühtlaselt , kuid kasvad üks suuremaks ja jõudsamalt kui teine
vaatlustasand-räägib kuidas inimene ennast tunneb ja hakkama saab ühiskonnas, valikute langetamine ja vastumeelsus. Avab kirjanik minategelase higetabud ja aspektid. Looming: tunneb suurt huvi ajaloo vastu , ajalofilosoofiline sari-koosneb 3 triloogiast ( 9 teost ) , palju on nendes käsitletud keskaega ( Rooma riik , ristisõjad 17saj , I ms järgsed sündmused Taanis ) Lasteraamatud ,, Semud" ja ,,Selid" , kutsikate ja kassipoegade askeldused. ,,Ka sisaliku tee kivil jätab jälje"
Arvatakse, et roomlaste ja hiljem normanni sissetungi eest põgenevad lääneeurooplased tõid spanjeli endaga kaasa Briti saartele. Esimene dokumenteeritud spanjeli tõunimetuse kasutamine pärineb aastast 948. 1.2 Tõupolaarsus 1990ndatel aastatel oli ameerika kokkerspanjel kindlasti üks populaarsemaid koeratõuge Eestis, siis sündis aastas ligi 500-600 kutsikat. Selline tohutu nõudlus ja valimatu, muuhulgas ka massiline tõupaberiteta kutsikate tootmine tegi tõu mainele palju halba ning loomaarstide seas said ameerika kokkerspanjelid tuntuks kui halva iseloomuga, haiged ja ülekaalulised koerad. Tänapäeval on olukord muutunud, ameerika kokkereid jääb järjest vähemaks ning aastas registreeritakse alla 100 kutsika. Oluliselt on tõusnud ka vastsete kutsikaomanike teadlikkus, üldjuhul on inimesed end juba enne ameeriklase kutsika soetamist selle tõu omapära ja hooldamisega kurssi viinud.
Tema arvates on vastus seotud prügikastide ja võõraste eemalepeletamisega. Selle asemel võib haukumine olla signaal grupile, mis kujutab endast koostööd kiskjate eemalepeletamiseks, mille käivitab üks liige, kes avastab läheneva ründaja. Koer näitena väidetavalt haugub kuna tunneb sisemist konflikti ära jooksmise ja kutsikate kaitsmise vahel. Juhul kui grupp haukumisega kaasa tuleb, hirmutab see ründaja tihtipeale põgenema. Kathryni ja tema kolleegide arvates hauguvad koerad tänu sellele sisemisele konfliktile ja karjana käitumisele, kuid kodustatud koerad hauguvad rohkem kuna neid pannakse ning nad panevad ise end taolistesse konfliktsituatsioonidesse palju tihedamini. Tema leiab, et koerad hauguvad just sisemise konflikti ja karjainstinkti pärast. Samuti ütleb
Enne talve saabumist kogub ta endale rasvavarusid. Nimelt on kährik ainus taliuinakut tegev koerlane. Taliuinaku veedavad tavaliselt isas- ja emasloom koos. Söövad nad kõike, millest jõud üle käib. Loomsele toidule lisaks tarbivad nad palju taimset toitu. Suurt kahju tekitavad nad kohati maaspesitsevate lindude pesi ja poegi süües. Veebruaris märtsis on kährikutel jooksuaeg. Pojad sünnivad aprilli lõpul või mais. Tavaliselt on pesakonnas 6...8 kutsikat (rekordiliselt on olnud 22). Kutsikate eest hoolitsevad mõlemad vanemad. Pojad saavad nägijateks kahe nädala vanuselt. Imetatakse neid kuu aega. Noored kährikud iseseisvuvad nelja kuu vanuselt. Suguküpsus saabub aasta vanuselt. Kährikud elavad kuni 12 aasta vanuseks. Kährik on Eestis tavaline jahiloom. Looduslikeks vaenlasteks on talle suuremad kiskjad. 6 Ilves Ilves on meie metsade ainukene kaslane. Kodukassiga on tal siiski vähe ühist. Ilves on
sihtmärgiks kiskjad, ning kuna nad asuvad toiduahela tipus, kasvab kiskja saakloomade arvukus [6]. Sellised loomad nagu ahm ja ilves paljunevad väga aeglaselt, kuid samas leidub ka kiskjaid, kelle puhul on täheldatud, et lõksuseadmise tõttu on nende arvukus suurenenud, kuna elusolevate loomade arv väheneb ning seeläbi on konkurents toidu ja elukoha pärast väiksem. Texases läbiviidud uuringu kohaselt on piirkondades, kus lõksudega loomi ei püüta, keskmine koioti kutsikate arv 4,3 pesakonna kohta. Maades, kus toimub intensiivne koiottide püüdmine, oli kutsikate arv 6,9 pesakonna kohta. See näitab, et lõksudega püüdmine võib suurendada kuid samas ka vähendada nii saakloomade kui ka kiskjate arvukust, ning mõlemal juhul mõjub see kohalikule ökosüsteemile halvasti. [7] Lõksudega püüdmine aitab kaasa haiguste levikule. Kuna loomade arvukust vähendatakse sügisel ja talvel, on loomad kevadel kaaslase leidmiseks sunnitud kaugemale rändama. Kui
Sissejuhatus Rebane ehk punarebane (Vulpes vulpes) on loomaliik koerlaste (Canidae) sugukonna rebase (Vulpes) perekonnast, ta on väikese koera suurune ja pika koheva sabaga. Joostes hoiab saba horisontaalselt. Eestis on rebane tavaline loom. Selja karvad on oranzid. Eelistab elamiseks Eestis metsatukkasid. Toitub peamiselt väiksematest närilistest. Rebane on ettevaatlik ja oskab hästi põgeneda ja tema urul on alati mitu väljapääsu. Urud on põhiliselt kutsikate kasvatamiseks. Ta kaevab urud ise või kohendab mägra urge. Rebasel on väga hea kuulmine ja haistmine ning ta näeb pimedas hästi. Eesti rahvaluules peetakse rebast kavalaks, millega on ka seotud mitmed muinasjutud. [1] Rebaseid on kümme liiki ja nende eluiga on 15 aastat[4] Välimus Rebase pikkus on ~110cm ja kaal ~5kg. Saba võib olla kuni 40cm.[2] Saba on rebasel kasulik vastukaaluna jooksmisel ja hüppamisel, isoleerib ja soojendab
järsu tõusu, kust ei puudu mitmemeetrised vertikaalsed kivipaljandid, ei saa hooneid sinna isegi kõige parema tahtmise korral püstitada. Pealegi, turistibussid, millega inimesi laagrisse tuuakse, ei suudaks nii või teisiti järsust kruusateest üles sõita, seega bussid tuleb nii või teisiti mererannale jätta. Seetõttu näebki meie laager välja nõnda, et "alumises laagris" on kõik suurt pinda nõudvad alad parkimisplatsid, paviljon loengute pidamiseks, tööriistakuurid, kutsikate aedikud ning "ülemises" laagris ainult koerad ja kruusatee. Teisel suvel läks ta Alaskale koos elukaaslasega kuid mitte samasse firmasse vaid tolle konkurendi juurde mis töötas raskemates tingimustes-liustikul. Maksis too firma isegi palka vähem kuid autor soovis väga kogemust liustikul elada ja töötada. Denveri liustik on suur lumeväli. See on umbes viis kilomeetrit pikk ja kaks kilomeetrit lai, asub keset Kagu-Alaska rannikumägesid ning laager võttis sellest kõigest 200x200
10. ETEC patotüüp - enterotoksigeenne Vastsündinute peensoole enteriit. Esmalt mikroob adheerub spetsiifiliste pilide abil ning sellele järgneb enterotoksiini produktsioon. Tekib vesine diarröa, olukorda võib raskendada kujunenud baktereemia. Sigadel võib infektsioon kulgeda nii ägedalt, et surm saabub enne enteriidi väljakujunemist. 11. EPEC patotüüp - enteropatogeenne Toimekoht on peen- ja jämesool. Vasika, sea, küüliku, kutsikate ja inimeste enteriit. Toimub bakteri adhesioon epiteelirakkudele. Mikroon kinnistub pilide abil mikrohattudele. Absorbeeruvate mikrohattude kahjustus võib põhjustada kõhulahtisust. Tekkemehhanism pole veel hästi teada. 12. Salmonellaenteriit patogenees Peremehele kohastunud serotüübid põhjustavad tõsisemaid haiguseid. Salmonella serotüüpide virulentsus on seotud nende võimega tungida ja paljuneda epiteelrakkudes. Jäävad makrofaagides ellu ja areneb süsteemne haigus
õues kooris."Mina kinnitasin seda ammugi.Ükski koer poleks suutnud teha, mis tema tegi, ta on hunt," sõnas Scott."Tal tuleb uuesti käima õppida,"muheles arst.valgekihv kõndis longades edasi ja kõik inimesed plaksutasid.Ta istus maha, et puhata.Tema juurde tulid roomates pisikesed kutsikad.Tõsiselt lubas Valgekihv neid enda peale ronida ja enda turjal kukerpallitada.Esiti, kui inimesed käsi plaksutasid, tekkis temas natuke ta muistset iseteadvust ja häbelikkust.See möödus kutsikate virguduste ja hullamise jätkudes; ta lebas poolsuletud, kannatlike silmadega ja tukkus päikesepaistel. Jack London Jack London sündis 12. jaan. 1876. a. San Franciscos laostunud farmeri pojana.Majanduslike raskustega pidi London võitlema kogu elu.Juba koolipoisina tuli tal hakata tegelema leivamuredega.Ta müüs San Francisco tänavail lehti ning iga teenitud sendi viis ta koju.Pärast algkooli lõpetamist läks ta tööle konservivabrikusse, kus töötati
peenehituse uurimine kinnitas furo ja mustjalgtuhkru karüotüüpide täielikku morfoloogilist identsust ning erinevust valgetuhkrust. Mõned paljunemise iseärasused kinnitasid samuti nende loomade sugulust: nii on furo ja mustjalgtuhkru tiinuse kestus on 40-42 päeva, valgetuhkrul aga 37-38 päeva; valgetuhkru vastsündinute kehapikkus on ühe sentimeetri võrra lühem ja nad on tunduvalt kergemad kui mustjalgtuhkru ja furo kutsikad; valgetuhkru kutsikate kasvuintensiivsus on tunduvalt suurem kui furo ja mustjalgtuhkru omadel. Immunogeneetilised parameetrid tõendavad samuti furo sugulust mustjalgtuhkruga (Ternovskaja, Ternovski, 1979; 1991; Ternovski, Ternovskaja, 1994). Fredkad või puurituhkrud? Peaaegu täielik venekeelse informatsiooni puudumine ja kättesaadava, kuid sageli vähetõepärase ingliskeelse info (mis puudutab kodustatud tuhkrute põlvnemist) rohkus
Identifitseerimine (kasvab hästi rakukultuuris), NR, ELISA IFM, seroloogiline uurimine, eosinofiilsed inklusioonid neuronite ja lümfisõlme epiteeli tuumades. Viirust võib isoleerida kraniaalnärvide ganglionitest ja ajust. Herpesviridae -> Alamsugukond – Alphaherpesvirinae -> Perekond – Varicellovirus -> Liik – koerte herpesviirus-1 (CaHV-1) -> Koerte herpesviirusinfektsioon Haigust iseloomustavad hemorraagilised muutused ja alla kuu vanuste kutsikate kõrge suremus. Haigust esineb kogu maailmas. Raskemini põevad haigust imikkutsikad ja kutsikad, suremus kuni 80%. Täiskasvanud loomadel kulgeb subkliiniliselt. Seronegatiivsete koerte kutsikad nakatuvad oronasaalselt. Seropositiivsete ja haigete kutsikad võivad nakatuda sünnituse ajal kokku puutudes haige emaslooma vagiina limaskestaga või olles kontaktis haige koeraga (ema lakub kutsikaid). Kliiniline pilt: inkubatsiooniperiood on 3-8 päevas, harvem 1-2 päeva. Kutsikatel on valuline
Usuti, et välk külvab seeni. 2. Loomariik Imetajad 1.Rebane ehk punarebane (Vulpes vulpes) 38 Rebane on väikese koera suurune ja pika koheva sabaga. Joostes hoiab ta saba horisontaalselt. Tema selja karvad on oranzid. Eestis eelistab ta elupaigana metsatukkasid. Rebane toitub peamiselt närilistest. Ta on ettevaatlik ja oskab hästi põgeneda. Rebase urul on alati mitu väljapääsu. Urud on põhiliselt kutsikate kasvatamiseks. Ta kaevab urud ise või kohendab mägra urge. Rebasel on väga hea kuulmine ja haistmine ning ta näeb pimedas hästi. Rebane on karusloom. Ameerika punarebasest on aretatud farmides kasvatatav hõberebane. Inglismaal on rebasejaht traditsiooniline ajaviide. Eesti rahvaluules peetakse rebast kavalaks. Rebane on tähtis karusloom, keda kasvatatakse farmides rohkem kui ühtki teist tavaliselt metsikut karuslooma. Rebast ka kütitakse karusnaha pärast.
- neile ei lähe korda, kas nad on elusas ehk surnud lõvis. Siit joonistub valdavalt õige mulje, et geenist alates genereerub mingi taseme kasu liigi tasemele välja. Muidugi ei ole see alati nii lineaarne - kasvõi juba arutlus sellest, kas ja kuidas mõjutab liiki see, kui jahil saadakse küll suur saakloom, kuid mõni isalõvi saab surma. Isalõvisid on praktiliselt alati enam, kui liigi säilumiseks vaja - kuid kusagil on piir, kus saagi kogus (seega emaloomade ja kutsikate heaolu tõus, uue reprodutseeriva põlvkonna tekke tõenäosuse kasv) vahest enam ei kompenseeri isaste hukkumist. Teoreetiliselt on adaptatsioone (ja võimalik, et varajases evolutsioonis oli neid enam), mis on kasuks väga ulatuslikule osale elusloodusest - näiteks midagi valgu biosünteesi, replikatsiooni, põhiliste metaboolsete radade puhul. Küsimus, mida on viimastel aastatel taas üles tõstetud ja palju vaieldud: "mis siis on valiku ühikuks (märklauaks) ?"
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
